1 Millised asjaõigused võivad tekkida, kui päritakse selle liikmesriigi õiguse alusel?
Madalmaades kehtib pärandi valdusse astumise põhimõte, mille kohaselt läheb surnud isiku positsioon ipso jure pärijatele üle. Pärandvara omandiõigus ja vastutus sellega seotud võlgade eest kantakse täielikult üle pärijatele, kes on pärandi vastu võtnud.
Valdusse astumise põhimõtet reguleeritakse tsiviilseadustiku (Burgerlijk Wetboek) artikliga 4:182.
Tsiviilseadustiku artiklis 4:182 on sätestatud järgmine:
- Kui isik sureb, pärivad pärijad ipso jure selle isiku üleantavad õigused, valdused ja osalusega seotud õigused. Esimest lauset ei kohaldata juhul, kui pärandaja vara jagatakse kooskõlas artikliga 13. Sel juhul pärib pärandaja valdused ja osalusega seotud õigused ipso jure abikaasa.
- Pärijad muutuvad ipso jure võlgnikeks pärandaja selliste võlgade puhul, mida ei ole surma ajaks kustutatud. Kui võlakohustuse täitmine on jagatav, vastutab iga pärija selle osa eest, mis vastab tema osale pärandist, välja arvatud juhul, kui ollakse solidaarselt vastutavad.
Kui surnud isikul on abikaasa ja üks või mitu last ning toimub pärandvara seadusjärgne jagamine (wettelijke verdeling), võtab kõik varad ja võlad üle üleelanud abikaasa / registreeritud partner ning lapsed saavad üksnes õiguse pretendeerida pärandile. Järglased ei vastuta pärandvaraga seotud võlgade eest. Võlgade eest vastutab üksnes üleelanud abikaasa / registreeritud partner.
Pärandi valdusse võtmise põhimõte tähendab, et pärandist kui sellisest ei tulene asjaõigusi ega varalisi õigusi. Pärandvara ei ole Madalmaades eraldi vara. Pärandvara käsutamise suhtes ei kohaldata piiranguid ning pärandvara ei saa arestida. Küll aga on võimalik arestida pärijate vahel jagatud pärandvara.
2 Kas need asjaõigused kantakse vallas- või kinnisasjaõiguste registrisse? Kas registrisse kandmine on kohustuslik? Millistesse registritesse need kantakse? Millised on registrisse kandmise nõudmised ja menetlus?
Kuna pärand ise ei ole eraldi vara, ei kanta seda registrisse.
Kinnistusraamatus võib aga registreerida pärimistunnistuse või Euroopa pärimistunnistuse, vt kinnistusraamatuseaduse (Kadasterwet) artiklid 27 ja 27a. See võimaldab pärijatel teha teatavaks, et omanik on surnud ja omandiõigus on täielikult neile üle läinud. Registrisse kande tegemine ei ole siiski juriidiline nõue. Isegi kui omandiõiguse kohta kannet ei tehta, läheb see üle ipso jure. Kui pärijad seejärel pärandvara omavahel jagavad, on nõutav ametlik varade üleandmine (levering), st üleandmine konkreetse omandiõiguse alusel. Jagamist reguleeritakse tsiviilseadustiku artikliga 3:186.
Tsiviilseadustiku artiklis 3:186 on sätestatud järgmine:
- Igale poolele eraldatud osa üleminek peab toimuma ametliku üleandmisega, samamoodi nagu on ette nähtud üleandmise korral üldiselt.
- Poole omandatud osa suhtes kehtib sama omandiõigus, mis kehtis enne jagamist poolte suhtes ühiselt.
Tsiviilseadustiku artiklis 3:89 on sätestatud, et kinnisasja või sellega seotud piiratud õiguste ametlikuks üleandmiseks tuleb koostada notariaalakt, mis tuleb kanda avalikesse registritesse.
Tsiviilseadustiku artiklis 3:89 on sätestatud järgmine:
- Kinnisasja võõrandamiseks nõutav ametlik üleandmine toimub notariaalaktiga, mis on poolte vahel sel eesmärgil koostatud ning mis seejärel registreeritakse asjaomastes avalikes registrites. Akti võib registreerida nii saaja kui ka üleandja.
- Ametliku üleandmise aktis peab olema täpselt märgitud, milline õigus üle antakse; aktist võib välja jätta kõrvaltingimused, mis ei puuduta üleandmist.
- Kui üht poolt esindab ametliku üleandmise akti puhul volitatud esindaja, peab akt sisaldama vastavat volikirja.
- Selle artikli sätteid kohaldatakse mutatis mutandis ka muu registrisse kantud vara puhul nõutava ametliku üleandmise suhtes.
3 Milline on asjaõiguste registrisse kandmise mõju?
Vt eespool.
4 Kas on olemas erinormid ja menetlused sellise asjaõiguse kohandamiseks, millele isikul on õigus vastavalt pärimisele kohaldatavale õigusele, juhul kui selle liikmesriigi õiguses, kus kõnealusele õigusele tuginetakse, on see asjaõigus tundmatu?
Ei, tsiviilseadustikus ega kinnistusraamatu seaduses ei ole selle kohta erinõudeid kehtestatud.