Üldkirjeldus
Nooremkohtunike, -prokuröride ja -uurijate põhikoolitus on kohtute seaduse artikli 249 lõike 1 punkti 1 ja artikli 258 kohaselt kohustuslik. Praktikantide õppekavad on jaotatud vastavalt elukutsele, milleks valmistutakse: nooremkohtuniku, -prokuröri või -uurija elukutse. Nooremkohtunikuks, -prokuröriks või -uurijaks kandideerijate staatust reguleeritakse eeskirjadega, mis käsitlevad nooremkohtunikuks, -prokuröriks või -uurijaks kandideerijate koolitust. Praktikantide arv on igal aastal erinev ja sõltub vabadest kohtadest, mille arvu määrab kindlaks kõrgema justiitsnõukogu vastav koda.
Samuti korraldab Riiklik Õigusinstituut kooskõlas kohtute seaduse artikli 249 lõike 1 punktiga 2 kohustuslikku koolitust rajooni- ja regionaalsete kohtute kohtunikele, prokuröridele ja halduskohtunikele, kes on tsentraliseeritud konkursi tulemusena esmakordselt ametisse nimetatud. Need isikud peavad esimese aasta jooksul pärast ametisse astumist läbima kohustusliku sissejuhatava koolituse (kohtute seaduse artikkel 259). Koolituse õppekavad sõltuvad õigusametniku tegevusalast (kohtunikud, halduskohtunikud, prokurörid, uurijad) ja pädevustasemest (rajooni või regionaalne tasand).
Põhi- ja sissejuhatav koolitus (inglise ja bulgaaria keeles)
Kohtute seadus (inglise ja bulgaaria keeles)
Riikliku Õigusinstituudi koolitustegevuse korraldust ja korda käsitlevad sise-eeskirjad (bulgaaria keeles)
Eeskirjad nooremkohtunikuks, -prokuröriks või -uurijaks kandideerijate koolituse kohta (bulgaaria keeles)
Advokaatide koolitust korraldab mittetulunduslik advokaatide koolituskeskus (ЦOA „Кръстю Цончев“).
Juurdepääs põhikoolitusele
Kohtusüsteemi ametikohtadele värvatakse kandidaate peamiselt nooremkohtunike, -prokuröride või -uurijate instituudist. Nooremkohtunikuks kandideerijad peavad edukalt läbima tsentraliseeritud konkursi, mida korraldab kõrgema justiitsnõukogu vastav koda. Kohtute seaduse artikli 176 lõike 1 kohaselt kuulutab kõrgema justiitsnõukogu vastav koda konkursi välja igal aastal. Kandideerijad peavad olema Bulgaaria kodanikud, neil peab olema ülikoolikraad õigusteaduse erialal ja nad peavad olema omandanud õigusalase pädevuse kõrgema justiitsnõukogu järelevalve all läbitud praktika tulemusena; samuti peavad neil olema nõutavad kõlbelised väärtused ja ametialased oskused vastavalt Bulgaaria õigusametnike eetikakoodeksile.
Tsentraliseeritud konkursside tingimused, nõuded ja korraldus on sätestatud kohtute seaduse II jaos. Kohtute seaduse artikli 184 kohaselt koosneb konkurss kirjalikust ja suulisest eksamist, mida hinnatakse kuue punkti skaalal. Kirjalik eksam koosneb juhtumiuuringust, mille puhul hinnatakse kandideerija teadmisi ja oskusi. Konkursi lahutamatu osa on ELi õiguse ja inimõiguste teemaline test. Suuline eksam toimub vestluse vormis, mille käigus küsitakse kandidaadilt küsimusi seoses õigusvaldkonna vastava eriala ja Bulgaaria õigusametnike eetikakoodeksiga (vastavalt eelnevalt avaldatud kokkuvõttele). Eksami läbinutest saavad seejärel nooremkohtunikuks, -prokuröriks ja -uurijaks kandideerijad, kes peavad läbima üheksakuulise kohustusliku põhikoolituse Riiklikus Õigusinstituudis. Pärast põhikoolituse edukat lõpetamist saavad praktikantidest nooremkohtunikud, -prokurörid või -uurijad, kes töötavad seejärel kaks aastat kogenud mentori järelevalve all. Mentorlus on nooremkohtunike, -prokuröride ja -uurijate koolituse lahutamatu osa. Mentorid omakorda saavad Riiklikult Õigusinstituudilt põhjalikku praktilist väljaõpet selleks, et oma ülesannet kõige tulemuslikumalt täita.
