Väiksemad kohtuvaidlused

1 Väiksemate kohtuvaidluste menetluse olemasolu

Eraldi menetlus väiksemate kohtuvaidluste lahendamiseks puudub. Väiksemaid kohtuvaidlusi menetleb rahukohus (giudice di pace).

Üldjuhul püütakse rahukohtus toimuvad menetlused hoida võimalikult lihtsad, vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (codice di procedura civile) artiklid 316–322.

1.1 Menetluse kohaldamisala, künnishind

Rahukohus on pädev lahendama vaidlusi, mis hõlmavad vallasvara väärtusega 10 000 eurot või alla selle, välja arvatud juhul, kui seaduses on sõnaselgelt sätestatud teisiti.

Maantee- ja veeliiklusõnnetustega seotud kahjunõudeid menetleb samuti rahukohus, tingimusel et hagi väärtus ei ole suurem kui 25 000 eurot.

Olenemata hagi summast, menetleb rahukohus kõiki juhtumeid, mis on seotud järgmiste küsimustega:

piiride märkimise ning õigusaktides puude ja põõsaste istutamiseks ette nähtud vahemaade järgimisega seotud juhtumid;
kortermajade jaoks pakutavate teenuste maht ja nende kasutamine;
eluruumide omanike või kasutajate vahelised suhted seoses selliste küsimustega nagu suits, aur, kuumus, müra, vibratsioon ja samalaadsed häiringud, mis ületavad normaalset taset;
intressid või lisakulud, mis on seotud viivitustega pensioni või sotsiaaltoetuste maksmisel.

1.2 Menetluse kohaldamine

Hiljutise reformiga (seadusandlik dekreet nr 149/2022) tehti rahukohtumenetlustes mitu muudatust. Selleks et kohandada menetlusi diginõuetega, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023 (sealhulgas sel kuupäeval pooleli olevate menetluste suhtes) ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 127 lõike 3 ja artikli 127-bis sätteid (audiovisuaalse ühendusega kohtuistungid), tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 127-ter sätteid (kirjalike märkuste esitamine), tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 193 lõike 2 sätteid (kohtu tehnilised eksperdideklaratsioonid digitaalallkirjaga vande andmiseks) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklit 196-duodecies (rakendussäte) (audiovisuaalse kaugühendusega kohtuistungid). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku jaotise V-ter (rakendussätted digiõiguse kohta) I peatüki sätteid kohaldatakse alates 30. juunist 2023, sealhulgas sel kuupäeval pooleli olevate menetluste suhtes.

Hagiavaldused esitatakse koos apellatsioonkaebusega lihtsustatud menetluses, kui need on omavahel kooskõlas (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 281-decies kuni 281-terdecies).

Hagiavalduse võib esitada ka suuliselt. Rahukohus koostab protokolli ja toimetab selle hagejale kätte koos määrusega, millega määratakse kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 318 osutatud poolte ärakuulamine.

Hagiavaldus peab sisaldama kohtu ja poolte nime ning edasikaebuse asjaolude ja teema märget (tsiviilkohtumenetluse seadustiku uue artikli 318 lõige 1).

Rahukohus annab viie päeva jooksul alates kohtuasja määramisest välja määruse, millega määratakse poolte ärakuulamine vastavalt artikli 281-undecies teisele lõigule (tsiviilkohtumenetluse seadustiku uue artikli 318 lõige 2).

Hageja määratakse kindlaks kättetoimetatud hagiavalduse või tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 316 osutatud ametliku protokolli esitamisega koos artiklis 318 osutatud määrusega (kui ta esitas oma avalduse suuliselt), kättetoimetamisaktiga ja vajaduse korral volikirjaga.

Kostja seevastu määratakse kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 281-undecies kolmanda ja neljanda lõigu alusel kostja vastuse ja vajaduse korral volikirja esitamisega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku uus artikkel 319).

Esimesel kohtuistungil saab rahukohtunik pooli küsitleda ja püüab neid lepitada. Kui lepitamine õnnestub, koostab rahukohtunik saavutatud kokkuleppe protokolli. Kui lepitamine ebaõnnestub, menetleb rahukohus asja lihtsustatud menetlusega (artikli 281-duodecies teine, kolmas ja neljas lõik) ning kui kohus leiab, et asi ei ole otsuse tegemiseks valmis, algatab ta otsuse tegemiseks asjakohase uurimismenetluse.

