Üldkirjeldus
Üldkohtute kohtunike ja prokuröride põhikoolituse eest vastutab Austria kohtuvõim. Alljärgnev selgitus kehtib üksnes nimetatud õigusspetsialistide kohta.
Austrias on põhikoolitusetapp üldkohtute kohtunikele ja prokuröridele kohustuslik ning seda korraldavad ja viivad ellu liidumaade kõrgeimate kohtute (mida on kokku neli: Viinis, Grazis, Linzis ja Innsbruckis) esimehed. Erinevalt teatavatest muudest riikidest ei ole Austrias eraldi kooli ega akadeemiat kohtunikele ning selle asemel rakendatakse detsentraliseeritud koolitust.
Kohtuniku- ja prokuröripraktikandid läbivad sama nelja-aastase põhikoolituse, mis ei hõlma spetsialiseerumist.
Põhikoolituse peamised elemendid on kehtestatud kohtunike ning prokuröride staatuse ja ülesannete seaduses (RStDG) ja kohtunikupraktikantide koolitust käsitlevas määruses.
Põhikoolituse konkreetse ülesehituse ja sisu üle otsustavad esimehed neljast liidumaa kõrgeimast kohtust.
1. juuli 2021 seisuga oli kohtuniku- ja prokuröripraktikante 180.
Juurdepääs põhikoolitusele
Pärast õigusteaduskonna lõpetamist peab iga lõpetanu läbima seitse kuud kestva praktika kohtus; see praktika on seadusega ette nähtud eeltingimus tavapärastel õiguselukutsetel töötamiseks (nt kohtuniku, prokuröri, advokaadi või notarina). Kohtus läbitavale praktikale kandideerimisel peavad kandideerijad teada andma, kas nad soovivad vastuvõttu kohtusüsteemi ettevalmistusteenistusse (st kas nad soovivad saada kohtunikuks/prokuröriks). Teatavatel asjaoludel on võimalik sellest teada anda hiljem.
Vastuvõttu kohtusüsteemi ettevalmistusteenistusse korraldab kandidaadi elukohajärgne pädev liidumaa kõrgeim kohus.
Praktika kohtus koosneb kaks kuni kolm kuud kestvatest lähetustest mitmesugustesse tsiviil- ja kriminaalasju menetlevatesse üldkohtutesse.
Pärast esimest lähetust peab iga kandidaat läbima lähetuse teemasid käsitleva testi pädeva liidumaa kõrgeima kohtu esimehe ees. Kui kandidaat testi läbib, on tal õigus osaleda järgmises valikumenetluse voorus.
Teine voor koosneb kahest kirjalikust tsiviil- ja kriminaalõiguse eksamist, mille käigus kandidaadid peavad koostama tegeliku kohtutoimiku põhjal lahendi. Kumbki eksam kestab viis tundi. Koostatud lahendeid hindavad põhikoolituse korraldamisel osalevad kohtunikud või prokurörid.
Teise vooru läbinud taotlejad saavad edasi kolmandasse vooru, mis koosneb neljast suulisest eksamist (tsiviilõigus, tsiviilmenetlus, kriminaalõigus, kriminaalmenetlus); ka neid eksameid viivad läbi põhikoolituses osalevad kohtunikud.
Kõik eelnenud voorud läbinud kandidaadid kutsutakse vestlusele pädeva liidumaa kõrgeima kohtu esimehe, liidumaa prokuratuuri esindaja ja Austria kohtunike ühingu esindajaga.
Seejärel edastab liidumaa kõrgeima kohtu esimees väljavalitud kandidaatide nimekirja föderaalsele justiitsministeeriumile, võttes arvesse valikumenetluse voorude tulemusi ning ka nende kohtunike kirjalikku standardhinnangut, kes vastutasid kandidaatide koolituse eest kohtulähetuste ajal.
Järgmise etapina kutsub föderaalne justiitsministeerium väljavalitud kandidaadid lõppvestlusele.
Seejärel nimetab föderaalne justiitsminister väljavalitud kandidaadid kohtuniku- ja prokuröripraktikantideks.
Kõiki eespool osutatud eksameid ja vestlusi saab teha vaid ühe korra; kogu valikumenetlus kestab ligikaudu 14 kuud.