Kohtusüsteemi ametikohtade täitmiseks kasutatakse ka kohtute seaduse artikli 178 lõike 1 kohast menetlust. Kõrgema justiitsnõukogu asjaomane koda määrab kindlaks rajooni- ja regionaalsetes kohtutes, asjaomastes prokuratuurides, halduskohtutes ja uurimisasutustes olevad vabad ametikohad, mis täidetakse esmakordse ametisse nimetamise konkursi teel. Vabade kohtade arv määratakse kindlaks asjaomase kohtuasutuse vajadusi arvesse võttes. Valik tehakse kirjalikust ja suulisest eksamist koosneva konkursi alusel (kohtute seaduse artikkel 184). Edukad kandidaadid nimetatakse kohtunikeks, halduskohtunikeks, prokurörideks ja uurijateks. Erinevalt nooremametnike konkursist on sellel konkursil ka töökogemuse nõue: rajooni tasandi õigusametnikel peab olema kolm aastat töökogemust ning regionaalse tasandi kohtunikel, halduskohtunikel, prokuröridel või uurijatel kaheksa aastat töökogemust. Ametisse nimetatud kandidaadid peavad esimese aasta jooksul pärast ametisse astumist läbima kohustusliku sissejuhatava koolituse (kohtute seaduse artikkel 259) Riiklikus Õigusakadeemias. Neile määratakse kohtute seaduse artikli 259 kohaselt mentor (kohtunik või prokurör).
Kohtute seadus (inglise keeles)
Bulgaaria õigusametnike eetikakoodeks (inglise ja bulgaaria keeles)
Põhikoolituse vorm ja sisu
Noorem-õigusametnikuks kandideerijate kohustuslik põhikoolitus kestab kohtute seaduse artikli 258 lõike 1 kohaselt üheksa kuud.
Kohtute seaduse artikli 249 lõike 1 punkti 2 kohane sissejuhatav koolitus äsja ametisse nimetatud kohtunikele, halduskohtunikele, prokuröridele ja uurijatele (rajooni ja regionaalsel tasandil) kestab keskmiselt üks kuu ning koosneb veebimoodulitest ja kohapealsetest koolituskursustest.
Põhi- ja sissejuhatava koolituse programmide ettevalmistamisel ja ajakohastamisel saab Riiklik Õigusinstituut nõu ja tuge programminõukogult. Programmid kiidab heaks Riikliku Õigusinstituudi haldusnõukogu pärast kooskõlastamist kõrgema justiitsnõukoguga.
Põhi- ja sissejuhatava koolituse programmide eesmärk on arendada mitmesuguseid pädevusi, mille hulka kuuluvad õigusalased kutseoskused, kohtunikueetika ja muu, õigusalaväline pädevus, mis on seotud teadlikkusega majanduslikust, sotsiaalsest ja kultuurilisest kontekstist. Selleks et praktikandid mõistaksid ELi õiguse rolli riikide õigussüsteemides ja õigusriigi põhimõttes, on keskse tähtsusega ELi õiguse teemaline koolitus. Euroopa õiguse teema on lõimitud nii riiklikusse koolitusprogrammi kui ka eraldiseisvatesse koolitusmoodulitesse. Riiklik Õigusinstituut on koostanud ELi õiguse teemalised iseseisva õppe materjalid, mis on igal ajal kättesaadavad kõigile kohtuvaldkonna elukutsetele sisenejatele ning on seotud järgmiste teemadega:
- siseriiklikud kohtud ja ELi õigus;
- Euroopa Kohtu menetlused;
- halduskohtud ja ELi õigus;
- Euroopa kodakondsus ja ELi sisepoliitika;
- ELis tsiviilasjades tehtav õigusalane koostöö;
- ELis kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö.
Samuti on veebipõhisel koolitusplatvormil avaldatud õiguskeele iseseisvaks õppeks mõeldud ingliskeelsed materjalid (videoesitlused, iseseisva õppe harjutused ja enesekontrollivahendid).
Noorem-õigusametnikuks kandideerijate koolitust viivad läbi instituudis alaliselt ja ajutiselt töötavad koolitajad. Riikliku Õigusinstituudi koolitajate valikut reguleerivad normid on sätestatud kohtute seaduses ning instituudi koolitustegevuse korraldust ja korda käsitlevates sise-eeskirjades. Koolitust viivad enamjaolt läbi kohtunikud ja prokurörid. Mõnel juhul kutsutakse konkreetsetel teemadel loenguid pidama kohtusüsteemivälised eksperdid, kui nende eksperditeadmisi on vaja.
Koolitusel rakendatakse praktilist metoodikat, sealhulgas kohtumenetluste simulatsioonid, rollimängud, praktilised ülesanded ja harjutused, ühisõpe, töö väikestes rühmades, arutelud, õppekäigud, juhtumiuuringud, ajurünnakud, nn lumepalliveeretamine, väitlused jms.
