1. Korrigeerimis- või tagasivõtmismenetlused (artikli 10 lõige 2)
Korrigeerimismenetlus: korrigeerimine kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikliga 350 (koostoimes artikliga 361).
Artikli 350 lõige 1. Kohus võib omal algatusel korrigeerida kohtuotsuse ebatäpsusi, kirjavigu, arvutusvigu ja muid ilmseid vigu.
Lõige 2. Korrigeerimise kohta tehakse märkus originaalkohtuotsusele ja poolte soovil ka väljavõtetele, mis pooltele antakse. Järgnevad ärakirjad ja väljavõtted tuleks sõnastada nii, et need sisaldaksid korrigeerimisotsuses tehtud parandusi.
Lõige 3. Kui kohtuasi läheb teise astme kohtusse, võib see kohus omal algatusel korrigeerida esimese astme kohtu otsust.
Tagasivõtmismenetlus: tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 7954.
Artikli 7954 lõige 1. Kui ilmneb, et on põhjust võtta Euroopa täitekorralduse tõend määruse (EÜ) nr 805/2004 alusel tagasi, võtab tõendi väljastanud kohus selle võlgniku taotluse alusel tagasi.
Lõige 2. Taotlus tuleb esitada ühe kuu jooksul alates võlgnikule tõendi väljastamise otsuse kättetoimetamisest.
Lõige 3. Kui taotlus ei ole koostatud määruses (EÜ) nr 805/2004 osutatud vormil, peaks see vastama menetlusdokumendi koostamise nõuetele ning selles tuleks esitada taotluse esitamise põhjused.
Lõige 4. Enne otsuse tagasivõtmist kuulab kohus ära võlausaldaja.
Lõige 5. Euroopa täitekorralduse tõendi tagasivõtmisotsuse võib edasi kaeva.
Euroopa täitekorralduse tõendi tagasivõtmise taotluse esitamisel tuleb maksta tasu 50 Poola zlotti.
Artikkel 361. Kui tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kohtuotsuseid käsitlevaid sätteid mutatis mutandis.
Artikli 13 lõige 2. Kui erisätetega ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse menetlust käsitlevaid sätteid mutatis mutandis muude käesoleva seadustikuga reguleeritavate menetluste suhtes.
Euroopa täitekorralduse tõendid antakse kohtuotsuse vormis kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 7951 sätestatud menetlusega.
2. Läbivaatamismenetlused (artikli 19 lõige 1)
Läbivaatamismenetlus: edasikaebamise tähtaja ennistamine kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitega 168–172.
Artikli 168 lõige 1. Kui pool on menetlustoimingu tegemise tähtaja temast mitteolenevatel asjaoludel mööda lasknud, ennistab kohus poole taotlusel tähtaja. Selle võib otsustada kinnisel istungil.
Lõige 2. Tähtaja ennistamine ei ole aga lubatud, kui tähtaja möödalaskmisest ei tulene poolele kahjulikke menetluslikke tagajärgi.
Artikli 169 lõige 1. Tähtaja ennistamise taotlust sisaldav avaldus tuleb esitada kohtule, kus menetlustoiming oleks tulnud teha, hiljemalt ühe nädala jooksul pärast tähtaja möödalaskmise põhjuse äralangemist.
Artikli 169 lõige 2. Avalduses tuleks esitada taotluse aluseks olevad asjaolud ja nende põhisus.
Artikli 169 lõige 3. Tähtaja ennistamise taotluse esitamisega samal ajal peaks pool tegema ka menetlustoimingu.
Artikli 169 lõige 4. Kui tähtaja möödalaskmisest on möödunud üks aasta, võib selle ennistada ainult erandlikel asjaoludel.
Artikkel 172. Tähtaja ennistamise taotluse esitamine ei tähenda seda, et menetlus või kohtuotsuse täitmine peatatakse. Kohus võib aga olenevalt asjaoludest menetluse või kohtuotsuse täitmise peatada. Kui taotlus rahuldatakse, võib kohus asuda viivitamatult asja arutama.
3. Aktsepteeritavad keeled (artikli 20 lõike 2 punkt c)
Aktsepteeritavad keeled määruse artikli 20 lõike 2 punkti c alusel: poola keel.
4. Ametlikke juriidilisi dokumente kinnitavad asutused (artikkel 25)
Määruse artiklis 25 osutatud asutus: kohalik kohtud (sądy rejonowe); pädev kohus on see kohalik kohus, kelle tööpiirkonnas ametlik juriidiline dokument koostati.