Kohtunikud
Üldkirjeldus
Alates 2017. aastast on Soomes koolitamise eesmärgil ette nähtud tähtajalise lepinguga (st kolmeks aastaks) kohtukaasistuja ametikohad apellatsioonikohtutes, halduskohtutes, töökohtutes, kindlustuskohtutes ja kaubanduskohtutes. Seda tähtaega võib erakorralistel põhjustel pikendada maksimaalselt kahe aasta võrra. Isik, kes on töötanud kohtukaasistujana kaks aastat, võib ülejäänud ametiaja jooksul töötada ka muul ametikohal Soome kõrgeimas kohtus või Soome kõrgeimas halduskohtus kas kohtuniku või vahekohtunikuna.
Link: kohtute seaduse peatüki 18 paragrahv 1
Kohtunike koolitusnõukogu otsustab kohtukaasistuja ametikoha vaba ametikoha väljakuulutamise, vaba ametikoha uuesti väljakuulutamise, kandideerimisperioodi pikendamise ja vaba ametikoha väljakuulutamise tühistamise üle. Riiklik kohtute amet hoolitseb ametikoha väljakuulutamise praktilise korraldamise eest ning kandidaatide ametikohale sobivuse kokkuvõtte koostamise ja esitamise eest kohtunike koolitusnõukogule.
Kohtukaasistujaid on praegu 58.
Juurdepääs põhikoolitusele
Kohtukaasistujana töötamiseks peab kandidaat olema auväärne Soome kodanik, kellel on muu õigusalane magistrikraad kui magistrikraad rahvusvahelises ja võrdlevas õiguses ning kellel on vähemalt kolmeaastane töökogemus kohtuniku, vahekohtuniku või arvamuse koostaja, prokuröri, advokaadi või õigusnõustajana või muudel vastavatel õigusvaldkonna ametikohtadel, mida võib käsitada kohtuniku ülesannete täitmiseks ette valmistavate ametikohtadena. Täiendavaks kvalifikatsiooniks loetakse seda, et isik on edukalt sooritanud eksami, mis tõendab kohtuniku ülesannetega seotud peamiste õigusaktide ja üldpõhimõtete tundmist. Kohtukaasistuja soome ja rootsi keele oskusele kohaldatakse kohtute seaduse peatüki 10 paragrahvis 9 sätestatut.
Link: kohtute seaduse peatüki 18 paragrahv 2
Kohtunike koolitusnõukogu määrab kindlaks kohtukaasistujate valimisega seotud riiklikud valikukriteeriumid, milles täpsustatakse seaduses sätestatud valiku- ja ametisse nimetamise kriteeriume. Seadusandluse vastuvõtmist ettevalmistava töö (HE 7/2016 vp. s. 119 (HE = valitsuse ettepanekud, ainult soome keeles) kohaselt hinnatakse kandideerimisdokumente kandidaadi akadeemilise edukuse, töökogemuse ja muu ametialase sobivuse alusel.
Kohtunike koolitusnõukogu korraldab üks kord aastas jaanuaris eelvalikueksami. Kõik kandidaadid sooritavad eksami. Eksamil peab kandidaat näitama, et ta tunneb kohtuniku ülesannete täitmist puudutavaid põhisätteid ja üldpõhimõtteid. Eelvalikueksami materjal hõlmab tavaliselt õigusalaseid artikliteid ja juhtumianalüüsi. Eksamil hinnatakse kas eksam läbitud või mitteläbitud põhimõttel.
Eelvalikutesti läbinud kandidaatide akadeemilist edukust, töökogemust ja muud ametialast sobivust hinnatakse vastavalt kohtunike koolitusnõukogu kehtestatud kriteeriumidele. Kohtukaasistujate eelvaliku kinnitab kohtunike koolitusnõukogu, mille järel hindavad kohtud, kus tegeletakse kohtukaasistujate ametikohtade hindamisega, ka kandidaate läbiviidavate vestluste käigus. Kohtud teevad otsuse Soome kõrgeimasse kohtusse ja Soome kõrgeimasse halduskohtusse ametisse nimetamise kohta eelvaliku ja enda hinnangu alusel. Soome kõrgeim kohus ja Soome kõrgeim halduskohus nimetavad kohtukaasistujad ametisse.
