Väiksemad kohtuvaidlused

1 Väiksemate kohtuvaidluste menetluse olemasolu

15. jaanuaril 2018 jõustusid Lätis tsiviilkohtumenetluse seaduse muudatused, millega asendatakse sõnad „väiksemad kohtuvaidlused“ sõnadega „lihtsustatud menetluse teel toimuvad kohtuvaidlused“.

Kohtunik algatab lihtsustatud menetluse kirjaliku taotluse alusel, kui võla põhisumma või elatisnõude maksete kogusumma ei ole nõude esitamise päeval suurem kui 2500 eurot. Elatisnõuete puhul arvestatakse maksete kogusummat iga lapse kohta eraldi. (Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 250.¹⁹ lõige 2).

Lihtsustatud menetlust reguleerib tsiviilkohtumenetluse seaduse³ peatükk 30: artiklid 250.¹⁸–250.^27A ja nendele järgnevad artiklid peatükis 54.¹: artiklid 440.¹–440.¹².

1.1 Menetluse kohaldamisala, künnishind

Lihtsustatud menetluse teel toimuvaid kohtuvaidlusi kohaldatakse üksnes rahalisi ja elatisnõudeid käsitlevate hagide korral (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 35 lõike 1 punktid 1 ja 3).

Lihtsustatud menetlust reguleerivate riiklike õigusaktide sätteid ei kohaldata menetlusnormide suhtes, mis käsitlevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 861/2007 (millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus) kohaseid lihtsustatud menetluse teel toimuvaid kohtuvaidlusi, välja arvatud esimese astme kohtu otsuste peale apellatsiooni esitamise menetlus.

Taotluse eest tuleb tasuda järgmine riigilõiv (valsts nodeva) (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 34 lõike 1 punkt 1):

a) kuni 2134 euro suuruse nõude korral – 15% nõutavast summast, aga mitte vähem kui 70 eurot,

b) 2135–7114 euro suuruse nõude korral 320 eurot, millele lisandub 4% nõude summa sellest osast, mis ületab 2134 eurot.

Lapse või vanema elatisnõuetega seotud hagi esitamisel riigilõivu maksta ei tule.

1.2 Menetluse kohaldamine

Lihtsustatud menetluse teel toimuvate kohtuvaidluste menetlemisel järgib kohus üldkohtumenetlust kooskõlas lihtsustatud menetluse teel toimuvate kohtuvaidluste tsiviilkohtumenetluse eranditega. Kohtunik alustab lihtsustatud menetlust kirjaliku avalduse alusel.

Kohtunik ei hakka lihtsustatud menetluse teel toimuva kohtuvaidluse avaldust käsitlema, kui avaldus ei ole koostatud valitsuse heakskiidetud vormi kohaselt.

Kui kohus teeb põhjendatud otsuse mitte alustada asja menetlemist avalduse alusel, saadab ta otsuse hagiavalduse esitajale ja määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. See tähtaeg ei tohi olla lühem kui 20 päeva alates otsuse saatmise päevast. Kohtuniku otsus võidakse kaevata edasi 10 päeva jooksul alates otsuse tegemise kuupäevast või 15 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamise kuupäevast, kui isiku elukoht on väljaspool Lätit.

1.3 Vormid

Hagiavalduse ja kostja tähelepanekute koostamisel tuleb kasutada vorme, mis on sätestatud valitsuse (Ministru kabinets) 29. mai 2018. aasta määruses nr 305 lihtsustatud menetluste korral kasutatavate vormide kohta. Valitsuse määruse lisad sisaldavad järgmisi vorme:

1. hagiavaldus lihtsustatud menetluse alustamiseks seoses rahaliste nõuetega (1. lisa);

2. hagiavaldus lihtsustatud menetluse alustamiseks seoses elatisnõuetega (2. lisa);

3. avaldus lihtsustatud menetluse alustamiseks seoses rahaliste nõuetega (3. lisa);

4. avaldus hagiavalduse kohta, mis käsitleb lihtsustatud menetluse alustamist seoses elatisnõuetega (4. lisa).

