Kohtunike ja prokuröride algkoolitus Euroopa Liidus

Kohtunikud

Üldkirjeldus

Riikliku Kohtute Ameti korraldatavad koolitused hõlmavad põhikoolitust enne kohtunikuks saamist ja äsja ametisse nimetatud kohtunike ettevalmistavat koolitust. Kõik kohtutöötajatele, st kohtunikukandidaatidele, kohtunikuabidele ja tähtajaliselt ametisse nimetatud kohtunikele, korraldatavad koolitused on kohustuslikud.

Koolitusi korraldatakse vastavalt õigusvaldkonnale: tsiviil-, kriminaal-, haldus- ja tööõigus. Koolitused hõlmavad liidu õiguse, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste harta komponente. Praktilised moodulid hõlbustavad kohtunikuameti omandamist.

Riikliku Kohtute Ameti esimees vastutab koolituste läbiviimise eest ning tagab põhikoolituse korraldamise Ungari Õigusakadeemia kaudu.

Magyar Igazságügyi Akadémia | Magyarország Bíróságai (birosag.hu)

2021. aasta põhikoolitusel osalejate arv

Juurdepääs põhikoolitusele

Koolitusel osalejad valitakse kandideerimisprotsessi kaudu. Nad peaksid saama oma tööandja heakskiidu kohtult, kus nad töötavad, ning Ungari Õigusakadeemialt.

Põhikoolituse vorm ja sisu

Kohtunikukandidaatide koolituse eesmärk on aidata neil valmistuda kutseeksamiks ning tagada tugevad põhiteadmised kohtunikukarjääriks ettevalmistusel.

Kohtunikukandidaatide koolitamine toimub nelja mooduli raames:

1. tsiviilõigus (menetlus- ja materiaalõigus);
2. kriminaalõigus (menetlus- ja materiaalõigus);
3. haldusõigus, tööõigus, konstitutsiooniõigus, liidu õigus;
4. kohtunikutööks vajaliku pädevuse arendamine.

Kõik moodulid on kohtunikukandidaatidele kohustuslikud.

Kriminaalõiguse valdkonnas on olemas e-õppe vormis toimuv koolitus, mis hõlmab materiaalõigust, menetlusõigust ja karistusõigust. See koosneb 13 veebiloengust, mis on osaliselt interaktiivsed, mis tähendab seda, et osaleja saab õppematerjaliga jätkata üksnes siis, kui õppejõu ja professionaalse juhendaja küsimustele on esitatud õiged vastused.

Tsiviilõiguse valdkonnas on olemas e-õppe vormis toimuv koolitus, mis hõlmab materiaalõigust, menetlusõigust ja majandusõigust. See koosneb 13 veebiloengust, millest kaks on interaktiivsed, mis tähendab seda, et osaleja saab õppematerjaliga jätkata üksnes siis, kui õppejõu ja professionaalse juhendaja küsimustele on esitatud õiged vastused.

Haldus- ja tööõiguse valdkonnas on olemas e-õppe vormis toimuv koolitus, mis hõlmab konstitutsiooniõigust, haldusõigust, tööõigust ja liidu õigust. See koosneb 16 loengust. 11 loengut on interaktiivsed, mis tähendab seda, et osaleja saab õppematerjaliga jätkata üksnes siis, kui õppejõu ja professionaalse juhendaja küsimustele on esitatud õiged vastused.

Koolitajad on kohtusüsteemist pärit kohtunikud, pädevuse arendamise koolitaja on professionaalne psühholoog.

Kohtunikuabide koolitamise esmane eesmärk on laiendada nende teadmisi kohtuasjadest, millega nad saaksid tegeleda individuaalselt, ning samuti nende ette valmistamine kohtunikukarjääriks.

Kohtunikuabide koolitus hõlmab kohtupraktikat ja pädevuse arendamist. Koolitusel osalejateks on kohtunikuabid, kes soovivad saada kohtunikuks. Koolitused on nende jaoks kohustuslikud.

