Üldkirjeldus
Riiklik kohtuametnike kool (edaspidi „riiklik kool“) on kohtuakadeemia organisatsiooniline üksus, kes vastutab kohtunike ja prokuröride põhikoolituse eest. Kohtuakadeemia on avalik-õiguslik asutus, mis loodi justiits- ja haldusministeeriumis 2010. aastal ning kus pakutakse täienduskoolitust kohtuametnikele (st kohtunikud ja prokurörid) ja õigusnõunikele, põhikoolitust õiguspraktikantidele ning kohtuniku- ja prokurörikandidaatidele, samuti kutsealast koolitust kohtusekretäridele ja muudele õigusasutuste menetlustes osalevatele töötajatele (kohtuakadeemia seadus, Narodne novine (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) nr 54/2019).
Kohtunike ja prokuröride põhikoolitus on kohustuslik ja kestab ühe aasta. Riikliku kooli 2021.–2022. aasta lennus on 97 üliõpilast, kellel on õigusasutuses nõunikuna töötava ametniku staatus. Riiklikus koolis omandatakse oskusi ja teadmisi, mis on vajalikud esimese astme, kaubandus- ja halduskohtute kohtunike ametiülesannete objektiivseks, vastutustundlikuks, sõltumatuks ja erapooletuks täitmiseks ning ka maakonnaprokuröri asetäitja ametiülesannete täitmiseks.
Juurdepääs põhikoolitusele
Riiklikus koolis õppimine on kohustuslik avalikku teenistusse alaliselt tööle võetud ja õigusnõunikuna ametisse nimetatud isikutele. Õigusnõunike võtmiseks avalikku teenistusse avaldatakse ametikohtade kohta avalikud teadaanded kooskõlas ametnike seadusega (Narodne novine (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) nr 92/2005, 140/2005, 142/2006, 77/2007, 107/2007, 27/2008, 34/2011, 49/2011, 150/2011, 34/2012, 38/2013, 37/2013, 1/2015, 138/2015, 102/2015, 61/2017, 70/2019, 98/2019). Õigusnõunike ametikohtadele kandideerijad peavad olema lõpetanud ülikooliõpingud õigusteaduse erialal ja läbinud advokaadieksami.
Avalikku konkurssi läbi viiva komisjoni nimetab ametisse pädeva õigusasutuse juhataja. Ametlikele nõuetele vastavad kandidaadid peavad tegema kirjaliku testi ja osalema struktureeritud vestlusel. Kirjalikul testil hinnatakse kandidaatide teadmisi, pädevust ja oskusi. Edukaimad kandidaadid, kes kandideerivad õigusnõunike ametikohtadele prokuratuurides, peavad läbima julgeoleku- ja luureameti julgeolekukontrolli.
Põhikoolituse vorm ja sisu
Kutsealasel koolitusel arendatakse peamiselt selliseid oskusi ja praktilisi teadmisi, mis on vajalikud ametiülesannete täitmiseks õigusasutustes. Koolitus koosneb kohtuakadeemia korraldatavatest seminaridest ning õigusasutustes ja vajaduse korral muudes riigiasutustes tehtavast praktikast. Õigusalase koolituse programmi teooriaosa on kõigile riikliku kooli õpilastele sama, olenemata kandidaadi tulevasest ametikohast (kohtunik või prokurör) ning õigusvaldkonnast, millega asjaomases õigusasutuses tegeletakse. Õigusalase koolituse programmi võtab kohtuakadeemia programminõukogu ettepaneku alusel vastu kohtuakadeemia juhtorgan. Praktilise koolituse käigus on osalejatel mentor, kes jälgib nende tööd ja valmistab neid ette õigusemõistmisega seotud ülesannete iseseisvaks, vastutustundlikuks, sõltumatuks ja erapooletuks täitmiseks.
2021./2022. õppeaastal korraldatakse riikliku kohtuametniku kooli õpilastele 23 ühepäevast seminari, millel keskendutakse tsiviil- ja kriminaalõigusele, haldusõigusele, ELi õigusele, eetikaküsimustele ja oskustele. Üldjuhul korraldatakse seminare kohapeal ja koolitajateks on kohtuametnikud (st kohtunikud ja prokurörid), ülikoolide õppejõud või muud eksperdid.
Mis puudutab ELi õigust, siis pööratakse erilist tähelepanu järgmistele teemadele: eelotsusetaotlused Euroopa Liidu Kohtule, piiriülene koostöö ja Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika otsing. Osalemine Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku ja Euroopa Õigusakadeemia korraldatavates ja muudes rahvusvahelistes tegevustes on vabatahtlik, samuti on vabatahtlik võõrkeelekursustel osalemine.
Põhikoolituse lõpetamine ja kvalifikatsiooniprotsess
Lõpueksam sooritatakse lõpueksami komisjoni ees riiklikus kohtuametnike koolis (vastavalt riikliku kohtuametnike kooli lõpueksamit käsitlevale määrusele, Narodne novine (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) nr 25/2020, 108/2020). Lõpueksami komisjoni kuulub viis liiget – kaks Horvaatia Vabariigi kõrgeima kohtu kohtunikku, kõrgema kohtu kohtunik ja kaks peaprokuröri asetäitjat. Komisjoni määrab kohtuakadeemia juhtorgan.
Lõpueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast, mille puhul hinnatakse õigusvaldkonna ametikohutuste täitmiseks nõutavaid omandatud praktilisi teadmisi ja oskusi praktiliste näidete ja probleemilahenduse teel.
Riikliku kooli lõpueksami saavad sooritada ka inimesed, kes ei ole riiklikus koolis õppinud ja kes on pärast advokaadieksami läbimist vähemalt neli aastat töötanud õigusvaldkonnas. Lõpueksami saab teha kaks korda ja selle edukaks sooritamiseks peab kandideerija saama vähemalt 225 punkti, kusjuures suurim saavutatav punktisumma on 300 punkti.
Pärast lõpueksami läbimist kandideerivad esimese astme kohtute kohtunikuks kandideerijad riikliku kohtute nõukoja väljakuulutatud vabadele ametikohtadele ning maakonnaprokuröri asetäitjaks kandideerijad kandideerivad riikliku prokuröride nõukogu väljakuulutatud vabadele ametikohtadele. Struktureeritud vestlusel riikliku kohtute nõukoja ja riikliku prokuröride nõukoguga saavad kandideerijad koguda maksimaalselt 15 punkti. Nõukoda/nõukogu suunavad suurima punktisumma saanud kandideerijad edasi vastavalt psühholoogilistele testidele ning julgeoleku- ja luureameti julgeolekukontrolli.
Seejärel nimetab riiklik kohtute nõukoda ametisse esimese astme kohtute kohtunike ametikohtadele kandideerinud isikud ning riiklik prokuröride nõukogu nimetab ametisse maakonnaprokuröri asetäitjate ametikohtadele kandideerinud isikud.