Vajaduse korral kutsutakse vabale kohtunikupraktikandi kohale kandideerima isikuid, kes on juba omandanud advokaadi elukutse. Need isikud peavad läbima kohandatud põhikoolitusetapi ja lisaeksami.
Põhikoolituse vorm ja sisu
Neli aastat kestvas põhikoolitusetapis järgitakse töökohapõhise õppe põhimõtet, mis tähendab, et kohtuniku- ja prokuröripraktikandid lähetatakse põhikoolituse kestel tööle mõnda kohtusse või prokuratuuri.
Nende peamine ülesanne on abistada juhendavat kohtunikku või prokuröri lahendite koostamisel ja kohtuistungite läbiviimisel, esindada prokuratuuri kohtuistungitel jms; seda kõike tehakse juhendava kohtuniku või prokuröri järelevalve all.
Iga selline lähetus kestab kaks kuni neli kuud ning võib toimuda ükskõik millise astme kohtus (esimese astme kohtud, liidumaa kohtud, liidumaa kõrgeimad kohtud), prokuratuuris ja ka õigusbüroos.
Lisaks nendele kohtulähetustele läbivad kõik kohtuniku- ja prokuröripraktikandid kaks nädalat kestva lähetuse mõnes ohvrikaitseorganisatsioonis ja kolmenädalase lähetuse kinnipidamisasutuses.
Samuti läbivad kõik kohtuniku- ja prokuröripraktikandid teooriaõppe tsiviilõiguse, kriminaalõiguse, perekonnaõiguse, ELi õiguse, haldus- ja riigiõiguse ning õigusalaga seotud ja digioskuste valdkonnas.
Peale selle peab iga kohtuniku- ja prokuröripraktikant läbima inim- ja põhiõiguste ning Austria kohtute ajaloo teemalised õppekavad.
Teooriaõpe hõlmab ettekandeid, rühmatööd, õpikodasid jne. Õigusküsimuste valdkonnas on koolitajad peamiselt kohtunikud ja prokurörid. Pehmete oskuste omandamise puhul tugineb Austria kohtusüsteem peamiselt asjaomase valdkonna ekspertidele.
Riikliku koolitusprogrammi kõrval kutsutakse ja innustatakse kohtuniku- ja prokuröripraktikante osalema rahvusvahelises, näiteks Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku ja Euroopa Õigusakadeemia korraldatavas koolitustegevuses.
Põhikoolituse lõpetamine ja kvalifikatsioonimenetlus
Lõpueksam toimub põhikoolitusetapi viimasel neljal kuul (RStDG artikkel 20, vt link punktis „Üldkirjeldus“). See koosneb kahest kirjalikust eksamist (tsiviil- ja kriminaalõigus), mille käigus praktikant peab koostama kümne tunni jooksul lahendi tegelike kohtutoimikute alusel. Peale selle hõlmab lõpueksam suulist eksamit komisjoni ees, kuhu kuulub neli kohtunikku/prokuröri (üks neist on pädeva liidumaa kõrgeima kohtu esimees) ja üks advokaat. Suulisel eksamil esitatakse küsimusi kriminaalõiguse, kriminaalmenetlusõiguse, tsiviilõiguse, tsiviilmenetlusõiguse, kaubandusõiguse, riigiõiguse, inim- ja põhiõiguste, haldusõiguse põhialuste, kohtuistungite korraldamise, teenistusõiguse ja Euroopa õiguse teemadel. Suuline eksam toimub auditooriumita ja kestab vähemalt kaks tundi. Eksamit saab korrata üks kord.
Pärast lõpueksami edukat sooritamist ja nelja-aastase põhikoolituse läbimist saab kohtuniku- või prokuröripraktikandi nimetada kohtunikuks või prokuröriks. Selleks peab praktikant kandideerima vabale ametikohale. Kõiki kandideerijaid hindab üks või kaks komisjoni (olenevalt ametikohast, millele kandideeritakse), kuhu kuuluvad vastastikkuse põhimõttel valitud kohtunikud, kes hindavad kandideerija sobivust vastavale ametikohale. Komisjon edastab väljavalitud kandidaatide (iga vaba ametikoha kohta kolm kandidaati) pingerea föderaalsele justiitsministrile, kes nimetab pingerea põhjal kohtuniku või prokuröri ametisse.