Kuidas kohtuotsust täitmisele pöörata?

1 Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?

Tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavate kohtuotsuste täitmise normid on sätestatud Poola 17. novembri 1964. aasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Kodeks postępowania cywilnego) (Poola ametlik väljaanne 2021, punkt 1805, muudetud kujul).

Täitmine seisneb seaduses sätestatud sunnimeetmete rakendamises riigi pädevate asutuste poolt eesmärgiga nõuda täitedokumendi (tytuł wykonawczy) alusel sisse võlausaldajatele võlgnetavad maksed. Täitemenetlus algatatakse täitmisavalduse esitamisega.

Täitmise aluseks on täitedokument. Täitedokument on üldjuhul täiteklauslit sisaldav täitekorraldus (tytuł egzekucyjny) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 776). Seda klauslit ei nõuta teatavate liikmesriigi tasandil tehtavate kohtumääruste puhul või juhul, kui tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 1153¹⁴ osutatud kokkulepete või ametlike dokumentidega. Kui selline kohtuotsus, kokkulepe või ametlik dokument vastab eespool nimetatud tingimustele, loetakse see täitedokumendiks, mille alusel võlausaldaja võib esitada avalduse otse täitevasutusele.

Täitemenetluses osalevad kaht liiki asutused:

• kohtuorganid – täiteklausli täitekorraldusse lisamise menetluses: kohtu eesistuja, rajoonikohtud (sąd rejonowy), regionaalsed kohtud (sąd okręgowy) ja apellatsioonikohtud (sąd apelacyjny), kohtunikuabid (referendarz sądowy);
• täitevasutused – täitemenetluses: rajoonikohus ja kohtutäitur (komornik) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 758).

Nii täiteklausliga seotud menetluse kui ka täitemenetluse pooled on võlgnik ja võlausaldaja.

Poola õiguses eristatakse järgmisi täitemenetlusi.

Rahaliste nõuete täitmine, mis puudutab järgmist:

• vallasvara,
• töötasu,
• pangakontod,
• muud nõuded,
• muud omandiõigused,
• kinnisvara,
• veesõidukid.

Mitterahaliste nõuete täitmine:

• vallasvara loovutamine;
• kinnisvara üleandmine;
• tahteavaldust nõudvate otsuste täitmine, kaasa arvatud lepingu sõlmimine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 1047);
• asendatavate ja asendamatute toimingute ja tegevusetusega seotud täitmine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 1049–1056).

Elatisnõuete täitmine: kohus lisab elatise väljamõistmise täitedokumenti automaatselt täiteklausli. Sellisel juhul toimetatakse täitedokument automaatselt võlausaldajale kätte. Elatise maksmise korralduse andmisel võidakse täitemenetlus algatada asja menetlenud esimese astme kohtu taotluse alusel. See taotlus esitatakse pädevale täitevasutusele. Kohtutäitur on kohustatud korraldama omal algatusel uurimise, et teha kindlaks võlgniku sissetulekud, varad ja elukoht. Kui see ebaõnnestub, võtab politsei kohtutäituri taotlusel asjakohased meetmed, et teha kindlaks võlgniku elu- ja töökoht. Uurimine tuleks läbi viia kuni kuue kuu jooksul. Kui võlgniku sissetulekut ja vara ei õnnestu selle käigus kindlaks teha, palub kohtutäitur kohtult kohustada võlgnikku oma vara avalikustama. Kui võlgnik ei täida oma kohustust kuue kuu jooksul, esitab kohtutäitur ex officio taotluse Riiklikule Kohturegistrile (Krajowy Rejestr Sądowy) võlgniku kandmiseks maksejõuetute võlgnike nimekirja. Täitemeetme rakendamata jätmine ei ole piisav põhjus menetluse lõpetamiseks.

2 Milline asutus või millised asutused on täitmisel pädev/pädevad?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 758 alusel kuuluvad täitmisega seotud asjad rajoonikohtute ja nende nimel tegutsevate kohtutäiturite pädevusse.

3 Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 803 alusel on võlgniku mis tahes liiki varaga seotud nõude täieliku täitmise aluseks täitedokument, kui ei ole sätestatud teisiti. Täitevasutus ei ole volitatud hindama selle kohustusega seotud täitedokumendi kehtivust ega kohaldatavust. Täitevasutus peab siiski kontrollima, kas täitedokumendiga hõlmatud nõue on vaidlustatav.