Põhikoolituse vorm ja sisu
Kohtukaasistujate koolituse eesmärk on suurendada nende õigusalaseid teadmisi ja kohtulikku pädevust ning tagada neile vajalik suutlikkus teha sõltumatuid kohtuotsuseid ka laiaulatuslikes ja keerulistes kohtuasjades. Oma ametiaja jooksul osalevad kohtukaasistujad oma koolituskoha koolitusprogrammis, mille on välja töötanud kohtunike koolitusnõukogu vastavalt nende jaoks koostatud isiklikele koolituskavadele.
Link: kohtute seaduse peatüki 18 paragrahv 4
Kohtunike koolitusnõukogu vastutab kohtukaasistujate koolitusprogrammi kavandamise eest ning riiklik kohtute amet vastutab koolitusprogrammis sisalduvate koolituskursuste korraldamise eest.
Link: kohtute seaduse peatüki 19a paragrahvi 2 lõike 2 punkt 4
Kolmeaastane koolitusprogramm hõlmab töökohal toimuvat õpet ja koolituskursusi koos iseseisva tööga ning tagasisidet ja hindamist. Kohtukaasistujale määratakse juhendav kohtunik, kes juhendab teda töökohal toimuva õppe käigus ning toetab teda ja on talle vestluspartneriks. Üks kohtukaasistuja õppekavas rakendatavaid hindamismeetodeid on ka õpipäevik, mida täidetakse kogu programmi vältel.
Kohtukaasistujad on jagatud kahte rühma. Apellatsioonikohtu apellatsioonirühm koosneb apellatsioonikohtutes töötavatest kohtukaasistujatest ning teine apellatsioonirühm halduskohtutes ja erikohtutes töötavatest kohtukaasistujatest.
Kohtukaasistuja õppekava õppejuhend sisaldab teavet õppekava struktuuri, kohtukaasistujatele ette nähtud koolituskursuste ja nendega seotud esialgse iseseisva töö kohta.
Riikliku kohtute ameti korraldatavatel kõigile kohtukaasistujatele või nende rühmadele ette nähtud koolituskursustel keskendutakse kahele esimesele hindamisaastale. Esimese aasta kohustuslikud õpingud hõlmavad näiteks ühepäevast koolitust Euroopa õiguse ja ühepäevast koolitust Euroopa Inimõiguste Kohtus rakendatavate meetodite kohta. Teise aasta kohustuslikud õpingud hõlmavad üht Euroopa õigust käsitlevat täiendõppe päeva. Valikkoolitus teisel ja kolmandal õppeaastal hõlmab üheksat õppepäeva, mis on kohtukaasistuja isiklikus õppekavas kindlaks määratud vabatahtliku koolitusena vastavalt kohtukaasistuja individuaalsetele vajadustele. Vabatahtliku koolituse saab läbida, osaledes üleriigilisel koolitusel, mida pakub riiklik kohtute amet. Osalemine Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku korraldataval võistlusel THEMIS arvatakse samuti vabatahtliku koolituse hulka. Vabatahtlik koolitus võib hõlmata kuni viit päeva vabatahtlikke õpinguid, st Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku ja Euroopa Õigusakadeemia koolitust (välja arvatud keelekursused ja kohtunike vahetus).
Põhikoolituse läbimine ja kvalifitseerumise protsess
Kohtukaasistuja, kes on töötanud oma ametikohal vähemalt kolm aastat, esitab lõppdokumendi või sooritab lõpueksami, mis tõendab kohtuniku ülesannete täitmiseks vajalikke oskusi ja teadmisi. Eksami korraldab kohtunike koolitusnõukogu. Koolitusprogrammi edukalt läbinud kohtukaasistujale, kelle lõppdokument on vastu võetud või kes on sooritanud lõpueksami, võib anda õiguse kasutada nimetust „läbinud kohtunikuõppe“. Asjaomase õiguse annab taotluse alusel kohtunike koolitusnõukogu.
Link: kohtute seaduse peatüki 18 paragrahvi 6 lõige 2
Lõputööna kohtute seaduse kontekstis koostavad kohtukaasistujad portfoolio, mille eesmärk on näidata nende oskuste arengut kolmeaastase koolitusprogrammi jooksul. Portfooliot ei hinnata. Kontrollitakse, kas see sisaldab nõutavat sooritust, st kohtukaasistuja ametiaja kajastamist, kohtukaasistuja tehtud kohtuotsuseid ja nende kirjeldusi ning kirjaliku iseseisva töö näidiseid, mis on seotud konkreetsete koolituspäevadega. Kohtukaasistuja esitleb oma portfoolio kokkuvõtet õppekava lõpuseminaril kolmanda õppeaasta lõpus. Lõpueksamit ei toimu, sest seda asendab eespool nimetatud portfoolio.
