Kuidas kohtuotsust täitmisele pöörata? | Euroopa e-õiguskeskkonna portaal

1 Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?

Horvaatias reguleeritakse täitemenetlusi täitemenetluse seadusega (Ovršni zakon), (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne Narodne Novine nr 112/12, 25/13, 93/14, 55/16, 73/17, 131/20, 114/22 ja 6/24). Täitemenetluse seadusega on kehtestatud menetlus, mille kohaselt kohtud ja notarid pööravad nõuded täitmisele täitedokumentide ja ametlike dokumentide alusel (täitemenetlus), kui eraldi seaduses ei ole sätestatud teisiti.

2 Milline asutus või millised asutused on täitmisel pädev/pädevad?

Täitedokumentide alusel teostavad täitemenetlusi kohtud ja ametlike dokumentide alusel notarid.

Mõisted „täitedokument“ ja „ametlik dokument“ on määratletud täitemenetluse seaduse artiklites 23 ja 31.

Täitemenetluse teised pooled on finantsamet (Financijska agencija), st juriidiline isik, kes vastutab täitemenetluse eest vastavalt täitemenetluse seadusele ja seadusele, millega reguleeritakse täitmist seoses rahaliste vahendite, tööandjate, Horvaatia pensionikindlustusameti (Hrvatski zavod za mirovinsko osiguranje) ja muude seaduses ette nähtud asutustega.

3 Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse?

Kohtud viivad täitemenetlusi läbi täitedokumentide alusel, mis hõlmavad järgmist:

1. täitmisele pööratavad kohtuotsused ja kohtulikud kokkulepped;

2. tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o parničnom postupku) artiklis 186a osutatud täitmisele pööratavad kokkulepped;

3. täitmisele pööratavad vahekohtu otsused;

4. haldusmenetluses tehtud täitmisele pööratavad otsused ja kokkulepped, kui need puudutavad rahalisi nõudeid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;

5. notarite väljastatud täitmisele pööratavad otsused ja täitedokumendid;

6. Horvaatia kodade aukohtutes sõlmitud kokkulepped ja vahendusmenetluses sõlmitud kokkulepped vastavalt kohaldatavale õigusele;

7. muud dokumendid, mis on seaduse kohaselt täitedokumendid.

Täitedokumenti saab kasutada, kui selles on nimetatud võlausaldaja, võlgnik ja nõude ese, tüüp, ulatus ja täitmise tähtaeg.

Kui täitedokumendiks on otsus, milles nõutakse võla tasumist või toimingu tegemist, peab olema määratud selle vabatahtliku täitmise tähtaeg; kui otsuses ei ole sellist tähtaega määratud, määrab selle kohus, kes teeb täitmise kohta kohtuotsuse.

3.1 Menetlus

Täitedokumendi alusel algatab täitemenetluse võlausaldaja, kes esitab kohtule täitetaotluse. Võlausaldaja võib esitada täitetaotluse menetluse poolena isiklikult või volikirja abil. Täitemenetluse võib algatada ex officio, kui see on seadusega ette nähtud.

Täitmisele pööramine kuulub esimese astme kohtute (općinski sud) pädevusse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Täitmine toimub kohtu täitmisotsuses määratud ulatuses.

Kohtu täitmisotsuses tuleb märkida täitmise aluseks olev täitedokument või ametlik dokument, võlausaldaja ja võlgnik, täitmisele kuuluv nõue, täitmise vahendid ja ese ning muu täitmise seisukohast oluline teave.

3.2 Peamised tingimused

Täitetaotlus peab sisaldama täitenõuet, milles on märgitud täitmise aluseks olev täitedokument või ametlik dokument, võlausaldaja ja võlgnik ning nende isikukoodid, täitmisele kuuluv nõue, täitmise vahendid ja vajaduse korral täitmise ese. Täitetaotlus peab sisaldama kogu muud seadusega ettenähtud teavet, mis on täitmiseks vajalik.

Ametliku dokumendi alusel esitatud täitetaotlus peab sisaldama

1. taotlust, et kohus annaks võlgnikule korralduse täita nõue koos sellega seotud kõigi kuludega kaheksa päeva jooksul alates kohtu täitmisotsuse kättetoimetamisest (vekslite või tšekkidega seotud vaidluste korral kolme päeva jooksul);

2. täitenõuet.

Kokkuvõtteks võib öelda, et täitedokument või ametlik dokument on täitekorralduse eeltingimus.

4 Täitemeetmete ese ja laad

Täitmise ese on vara või õigus, mille suhtes võib nõude rahuldamiseks vastavalt seadusele kohaldada täitmisele pööramist. Võlgniku vara, st tema omandi suhtes antakse täitekorraldus selleks, et võlausaldaja nõuet oleks võimalik rahuldada.

4.1 Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada?

Täitmise esemeks võib olla võlgniku vara (raha, kinnisvara, vallasvara, väärtpaberid, osakud) või võlausaldaja mittevaralised õigused (vallasvara loovutamine või üleandmine, kinnisasja vabastamine või loovutamine, tööle naasmine jne). Võlausaldaja võib täitemenetluse ajal vabalt valida, milliste esemete suhtes ta täitmist soovib.