Lisaks hageja ja kostja andmetele tuleb lihtsustatud menetluse teel toimuva kohtuvaidluse hagiavalduse vormil esitada järgmine teave.

1. Selle rajooni- või linnakohtu (rajona (pilsētas) tiesa) nimi, millele hagiavaldus esitatakse: välja arvatud juhul, kui pooled on sõlminud kirjaliku lepingu selle kohta, et mis tahes vaidlused lahendatakse mujal, tuleb füüsilise isiku vastu esitada hagi sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas asub isiku deklareeritud elukoht, või juriidilise isiku puhul sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas asub juriidilise isiku registrijärgne asukoht (kui nõue on seotud juriidilise isiku filiaali või esinduse tegevusega, siis võib hagi esitada ka asjaomase filiaali või esinduse asukohajärgsele kohtule).
   Teavet selle kohta, milline on pädev kohus ja seega milline kohus tuleb vormile märkida, võib leida internetiportaali https://www.tiesas.lv/ menüüpunktidest Tiesas (kohtud) ja Tiesu darbības teritorijas (kohtute territoriaalne pädevus).
2. Hagiavalduse vormile tuleb märkida hageja esindaja, kui hageja soovib, et tema huve esindaks kohtus teine isik. Selleks et teine isik saaks toimida kohtus esindajana, tuleb vormistada notariaalselt kinnitatud volikiri (pilnvara) ja see tuleb märkida kui esindamise alus vormi asjakohasesse veergu. Juhul kui esindaja on vandeadvokaat (zvērināts advokāts), peab esindamisõigus olema tõendatud palkamislepinguga (orderis), ning kui advokaat peab toimima menetlusosalise nimel, peab seda kinnitama kirjalik volikiri (mis sellisel juhul ei pea olema notariaalselt kinnitatud).
3. Nõude sisu: vormil tuleb märkida vaidlustatud õigus ning hageja ja kostja vaheline selline õigussuhe, mille olemasolu või puudumist palub hageja kohtul kinnitada, taotledes kohtult oma õigusaktidega tagatud õiguste või huvide kaitsmist.
4. Nõude summa arvutamise meetod: lihtsustatud menetluste raames esitatavates nõuetes tuleb näidata võla põhisumma – st võla summa ilma intresside ja leppetrahvideta –, mis tahes leppetrahvid, kõik lepingu või õigusaktide kohaselt tasumisele kuuluvad intressid ja kõigi nende elementide kogusumma.
5. Vormil tuleb esitada hageja nõude aluseks olevad asjaolud ja toetavad dokumendid, nõude aluseks olevad konkreetsed õigusnormid ning samuti meetmed, mida hageja palub kohtul võtta.
6. Avaldusele peab olema alla kirjutanud hageja või tema esindaja või hageja koos esindajaga, kui kohus seda nõuab. Hagiavaldusele peavad olema lisatud dokumendid, mis tõendavad, et on järgitud kõiki õigusaktidega ette nähtud esialgseid asja kohtuvälise uurimise menetlusi ning mis kinnitavad nõude aluseks olevaid asjaolusid.

1.4 Õigusabi

Tsiviilkohtumenetluse seadus ei sisalda mingeid erisätteid lihtsustatud menetluste teel toimuvate kohtuvaidluste korral antava õigusalase abi kohta. Lihtsustatud menetluse teel toimuvates kohtuvaidlustes võib isik kasutada esindajat.