Koolitajad on kohtusüsteemist pärit kohtunikud, pädevuse arendamise koolitaja on professionaalne psühholoog.

Kohtunike koolitus tuleb läbida kindlaks tähtajaks.

Koolituse eesmärk on toetada kohtunikutööd praktilisel viisil, laiendada kohtunike erialaseid teadmisi ning pakkuda platvormi kohtunikutöö algetapis tekkivate küsimuste arutamiseks.

Koolitus koosneb järgmisest:

1. materiaalõigus (tsiviil- ja kriminaalõigus);
2. menetlusõigus (tsiviil- ja kriminaalõigus);
3. pädevuse arendamine.

Koolitus on kohustuslik kohtunikele, kes nimetatakse ametisse tähtajaliselt. Koolitus tuleks läbida kohtunikueksami sooritamisele eelneval aastal.

Koolitajad on kohtusüsteemist pärit kohtunikud, pädevuse arendamise koolitaja on professionaalne psühholoog.

Selleks et edendada rahvusvahelise kogemuse omandamist, erinevate õiguslike taustade tutvustamist ja liidu õiguse praktilist rakendamist, korraldab Riiklik Kohtute Amet lühiajalisi rahvusvahelisi koolitusi, annab võimaluse liituda vahetusprogrammidega ja on erinevate koolitusprojektide partneriks, et vähemalt 5% ametisse nimetatud kohtunikest ja tulevastest kohtunikest saaksid osaleda piiriülestel koolitustel.

Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku liikmena ja Euroopa Õigusakadeemia toetajana levitab Riiklik Kohtute Amet oma koolitusi, vahetusprogramme ja õppekäike vastavalt kahe institutsiooni koolituskataloogidele. Kohtunikele ja kohtunikuabidele ning Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Liidu Kohtu kohtunikukandidaatidele on ette nähtud Riikliku Kohtute Ameti esimehe stipendiumid ning viis kuud praktikat Euroopa Õigusakadeemias.

Põhikoolituse läbimine ja kvalifitseerumise protsess

Koolitused ei lõppe eksamiga. Riiklik Kohtute Amet tagab Ungari Õigusakadeemia kaudu, et kohtunikukandidaatidel, kohtunikuabidel ja tähtajaliselt ametisse nimetatud kohtunikel on juurdepääs soovituslikele ja kohustuslikele koolitustele ning e-õppe koolitusmaterjalidele.

Prokurörid

Üldkirjeldus

Ungari prokuröride koolituskeskus on pakkunud alates 2006. aastast institutsionaalset raamistikku prokurörikandidaatide ja nooremprokuröride koolitamiseks põhikoolituse raames. Õiguslik taust on esitatud määruses 14/2005. (ÜK. 9.) Riigi peaprokuröri poolt välja antud LÜ (ungari keeles: 14/2005 (ÜK. 9.) LÜ utasítás). Praegu töötab prokuratuuris 93 prokurörikandidaati. Prokuröri ametikohale nimetamisel ei tehta vahet sellel, kas isik hakkab töötama prokurörina kriminaalõiguse valdkonnas või väljaspool kriminaalõiguse valdkonda.

Ungari prokuröride koolituskeskuses õppides näitavad prokurörikandidaadid (kuni juhendatava õiguspraktika perioodi lõpuni) peaprokuratuuris toimuvatel siseeksamitel, mil määral neil on õnnestunud koolitusmaterjalides sisalduvate teadmiste omandamine, mida ka hinnatakse. Seetõttu ei nõuta neilt lisakoolituse läbimist enne, kui neil tuleb sooritada oma advokatuurieksam. Koolituskursuste kasulikkust tõendavad nii peaprokuratuuri aastaaruanded kui ka advokatuurieksamite tulemused. Ungari advokatuurieksamiga on kehtestatud ühtsed nõuded juristidele, kes on omandanud praktilise kogemuse erinevates õigusvaldkondades. Regulatiivne taust on järgmine: 2013. aasta LXXVII seaduse (täiskasvanuhariduse kohta) paragrahv 27/A, justiitsministri välja antud määrus 5/1991. (IV. 4.) advokatuurieksami kohta.

