Üldkirjeldus
Kreekas pakub kohtunike ja prokuröride kohustuslikku põhikoolitust Riiklik Kohtunike Kool, mis asutati 1995. aastal Thessaloniki justiitsministri vastutusalasse kuuluva avalik-õigusliku üksusena. Praktikandid jagunevad nelja rühma:
- halduskohtunikud (kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu, kontrollikoda, halduskohtud);
- tsiviil-/kriminaalkohtunikud;
- prokurörid;
- rahukohtunikud.
Koolituse kehtiv õiguslik alus on põhiseaduse artikkel 88 ja hiljuti (10.12.2021) vastu võetud seadus nr 4871/2021, millega muudeti varasemat õigusakti. Iga rühma koolituses (toimub korra aastas) osalevate praktikantide arv oleneb sellest, kui palju kohtunikke jääb järgneval aastal eeldatavalt pensionile. Tavaliselt on ühes lennus (õppeaastas) kõigi rühmade peale kokku 130–200 praktikanti.
Juurdepääs põhikoolitusele
Igal aastal korraldatakse kolm eri sisseastumiseksamit – halduskohtunike eksam, prokuröride eksam ja tavaliste kohtunike eksam (ühine eksam tsiviil-/kriminaalkohtunikele ja rahukohtunikele). Kandideerida saavad järgmised isikud:
- advokaadid, kes on advokaadina töötanud vähemalt kaks aastat, välja arvatud juhul, kui neil on õigusteaduse doktorikraad (sel juhul peab olema ainult üks aasta töökogemust);
- kohtutöötajad, kellel on õigusteaduse kraad ja kes on kohtu teenistuses olnud vähemalt kolm aastat;
- riigi õigusteenistuse liikmed;
- rahukohtunikud (mis tahes muu kategooria puhul).
Kõik kandidaadid peavad olema 28–40aastased (eksami tegemise aasta seisuga) ja neil ei tohi olla varasemaid karistusi.
Iga eksamit viib läbi viiest (halduskohtunike puhul kuuest) liikmest koosnev komisjon, kusjuures enamik liikmetest on vanemkohtunikud ja -prokurörid. Eksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Kirjalikud eksamid toimuvad kahes voorus. Esimene voor koosneb võõrkeeleeksamist (inglise, prantsuse, saksa või itaalia keel). Edukad kandidaadid saavad edasi teise vooru, kus tuleb sooritada neli testi siseriikliku õiguse eri valdkondades vastavalt igale kategooriale. Kõik kirjalikud eksamid leiavad aset Thessalonikis. Kirjaliku osa edukalt läbinud kandidaadid osalevad suulistel eksamitel, millel keskendutakse samadele teemadele nagu kirjalikel eksamitel (pluss ELi õigus). Eksamid toimuvad auditooriumi ja asjaomase komisjoni ees Riigi Õigusnõukogus (halduskohtunike puhul) ja kassatsioonikohtus (muud kategooriad).
Muul viisil kohtunikkonda praegu ei pääse.
Põhikoolituse vorm ja sisu
Koolitus kestab 16 kuud ja toimub kahes etapis. Esimeses etapis (kümme kuud) läbivad praktikandid suures osas teoreetilise õppe Riiklikus Kohtunike Koolis. See periood on omakorda jaotatud kaheks. Esimese viie kuu jooksul läbitakse üldkoolitus ning ülejäänud viie kuu jooksul spetsialiseeruvad iga kategooria praktikandid selle kohtu pädevusalale, kus nad teenistusse asuvad (vastavalt sisseastumiseksami hindele ja esimese etapi esimese osa keskmisele hindele), ning sooritavad lõpueksamid. Teise etapi käigus (kuus kuud) läbitakse praktika määratud kohtutes (olenevalt kategooriast).
Koolituse eesmärk on muu hulgas see, et praktikandid õpiksid haldama kohtuasju ja planeerima aega, oleksid kursis (nii siseriikliku kui ka ELi) õiguse ja kohtupraktikaga ning IT-küsimustega (sh tehisintellekt), oleksid võimelised töötama rahvusvahelises keskkonnas ning saaksid ka arendada olulisi pehmeid oskusi, nagu iseseisev tegutsemine, riigi aluspõhimõtetest kinnipidamine, kohtunikueetika, viisakas käitumine kolleegide, kohtutöötajate, advokaatide ja menetluspooltega, suhtlus- ja koostööoskused jne. Need eesmärgid saavutatakse näiteks järgmise abil: keeleõpe, kogenud koolitajate juhendusel korraldatavad kohtumenetluste simulatsioonid ja arutelud, õpikojad, rühmatööd, õppekäigud, Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku / Euroopa Õigusakadeemia tegevus, vahetusprogrammid jne. Koolitajad on peamiselt kohtunikud, kuid olenevalt õppeainest võivad osaleda ka õppejõud ja eksperdid. Koolituse teises etapis (praktika) on koolitajate rollis kohtunikud, kes töötavad asjaomastes kohtutes, kusjuures selle üle teostab järelevalvet vanemkohtunik.
Põhikoolituse lõpetamine ja kvalifikatsioonimenetlus
Põhikoolituse esimeses etapis hindab praktikante seitse koolitajat. Esimese etapi lõpus sooritavad edukad praktikandid (kes on saanud vähemalt 8 punkti 15st) kirjaliku lõpueksami, mida viib läbi kolmest kohtunikust koosnev komisjon. Eksam koosneb kolmest testist, mille sisuks on kolm hüpoteetilist kaasust (eksami läbimiseks on vaja vähemalt 8 punkti 15st).
Esimese etapi lõpus koostatakse iga kategooria pingerida vastavalt järgmisele:
- sisseastumiseksami hinne, mis moodustab 30% lõpphindest;
- esimese etapi hinne, mis moodustab 30% lõpphindest, ja
- lõpueksami hinne, mis moodustab 40% lõpphindest.
Selle etapi pingerida on iseäranis oluline halduskohtunike puhul, arvestades et praktikandid määratakse vastavalt sellele pingereale, igas kohtus (Kreeka kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu ja halduskohtud) olevatele vabadele ametikohtadele ja praktikandi eelistustele põhikoolituse teises etapis (praktika) eri kohtutesse.
Koolituse teises etapis määratakse iga praktikant tulemuste põhjal ühele neljast hindamistasemest. Esimese taseme praktikantide esimese etapi hinne korrutatakse 1,2-ga, teise etapi praktikantide hinne 1,15-ga, kolmanda etapi praktikantide hinne 1,1-ga ja neljanda etapi praktikantide puhul seda korrutamist ei rakendata.
Selle põhjal arvutatakse lõpphinne ja määratakse kindlaks lõplik pingerida.
Lõpliku pingerea alusel määratakse halduskohtute kohtunikud, tavalised kohtunikud ja prokurörid kümnekuulisele katseajale (enne eluaegselt ametisse nimetamist) esimese astme kohtutesse ja rahukohtutesse üle riigi. Ametisse nimetamiseks võetakse kõrgema justiitsnõukogu otsuse alusel vastu presidendi määrus (põhiseaduse artikkel 90, seaduse nr 1756/1988 artiklid 67 ja 78). Kohtunike ja prokuröride ametisse nimetamisel peab kõrgem justiitsnõukogu järgima eespool osutatud pingerida.