Oma ametiaja lõppedes võib kohtukaasistuja kandideerida muudele ametikohtadele tavapärase kandideerimismenetluse kaudu. Kohtukaasistujate koolitusprogrammi esimestel lõpetajatel läheb kohtusüsteemis väga hästi. Kohtukaasistujate arv on Soomes nii väike, mistõttu kohtunikukoolituse läbinud on endiselt enamasti kvalifitseeritud kas kohtus või muul õigusalal töötama.
Lisateave: oikeus.fi (ka inglise keeles, üldteave õigusasutuste tegevuse kohta)
Prokurörid
Üldkirjeldus
Prokuröride koolituse eest vastutab peaprokuratuuri koolitusmeeskond. Meeskond kavandab ja korraldab koolitusi koostöös riigiprokuröride, eriprokuröride, ülikoolide ja muude sidusrühmadega. Enamikku koolituskursuseid viivad läbi riigiprokuratuuris tegutsevad riigiprokurörid ja eriprokurörid. Prokuröride koolitus koosneb põhi-, üld-, süva- ja eriõppest.
Prokuröride põhiõpe koosneb prokuröritööd käsitlevast alus- ja põhikursusest. Prokuröritööd käsitlev aluskursus on uute prokuröride jaoks mõeldud sissejuhatav programm ning põhikursuse raames süvendatakse prokuröride oskusi ja teadmisi. Põhiõpe kuulub iga prokuröri koolituse hulka.
Juurdepääs põhikoolitusele
Uus prokurör võetakse tööle nooremprokuröri ajutisele ametikohale. Selle aja jooksul tutvutakse riigiprokuratuuri ja selle tegevusega ning prokuröritöö ja prokuröri rolliga kriminaalmenetluses, samuti läbitakse prokuröritööd käsitlev aluskursus.
Nooremprokurörina töötamise periood on aeg, mil nii tööandja kui ka prokurör saavad veenduda prokuröri sellel ametikohal töötamise võimes. Samuti annab see prokurörile võimaluse veenduda, kas ta on sellest elukutsest tegelikult huvitatud. Pärast nooremprokurörina töötamise perioodi lõppu toimub tööandja ja nooremprokuröri vahel hindamisarutelu enne kui tehakse otsus, kas isik jätkab oma tööd ringkonnaprokurörina.
Põhikoolituse vorm ja sisu
Prokuröritööd käsitlev aluskursus on veebikursus, mis hõlmab kõiki uue prokuröri jaoks tarvilikke põhiteemasid, sealhulgas vajalikke õppematerjale ja harjutusi. See hõlmab selliseid teemasid nagu prokuröri roll kriminaalmenetluses, otsuste tegemine ja prokuröri käsutuses olevad võimalused, kohtueelse uurimise piiramine ja süüdistusest loobumine, prokuröri roll ringkonnakohtus ning avalikustamisega seotud küsimused.
Koolitusprogramm hõlmab ka nn uute prokuröride päevi, st klassiruumis toimuvaid koolitusüritusi ja mitmesuguseid veebikursusi. Sissejuhatavat programmi toetab ja juhib isiklik juhendaja, kes on vanemprokurör, tavaliselt samast prokuratuurist, kuigi kaugjuhendamine on muutumas üha tavalisemaks.
Prokuröritööd käsitlev põhikursus koosneb neljast eraldi kursusest, mis hõlmab kokku 11 päeva klassiruumis toimuvat õpet. Kursuse eesmärk on mõista prokuröri rolli kohtueelses uurimises ja koostöö olulisust, olla teadlik kohtueelse uurimise etapis kättesaadavatest võimalustest, õppida tundma süüdistuste kaalumise põhitõdesid, mõista kohtusse kutsumise taotluse olulisust ja sisu, osata kasutada muid prokuröri käsutuses olevaid vahendeid, mõista kohtumenetluse edenemist, sellega seotud etappe ja apellatsiooniprotsessi ning tutvuda lähemalt kriminaalõiguse teooriaga.
Põhikoolituse läbimine ja kvalifitseerumise protsess
Põhiõppe läbimiseks kulub enamasti ligikaudu kaks aastat, mil isikut saab lugeda prokuröri ametikohale sobivaks. Eksameid ei toimu. Kui see etapp on läbitud, jätkab isik üld- ja süvaõppega.