Üldjuhul sisaldab täitedokument täiteklauslit.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 777 alusel on täitedokumendid:

• lõplik kohtuotsus või muu viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus või kohtulik kokkulepe;
• kohtunikuabi tehtud lõplik või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend;
• muud kohtuotsused, kokkulepped ja õiguslikud vahendid, mis pööratakse kohtuliku täitemenetluse kaudu täitmisele;
• notariaalakt, milles võlgnik tunnistab vabatahtlikult täitemeedet, mis kohustab teda maksma rahasummat või andma üle liigiti kindlaks määratud asjad (aktis kindlaksmääratud koguses) või andma üle individuaalselt kindlaksmääratud asjad, kui aktis on kindlaks määratud selle kohustuse täitmise tähtpäev või täitmise eelduseks olev sündmus;
• notariaalakt, milles võlgnik tunnistab vabatahtlikult täitemeedet, mis kohustab teda maksma aktis kindlaksmääratud või väärtuse tagamise klauslis kindlaks määratud rahasumma, kui aktis on kindlaks määratud selle kohustuse täitmise eelduseks olev sündmus ja tähtaeg, mille jooksul võlgnik võib taotleda täiteklausli lisamist akti;
• punktis 4 või 5 nimetatud notariaalakt, milles isik, kes ei ole isiklik võlgnik ja kelle vara, nõue või õigus on tagatud hüpoteegi või pandiga, tunnistab vabatahtlikult täitemeetme kohaldamist hüpoteegi või pandiga koormatud vara suhtes, et rahuldada võlausaldaja tagatud rahaline nõue.

Võlgnik võib tunnistada vabatahtlikku täitmist ka eraldi notariaalaktis.

Täitedokumentideks võib pidada ainult jõustunud kohtuotsuseid, mis sisaldavad täiteklauslit või kuuluvad viivitamata (ex officio või kummagi menetluspoole taotluse alusel tehtud viivitamata täitmisele kuuluva korralduse alusel) täitmisele. Notariaalakti võib pidada täitedokumendiks, kui see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja notariaadinormides sätestatud tingimustele.

Muud täitedokumendid: väljavõte nõuetest pankrotimenetluses, res judicata tasaarveldus pangaga, kinnisvara sundvõõrandamisel saadud tulemi jaotuskava, pangandusseaduses ette nähtud panga täitedokument, kuid alles pärast seda, kui kohus on selle täidetavaks tunnistanud, välisriikide kohtutes tehtud otsused ja neis sõlmitud kokkulepped, kui need on Poola kohtu poolt täidetavaks tunnistatud. Välisriikide kohtutes tsiviilasjades tehtud kohtuotsuseid, mis on täitemenetluse kaudu täitmisele pööratavad, käsitatakse täitedokumendina pärast seda, kui Poola kohus on need täidetavaks tunnistanud. Kohtuotsus tunnistatakse täidetavaks, kui see on täidetav päritoluriigis ja kui puuduvad sellised takistused, nagu on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1146 lõigetes 1 ja 2.

3.1 Menetlus

Täitemenetluse algatamise aluseks on täitedokument. Üldjuhul lisab asja menetlev esimese astme kohus täiteklausli täitedokumenti, mille kohus vastu võtab (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 781 lõige 1).

Kohus hindab täiteklausli lisamise taotlusi põhjendamatu viivituseta, kuid mitte hiljem kui kolme päeva jooksul pärast taotluse esitamist pädevale asutusele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 781 lõige 1). Täiteklausel lisatakse ex officio täitedokumentidesse, mis antakse välja menetlustes, mis algatati või mille oleks võinud algatada ex officio. Kohus lisab täiteklausli ex officio elektroonilistes hagimenetlustes välja antavatele maksekorraldustele, niipea kui need muutuvad lõplikuks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 782).

Täitemenetluse saab üldjuhul algatada avalduse alusel. Menetlustes, mille saab algatada ex officio, saab täitemenetluse algatada ex officio avalduse alusel, mille asja menetlev esimese astme kohus esitab pädevale kohtule või kohtutäiturile (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 796 lõige 2).

Võlausaldaja võib esitada täitemenetluse algatamiseks avalduse pädevale rajoonikohtule või selle kohtu kohtutäiturile. Avalduse võivad esitada ka muud pädevad asutused (kohus või prokuratuur (prokuratura), kui tegemist on asjadega, mille puhul nõutakse sisse riigikassale (Skarb Państwa) võlgnetavad trahvid ja kohtulõivud ning menetluskulud).