Juurdepääs põhikoolitusele

Prokurörikandidaatide vabadele ametikohtadele kandideeritakse kandideerimisavaldusega. 2011. aasta CLXIV seaduse (peaprokuröri, prokuröride ja muude prokuratuuri töötajate ametistaatuse ning prokurörikarjääri kohta Ungaris) paragrahvi 109 lõigetes 1 ja 3 on sätestatud, keda võib nimetada prokurörikandidaadi ametikohale. Tingimused hõlmavad eelkõige järgmist: Ungari kodakondsus, isik ei tohi olla kohtulikult karistatud ja tal peab olema kraad õigusteaduses. Prokurörikandidaat ei või olla erakonna liige ega osaleda poliitilises tegevuses. Peaprokurör teeb otsuse prokurörikandidaatide ametisse nimetamise kohta. Prokurörikandidaatide töötasu suhtes kohaldatakse CLXIV seaduse sätteid.

Prokurörikandidaatide vabadele ametikohtadele saab kandideerida üksnes elektrooniliselt alates 2019. aastast. Regulatiivne taust on järgmine: riigi peaprokuröri välja antud määrus 10/2019. (V. 28.) IT-süsteemi kohta prokurörikandidaatide ametikohale kandideerimise avalduste menetlemiseks (ungari keeles: 10/2019. (V. 28.) LÜ utasítás). Kõikidele kandideerimisavalduse esitajatele antakse võimalus olla kaheetapilise vastuvõtumenetluse käigus isiklikult ära kuulatud. Kahel viimasel prokuröride kandidaatide vastuvõtumenetlusel 2019. ja 2021. aastal oli osalejatel võimalus demonstreerida ka oma võõrkeeleoskust. Võõrkeeles toimuvad vestlused avasid ka võimaluse võtta tööle kõrgetasemelise keeleoskusega kandidaate, eelkõige inglise keele vallas, mida on kinnitanud ka viimase kahe aasta jooksul võistlusel THEMIS osalenud prokurörikandidaatide rühmade tulemused.

Põhikoolituse vorm ja sisu

Ungari prokuröride koolituskeskuse koolitussüsteem põhineb koolitusel, mida pakutakse keskselt prokurörikandidaatidele, mis koosneb loengutest ja professionaalsetest konsultatsioonidest ning mis kestab kokku kuus nädalat. Prokurörikandidaatide teoreetilise ettevalmistuse puhul advokatuurieksamiks järgitakse justiitsministri poolt välja antud teemade loetelu ja mida kohandatakse vastavalt nendele teemadele ning see põhineb ühtsel riiklikul õppekaval ja koolitusprogrammil. Loengutes käsitletakse põhjalikult prokuröri võimupiire ja pädevust puudutavaid teemasid ning teemasid, mis – nagu kogemused on näidanud – põhjustavad õiguslikul tõlgendamisel probleeme või raskusi advokatuurieksamil.

Prokuratuuri koolitusi viivad peamiselt läbi prokuratuuris töötavad vanemprokurörid, kellel on ulatuslikud erialased kogemused ja teoreetilised teadmised. Mitmed neist omavad ka teaduslikke või akadeemilisi kraade, on õigusteaduskonna professorid või õppejõud ja on advokatuurieksamitel eksamineerijate nõukogu liikmed. Loengud ja ettekanded laaditakse samuti üles ning need on kättesaadavad prokuratuuri intranetis.

Prokurörikandidaatide jaoks ette nähtud koolitusprotsessi etapid on järgmised.