Juhul kui hageja soovib, et kohtus esindaks tema huve teine isik ja avalduse koostab esindaja, tuleb selles avalduses märkida esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood ja kohtuga kirjavahetuse pidamiseks kasutatav aadress või – kui esindaja on juriidiline isik – tema nimi, registrinumber ja registrijärgne asukoht. Tsiviilkohtumenetluses võib esindajana toimida mis tahes füüsiline isik, kes on vähemalt 18-aastane, kes ei ole võetud eestkoste alla ja kelle suhtes ei ole kehtestatud mingeid tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 84 sätestatud piiranguid. Kui teine isik peab tegutsema kohtus esindajana, siis tuleb koostada notariaalselt kinnitatud volikiri. Hageja võib nimetada esindaja kohtus suulise avalduse teel ja see tuleb kanda kohtuistungi protokolli. Juriidilise isiku esindajal peab olema kirjalik volikiri (mis ei pea olema notariaalselt kinnitatud) või dokument, milles kinnitatakse, et asjaomasel isikul on õigus esindada juriidilist isikut ilma erivolituseta. Juhul kui esindaja on vandeadvokaat (zvērināts advokāts), peab esindamisõigus olema tõendatud palkamislepinguga (orderis), ning kui advokaat peab toimima menetlusosalise nimel, peab seda kinnitama kirjalik volikiri (mis sellisel juhul ei pea olema notariaalselt kinnitatud). Kui isik kasutab esindajat, esitatakse kohtule vajalikud dokumendid ja need peab allkirjastama esindaja, kes tegutseb isiku nimel kooskõlas talle antud volitustega.

1.5 Tõendite kogumise eeskirjad

Tõendite kogumine on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seaduse üldsätetega. Sellest tulenevalt võib lihtsustatud menetluste teel toimuvate kohtuvaidluste raames tõendeid koguda poolte või kolmandate isikute tähelepanekute, tunnistajate ütluste, kirjalike tõendite ja eksperdiarvamuste vormis.

1.6 Kirjalik menetlus

Kohtunik alustab lihtsustatud menetlust kirjaliku avalduse alusel. Kostjale saadetakse hagiavalduse koopia ja vorm märkuste esitamiseks: kostja peab esitama oma märkused 30 päeva jooksul alates päevast, mil avaldus talle saadeti. Olenevalt olukorrast ja juhtumi olemusest võidakse hagiavaldusele lisatud dokumendid saata ka kostjale. Kohus teavitab kostjat ka sellest, et kostja märkuste esitamata jätmine ei takista asjas kohtuotsuse tegemist ja et kostja võib taotleda kohtuistungi korraldamist.

Kui kohus saadab pooltele dokumendid, selgitab ta neile nende menetlusõigusi, teavitab neid asja arutama hakkavast kohtukoosseisust ja selgitab poole võimalusi esitada vastuväiteid kohtuniku isiku suhtes. Tsiviilkohtumenetluse seadusega on tagatud poolte menetlusõigused seoses asja kohtuistungi ettevalmistamisega. Pooled võivad kasutada neid õigusi hiljemalt seitse päeva enne kohtuistungi kindlaksmääratud kuupäeva.

Kostja võib esitada oma märkused, kasutades valitsuse heakskiidetud vormi. See on üks vormidest, mis on lisatud lihtsustatud menetlustes kasutatavaid vorme käsitleva valitsuse 29. mai 2018. aasta määruse nr 305 lisadesse. Kostja peab esitama oma märkustes järgmise teabe:

1. selle kohtu nimi, kellele märkused esitatakse;
2. hageja ees- ja perekonnanimi, isikukood ja ametlikult teatatud elukoht või sellise elukoha puudumisel hageja tegelik elukoht; juriidilise isiku puhul tema nimi, registrinumber ja registrijärgne asukoht;
3. kostja ees- ja perekonnanimi, isikukood, ametlikult teatatud elukoht ja mis tahes muu täiendavalt teatatud aadress (või selle puudumisel kostja tegelik elukoht); juriidilise isiku puhul tema nimi, registrinumber ja registrijärgne asukoht; kostja võib märkida kohtuga kirjavahetuse pidamise eesmärgil ka täiendava aadressi;
4. kohtuasja number ja nõude sisu;
5. kas kostja tunnustab nõuet ja kas ta teeb seda täielikult või osaliselt;
6. vastuväited nõudele, nende alused ja nende aluseks olevad õigusnormid;
7. nõudele esitatud vastuväiteid toetavad tõendid;
8. taotlused tõendite avalikustamiseks;
9. märkus selle kohta, kas kostja soovib kohtukulude hüvitamist;
10. märkus selle kohta, kas kostja soovib asja menetlemisega seotud kulude hüvitamist, märkides ära summa ja lisades summat põhjendavad dokumendid;
11. märkus selle kohta, kas kostja taotleb asja arutamiseks kohtuistungi korraldamist;
12. mis tahes muud asjaolud, mida kostja peab kohtuliku ärakuulamise seisukohast oluliseks;
13. mis tahes muud taotlused;
14. märkustele lisatud dokumentide loetelu;
15. märkuste koostamise aeg ja koht.

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul alates talle hagiavalduse saatmisest vastuhagi, kui:

1. põhihagi ja vastuhagi vahel on võimalik teha vastastikune tasaarvestus;
2. vastuhagi rahuldamine välistaks võimaluse, et kohus rahuldab põhihagis sisalduvad nõuded täielikult või osaliselt;
3. vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja kiiremat ja korrektsemat lahendamist. Asja menetletakse kooskõlas lihtsustatud menetluste teel toimuvate kohtuvaidluste menetlusega, kui vastuhagi kujutab endast lihtsustatud menetluse teel toimuvat kohtuvaidlust, st summa ei ületa lubatud ülempiiri ja hagi on vormistatud nõuetekohaselt.

Juhul kui vastuhagis esitatud nõude summa on suurem lihtsustatud menetluse teel toimuvate kohtuvaidluste jaoks kindlaksmääratud ülempiirist või kui vastuhagi ei ole esitatud rahaliste või elatisnõuete sissenõudmiseks, arutab kohus asja tavapärase kohtumenetluse kohaselt.

Kui pooled ei taotle asja arutamist suulisel kohtuistungil ja kohus ei pea vajalikuks istungit korraldada, tehakse lihtsustatud menetluse teel toimuvas kohtuvaidluses otsus kirjalikku menetlust kasutades ning pooli teavitatakse aegsasti kuupäevast, mil kohtu internetipõhisest süsteemist on võimalik saada kiirmenetluse otsus. Kuupäev, mil kiirmenetluse otsus on internetipõhises süsteemis kättesaadav, on kohtuotsuse koostamise kuupäev. Kohus korraldab istungi kooskõlas tavapärase kohtumenetlusega, kui poolelt on saadud selle kohta põhjendatud taotlus ja kohus peab istungi korraldamist vajalikuks. Kohus võib korraldada kohtuistungi ka omal algatusel. Kui isiku elu- või asukoht ei ole Lätis ja tema aadress on teada, siis toimub kohtudokumentide kohale- ja kättetoimetamine kooskõlas Lätis ja Euroopa Liidus kehtiva siduva rahvusvahelise õigusega, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta määrusega (EL) 2020/1784, mis käsitleb kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades.

1.7 Kohtuotsuse sisu

Lihtsustatud menetluse teel toimuvates kohtuvaidlustes koostab kohus kiirmenetluse otsuse. Kiirmenetluse otsus koostatakse kooskõlas kohtuotsuse sisu üldnõuetega (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 193), v.a kirjeldav osa, milles märgitakse üksnes nõude sisu, õigusnormid, millele pool tugines, ning nõude suurus ja otsuse põhjendav osa, mis kajastab ainult õigusakte, millele kohus tugines.