Täitemenetluse algatamise avaldus esitatakse üldjuhul kirjalikult. Sellele tuleb lisada täitedokument.

Tasude maksmist ja suurust reguleerivad normid on sätestatud 28. veebruari 2018. aasta kohtutäiturite kulude seaduses (Ustawa o kosztach komorniczych) (Poola ametlik väljaanne 2023, punkt 1357).

Täitetasu võetakse järgmise eest

1) Täitetasu täitemenetluse elluviimise, rahalise nõude tagamise määruse või pangakontode Euroopa arestimismääruse või sellise otsuse täitmise eest, mis on seotud intellektuaalomandit käsitlevates asjades tõendi säilitamisega või tõendi üleandmise määramisega – rahaliste nõuete täitmisega seotud asjades võtab kohtutäitur võlgnikult proportsionaalset tasu, mille suurus on 10% sissenõude summast. Kui võlgnik tasub ühe kuu jooksul alates täitemenetluse algatamise teate kättesaamisest kohtutäiturile või tema pangakontole kogu täitmisele kuuluva nõude või osa nõudest, võtab kohtutäitur võlgnikult proportsionaalset tasu, mille suurus on 3% sissenõude summast. Minimaalne tasu sel viisil täitmisele kuuluva nõude eest on 150 Poola zlotti. Kui aga nõue täideti teise nõude täitmise tulemusena pangakonto, töötasu või sotsiaalkindlustushüvitiste arvelt või kui võlgnik tasus sissenõutava summa kohtutäiturile või kohtutäituri pangakontole ning täitemenetluse algatamise teate võlgnikule kättetoimetamisest oli möödunud rohkem kui üks kuu, on minimaalne tasu 200 Poola zlotti.

Kui nõue täideti muul kui eespool kirjeldatud viisil, on minimaalne tasu 300 Poola zlotti.

Vallasvara loovutamisega seotud täitmisavalduste eest makstav fikseeritud tasu on 400 Poola zlotti. Võlgniku eluasemevajadustele vastava kinnisasja üleandmise või võlgniku eluasemevajaduste rahuldamiseks kasutatavatest ruumidest eemaldatava vallasasjaga seotud täitmisavalduse eest makstav fikseeritud tasu on 1 500 Poola zlotti. Teise kinnisasja valduse üleandmise või teistest ruumidest vallavara eemaldamisega seotud täitmisavalduse eest makstav fikseeritud tasu on 2 000 Poola zlotti. Kui võlgnik kasutab kinnisasja, ruume või ruumi üksnes äritegevuseks, lisatakse 2 000 Poola zloti suurusele tasule 1 000 Poola zlotti ruumi kohta iga teise või enama ruumi eest, mis on osa kinnisasjast või ruumidest, mille suhtes kohaldatakse sundtäitmist. Tasu kogusumma ei tohi ületada 30 000 Poola zlotti.

400 Poola zloti suurune fikseeritud tasu on ette nähtud järgmiste toimingute eest:

• vara üleandmine pankrotihaldurile või kinnisvarahaldurile,
• kinnisvara halduse üleandmine kinnisvarahaldurile,
• intellektuaalomandit käsitlevates asjades tõendi säilitamine või
• intellektuaalomandit käsitlevates asjades tõendi üleandmine.

Võlgniku füüsilise vastupanuga tegelemise ja võlgniku kohtu juhiste kohaselt vahi alla võtmise eest makstav fikseeritud tasu on 1 000 Poola zlotti.

Kui võlgnik tasub täitedokumendis märgitud nõude hiljemalt kolm päeva enne täitedokumendi täitmisele pööramist, tagastab kohtutäitur võlausaldajale 50% makstud tasust. Kui võlgnik tasub nõude enne täitemenetluse algatamise teate kättesaamist või vabatahtliku makseettepaneku teatavakstegemist, tagastab kohtutäitur võlausaldajale makstud summalt selle osa, mis ületab 200 Poola zlotti.

2) Tasu muude menetluste elluviimise või muude toimingute tegemise eest.

Fikseeritud tasu juhul, kui täitmisavaldus esitatakse:

• pärandi tagamise otsuse täitmiseks või
• pärandvara inventuuri tegemiseks, on 400 Poola zlotti.

