1 Väiksemate kohtuvaidluste menetluse olemasolu
1.1 Menetluse kohaldamisala, künnishind
Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Zivilprozessordnung) ei ole sätestatud erimenetlust väiksemate kohtuvaidluste lahendamiseks. Seadustiku paragrahviga 495a on siiski ette nähtud lihtsustatud menetlus vaidluste lahendamiseks kohalikes kohtutes (Amtsgerichte). See võimaldab kohtul selliste juhtumite korral, kus nõue ei ületa 600 eurot, otsustada oma mõistlikku kaalutlusõigust kasutades, kuidas edasi toimida. Seadustikuga ei piirata selle võimaluse kasutamist mingil muul viisil: näiteks ei seostata seda menetlust mingit kindlat liiki vaidlusega.
1.2 Menetluse kohaldamine
Seega võib kohus oma mõistlikku kaalutlusõigust kasutades selliste juhtumite korral otsustada, kuidas edasi toimida, ning võib eelkõige kasutada teatavaid konkreetseid meetodeid menetluse lihtsustamiseks. Kohus ei ole aga kohustatud seda tegema. Isegi juhul, kui nõue on väiksem kui 600 eurot, võib kohus menetlust jätkata tavaeeskirjade kohaselt.
Kui kohus määrab menetluse kindlaks oma kaalutlusõigust kasutades, ei saa pooled seda vaidlustada. Nad võivad vaid taotleda kohtuistungit.
1.3 Vormid
Puuduvad tüüpvormid, mida peaks kasutama.
1.4 Õigusabi
Kohaldatakse tavapäraseid eeskirju. Lihtsustatud menetlus erineb üksnes menetluse läbiviimise viisi poolest. Õigusesindajata pooled saavad kohtult samasugust menetlusabi nagu õigusesindajat kasutavad pooled. Näiteks võib kohalike kohtute menetletavate juhtumite korral hagiavalduse registreerida kohtu kantseleis suuliselt. Ka õigusesindaja abi kasutav isik võib avalduse registreerida suuliselt, selmet esitada see advokaadi kaudu.
Asjaolu, kas menetlusosaline kasutab õigusesindaja abi või mitte, ei mõjuta samuti kohtu teavitamis- ja nõustamiskohustuse laadi ega ulatust. Kohus on seadusest tulenevalt kohustatud selgitama menetlust õiguslikust ja faktilisest seisukohast ning täpsustama teemasid.
1.5 Tõendite kogumise eeskirjad
Kohus ei pea tõendeid koguma üksnes tavapärasel viisil. Vastupidiselt muidu kohaldatavatele põhimõtetele, et tõendeid kogutakse otse (Unmittelbarkeit) ja et pooled võivad osaleda (Parteiöffentlichkeit), mis tähendab, et tunnistajad, eksperdid või kumbki menetluse pool tuleb asja menetlevas kohtus poolte juuresolekul ära kuulata, võib kohus lihtsustatud menetluse korral näiteks ette näha, et tunnistajaid, eksperte või pooli küsitletakse telefoni teel või kirjalikult.
1.6 Kirjalik menetlus
Võidakse kasutada menetlust, mis on algusest lõpuni ainult kirjalik. Kui üks pool seda nõuab, tuleb menetlus siiski läbi viia suuliselt.
1.7 Kohtuotsuse sisu
Kohtuotsus on lihtsama ülesehitusega kui tavamenetluse korral, sest üldjuhul ei saa alla 600 euro suuruseid nõudeid hõlmavate juhtumite kohta tehtud kohtuotsuste peale esitada apellatsioonkaebust.
Näiteks võidakse välja jätta asjaolude kirjeldus. Samuti on võimalik jätta välja otsuse põhjendused, kui pooled on sellega nõus või kui oluline osa põhjendustest on juba esitatud kohtuprotokollis. Piiriülese õigusalase koostöö nõuete tõttu tuleb kohtuotsuse põhjendused siiski esitada juhul, kui kohtuotsus kuulub tõenäoliselt täitmisele välisriigis.
Kui erandkorras on antud luba apellatsioonkaebuse esitamiseks, kohaldatakse kohtuotsuse ülesehituse suhtes tavaeeskirju.
1.8 Kulude hüvitamine
Kulude hüvitamisega seotud piiranguid ei ole. Kohaldatakse tavaeeskirju. Nende eeskirjade kohaselt kannab kohtumenetluse kulud reeglina kohtuvaidluse kaotanud pool.
1.9 Edasikaebamise võimalus
Üldjuhul ei saa alla 600 euro suuruseid nõudeid hõlmavate vaidluste kohta tehtud kohtuotsuste peale esitada apellatsioonkaebust. Erandkorras võidakse siiski edasikaebamist lubada, kui esimese astme kohus annab oma kohtuotsuses loa apellatsioonkaebuse esitamiseks. Seda võidakse lubada, kui juhtum on põhimõttelise tähtsusega või kui apellatsioonikohtu otsus on vajalik õiguse edasiarendamiseks või järjepideva kohtupraktika tagamiseks.
Kui apellatsioonkaebuse esitamine ei ole lubatud, peab esimese astme kohus juhtumi uuesti menetlusse võtma, kui pool, keda kohtuotsus kahjustas, väidab, et kohus ei ole oma kohustust asjaosalised ära kuulata nõuetekohaselt täitnud ning tehtud otsus ei ole seetõttu objektiivne. Kui kohtuotsuse teinud kohus vastuväidet ei rahulda, on poole ainus võimalus pöörduda konstitutsioonikohtusse, kuid seal vaadatakse otsus läbi ainult seoses konstitutsiooniõiguse võimaliku rikkumisega ega käsitleta tavaõigusnormide rikkumise küsimust.