1 Väiksemate kohtuvaidluste menetluse olemasolu
Poola õiguses on ette nähtud „lihtsustatud menetlus“. Seda reguleerivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Kodeks postępowania cywilnego; edaspidi „CCP“) artiklid 5051–50514.
Lihtsustused, mille eesmärk on kiirendada menetlusi, seisnevad tõendite kogumise ja apellatsioonimenetluste ühtlustamises ja optimeerimises, kiirendades ja lihtsustades kohtumenetlusi, samuti rangemate vorminõuete kehtestamises pooltele tagamaks, et pooled peavad kinni menetlustoimingute tegemiseks ette nähtud tähtaegadest.
Poola tsiviilkohtumenetluse seadustik hõlmab ka Euroopa väiksemate nõuete menetlust. See menetlus kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus, et ühtlustada ja lihtsustada menetlusi tsiviil- ja kaubandusasjades. Määrust kohaldatakse kõikides ELi liikmesriikides, välja arvatud Taanis. Määrus võeti Poola õigusesse üle tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitega 50521–50527a.
1.1 Menetluse kohaldamisala, künnishind
Lihtsustatud menetluses arutatakse täitmisnõudeid, mille väärtus ei ületa 20 000 Poola zlotti, ning garantiiga seotud nõudeid (kui lepingu eseme väärtus ei ületa nimetatud summat).
Lihtsustatud menetluses ei arutata siiski järgmisi asju:
- regionaalsete kohtute (sądy okręgowe) pädevusse kuuluvad kohtuasjad;
- abieluasjad ning vanemate ja laste vahelisi suhteid käsitlevad asjad;
- tööõiguse asjad, mille arutamisse on kaasatud ka kohtukaasistujad;
- sotsiaalkindlustusega seotud asjad (teatavate eranditega).
Euroopa väiksemate nõuete menetlus kuulub vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud territoriaalsele kohtualluvusele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 16 koostoimes artikliga 17 ja artikliga 50522) rajoonikohtute (sądy rejonowe) ja regionaalsete kohtute pädevusse. Sellistel juhtudel võivad kohtuametnikud anda määrusi.
Kooskõlas eespool nimetatud määrusega on väiksemad nõuded tsiviil- ja kaubandusasjades (sh tarbijaküsimustes) esitatud nõuded ja kohtuasjad, mille nõude väärtus ilma kõigi viiviste ja kuludeta ei ületa 5000 eurot (ajal, mil pädev kohus nõudevormi vastu võtab).
1.2 Menetluse kohaldamine
Artikli 5053 kohaselt võib lihtsustatud menetluses esitada ainult ühe nõude. Mitu nõuet saab liita üheks ainult juhul, kui need tulenevad samast lepingust või sama liiki lepingutest. Mitme nõude lubamatu liitmise korral määrab kohtu eesistuja selle tagastamise, ilma et paluks puudust kõrvaldada. Kui hageja võtab nädala jooksul pärast nõude tagastamist nõude tagasi nõuete osas, mida ei saa liita, jääb nõue ülejäänud osas kehtima esialgse esitamise kuupäevast.
Kui hageja taotleb nõude osalist rahuldamist, lahendatakse asi lihtsustatud menetluses juhul, kui seda menetlust saaks kohaldada hageja esitatud asjaoludest tulenevale tervele nõudele. Lihtsustatud menetluses nõudeid muuta ei saa. Vastunõude esitamine ja tasaarvestus on lubatud, kui nõude suhtes saab kohaldada lihtsustatud menetlust. Esmane ja teisene menetlusse astumine, kolmandate isikute märkused ja menetluspoole muutmine ei ole lubatud.
Kohtuvaidlus lahendatakse lihtsustatud menetluses olenemata poolte soovist, mis tähendab, et see menetlus on kohustuslik.
1.3 Vormid
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (artikli 125 § 2) kohaselt tuleb kõik lihtsustatud menetluses esitatavad menetlusdokumendid, sh hagi, kostja vastus, tagaseljaotsuse tühistamise taotlus ja menetlusdokumendid, mis sisaldavad tõendeid, esitada ametlikul vormil.
Ametlikud vormid on kättesaadavad omavalitsustes (urzędy gmin / miast), kohtu kantseleis (biura podawcze sądów) ja justiitsministeeriumi veebisaidil https://www.gov.pl/web/sprawiedliwosc/formularze-pism-procesowych-w-postepowaniu-cywilnym. Nõutud vormi kasutamata jätmine on vorminõuete rikkumine.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku üldsätetes (artikli 130 § 1) on ette nähtud, et kui menetlusdokument, mis oleks tulnud esitada ametlikul vormil, on esitatud muul kujul või seda ei ole võimalik läbi vaadata, sest muud vorminõuded on täitmata, palub kohtu eesistuja poolelt puudused ühe nädala jooksul kõrvaldada ja saadab menetlusdokumendi sellele poolele. Puuduste kõrvaldamise teates tuleks täpsustada, millised puudused menetlusdokumentides esinevad. Kui pool puudusi tähtaja jooksul ei kõrvalda ja esitab puudustega menetlusdokumendid uuesti, teeb kohtu eesistuja korralduse menetlusdokumendid tagastada.