Fikseeritud tasu dokumentide vahetu ja isikliku kättetoimetamise eest, kui kohus või taotleja seda nõuab, on 60 Poola zlotti. Tasu võetakse asjaga seotud konkreetse dokumendi ühele aadressile kättetoimetamise eest, sõltumata sellel aadressil elavate adressaatide arvust ja kättetoimetamiskatsete arvust. Adressaadi kehtiva aadressi kindlakstegemiseks võetavate meetmete taotluse fikseeritud tasu on 40 Poola zlotti. Fikseeritud tasu fakti toetavate ametlike tõendite kogumise eest on 400 Poola zlotti.

3.2 Peamised tingimused

Täitemenetlus algatatakse võlausaldaja avaldusega, millele on lisatud täitedokument. Avalduses on oluline esitada võlgniku nimi. Võlausaldaja võib märkida, kuidas täitmine tuleb ellu viia, näiteks täpsustades asjaomased omandiõigused. Omandiga seotud nõuete täitmise korral tuleb märkida ka asjaomane kinnistusamet (księga wieczysta). Vallasvara hõlmava täitemenetluse puhul ei ole asjaomaste varade üksikasjalikum kirjeldus vajalik, kuna täitemenetlus on seotud kogu võlgniku vallasvaraga.

4 Täitemeetmete ese ja laad

4.1 Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada?

Sissenõude võib pöörata kõigile võlgniku vara hulka kuuluvatele esemetele ja seadmetele: vallasvara, kinnisvara, töötasu, pangakontod, kinnisvara osa, veesõidukid ning võlgniku muud nõuded ja omandiõigused.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 829–831 on sätestatud teatavad piirangud seoses esemete ja seadmetega, millele võib sissenõuet pöörata. Nende sätete kohaselt ei või sissenõuet pöörata järgmistele esemetele: majapidamises kasutatavad esemed, voodipesu, aluspesu ja igapäevased rõivad, mis on vajalikud võlgniku ja tema ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks, samuti võlgnikule tema avalike või ametiülesannete täitmiseks vajalikud rõivad; toidu- ja kütusevarud, mida võlgnik ja tema ülalpeetavad pereliikmed vajavad ühe kuu jooksul oma põhivajaduste rahuldamiseks; võlgnikule palgalise töö tegemiseks vajalikud tööriistad ja muud vahendid ning tootmisprotsessis ühe nädala jooksul vajalik tooraine, välja arvatud mootorsõidukid.

Peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldatakse ka teisi siseriiklikke õigusnorme, milles on määratletud täitmisest vabastatud nõuete liigid ja sellise vabastuse ulatus (nt tööseadustikus (Kodeks pracy)) on kindlaks määratud täitemeetmete kohaldamise ulatus töötasu suhtes).

4.2 Milline on täitemeetmete mõju?

Kui ei ole sätestatud teisiti, võib täitedokumendi alusel pöörata kogu asjaomase sissenõude kogu võlgniku varale.

Võlgnikel on õigus oma vara valitseda, kui kohus ei ole neilt seda õigust ära võtnud.

Kui sissenõue pööratakse vallasvarale, arestib kohtutäitur kõnealuse vara ja koostab vara arestimise akti. Kinnisvara käsutamine pärast arestimist ei mõjuta menetluse edasist kulgu, samas võib arestitud vallasvaraga seoses algatada täitemenetluse ka ostjate suhtes. Kui on aga tõsine alus, võib kohtutäitur menetluse mis tahes etapis anda arestitud vallasvara kolmanda isiku järelevalve alla, kelleks võib olla ka võlausaldaja.

Sissenõude kinnisvarale pööramise korral palub kohtutäitur esmalt võlgnikul võla kahe nädala jooksul ära maksta. Kui võlgnik seda ei tee, koostab kohtutäitur vara kirjelduse ja hindab vara ära. Kinnisvara haldamine pärast arestimist ei mõjuta menetluse edasist kulgu. Ostjaid võib menetluses käsitleda kui võlgnikke.

Kui võlgnikku seob kohustus hoiduda teatavate toimingute tegemisest või mitte takistada võlausaldaja tehtavaid toiminguid ning ta seda kohustust rikub, määrab kohus talle võlausaldaja taotlusel trahvi; võlgnikku, kes jätab trahvi maksmata, karistatakse vabadusekaotusega.