Riiklik Õigusinstituut osaleb Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku programmis AIAKOS ning võistlusel THEMIS. Kahepoolne koostöö õigusalase koolituse asutustega kogu Euroopast on oluline ka instituudi põhikoolitusprogrammi seisukohast, sest see annab võimaluse vahetada häid tavasid ja erialaseid kogemusi. 2021. aastal osalesid Bulgaarias nooremkohtunikeks kandideerinud isikud koos kolleegidega Hispaaniast (Escuela Judicial) ühisel veebipõhisel kohtumenetluse simulatsioonil, kus arutati Euroopa uurimismääruse taotluse tunnustamist ja täitmist.
Kohustuslik põhikoolitus (inglise ja bulgaaria keeles)
Riikliku Õigusinstituudi koolitustegevuse korraldust ja korda käsitlevad sise-eeskirjad (bulgaaria keeles)
Põhikoolituse lõpetamine ja kvalifikatsiooniprotsess
Pärast üheksakuulise koolituse läbimist teevad nooremkohtunikuks, -prokuröriks ja -uurijaks kandideerijad lõpueksami. Lõpueksamite korraldamise eest vastutab kõrgem justiitsnõukogu, kes koordineerib tegevust Riikliku Õigusinstituudi põhikoolitusosakonnaga. Kõrgema justiitsnõukogu vastav koda määrab loosi teel eksamikomisjonid, kes omakorda valivad praktikantidele välja kohtuasjad ja koostavad küsimused. Eksamikomisjonide koosseis on järgmine:
- nooremkohtunikeks kandideerijate kirjalikud ja suulised eksamid – viis kohtunikku regionaalsetest ja apellatsioonikohtutest ning kaks asendusliiget;
- nooremprokurörideks kandideerijate eksamid – viis prokuröri regionaalsetest ja apellatsiooniprokuratuuridest ning kaks asendusliiget;
- nooremuurijateks kandideerijate eksamid – viis kohtunikku regionaalsetest ja apellatsiooniprokuratuuridest ning kaks asendusliiget.
Nooremkohtunikeks kandideerijad peavad tegema kirjalikud eksamid tsiviilõiguse ja -menetluse ning kriminaalõiguse ja -menetluse teemal. Kirjalikud eksamid kestavad kuus tundi ja nende käigus peavad nooremkohtunikeks kandideerijad koostama lahendi. Suulisel eksamil peavad praktikandid välja pakkuma lahendusi tegelikele kohtuasjadele.
Nooremprokurörideks kandideerijad peavad tegema kirjaliku ja suulise eksami kriminaalõiguse ja -menetluse teemal. Seejuures peavad nad koostama süüdistusakti või muu süüdistuse esitamisega seotud akti ning vastama eksamikomisjoni küsimustele.
Nooremuurijaks kandideerijad peavad tegema kirjaliku ja suulise eksami kriminaalõiguse ja -menetluse teemal ning koostama ettepaneku süüdistatavale süüdistuse esitamiseks. Suulisel eksamil tuleb vastata tegeliku kohtuasjaga seotud praktilistele küsimustele.
Eksamitulemusi hinnatakse kuue punkti skaalal. Kirjaliku ja suulise eksami hinnete alusel arvutatakse keskmine hinne, mis edastatakse seejärel kõrgema justiitsnõukogu vastavale kojale. Nooremkohtunikuks, -prokuröriks või -uurijaks kandideerija keskmine hinne peab olema vähemalt 4,50 („väga hea“). Eksamitel läbikukkunud saavad teha uue kirjaliku ja suulise eksami, mis leiab aset mitte varem kui üks kuu ja mitte hiljem kui kaks kuud pärast hinde teatavaks tegemist. Kui kandidaat saab taas hinde, mis jääb alla 4,5, siis teda nooremkohtunikuks, -prokuröriks või -uurijaks ei nimetata. Eksamikord on sätestatud eeskirjades, mis käsitlevad nooremkohtunikeks, -prokurörideks või -uurijateks kandideerijate eksamite korraldamist ja korda Riikliku Õigusinstituudi koolituse lõpus.
Äsja ametisse nimetatud kohtunikud, halduskohtunikud, prokurörid ja uurijad (nii rajooni kui ka regionaalsel tasandil) peavad aktiivselt osalema Riikliku Õigusinstituudi sissejuhataval koolitusel. Koolituse kestel hinnatakse nende edusamme mitmesuguste kujundava hindamise kriteeriumide ja vahendite abil, sealhulgas tagasiside aruteludel osalemise, juhtumiuuringute, rühmategevuse, küsimuste-vastuste vormis arutelude ja ettekannete kohta.
Eeskirjad, mis käsitlevad nooremkohtunikeks, -prokurörideks või -uurijateks kandideerijate eksamite korraldamist ja korda Riikliku Õigusinstituudi koolituse lõpus (bulgaaria keeles)