Prokuröri ametikoha põhitõed (3 päeva)

Prokuratuuri ajalugu, prokuratuuri struktuur ja sümboolika, prokuröri eetika, prokuröri põhiõigused ja kohustused, mis on sätestatud prokuröri õigusliku seisundi seaduses, töösuhted prokuratuuris, kriminaalõiguse valdkonnas tegutsevate prokuröride põhiülesanded ja vastutus, väljaspool kriminaalõiguse valdkonda tegutsevate prokuröride ülesanded, prokuröride järelevalve karistuste täideviimise üle, prokuröride igapäevane töökorraldus, dokumentide ja kohtuasjade haldamise põhitõed, konfidentsiaalsete juhtumite haldamine (andmekaitse ja -turve).

Advokatuurieksami B-osa (3 nädalat)

Materiaalõigus kriminaalõiguses, kriminaalmenetlusõigus, karistusõigus ja karistuste täideviimisega seotud õigus, kohtupraktikat käsitlevad arutelud (vaenukuritegusid, inimkaubandust, koduvägivalda, süüdistuse esitamist, tõendite kasutamist käsitlev kohtupraktika), kohtumenetluses osalemise ja kohtuvaidluste lahendamise oskused, kaebuste koostamine, alaealisi ja halduskuritegusid käsitlevad õigusaktid (haldusmenetlused, halduskaristused, meetmed, otsused ja kaebused, kohapealne menetlus, edasikaebamine ja õiguskaitsevahendid, prokuröri roll, uuesti menetlemine ja täideviimine).

Advokatuurieksami A-osa (1 nädal)

Tsiviil-, kaubandus- ja tsiviilmenetlusõigus.

Advokatuurieksami C-osa (1 nädal)

Töö- ja sotsiaalkindlustusõigus, konstitutsiooniõigus ja avalikku haldust puudutav õigus, liidu õigus.

Prokurörikandidaatide praktiline koolitus toimub maakondlikes prokuratuurides (vt peaprokuratuur). Iga prokurörikandidaat osaleb praktilises töös ja saab praktilisi kogemusi vastavalt individuaalselt kohandatud õiguspraktika kavale, töötades rotatsiooni korras kõikides prokuröritööd puudutavates valdkondades (juhtumite uurimine prokuratuuris, prokuröritöö kriminaalõiguse valdkonnas ja väljaspool kriminaalõiguse valdkonda, kinnipidamisasutustes ja karistuste täideviimine). Täidetud ülesanded registreeritakse õiguspraktika aruandes. Prokurörikandidaate toetavad reaalselt iga päev selleks ette nähtud juhendajad, keda nimetatakse instruktoriteks, et aidata neil saada erialaseid teadmisi ja kogemusi.

Kuna õigusteaduse kraadi omandamise üheks tingimuseks on võõrkeeleeksami sooritamine vähemalt kesktasemel (võõrkeele eksami läbimist tõendav tunnistus), on prokurörikandidaatidel juba võõrkeeleoskus, kui nad asuvad tööle prokuratuuris. Enamik neist on sooritanud keeleeksamid vähemalt kahes võõrkeeles. Koolituse hulka kuuluvad ka konkursid (Kozma Sándori teaduskonkurss, Mailáth György teaduskonkurss) ja võistlused (harjutuskohtu ja kohtupraktika võistlused, võistlus THEMIS) ning teadus- ja uurimiskonverentsid (mida korraldab prokuratuur ja EL), milles prokurörikandidaadid võivad osaleda. Neil on võimalus sellistes programmides osaledes süvendada oma võõrkeeleoskust. Võistlusel THEMIS osalevad prokurörikandidaadid läbivad juristiharidusega inglise keele õpetaja juhendamisel erialase intensiivkoolituse inglise õigusterminoloogia alal. Tulevikus plaanime suurendada võõrkeelekursuste arvu ning soovime kaasata Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku korraldatavatesse koolitustesse ka rohkem prokurörikandidaate.