4.3 Milline on selliste meetmete kehtivus?

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud täitmisavalduse esitamise tähtaegu. Poola õiguse kohaselt aeguvad kohtu või muu selliseid asju lahendama määratud asutuse lõpliku kohtuotsusega või vahekohtu otsusega tuvastatud nõuded ning kohtus või vahekohtus sõlmitud kokkuleppega või vahendaja sõlmitud ja kohtu kinnitatud kokkuleppega tuvastatud nõuded kuue aasta pärast, isegi kui selliste nõuete aegumistähtaeg on lühem (tsiviilkoodeksi (Kodeks cywilny) artikli 125 lõige 1). Kui selliselt tunnustatud nõue hõlmab perioodilisi kohustusi, kohaldatakse kõikide tulevaste perioodiliste kohustustega seotud nõuete suhtes kolmeaastast aegumistähtaega.

Pädev asutus hindab täitmisavaldusi, et kindlaks teha, kas need vastavad vorminõuetele ja vastuvõetavuse kriteeriumidele. Teatavate konkreetsete nõuete täitmata jätmisel võidakse avaldus jätta rahuldamata või täitemenetlus katkestada.

5 Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?

Menetluspooled võivad esitada kohtu täiteklausli lisamise otsuse peale kaebuse.

Täitemenetluses on kättesaadavad järgmised õiguskaitsevahendid:

• kaebus kohtutäituri tegevuse peale (mis tuleb esitada rajoonikohtule; seda saab esitada ka kohtutäituri tegevusetuse korral. Kaebuse võib esitada menetluspool või isik, kelle õigusi selline kohtutäituri tegevus või tegevusetus on rikkunud või võib rikkuda. Kaebuse esitamise tähtaeg on üks nädal pärast kohtutäituri toimingut või pärast seda, kui menetluspool või isik sai teada kohtutäituri tegevusetusest);
• kaebus kohtu täiteklausli lisamise otsuse peale (kohtunikuabi otsuse peale esitatud kaebus, tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 795; kaebuse esitamise tähtaega arvestatakse võlausaldaja puhul alates kuupäevast, mil võlausaldaja sai täitedokumendi või tehti täitmisest keeldumise otsus, või võlgniku puhul alates kuupäevast, mil talle toimetati kätte teade täitemenetluse algatamise kohta);
• kaebus Euroopa maksekorralduse täidetavaks tunnistava kohtuotsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 795 lõige 5);
• kaebus menetluse peatamist või tühistamist käsitleva kohtuotsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 828);
• kaebus täitmise piiramist käsitleva kohtuotsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 839);
• täitmise piiramist käsitlev kohtuotsus ja selle peale esitatud kaebus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 839);
• võlgniku hagi täitemeetmete vaidlustamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 840–843);
• kaebus komandandi kulude hüvitamist käsitleva kohtuotsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 859);
• kaebus sundvõõrandamisega seotud kirjeldamis- ja hindamistegevust käsitleva kohtuotsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 950);
• suuline kaebus järelevalveasutusele kohtutäituri tegevuse peale enampakkumise teel toimuva müügi käigus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 986);
• kaebus lepingu sõlmimist käsitleva kohtuotsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 997);
• petitsioon, milles esitatakse vastuväiteid täitemenetluse käigus saadud tulemi jaotuskavale (kahe nädala jooksul pärast teate edastamist selle koostanud täitevasutusele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 998));
• kaebus jaotuskava kohta esitatud petitsiooni rahuldamist käsitleva kohtuotsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 1028);
• kaebus kohtuotsuse peale, millega kohustatakse võlgnikku tegema teatavat toimingut (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 1055);
• kaebus kohtuotsuse peale, mis käsitleb vara arestimisest vabastamist riigikassat puudutavates täitemenetlustes (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1061 lõige 2).

6 Kas täitmisel on piiranguid, eriti seoses võlausaldaja kaitsega, ja ajalisi piiranguid?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 829 alusel ei või sissenõuet pöörata järgmisele:

1. majapidamises kasutatavad esemed, voodipesu, aluspesu ja igapäevased rõivad, mis on vajalikud võlgniku ja tema ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks, sealhulgas külmik, pesumasin, tolmuimeja, küpsetus- või mikrolaineahi, pliit kütmiseks ja toidu valmistamiseks, voodid, laud ja toolid, mida on võlgnikku ja tema pereliikmeid arvestades piisav arv, ning üks valgusallikas ruumi kohta, välja arvatud juhul, kui tegemist on esemetega, mille väärtus ületab märkimisväärselt asjaomast liiki uute esemete keskmist väärtust;
2. voodipesu, aluspesu ja igapäevased rõivad võlgniku ja tema pereliikmete jaoks vajaminevas koguses, samuti võlgnikule tema avalike või ametiülesannete täitmiseks vajalikud rõivad;
3. toidu- ja kütusevarud, mida võlgnik ja tema ülalpeetavad pereliikmed vajavad ühe kuu jooksul oma põhivajaduste rahuldamiseks;
4. üks lehm, kaks kitse või kolm lammast, mis on nõutavad võlgniku ja tema ülalpeetavate ülalpidamiseks, sealhulgas järgmise saagikoristuseni jätkuv piisav sööda- ja allapanu varu;
5. võlgnikule palgalise töö tegemiseks vajalikud tööriistad ja muud vahendid ning tootmisprotsessis ühe nädala jooksul vajalik tooraine, välja arvatud mootorsõidukid;
6. kui võlgnik saab regulaarselt kindlaksmääratud töötasu, siis summa, mis vastab sellele töötasu osale, mis ei kuulu sissenõudmisele ajavahemikul kuni järgmise palgapäevani, ja kui võlgnik ei saa kindlaksmääratud töötasu, siis summa, mis on vajalik võlgniku ja tema pereliikmete ülalpidamiseks kahe nädala jooksul;
7. õppematerjalid, isiklikud dokumendid, auhinnad, kultusesemed ja igapäevased esemed, mida saab müüa üksnes nende esialgsest väärtusest oluliselt madalama hinnaga, kuid mis on võlgniku jaoks suure väärtusega;
8. sellised ravimid 6. septembri 2001. aasta ravimiseaduse (Prawo farmaceutyczne) (Poola ametlik väljaanne 2024, punkt 686) tähenduses, mis on vajalikud tervishoiuasutuse toimimiseks kolme kuu jooksul vastavalt meditsiinilist tegevust käsitlevates sätetes esitatud määratlusele;
9. järgmised esemed, mis on vajalikud tervishoiuasutuse toimimiseks vastavalt meditsiinilist tegevust käsitlevates sätetes esitatud määratlusele: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määruse (EL) 2017/745 (milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1, muudetud redaktsioonis)) kohased meditsiiniseadmed, meditsiiniseadmete abiseadmed, süsteemid ja protseduuripaketid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määruse (EL) 2017/746 (in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 5.5.2017, lk 176, muudetud redaktsioonis)) kohased in vitro diagnostikameditsiiniseadmed ja nende abiseadmed;
10. võlgniku või tema pereliikmete puude tõttu vajalikud esemed või seadmed.

Artikli 831 lõike 1 alusel ei või sissenõuet pöörata järgmisele:

1. rahasummad ja mitterahalised hüvitised, mis on mõeldud äritegevuse ja sõidukulude katteks;
2. riigi vahenditest eriotstarbeks eraldatud summad (eelkõige stipendiumid ja abirahad), kui täitmisele pööratav nõue ei tulene nende eesmärkide täitmisest või kohustusest maksta elatist;
3. vahendid programmidest, mida rahastatakse 27. augusti 2009. aasta riigi rahanduse seaduse (Ustawa o finansach publicznych) (Poola ametlik väljaanne 2013, punktid 885, 938 ja 1646) artikli 5 lõike 1 punktides 2 ja 3 osutatud vahenditest, kui täitmisele pööratav nõue ei tulene sellise projekti elluviimisest, milleks need vahendid eraldati;
4. võõrandamatud õigused, välja arvatud juhul, kui nende võõrandamise võimalus on välistatud lepingu alusel ja esemele on võimalik sissenõuet pöörata või õiguse teostamise saab usaldada kellelegi teisele;
5. isiku- ja varakindlustuse hüvitised ulatuses, mis on kindlaks määratud rahandusministri ja justiitsministri määrusega; see ei kehti ülalpidamiskohustustest tulenevate nõuete rahuldamiseks võetavate täitemeetmete suhtes;
6. sotsiaaltoetused sotsiaalabi käsitleva 12. märtsi 2004. aasta seaduse (Ustawa o pomocy społecznej) (Poola ametlik väljaanne 2013, punkt 182, muudetud kujul) tähenduses;
7. summad, mis tuleb võlgnikule maksta riigieelarvest või riiklikust haigekassast (Narodowy Fundusz Zdrowia) ravikindlustushüvitiste katmiseks 27. augusti 2004. aasta riikliku tervishoiu seaduse (Ustawa o świadczeniach opieki zdrowotnej finansowanych ze środków publicznych) (Poola ametlik väljaanne nr 2008/164, punkt 1027, muudetud kujul) tähenduses enne selliste hüvitiste maksmise lõpetamist summas, mis võrdub 75%-ga igast maksest, kui tegemist ei ole võlgniku töövõtjate või tervishoiuteenuse osutajate nõuetega, millele on viidatud 27. augusti 2004. aasta riikliku tervishoiu seaduse artikli 5 lõike 41 punktides a ja b;
8. Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusega ette nähtud summad, kui nõue tuleb tasuda riigikassale;
9. rehabilitatsioonihüvitised 13. juuni 2003. aasta sotsiaaltööseaduse (Ustawa o zatrudnieniu socjalnym) (Poola ametlik väljaanne 2020, punkt 176) tähenduses;
10. nõuded, mis tuleb elamuühistule maksta selle liikmete ja mitteliikmete poolt, kellel on ruumidele ühistust tulenev õigus või kes on ruumide omanikud, seoses 15. detsembri 2000. aasta elamuühistute seaduse (Ustawa o spółdzielniach mieszkaniowych) (Poola ametlik väljaanne 2021, punkt 1208) artiklis 4 sätestatud tasudega, ning ühistule asjaomaste tasude maksmiseks saadaolevad rahalised vahendid, välja arvatud juhul, kui sundtäitmise esemeks olev nõue tekkis seoses sellega, et võlausaldaja täitis kohustused, mille eest artiklis 4 nimetatud tasud kuulusid tasumisele.