Lihtsustatud menetluse teel toimuvas kohtuvaidluses koostab kohus tervikliku kohtuotsuse (kooskõlas kohtuotsuste sisu üldnõuetega), kui pool esitab kirjaliku taotluse kohtuotsuse koostamiseks. Taotlus tuleb esitada kohtule 10 päeva jooksul alates kiirmenetluse otsuse väljakuulutamise kuupäevast (kuupäev, mil kiirmenetluse otsus on internetipõhises süsteemis saadaval). Kohus võib koostada tervikliku kohtuotsuse ka omal algatusel. Kohus koostab tervikliku kohtuotsuse 20 päeva jooksul alates kohtuotsuse koostamise taotluse esitamise tähtpäevast. Kuupäev, mil terviklik kohtuotsus on internetipõhises süsteemis kättesaadav, on selle koostamise kuupäev.

1.8 Kulude hüvitamine

Lihtsustatud menetluse teel toimuvate kohtuvaidlustega seotud kohtukulude tasumise suhtes kohaldatakse üldeeskirju.

Kohtuotsusega näeb kohus ette, et kaotanud pool tasub kõik võitnud poole kohtukulud (riigilõivu ja menetluskulud). Juhul kui hagiavaldus rahuldatakse üksnes osaliselt, mõistetakse kostjalt hageja kohtukulud välja proportsionaalselt rahuldatud nõudesummaga ning hageja peab tasuma kostja kohtukulud proportsionaalselt rahuldamata jäetud nõudesummaga. Kui hageja loobub hagist, peab ta hüvitama kostja kantud kohtukulud. Sel juhul ei hüvita kostja hageja tasutud kohtukulusid. Kuid kui hageja katkestab menetluse, kuna kostja rahuldab nõude vabatahtlikult pärast hagiavalduse esitamist, siis võib kohus hageja taotluse alusel nõuda, et kostja maksaks hageja kohtukulud.

Kui aga kohus otsustab hagi mitte menetlusse võtta, siis nõuab kohus kostja taotlusel, et hageja hüvitaks kostja tasutud kohtukulud.

Juhul kui hageja on kohtukulude tasumisest vabastatud, võidakse kohtukulud mõista kostjalt riigi kasuks välja proportsionaalselt hagi selle osaga, mis rahuldati.

Lisanõude puhul tuleb esitada tagatis 70 eurot. Kui kohus tunnistab vaidlustatud kohtuotsuse kehtetuks või muudab seda kas täielikult või osaliselt, siis tagatis hüvitatakse. Kui apellatsioon tagasi lükatakse, siis tagatist ei hüvitata.

1.9 Edasikaebamise võimalus

Esimese astme kohtu otsuse peale võib esitada apellatsiooni (apelācija) järgmistel juhtudel:

• kohus on materiaalõiguse norme kohaldanud või tõlgendanud ebaõigelt ja sellest tulenevalt on asjas tehtud ebaõige otsus;
• kohus on rikkunud menetluseeskirju ja sellest tulenevalt on asjas tehtud ebaõige otsus;
• kohus on fakti või tõendit ebaõigelt hinnanud või esitanud kohtuasja asjaolude kohta ebaõige õigusliku hinnangu ja sellest tulenevalt on asjas tehtud ebaõige otsus.

Juhul kui lihtsustatud menetluse teel toimuv kohtuvaidlus on toimunud kirjalikku menetlust kasutades, hakatakse otsuse edasikaebamise tähtaega (20 päeva) arvestama kohtuotsuse koostamise päevast.

Lisaks tsiviilkohtumenetluse seaduses sätestatule tuleb väidetavalt vigase kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses märkida järgmine teave:

• millist materiaalõiguse normi on esimese astme kohus ebaõigelt kohaldanud või tõlgendanud või milliseid menetluseeskirju ta on rikkunud ja kuidas on see mõjutanud kohtuasja menetlemist;
• milliseid ebaõigeid järeldusi on esimese astme kohus seoses faktidega teinud, milliseid tõendeid on valesti hinnatud, millest võib järeldada, et kohtuasjaga seoses esitatud õiguslik hinnang on vigane, ja kuidas on see mõjutanud kohtuasja menetlemist.

