Kohtukulud seoses Euroopa maksekäsumenetlusega | Euroopa e-õiguskeskkonna portaal

Sissejuhatus

Menetluskulusid reguleerivad õigusnormid on sätestatud kohtukulusid käsitlevas konsolideeritud seaduses (Testo Unico delle disposizioni legislative e regolamentari in materia di spese di giustizia, edaspidi „TUSG“), mis on kehtestatud presidendi 30. mai 2002. aasta dekreediga nr 115.

Milliseid tasusid kohaldatakse?

Tsiviilkohtumenetluses kannab kumbki pool nii enda dokumentide kui ka menetluseks vajalike dokumentidega seotud kulud, kui pool on kohustatud need kulud seaduse alusel või kohtu nõudmisel tasuma (presidendi dekreediga nr 115/2002 kehtestatud konsolideeritud seaduse (kohtukulude kohta) artikkel 8).

Tsiviilkohtumenetluse kulud on järgmised:

hagi esitamisel tasutav standardlõiv (TUSGi artikkel 9 jj);
eraisikute poolt riigile makstav kindlasummaline ettemakse, et katta kohtu algatusel toimuva kättetoimetamisega seotud kulud (TUSGi artikkel 30);
poolte taotlusel toimuva kättetoimetamise tasud (TUSGi artikkel 32 jj);
ärakirjade ja tõendite väljastamise tasud (TUSGi artikkel 40);
registreerimisele kuuluvate dokumentide registritasu (presidendi 26. aprilli 1986. aasta dekreet nr 131).

Kui palju pean maksma?

Standardlõivud on sätestatud artikli 13 lõike 1 punktides a–g ning need põhinevad hagi summal (st nõude suurus, isegi kui see ei ole kindlaks määratud). Summat vähendatakse poole võrra tsiviilkohtumenetluse seadustiku IV raamatu I jaotises sätestatud erimenetluste korral, sealhulgas maksekäsu või pankroti väljakuulutamise otsuse vaidlustamise menetluste ning konkreetsete töö- ja avaliku teenistuse suhetega seotud vaidluste korral (välja arvatud vaidlused, mille suhtes kohaldatakse täielikku maksevabastust).

Siseriiklikus õiguses on TUSGi artikli 10 alusel ette nähtud konkreetsed erandid. Eelkõige on vabastus standardlõivu maksmisest ette nähtud lapsetoetusega seotud täite-, edasikaebamis- ja esialgsetes menetlustes ning kõikides konkreetse lapsega seotud menetlustes.

Eraisikute poolt tsiviilkohtumenetluses riigile makstav kindlasummaline ettemakse (TUSGi artikkel 30) koosneb TUSGi artiklis 30 ette nähtud kindlasummalisest lõivust (27,00 eurot), mida peab tasuma pool, kes algatab menetluse, esitab avalduse või taotleb sundvõõrandamise täitemenetluses arestitud vara eraldamist või müüki.

Poolte taotlusel toimuva kättetoimetamise eest makstavad tasud (TUSGi artikkel 32 jj) hõlmavad dokumendi kättetoimetamise eest vastutava kohtutäituri reisikulusid ja teenustasu, mille pooled sellele kohtutäiturile maksavad. Ühekordse tasu suurus on sätestatud TUSGi artiklis 34 ja reisipäevaraha suurus TUSGi artiklis 35.

Ärakirjade ja tõendite väljastamise tasud on sätestatud TUSGi artiklis 266 jj. Neid tuleb tasuda kohtutoimikus sisalduvate dokumentide või aktide ärakirjade või kohtukantselei nõutavate tõendite väljastamise eest. Paberkandjal ärakirjade tasud on vähemalt 50% suuremad kui elektrooniliste ärakirjade tasud. Igal juhul ei võeta tasu sellise ärakirja väljastamise eest, mille õigsust ei ole vaja kinnitada (certificazione di conformità), kui elektroonilise dokumendi ärakirja väljastab isik, kellel on dokumendile juurdepääsu õigus. Tasud, mida tuleb maksta kohtutoimikus sisalduvate dokumentide või aktide ärakirjade väljastamise eest, juhul kui nende ärakirjade õigsust ei ole vaja kinnitada, on sätestatud TUSGi lisa 6 tabelis. Dokumentide kinnitatud ärakirjade väljastamise eest makstavad tasud on sätestatud TUSGi lisa 7 tabelis. Dokumentide mittepaberkandjal ärakirjade väljastamise eest makstavad tasud on sätestatud TUSGi lisa 8 tabelis. Kahe päeva jooksul väljastamisele kuuluva paberkandjal ärakirja eest tuleb maksta kolmekordset tasu olenemata sellest, kas tegemist on kinnitatud ärakirjaga või mitte (TUSGi artikkel 270).

Registritasu tuleb tasuda presidendi dekreedi nr 131/1986 (registritasu käsitlev konsolideeritud seadus) artiklis 37 konkreetselt nimetatud kohtudokumentide ja -määruste korral, mille hulka kuuluvad tsiviilkohtuvaidluste lahendamisega tegelevate kohtuorganite toimingud, millega määratakse (kas või osaliselt) kindlaks menetlused, ja täitmisele kuuluvad maksekäsud). Registritasu tuleb maksta ka juhul, kui see on dokumendi registreerimise ajal vaidlustatud või seda saab registreerimise ajal endiselt vaidlustada, kusjuures seda summat võidakse edasise lõpliku kohtuotsuse alusel korrigeerida või see võidakse hüvitada. Registreerimisele kuuluvate kohtudokumentide eest makstavad tasud on sätestatud konsolideeritud seaduse lõivusid (Tariffa) käsitleva lisa artiklis 8.

Mis juhtub siis, kui jätan kohtukulud õigeaegselt tasumata?

Kohtukulude tasumata jätmise korral saadab kohus või võlgade sissenõudmisega tegelev äriühing (leping on sõlmitud äriühinguga Equitalia Giustizia SpA) makseteatise ja juhised, kuidas riigilõiv tasuda (presidendi dekreedi nr 115/2002 artikkel 248).

Ärakirja väljastamise tasu ja presidendi dekreedi nr 115/2002 artiklis 30 sätestatud summa tasumata jätmise korral võib kohus keelduda dokumenti vastu võtmast (presidendi dekreedi nr 115/2002 artikkel 285).

Kuidas saan kohtukulusid tasuda?

Kui makse tehakse Itaalias, tuleks hagi üldkohtule esitamise standardlõiv maksta 7. märtsi 2005. aasta seadusandliku dekreediga nr 82 (PAGOPA) kehtestatud ja digihaldusseadustiku artikli 5 lõikes 2 osutatud veebiplatvormi kaudu.

Ka ärakirjade ja tõendite väljastamise tasude ning kohtuteatiste kättetoimetamiskulude tasumine tsiviilkohtumenetluses peaks toimuma 7. märtsi 2005. aasta seadusandliku dekreediga nr 82 kehtestatud ja digihaldusseadustiku artikli 5 lõikes 2 osutatud veebiplatvormi kaudu.

Välisriigist pangaülekandega tehtavad maksed tuleb teha järgmisele kontole:

BIC: BITAITRRENT
IBAN: IT 04 O 01000 03245 350008332100

Mida pean pärast makse sooritamist tegema?

Pärast makse sooritamist tuleb kohtukantseleile esitada makset tõendav kviitung.

Viimati uuendatud: 29/01/2025