Sundtäitmisega seotud eripiiranguid kohaldatakse ka juhul, kui võlgnik on põllumajandustootja. Neid piiranguid reguleeritakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 829 lõigetega 1–5.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 829 lõike 1 kohaselt ei või põllumajanduslikku ettevõtet juhtivate põllumajandustootjate korral sissenõuet pöörata järgmisele:

1) põllumajandusloomade põhikari:

a) lüpsikari;

b) lihaveised;

c) hobused;

d) kitsed;

e) lambad;

f) sead,

g) kodulinnud;

h) karusloomad;

i) põllumajandustootja ettevõttes loomakasvatuse otstarbel peetavad muudest liikidest põhiloomad;

2) tiinuse teisel poolel olevad ja poegi kasvatavad põllumajandusloomad, keda ei arvata põhikarja hulka, kuni 6-kuused varsad, kuni 4-kuused vasikad, kuni 3-kuused lambatalled, kuni 2-kuused põrsad ja kuni 5-kuused kitsetalled;

3) produktiivlindude karjad, mille puhul on sõlmitud leping karja kuuluvate lindude või nendest lindudest valmistatud toodete tarneks;

4) karusloomad, kelle puhul põllumajandustootja on sõlminud lepingu loomanahkade tarneks;

5) meemesilaste (Apis mellifera) kolooniad ja nende tarud;

6) põhilised põllutöömasinad, tööriistad ja varustus koguses, mis on vajalik töötamiseks võlgniku põllumajanduslikus ettevõttes, sealhulgas traktorid koos nende juurde kuuluvate masinate ja seadmetega, iseliikuvad põllumajandusmasinad, mis on vajalikud põllukultuuride kasvatamiseks, hoolduseks, saagikoristuseks ja veoks;

7) teravilja ja sööda tornhoidlad;

8) kütusevaru ja varuosad, mis on vajalikud traktori ja põllumajandusmasinate tavapäraseks toimimiseks tootmisprotsessi lõpetamiseks kuluva aja jooksul;

9) seemnematerjal, teravili ja muud põllumajanduskultuurid, mis on vajalikud külvamiseks või istutamiseks võlgniku põllumajanduslikus ettevõttes asjaomasel turustusaastal vajalikus koguses;

10) kuue kuu kütusevaru;

11) väetised, taimekaitsevahendid ja söötmed võlgniku põllumajanduslikus ettevõttes asjaomasel turustusaastal vajalikus koguses;

12) punktides 1–4 loetletud põllumajandusloomade sööt ja allapanu (järgmise saagikoristuseni);

13) põhilised tehnilised seadmed, mis on vajalikud käimasoleva tehnoloogilise tootmistsükli lõpetamiseks, kui tegemist on spetsialiseerunud ettevõttega;

14) ettemaksed põllumajandustoodete tarne eest;

15) põllumajandusliku ettevõtte hooned ja põllumajandusmaa, mida on vaja tõuaretuseks, vastavalt põhikarja suurusele ja vajalikule põllumajandusloomade varule;

16) põllumajandushooned ladustamiseks, hoiustamiseks ja korrashoiuks; võlgniku põllumajanduslikus ettevõttes asuvad kasvuhooned, tunnelkasvuhooned ja köetavad kasvuhooned, sealhulgas sisseseade. 