Esimese astme kohus teeb otsuse, kas apellatsioonimenetlust tuleks jätkata, ja määrab tähtpäeva, milleks apellatsiooni esitaja peab kõrvaldama mis tahes puudused, kui apellatsioon ei vasta tsiviilkohtumenetluse seaduse nõuetele või kui õigusaktides sätestatud juhtudel ei ole apellatsioonile lisatud selle tõlget ja lisadokumente. Juhul kui puudused kõrvaldatakse ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse apellatsioon esitatuks kuupäeval, mil see esimest korda esitati. Vastasel korral loetakse apellatsioon esitamata jäetuks ja see saadetakse apellandile tagasi.

Kui apellatsioon ei ole allkirjastatud või selle on esitanud isik, kellel ei ole nõuetekohast volitust selle esitamiseks, või selle eest ei ole tasutud riigilõivu (apellatsiooni eest tasutav riigilõiv esimese astme kohtus vaidlustatud summa põhjal arvutatud määra alusel), siis seda apellatsiooni vastu ei võeta ja see saadetakse apellandile tagasi. Apellatsiooni vastuvõtmata jätmise otsust ei saa vaidlustada.

Kui kohtunik või asjakohasel juhul kolmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis leiab, et on järgitud apellatsiooni esitamiseks ettenähtud menetlust, teeb apellatsioonikohtu kohtunik apellatsioonimenetluse alustamise kohta otsuse 30 päeva jooksul pärast apellatsiooni saamist.

Tingimusel et olemas on vähemalt üks apellatsiooni esitamise võimalik alus, teeb kohtunik otsuse alustada apellatsioonimenetlust ja teavitab sellest viivitamata kohtuasja pooli, märkides kirjalike tähelepanekute esitamise tähtaja.

Kui kohtunik, kellele tehti ülesandeks teha otsus apellatsioonimenetluse alustamise kohta, leiab, et menetluse algatamisest tuleks keelduda, teeb otsuse menetluse algatamise kohta kolmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis.

Kui vähemalt üks kolmest kohtunikust on seisukohal, et olemas on vähemalt üks apellatsiooni esitamise võimalik alus, teevad kohtunikud otsuse alustada apellatsioonimenetlust ja teavitavad sellest viivitamata kohtuasja pooli.

Kui kohtunikud jõuavad ühisele seisukohale, et apellatsiooni esitamise mis tahes võimalikud alused puuduvad, teevad kohtunikud otsuse keelduda apellatsioonimenetluse alustamisest ja teavitavad sellest viivitamata kohtuasja pooli. See otsus tehakse resolutsiooni (rezolūcija) vormis ja seda ei ole võimalik vaidlustada.

20 päeva jooksul alates päevast, mil apellatsioonikohus teavitas pooli menetluse alustamisest, võivad kohtuasja pooled esitada apellatsiooni kohta kirjalikke tähelepanekuid.

Pärast apellatsioonimenetluse alustamise teate saatmist on menetlusosalisel aega 20 päeva vastuapellatsioonkaebuse esitamiseks. Kui kohus saab vastuapellatsioonkaebuse, edastab kohus selle viivitamata teisele poolele.

Lihtsustatud menetluse raames esitatud apellatsioone kuulatakse kirjaliku menetluse korras; pooltele antakse aegsasti teada kuupäev, mil kohtuotsus on internetis kättesaadav, ning neid teavitatakse kohtu koosseisust ja poolte õigusest esitada vastuväiteid kohtuniku isiku suhtes. Kohtuotsus loetakse koostatuks päeval, mil see on kättesaadav internetipõhises süsteemis. Kui kohus peab vajalikuks, võib lihtsustatud menetluse teel toimuv kohtuvaidlus toimuda ka kohtuistungina.

Apellatsioonikohtu otsust ei saa vaidlustada kassatsioonikohtus ja otsus jõustub selle väljakuulutamise hetkest või kirjaliku menetluse kasutamise korral otsuse koostamise kuupäevast.