Kohtunikud
Üldkirjeldus
Rootsi riiklik haldusasutus, õiguskoolituse akadeemia vastutab kohtunike, halduskohtunike ja kohtutöötajate õigusalase koolituse eest. Kohtunike ja halduskohtunike jaoks on põhikoolituse läbimine kohustuslik. Rootsi prokuratuur aga vastutab Rootsis prokuröride koolitamise eest. Seosed õigusliku alusega on tugevad. Põhikoolitusel osalejaid on ligikaudu 1000.
Juurdepääs põhikoolitusele
Põhikoolitus kestab neli aastat.
Pärast ülikooli lõpetamist, kus õppetöö kestab tavaliselt kuus aastat, on esmane etapp taotleda õigusametniku staatust kaheks aastaks.
Järgmine etapp (kohtunikuks saamisel) on taotleda apellatsioonikohtu või haldusasjade apellatsioonikohtu aruandva ametniku staatust. Pärast vähemalt üheaastast teenistust apellatsioonikohtus või haldusasjade apellatsioonikohtus naaseb kohtunikukandidaat vähemalt kaheks aastaks ringkonnakohtusse või läänikohtusse. Seejärel järgneb vähemalt ühe aasta pikkune teenistus apellatsioonikohtus või haldusasjade apellatsioonikohtus, mille jooksul kohtunikukandidaat võetakse kohtunikkonna liikmeks. Pärast ametipraktika läbimist nimetatakse aruandev ametnik kohtukaasistujaks. Aruandvaid ametnikke ja kohtukaasistujaid nimetatakse mittealalisteks kohtunikeks.
Põhikoolituse vorm ja sisu
Stockholmis toimub 10 kohustuslikku õppesessiooni (mis igaüks kestab üks nädal). Enamik koolitajatest on vanemkohtunikud või ülikoolide professorid, aga ka eri valdkondades tegutsevad arstid, psühholoogid ja eksperdid.
Koolitus hõlmab mitmesuguseid ELi õigust käsitlevaid teemasid, nagu tsiviilõigus, kriminaalõigus ja horisontaalse õiguse küsimused / konkreetsed õiguse valdkonnad, haldus- ja sotsiaalõigus, maksu-, kaubandus- ja tööõigus, kohtuniku ametioskused ja põhiõigused.
Koolitus toimub segaõppe vormis (loengud, seminarid, arutelud, veebiseminarid) ja väikestes rühmades. Ühel õppesessioonil on keskmiselt 20–25 osalejat. Keeleõpet ei toimu.
Põhikoolituse läbimine ja kvalifitseerumise protsess
Teabe edastamine järgmise kohta: lõpueksam, kes vastutab eksami eest, täiendav värbamismenetlus kohtuniku, prokuröri või advokaadi ametikohtadele pärast põhikoolituse läbimist.
Lõpueksamit ei toimu, kuid kohtukaasistujaid hinnatakse. Pärast kohtukaasistujana töötamist tuleb enne alalise ametikoha taotlemist mõned aastad töötada erinevates valdkondades (näiteks tööle suunamise kaudu riigiministeeriumis või assistendina mõnes kõrgeimas kohtus).
Mis puudutab alaliselt ametisse nimetatavate (vanem)kohtunike töölevõtmist (sh edutamine), on riiklikel halduskohtutel üksnes pädevus teatada vabast ametikohast. Kohtunikud nimetab ametisse aga valitsus kohtunõukogu ettepanekul. Kohtunõukogu liikmed nimetab ametisse valitsus, kuid see on samuti täiesti sõltumatu riigiasutus. Nõukogu tegeleb kandidaatide väljavalimisega, mis hõlmab muu hulgas taotleja viimaste aastate ametikohtade kohta teabe hankimist. Kui teave on esitatud, saadab nõukogu asjaomase kohtu juhile kirjaliku avalduse taotlejate kohta, kes viib seejärel läbi vestluse kandidaatidega, keda ta peab vabale ametikohale sobivaks, ja kes seejärel esitab kandidaatide kohta kirjaliku arvamuse, sh kandidaatide pingerea. Seejärel koostab nõukogu oma pingerea ja saadab oma soovituse valitsusele. Valitsus ei ole kohustatud nõukogu soovitust järgima, kuid tal tuleb küsida nõukogu arvamust, kui ta soovib sellest kõrvale kalduda.