Kui rahukohtunik leiab, et kohtuasi on otsuse tegemiseks valmis, järgib ta tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 281-sexies sätestatud menetlust. Seega on kohtunik see, kes esitab oma nõuded ja võib anda korralduse asja suuliseks arutamiseks. Otsus esitatakse kohtukantseleile 15 päeva jooksul pärast seda arutelu.

1.3 Vormid

Eelnevalt kindlaks määratud vormid puuduvad.

1.4 Õigusabi

Kui hagihind ei ületa 1100 eurot, võivad pooled end rahukohtus ise esindada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 82; vt teabeleht „Kohtuasja algatamine“).

Kõigi muude juhtumite korral peavad pooled kasutama advokaadi abi.

Kuid rahukohus võib juhtumi laadist ja ulatusest lähtuvalt lubada poolel ennast kohtus ise esindada, kui pool avaldab selleks suuliselt või muul viisil soovi.

Kohtunik kontrollib, kas pooled on võtnud kohtusse ilmumiseks kõik vajalikud meetmed, ning palub neil vajaduse korral täita mis tahes dokumendid või täiendada neid, kui ta leiab, et need dokumendid ei ole täidetud nõuetekohaselt.

Kui ta leiab, et advokaadil ei ole kaitseadvokaadi volikirja või et tema esindus-, abistamis- või volitamisõiguses on vigu, mis muudavad selle kehtetuks, määrab kohtunik pooltele tähtaja esindamise või abistamise eest vastutava isiku määramiseks, vajalike volituste andmiseks või ad litem volikirja andmiseks või uuendamiseks. Kui viga parandatakse tähtaja jooksul, siis leitakse, et hagiavaldus on nõuetekohane, ning hagiavaldusega kaasnevat sisulist ja protseduurilist mõju kohaldatakse alates esimese teatamise kuupäevast (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 182).

1.5 Tõendite kogumise eeskirjad

Tõendite kogumise reeglid on samad, nagu tavapärase kohtumenetluse puhul (vt teabeleht „Tõendite kogumine“).

1.6 Kirjalik menetlus

Seda reguleeritakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikliga 127-ter, milles on sätestatud, et kohtuistungi, isegi kui see on juba kavandatud, võib asendada kirjalike märkuste esitamisega, mis sisaldavad ainult hagiavaldusi ja nõudeid, kui muude isikute kui kaitseadvokaatide, poolte, prokuröri ja kohtu abiliikmete kohalolek ei ole nõutav. Sellistel juhtudel asendatakse kohtuistung kirjalike märkuste esitamisega kõigi moodustatud poolte taotluse korral. Kohtuistungi asendamist määrates määrab kohtunik märkuste esitamiseks kohustusliku tähtaja, mis on vähemalt 15 päeva. Iga pool [...]

1.7 Kohtuotsuse sisu

Üldiselt kohaldatakse punktis 1.2 sätestatud lihtsustatud menetluse eeskirju.

Rahukohus võib teha ex aequo et bono otsuseid (st ilma sõnaselge viiteta õigusnormile) kohtuasjades, mille nõude väärtus on kuni 2500 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 113).

1.8 Kulude hüvitamine

Kas kulude hüvitamisega seoses on kehtestatud mingid piirangud? Kui on, siis millised?

Kulude väljamõistmise otsused tehakse lähtuvalt üldreeglitest, mille kohaselt peab kulud kandma kaotanud pool. Kuid võib juhtuda, et pooled peavad oma kulud ise kandma, kui nad mõlemad kaotavad või kui selleks on mõni muu hea põhjus.

1.9 Edasikaebamise võimalus

Kohtuotsuseid, mille rahukohus on teinud ex aequo et bono põhimõtte alusel (vaidlustes, milles nõude suurus on alla 2500 euro) saab vaidlustada ainult juhul, kui on rikutud menetlusnorme, põhiseadust või liidu õigust või valdkonda reguleerivaid põhimõtteid.

Kõik muud rahukohtu otsused võib vaidlustada apellatsioonikohtus.

Vt teabelehed „Kohtusüsteem“, „Kohtualluvus“ ja „Kohtuasja algatamine“.

Lisad

Tsiviilkohtumenetluse seadustik