Lisaks prokurörikandidaatidele korraldatavale koolitusele toetab prokuratuur osalemist muudes koolitustegevustes. Selle raames on võimalik sõlmida ka õppeleping, mille alusel saab muu hulgas taotleda töökohustuste täitmisest vabastamist ja õppemaksu toetust. See võimalus on kättesaadav ka prokurörikandidaatidele, tavaliselt juhul, kui nad osalevad konkreetset õigusvaldkonda puudutavas kraadiõppes ja omandavad doktorikraadi.

Nooremprokuröride – prokuratuuri töötajate, kes on läbinud advokatuurieksami ja keda ei ole veel prokuröri ametikohale nimetatud – erialane koolitus on sätestatud määruses 13/2017 (VIII. 17.) Riigi peaprokuröri poolt välja antud LÜ (ungari keeles: 13/2017 (VIII. 17.) LÜ utasítás). Nooremprokuröride koolitust toetab keerukas stimuleerimissüsteem: iga nooremprokurör peab teatud ajavahemiku järel koguma teatava arvu koolituspunkte. Punktisüsteem on sätestatud eespool nimetatud riigi peaprokuröri määruse lisas ning punkte võib saada koolituskursustel, konverentsidel, seminaridel osalemise, loengute pidamise, teaduspublikatsioonide avaldamise jms eest.

Alates 2022. aastast on prokurörikandidaatide, nooremprokuröride ja prokuröride koolitusele lisatud kaks koolitusmoodulit. Esimene on 3-päevane rahvusvaheline koolituskursus, mis toimub kaks korda aastas, mis annab põhjalikud ja keerulised teadmised prokuratuuri puudutavatest rahvusvahelistest suhetest. Kavas on käsitleda mitmesuguseid küsimusi alates rahvusvaheliste kontaktide loomise ja suhtluse reeglitest kuni prokuröride rahvusvaheliste ülesanneteni.

Teine koolitusmoodul on kahepäevane Euroopa õigust käsitlev koolituskursus, mida pakutakse samuti kaks korda aastas prokurörikandidaatidele, nooremprokuröride ja prokuröridele. Esimesel koolituspäeval toimub üldine liidu õiguse alane koolitus, teisel terviklik õigusriigialane koolitus, mis põhineb Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku koolitusjuhendil, mis käsitleb õigusriigi põhimõtet kohtunikele ja prokuröridele.

Põhikoolituse läbimine ja kvalifitseerumise protsess

Prokurörikandidaadi teadmisi kontrollitakse korrapäraselt kirjalikult või suuliselt pärast iga koolitussessiooni. Kui prokurörikandidaat on läbinud kõik koolitussessioonid ja testid, lõpetab tema suhtes tööandja õigusi teostav peaprokurör prokurörikandidaadi praktikaaruande ja väljastab tunnistuse kolmeaastase õiguspraktika eduka läbimise kohta. Nimetatud tunnistus on justiitsministeeriumi korraldatava advokatuurieksamil osalemise tingimuseks. Kui prokurörikandidaadid on asjaomase tunnistuse kätte saanud, saavad nad otse ja elektrooniliselt taotleda kolmeosalisel advokatuurieksamil osalemist. Pärast tunnistuse saamist, mis tõendab, et nad on edukalt sooritanud advokatuurieksami, saavad prokurörikandidaadid kandideerida nooremprokuröri või prokuröri ametikohale.

Prokuratuur pakub mitmeid stiimuleid, et toetada prokurörikandidaatide edukat valmistumist advokatuurieksamiks. See hõlmab 20-päevast tööaja hüvitist iga eksamiosa eest, mille jooksul säilib palk. Prokurörikandidaadil on õigus saada hüvitist suurepäraste või väga heade advokatuurieksami tulemuste korral makstud eksamitasu täies ulatuses ning heade eksamitulemuste korral poole eksamitasu ulatuses. Väga heade advokatuurieksami tulemuste korral makstakse juhendavale prokurörile lisatasu.