1 Millised asjaõigused võivad tekkida, kui päritakse selle liikmesriigi õiguse alusel?
Läti tsiviilseaduse (Civillikums) artikliga 382 on nähtud ette, et surnud isiku pärandi hulka kuuluvad kõik surnud isiku õigused ja kohustused, sealhulgas asjaõigused (välja arvatud üksnes isiklikud õigused, nagu isiklikud servituudid), ning et need õigused lähevad pärimise korral üle pärijatele ilma eripiiranguteta. Pärimine iseenesest ei loo uut asjaõigust, vaid annab pärijatele üksnes õiguse omandada surnud isikule kuulunud asjaõigused.
2 Kas need asjaõigused kantakse vallas- või kinnisasjaõiguste registrisse? Kas registrisse kandmine on kohustuslik? Millistesse registritesse need kantakse? Millised on registrisse kandmise nõudmised ja menetlus?
Kinnisasjad ja nendega seotud õigused kantakse kinnistusraamatusse (Zemesgrāmata) ning registreerimisele kuuluvad vallasasjad kantakse spetsiaalsetesse registritesse, näiteks sõiduki- või laevaregistrisse.
Kinnisasjad ja nendega seotud õigused kantakse kinnistusraamatusse. Kinnisasja registreerimine ja asjaõiguste kinnitamine on kohustuslik (kinnistusraamatuseaduse (Zemesgrāmatu likums) artikkel 1). Kinnisasja kandmiseks kinnistusraamatusse peab isik esitama kinnitamistaotluse. Kinnitamistaotlusele tuleb lisada dokumendid, mis tõendavad antavate õiguste saamise õigust, koos teabega tasude maksmise kohta, kui kinnitamistaotlus ei sisalda teavet tehtud makse kohta ja maksekirjeldus ei sisalda taotleva poole tunnuskoodi, registreerimisnumbrit, kinnisasja katastrinumbrit ega kinnistusraamatu valdkonna numbrit.
Kinnisasjade kinnistusraamatusse kandmise seaduse (Par nekustamā īpašuma ierakstīšanu zemesgrāmatās likums) artikli 19 kohaselt ei pea kinnistusraamatusse iseseisvate kinnisasjadena kandma väikeehitisi (v.a garaažid), tarasid, lineaarseid tehnorajatisi (v.a transpordirajatised), transpordirajatisi (akveduktid, niisutamiseks ja põllukultuuride kasvatamiseks kasutatavad hüdrotehnilised rajatised, rööpad ja raudteetaristu osaks olevad tehnorajatised) ning alla 50 ruutmeetri suuruse pindalaga või alla 10 meetri kõrguseid tehnorajatisi.
Vara omaniku kandmiseks mitmesugustesse muudesse spetsiaalsetesse registritesse, milles tuleb registreerida päritud asjadega seotud õigused, esitab pärija asjaomasele registrile vajaliku teabe ja nõutavad dokumendid vara või õiguse pärimise kohta.
3 Milline on asjaõiguste registrisse kandmise mõju?
Kõik seadusest tulenevad asjaõigused lähevad pärijatele üle ja neid ei pea registrisse kandma, samas on nende omandatud õiguste registreerimine aluseks kolmandate isikute heausksusele ja vajalik teatavate tulevaste tehingute jaoks.
4 Kas on olemas erinormid ja menetlused sellise asjaõiguse kohandamiseks, millele isikul on õigus vastavalt pärimisele kohaldatavale õigusele, juhul kui selle liikmesriigi õiguses, kus kõnealusele õigusele tuginetakse, on see asjaõigus tundmatu?
Kui pärimisasja menetletakse peamiselt Lätis ja kohaldatakse välisriigi õigust, mille tulemusena pärib Lätis tunnustamata õigusasutus, kohandab asjaõigustega seotud pärimisõigust piiriülest pärimisasja menetlev notar.
Notarite seaduse (Notariāta likums) artikli 3247 kohaselt võib vannutatud notar, kes toimetab või on toimetanud asjaomast piiriülest pärimismenetlust, kohandada asjaõigustega seotud pärimisõigust määruse nr 650/2012 artikli 31 tähenduses, koostades pärimistunnistuse või Euroopa pärimistunnistuse või koostades pärimistunnistuse või Euroopa pärimistunnistuse lisad.
Samamoodi võib pärimisõigusi asjaomase isiku taotlusel kohandada ka Läti tsiviilkohtumenetluse seaduse (Civilprocesa likums) peatüki 781 „Välisriigi kohtu otsuses sätestatud õiguste ja kohustuste kohandamine nende täitmiseks Lätis“ artiklite 6511–6517 alusel.
Kui välisriigi kohtu otsus tervikuna või osaliselt ei too Lätis kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi, sest sellega kehtestatakse õigused või kohustused, mida Läti õiguses ei tunnustata, siis kohandatakse välisriigi kohtu otsusega määratud õigusi või kohustusi Lätis täitmiseks. Kohandamine toimub ainult juhtudel, mis on ette nähtud Euroopa Liidu õigusaktides või Läti Vabariigile siduvates rahvusvahelistes lepingutes. Välisriigi kohtu otsusega määratud õigusi või kohustusi kohandatakse Lätis täitmiseks nii palju kui võimalik vastavalt Läti õiguses tunnustatud õigusaktidele, millel on võrdsed õiguslikud tagajärjed, eesmärgid ja otstarve. Välisriigi kohtu otsusega määratud õiguste või kohustuste kohandamine ei tohi kaasa tuua õiguslikke tagajärgi, mis ületavad asjaomase välisriigi õigusaktides ette nähtud õiguslikke tagajärgi.