1 Väiksemate kohtuvaidluste menetluse olemasolu
Väiksemate nõuete menetlust reguleerivad 15. veebruaril 2013 jõustunud uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 1026–1033.
1.1 Menetluse kohaldamisala, künnishind
Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 1026 on sätestatud, et nõude väärtus ilma intresside, kohtukulude ja muude kõrvalnõueteta ei tohi ületada 10 000 Rumeenia leud ajal, mil nõudevorm laekub kohtusse.
Vastavalt 15. juuli 2022. aasta seaduse nr 220/2022 (teatavate selliste meetmete kohandamise kohta, mis osutusid õigusasutuste jaoks kasulikuks COVID-19 pandeemia mõju ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks kehtestatud erakorralise seisukorra ajal) artiklile 8 kohaldatakse seaduse nr 134/2010 VI raamatu X jaotist „Väiksemate nõuete menetlus“ (uuesti avaldatud), kui nõude väärtus ilma intresside, kohtukulude ja muude kõrvalnõueteta ei ületa 50 000 Rumeenia leud ajal, mil nõudevorm laekub kohtusse. Vastavalt seaduse nr 220/2022 artiklile 20 kohaldatakse selle seaduse artikli 8 sätteid ühe aasta jooksul alates 22. juulist 2022 (seaduse jõustumise kuupäev).
1.2 Menetluse kohaldamine
Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on väiksemate nõuete menetlusel alternatiiv. Hageja võib valida väiksemate nõuete menetluse või tavalise kohtumenetluse vahel. Kui hageja on esitanud kohtule hagi, lahendatakse see tavamenetluses, v.a juhul, kui hageja taotleb enne esimest kohtuistungit sõnaselgelt erimenetluse kohaldamist. Kui nõuet ei saa lahendada väiksemate nõuete menetluses, teatab kohus sellest hagejale ja kui hageja oma hagi tagasi ei võta, lahendatakse see tavamenetluses. Nõuet on pädev lahendama esimese astme kohus. Territoriaalne kohtualluvus määratakse kindlaks vastavalt üldisele õigusele.
1.3 Vormid
Justiitsministri 29. jaanuari 2013. aasta määruses nr 359/C, millega kinnitatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku käsitleva seaduse nr 134/2010 artiklites 1025–1032 sätestatud väiksemate nõuete menetluse vorminõuded, on sätestatud väiksemate nõuete menetluse jaoks kohustuslik tüüpvorm. Tüüpvormid on: nõudevorm, nõudevormi muutmise ja/või parandamise vorm ja vastusevorm.
1.4 Õigusabi
Õigusabi annab kohtunik oma ülesannete piires, mitte konkreetselt seda liiki juhtumite puhul.
1.5 Tõendite kogumise eeskirjad
Kohus võib peale poolte esitatud tõendite arvesse võtta ka muid tõendeid. Tõendeid, mille haldamine on võrreldes nõude või esitatud vastunõude väärtusega ebaproportsionaalselt kulukas, siiski arvesse ei võeta.
1.6 Kirjalik menetlus
Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 1029 jj on sätestatud, et hageja algatab väiksemate nõuete menetluse, täites nõudevormi ja esitades selle pädevale kohtule või saates selle posti teel või muul viisil, mis tagab nõudevormi edastamise ja kättesaamise kinnitamise. Koos nõudevormiga esitatakse või saadetakse ka nende väidete koopiad, mida hageja võib kasutada. Kui hageja esitatud teave on ebaselge või ebapiisav või nõudevorm ei ole täidetud õigesti, annab kohus hagejale võimaluse vormi täiendada või parandada või esitada lisateavet või dokumente, v.a juhul, kui nõue on selgelt põhjendamatu või vastuvõetamatu. Nõue lükatakse tagasi, kui see on selgelt põhjendamatu või vastuvõetamatu. Kui hageja jätab nõudevormi kohtu määratud tähtaja jooksul täiendamata või parandamata, nõuet menetlusse ei võeta.
Väiksemate nõuete menetlus on kirjalik ja toimub ilma kohtuistungita. Kohus võib kutsuda pooled kohtusse, kui ta peab nende kohalolekut vajalikuks või üks pooltest seda taotleb. Kohus võib sellise taotluse rahuldamata jätta, kui ta leiab, et suuline arutelu ei ole kohtuasja asjaolusid arvestades vajalik. Keeldumise põhjused esitatakse kirjalikult ja neid ei saa vaidlustada.
Pärast nõuetekohaselt täidetud nõudevormi saamist saadab kohus kostjale vastusevormi koos nõudevormi ja hageja väidete koopiatega. Kostja peab esitama nõuetekohaselt täidetud vastusevormi ja nende dokumentide koopiad, mida ta kavatseb kasutada, 30 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest. Kostja võib vastata muude sobivate vahendite abil vastusevormi kasutamata. Kohus toimetab hagejale viivitamata kostja vastuse, olemasolu korral kostja vastunõude ja kostja argumentide koopiad. Kui kostja on esitanud vastunõude, peab hageja esitama nõuetekohaselt täidetud vastusevormi või vastama muude vahendite abil 30 päeva jooksul alates vastunõude kättetoimetamisest. Vastunõue, mida lihtsustatud menetluses ei saa lahendada, eraldatakse ja lahendatakse üldise õiguse kohaselt. Kohus võib nõuda, et pooled esitaksid lisateavet ettenähtud tähtaja jooksul, mis ei või olla pikem kui 30 päeva alates kostja või vajaduse korral hageja vastuse saamisest. Kui kohus on määranud tähtaja, mille jooksul peavad pooled ilmuma kohtusse, saadetakse neile kohtukutse. Kui kohus on määranud menetlusetapi lõpetamise tähtpäeva, teavitab ta huvitatud isikut tähtaja ületamise tagajärgedest.
Kohus teeb otsuse 30 päeva jooksul pärast kogu nõutud teabe saamist või vajaduse korral pärast suulist ärakuulamist. Kui huvitatud isik ettenähtud tähtaja jooksul ei vasta, teeb kohus põhinõude kohta või vastunõude kohta otsuse, tuginedes kohtuasja toimikule lisatud dokumentidele. Esimese astme kohtu otsus jõustub alates selle tegemise ja pooltele kättetoimetamise kuupäevast.
1.7 Kohtuotsuse sisu
Ei.
1.8 Kulude hüvitamine
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 1032 on sätestatud, et kohtuvaidluse kaotanud poolelt mõistetakse teise poole taotlusel välja kohtukulud. Kohus ei mõista siiski kohtuvaidluse võitnud poole kasuks välja asjatuid kulusid või kulusid, mis on nõude väärtusega võrreldes ebaproportsionaalsed.
1.9 Edasikaebamise võimalus
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 1033 on sätestatud, et kohtuotsuse saab edasi kaevata ainult 30 päeva jooksul pärast selle kättetoimetamist. Apellatsioonikohus võib peatada kohtuotsuse täitmise, kui selleks on alust, tingimusel et määratakse kautsjon suurusjärgus 10% nõude summast. Apellatsioonikohtu otsus tehakse pooltele teatavaks ja see on lõplik.