Prokurörid
Üldkirjeldus
Kõik uued prokurörid peavad läbima kohustusliku põhikoolituse, mis hõlmab praegu ligikaudu 14 nädalat kestvat kohapealset koolitust ja teataval määral digitaalset koolitust. Põhikoolitus on jagatud neljaks mooduliks, mis läbitakse ligikaudu 2,5 aasta jooksul. Iga õpperühm koosneb 30 osalejast. Kohustusliku põhikoolituse eest vastutab riigiprokuratuuri koolituskeskus.
Kõikidel uutel prokuröridel on nende töökoha juures vähemalt üks juhendaja, kes vastutab esimese üheksa kuu jooksul sissejuhatava koolituse läbiviimise eest. Pärast seda algab kohustuslik põhikoolitus.
Juurdepääs põhikoolitusele
Kõik uued prokurörid peavad läbima kohustusliku põhikoolituse. Prokurörid peavad siiski olema alaliselt tööle võetud, et alustada põhikoolitust. Prokurörid omandavad alalise töötaja staatuse pärast 9–12 kuud. Olenemata taustast, näiteks kui on tegemist endise advokaadi või kohtunikuga, läbivad kõik uued prokurörid kohustusliku põhikoolituse.
Põhikoolituse vorm ja sisu
Põhikoolituse üldine eesmärk on tagada, et iga prokurör tunneks end kindlalt ja turvaliselt, täites sõltumatult prokuröri ülesandeid seoses mistahes juhtumitega, millega prokuröril tuleb tavaliselt kokku puutuda.
Põhikoolituse eesmärk on, et uued prokurörid omandaksid sellised teadmised ja kogemused, mis hõlmavad suutlikkust käsitleda kõiki olemasolevaid juhtumeid, mis ei nõua otsest erialast pädevust. Lisaks on põhikoolituse eesmärk tagada uutele prokuröridele valveteenistuseks vajalik teadmuspõhine baas.
Põhikoolitus on seotud igapäevase praktilise tööga, mida teeb kohaliku prokuratuuri prokuröri. Seega koosneb põhikoolitus praktilise tööga lõimitud õppest.
Põhikoolitus on jagatud neljaks mooduliks. Igas semestris toimub üks moodul. Kolmanda ja neljanda mooduli vahel on ühe semestri pikkune vaheaeg. Siis osalevad väljavalitud koolitatavad kogemuste vahetamise programmis AIAKOS.
Esimene moodul kestab 15 päeva, teine moodul 20 päeva, kolmas moodul 20 päeva ja neljas moodul 15 päeva.
Igal moodulil on neli juhti (prokurörid), kes kavandavad kursuse ja viivad selle läbi ning vastutavad kursusel osalejate eest. Enamik koolitajaid on sisekoolitajad, kes töötavad vanemprokurörina riigiprokuratuuris. Kasutatakse ka väliseid koolitajaid, nagu politseiametnikud, kohtunikud, kohtueksperdid, psühholoogid ja ajakirjanikud.
Põhikoolituse sisu on väga laiaulatuslik, kuna koolitus kestab üle 14 nädala. Liidu õiguse kohta puudub spetsiaalne koolitus. Kuid Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni teemal toimub koolitus.
Põhikoolituse läbimine ja kvalifitseerumise protsess
Lõpueksamit ei toimu. Prokuröri staatust omatakse alates esimesest tööpäevast prokurörina. Ligikaudu 2 aasta ja 9 kuu pärast omistatakse konkreetne ametinimetus ning sellega suurendatakse õigusi ja volitusi. Neljanda mooduli lõpus toimub lõputseremoonia.