Olenemata tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 829 lõikes 1 osutatud eranditest, on artikli 829 lõike 2 punktis 1 sätestatud, et kui põllumajandusloomade arv ületab põhikarja loomade arvu ja artikli 829 lõike 1 punktides 6, 8, 9, 11–13 ja 15 osutatud esemeid on nendes sätetes ettenähtust rohkem, ei või neile sissenõuet pöörata juhul, kui kohtutäitur on võlgniku põllumajandusliku ettevõtte asukohas pädeva põllumajanduskoja arvamuse alusel leidnud, et need on vajalikud kõnealuse ettevõtte tegevuseks.

Artikli 831 lõike 1 alusel ei või sissenõuet pöörata järgmisele:

1. rahasummad ja mitterahalised hüvitised, mis on mõeldud äritegevuse ja sõidukulude katteks;

2. 50% töölähetuste päevarahadest juhtudel, kui täitmisele pööramise eesmärk on rahuldada ülalpidamiskohustustest tulenevad nõuded, sealhulgas elatisnõuete täitmata jätmise korral riigieelarvest makstavad hüvitised;

3. riigi vahenditest erieesmärkideks eraldatud summad (eelkõige stipendiumid ja abirahad), välja arvatud juhul, kui täitmisele pööratav nõue on esitatud seoses nende eesmärkide täitmisega või ülalpidamiskohustuste tulemusena;

4. vahendid programmidest, mida rahastatakse 27. augusti 2009. aasta riigi rahanduse seaduse (Poola ametlik väljaanne 2013, punktid 885, 938 ja 1646) artikli 5 lõike 1 punktides 2 ja 3 osutatud vahenditest, kui täitmisele pööratav nõue ei tulene sellise projekti elluviimisest, milleks need vahendid eraldati;

5. võõrandamatud õigused, välja arvatud juhul, kui nende võõrandamise võimalus on välistatud lepingu alusel ja esemele on võimalik sissenõuet pöörata või õiguse teostamise saab usaldada kellelegi teisele;

6. isiku- ja varakindlustuse hüvitised ulatuses, mis on kindlaks määratud rahandusministri ja justiitsministri määrusega; see ei kehti ülalpidamiskohustustest tulenevate nõuete rahuldamiseks võetavate täitemeetmete suhtes;

7. sotsiaaltoetused sotsiaalabi käsitleva 12. märtsi 2004. aasta seaduse (Poola ametlik väljaanne 2013, punkt 182, muudetud kujul) tähenduses;

8. ühekordne ja korrapäraselt antav rahaline abi, mille on määranud sõjaveteranide ja repressiooniohvrite ameti (Urząd do Spraw Kombatantów i Osób Represjonowanych) juhataja;

9. summad, mis tuleb võlgnikule maksta riigieelarvest või riiklikust haigekassast ravikindlustushüvitiste katmiseks 27. augusti 2004. aasta riikliku tervishoiu seaduse (Poola ametlik väljaanne nr 2008/164, punkt 1027, muudetud kujul) tähenduses enne selliste hüvitiste maksmise lõpetamist summas, mis võrdub 75%-ga igast maksest, kui tegemist ei ole võlgniku töövõtjate või tervishoiuteenuse osutajate nõuetega, millele on viidatud 27. augusti 2004. aasta riikliku tervishoiu seaduse artikli 5 lõike 41 punktides a ja b;

10. Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusega ette nähtud summad, kui nõue tuleb tasuda riigikassale;

11. rehabilitatsioonihüvitised 13. juuni 2003. aasta sotsiaaltööseaduse (Poola ametlik väljaanne 2020, punkt 176) tähenduses;

12. nõuded, mis tuleb elamuühistule maksta selle liikmete ja mitteliikmete poolt, kellel on ruumidele ühistust tulenev õigus või kes on ruumide omanikud, seoses 15. detsembri 2000. aasta elamuühistute seaduse (Poola ametlik väljaanne 2021, punkt 1208) artiklis 4 sätestatud tasudega, ning ühistule asjaomaste tasude maksmiseks saadaolevad rahalised vahendid, välja arvatud juhul, kui sundtäitmise esemeks olev nõue tekkis seoses sellega, et võlausaldaja täitis kohustused, mille eest artiklis 4 nimetatud tasud tasumisele kuulusid.

 

See veebisait on osa veebisaidist Your Europe.

Teie arvamus esitatud teabe kasulikkuse kohta on meile oluline.