Euroopa väiksemate nõuete menetluses kasutatakse nelja tüüpvormi, mis on lisatud eelnimetatud määrusele eraldi lisadena. Need vormid on
- nõudevorm;
- taotlus, milles kohus palub nõudevormi täiendada ja/või parandada;
- vastuse vorm;
- kinnitus Euroopa väiksemate nõuete menetluse raames tehtud kohtuotsuste kohta.
1.4 Õigusabi
Kui kohus leiab, et nõude summat on võimatu või väga raske lõplikult tõendada, võib ta oma äranägemisel ja pärast kõikide asjaolude kaalumist määrata asjakohase summa kohtuotsuses. Kohtuasja menetlemisel võib kohus eirata lihtsustatud menetluse norme, kui see võib aidata kaasa vaidluse tõhusamale lahendamisele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 5051 § 3). Kui nõude põhjendatuse ja suuruse kindlaksmääramiseks on vaja eriteadmisi, võib kohus oma äranägemisel korraldada sõltumatu hindamise, võttes arvesse kohtuasja kõiki asjaolusid, või küsida eksperdiarvamust. Eksperdiarvamust ei küsita, kui arvamuse eeldatav maksumus ületab nõude väärtuse, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud konkreetsete asjaoludega. Asjaolu, et tunnistaja on andnud ütlusi, ei takista tema küsitlemist eksperdina, sealhulgas seoses asjaoludega, mille kohta ta on ütlusi andnud, isegi kui tunnistaja on juba koostanud arvamuse muu üksuse kui kohtu taotlusel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 5057).
1.5 Tõendite kogumise eeskirjad
Kui nõude põhjendatuse ja suuruse kindlaksmääramiseks on vaja eriteadmisi, võib kohus oma äranägemisel korraldada sõltumatu hindamise, võttes arvesse kohtuasja kõiki asjaolusid, või küsida eksperdiarvamust. Eksperdiarvamust ei küsita, kui arvamuse eeldatav maksumus ületab nõude väärtuse, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud konkreetsete asjaoludega. Asjaolu, et tunnistaja on andnud ütlusi, ei takista tema küsitlemist eksperdina, sealhulgas seoses asjaoludega, mille kohta ta on ütlusi andnud, isegi kui tunnistaja on juba koostanud arvamuse muu üksuse kui kohtu taotlusel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 5057).
1.6 Kirjalik menetlus
Tavaliselt on lihtsustatud menetlus kirjalik menetlus. Enamik poolte taotlusi tuleks esitada ametlikul erivormil. Lihtsustatud menetluses võib taotlusi siiski esitada ka suuliselt. Pool, kes osaleb kohtuistungil, kus tehakse kohtuotsus, võib loobuda edasikaebamise õigusest, esitades vastava avalduse pärast kohtuotsuse tegemist. Kui kõik õigustatud pooled loobuvad edasikaebamise õigusest, muutub kohtuotsus lõplikuks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 5058 § 3).
Euroopa väiksemate nõuete menetlus on kirjalik menetlus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 125 § 2 koostoimes artikliga 50521).
1.7 Kohtuotsuse sisu
Kohtuasja menetlemisel võib kohus eirata lihtsustatud menetluse norme, kui see võib aidata kaasa vaidluse tõhusamale lahendamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 5051 §-le 3 tuleks otsus teha kohtuistungil lahendina, mida ei saa edasi kaevata.
1.8 Kulude hüvitamine
Nagu tavamenetluses, peab hageja ka lihtsustatud menetluses maksma nõude esitamise eest lõivu. Lihtsustatud menetluse korral põhinevad nõuete esitamise lõive käsitlevad õigusnormid 28. juuli 2005. aasta kohtulõivude seaduses (tsiviilasjad) sätestatud üldnormidel.
Lihtsustatud menetluses jagatakse kohtukulud poolte vahel vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 98–110 sätestatud üldnormidele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 98 kohaselt peab kohtuvaidluse kaotanud pool hüvitama teise poole taotlusel teise poole õiguste tagamise ja kaitsega seotud kulud. Kohus mõistab kohtukulud välja iga konkreetse kohtuasja menetlust lõpetavas kohtuotsuses.
1.9 Edasikaebamise võimalus
Määruse kohaselt tehtud kohtuotsuse võib edasi kaevata apellatsioonikohtusse (sąd apelacyjny). Kui otsuse tegi rajoonikohus, esitatakse apellatsioonkaebus selle kohtu kaudu regionaalsele kohtule ning kui otsuse tegi regionaalne kohus, esitatakse apellatsioonkaebus selle kohtu kaudu apellatsioonikohtule (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 367 ja 369 koostoimes artiklitega 50526 ja 50527).
Kui määruse artikli 7 lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, teeb kohus tagaseljaotsuse. Kostja võib tagaseljaotsuse edasi kaevata otsuse teinud kohtusse. Kui kohtuasja tulemus on ebasoodne, võib hageja selle edasi kaevata vastavalt üldnormidele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 339 punkt 1, artikkel 342 ja artikli 344 § 1).