Täitmise esemeks ei saa olla esemed, mis ei ole kaubeldavad (res extra commercium) ja mis tahes muud seaduses sellisena määratletud esemed. Maksuvõlgade või tasumata maksudega seotud nõuded ei saa olla täitmise esemeks.

Samuti ei saa olla täitmise esemeks kaitseotstarbelised rajatised, relvad ja varustus ning kohalike ja piirkondlike omavalitsusüksuste ja õigusasutuste tööks ette nähtud rajatised ja varustus.

See, kas teatav ese või õigus saab olla täitmise esemeks, st kas täitmisele pööramine objekti või õiguse suhtes on piiratud, sõltub täitetaotluse esitamise ajal valitsenud asjaoludest, kui täitemenetluse seaduses ei ole sätestanud teisiti.

4.2 Milline on täitemeetmete mõju?

Täitmisele pööramise peamine tagajärg on, et see piirab võlgniku õigust oma vara käsutada.

Kinnis- või vallasvara suhtes täitmise kohaldamise tulemusena see vara müüakse ja võlausaldajale makstakse tasumisele kuuluv summa.

Kui täitmist kohaldatakse võlgniku rahaliste varade suhtes, siis need varad arestitakse ja võlausaldajale kantakse üle tasumisele kuuluv summa.

4.3 Milline on selliste meetmete kehtivus?

Täitetoiminguid tehakse kuni täitemenetluse lõpetamiseni, st seni, kuni võlausaldaja nõue on täielikult rahuldatud või kui ta võtab täitetaotluse tagasi.

5 Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?

Võlgnikul on õigus:

esitada täitedokumendil põhineva kohtu täitmisotsuse kohta edasikaebus või
esitada vastuväiteid ametlikul dokumendil põhineva notari otsuse kohta.

Täitedokumendil põhineva kohtu täitmisotsuse õigeaegne ja lubatav edasikaebamine ei lükka täitmist edasi.

Ametliku dokumendi alusel (mis on esitatud notarile, kuid mille kohta on otsuse teinud kohus) tehtud notari otsuse vastu esitatud õigeaegse ja lubatava kaebuse korral muutub menetlus tavaliseks kohtumenetluseks, kus pooled (võlausaldaja, nüüd hageja, ja võlgnik, nüüd kostja) peavad menetluses edu saavutamiseks oma väiteid põhjendama. Kui täitemenetluse seaduses sätestatud tingimused on täidetud, on võlgnikul õigus täitmisega viivitada.

6 Kas täitmisel on piiranguid, eriti seoses võlausaldaja kaitsega, ja ajalisi piiranguid?

Kohus määrab täitmise vahendid ja esemed vastavalt sellele, mis on täitetaotluses märgitud. Kui on olemas erinevad täitmise vahendid või esemed, piirab kohus täitmist võlgniku taotlusel ainult nende vahendite või esemetega, mis on vajalikud nõude rahuldamiseks.

Täitemenetluse üks aluspõhimõtteid on, et täite- ja tagatismenetlust läbi viiv kohus peab kaitsma võlgniku väärikust ja tagama, et täitmise kahjulik mõju võlgnikule oleks minimaalne.

Võlgniku kaitsmine tagatakse täitemenetluse ajal selliste esemete ja vahendite kasutamise välistamise või piiramisega, mis võimaldaksid võlausaldaja nõude sunniviisiliselt rahuldada. Selleks antakse võlgnikule täitemenetluse ajal ja sellega seoses teatavad menetluslikud ja materiaalsed tagatised. Selline kaitse avaldub seaduslikkuse põhimõtte kohaldamises täitmise lubatavuse tingimuste kindlaksmääramisel, täitmise eseme ja vahendite kindlaksmääramisel ning võlausaldaja nõude sundtäitmiseks ettenähtud menetluse suhtes.

Kinnisvaraga seotud täitemeetmete kohta on täitemenetluse seaduse artiklis 91 täpsustatud, millist liiki vara ei saa olla täitmise esemeks.

Vallasvaraga seotud täitemeetmete kohta on täitemenetluse seaduse artiklis 135 täpsustatud, millist liiki vara ei saa olla täitmise esemeks.

Rahaliste vahenditega seotud täitemeetmete kohta on täitemenetluse seaduse artiklis 173 sätestatud maksimumsummad ja artiklis 172 on loetletud tululiigid, mis ei saa olla täitmise esemeks.

Täitemenetluse seaduse artiklis 212 on sätestatud erinormid, mida kohaldatakse rahaliste vahendite suhtes, mis on täitmisele pööramisest vabastatud või mille suhtes kohaldatakse täitmisele pööramise piiranguid. Äriseadustiku artiklites 241 ja 242 on sätestatud erinormid juriidilise isiku vara suhtes kohaldatavate täitmisele pööramisest vabastamise ja täitmisele pööramise piirangute kohta.

Täitemenetluse seaduse artiklis 75 on sätestatud füüsilisest isikust võlgnike kaitse nende rahaliste vahendite suhtes kohaldatava täitmisele pööramise korral. Täitemenetluse seaduse artiklis 76 on sätestatud juriidiliste isikute tegevuse kaitse.

Täitemenetluses kaitsevad võlgnikku täitemenetluse seaduse sätted, millega kehtestatakse täitmisele pööramise piirangud või vabastatakse teatavad esemed täitmisele pööramisest.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

Viimati uuendatud: 03/02/2025