Liigu edasi põhisisu juurde

Kuidas kohtuotsust täitmisele pöörata?

Flag of Italy
Itaalia
Sisu koostaja:
European Judicial Network
(in civil and commercial matters)

1 Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?

Täitmisele pööramine on kohtuotsuste ja muude täitedokumentide (võlainstrumendid, riiklikud aktid (atti publici) ja teatud teenuseid puudutavad tõendatud eradokumendid) täitmine. Selles etapis (mis toimub veel kohtumenetluse raames) võivad sekkuda korrakaitsejõud, kui võlgnikud ei täida oma kohustusi vabatahtlikult.

2 Milline asutus või millised asutused on täitmisel pädev/pädevad?

Täitmisele pööramise eest vastutavad üldkohtud. Ka määruse (EL) nr 1215/2012 (Brüsseli I määrus (uuesti sõnastatud)) artikli 47 lõikes 1 osutatud täitmisest keeldumise taotlus tuleb esitada üldkohtule.

Selleks, et täita üldkohtu otsust juhul, kui võlgnik on avaliku sektori asutus, võib võlausaldaja esitada maakonna halduskohtule erihagi (giudizio di ottemperanza [kohtuotsuse täitmise kontrollimine] – halduskohtumenetluse seadustiku artikkel 112 jj). See menetlus ei ole kohustuslik; pigem on see üldkohtu otsuse vahetu täitmisele pööramise alternatiiv ja erinevalt üldkohtu otsusest peab täitmisele pööratav kohtuotsus sel juhul olema lõplik. Allpool esitatud teave käsitleb tavalist täitemenetlust.

3 Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse?

Vajalik ja piisav eeltingimus täitetoimingute alustamiseks on täitedokumendi olemasolu. Tavaliselt on täitedokumendid nimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 474 ning neid on kahte liiki: kohtudokumendid ja kohtuvälised dokumendid. Kohtudokumendid hõlmavad kohtuotsuseid ja akte, mille kohtud on kohtumenetluse käigus või lõpus teinud. Kohtuvälised dokumendid hõlmavad võlainstrumente, riiklikke akte ja tõendatud eradokumente, mille pooled on koostanud ilma kohtu sekkumiseta.

3.1 Menetlus

Enne täitmisele pööramise algatamist peab võlausaldaja teavitama võlgnikku täitedokumendist ja toimetama talle kätte täitekorralduse (precetto), mis on kohtu ettekirjutus võlgnikule tasuda võlg kümne päeva jooksul ja hoiatus, et selle tegemata jätmisel alustatakse täitmisele pööramist vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 480.

Täitmisele pööramine ei tohi alata enne selle tähtaja möödumist, välja arvatud juhul, kui kohtu esimees annab kiirkorras loa viivitamatuks täitmisele pööramiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 482).

Kõnealuste täitekorralduste sisu reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 480; võlausaldaja peab täitekorraldusel märkima selles omavalitsuses asuva aadressi, kus paikneb täitmisele pööramise asjus pädev kohus. Kui sellist aadressi ei esitata, esitatakse edasikaebused täitekorralduse peale korralduse kättetoimetamise asukoha kohtusse ning teatised toimetatakse võlausaldajale kätte sama kohtu kantselei kaudu.

Kui need vorminõuded on täidetud, võib täiteprotsess alata. Itaalias on täitemenetlusi kolme liiki.

1) Arestimine, mis hõlmab võlgniku vara või rahuldamata nõuete arestimist ja müüki või jaotamist, et saada võlausaldajale tasumiseks vajalik raha. Kohtutäitur viib arestimise ellu kätte toimetatud täitedokumendi ja täitekorralduse alusel ning see peab toimuma 90 päeva jooksul alates täitekorralduse kättetoimetamisest, kuid mitte enne selles märgitud kuupäeva; kui see ajavahemik ületatakse, siis täitekorraldus aegub (artikkel 481). Selles etapis on vajalik seaduslik esindaja.

Arestimiskorraldus ei võimalda võlgnikul kaitsta arestitud varasid ja nõudeid krediiditagatise sissenõudmise eest. Kui pärast arestimiskorralduse väljastamist ei taotleta täitmises pädevalt kohtult vara jaotamist või müümist 45 päeva jooksul, muutub arestimine tühiseks.

2) Teatava vara üleandmise kohustus (esecuzione per consegna e rilascio), mille korral kohtutäitur kas annab võlausaldajale kindlaks määratud vallasvara, millele tal on õigus, või tõstab võlgniku kinnisasjalt välja.

3) Positiivse või negatiivse kohustuse täitmine (esecuzione degli obblighi di fare e di non fare) eeldab kaebuse esitamist täitekohtule, kes otsustab, kuidas kohustust tuleb täita, ning määrab kohtutäituri ja kohustuse täitmise eest vastutavad isikud (nt ehitusettevõtte) võlgniku kulul.

Täitmisele pööramise eesmärk on tagada täitmata kohustuste täitmine politsei abil. Seda võib kasutada nii rahaliste võlgade korral, kohustuse korral anda üle vallasvara või vabastada kinnisvara kui ka positiivsete või negatiivsete kohustuste korral.

Lisaks võimaldab tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 614-bis kohtul, kelle tehtud otsus ei hõlma rahasumma väljamõistmist, nõuda võlausaldajalt tasu mis tahes rikkumise, mittevastavuse või viivituse eest korralduse täitmisel. Täitmise eest vastutav kohus võib seda meedet kohaldada ka pärast täitekorralduse kättetoimetamist.

3.2 Peamised tingimused

Vajalik ja piisav eeltingimus täitetoimingute alustamiseks on täitedokumendi olemasolu. Täitedokumendis peab olema kirjas nõue, mis on „kindlalt tuvastatud, kindlasummaline ja kuulub tasumisele“ (certo, liquido ed esigibile) (artikkel 474). Kindlalt tuvastamise ulatus oleneb täitedokumendi laadist: kohtuotsused ei pea nende täitmisele pööramiseks olema lõplikud, kuna esimese astme kohtu otsus on ajutiselt täitmisele pööratav seni, kuni apellatsioonikohus selle tühistab. „Kindlasummaline“ tähendab, et summa on välja arvutatud (või selle saab välja arvutada), mitte ei põhine kaalutlusõigusel. „Kuulub tasumisele“ tähendab, et summa on tähtajaks tasumata ja selle suhtes ei kohaldata edasilükkavaid tingimusi.

4 Täitemeetmete ese ja laad

Täitekohus määrab menetluse ajal eri liiki meetmeid, enamasti korraldusi (ordinanze). Need ulatuvad meetmetest, mis on vajalikud nõuetekohase menetlemise eeskirjade kehtestamiseks, kuni meetmeteni, millega kasutusõigus loovutatakse, nt määrus (decreto), millega loovutatakse arestitud vara isikule, kes selle enampakkumisel ostis või kes tegi parima pakkumise.

4.1 Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada?

Sundvõõrandada saab järgmist vara:

  1. vallasvara,
  2. kinnisvara,
  3. võlgniku nõuded ja vallasvara, mida võlgnik hoiab kolmandate isikute valduses,
  4. äriühingute aktsiad või osad.

Samuti võidakse täitmisele pöörata kohustused loovutada vallasvara ja vabastada kinnisvara ning positiivsed ja negatiivsed kohustused.

4.2 Milline on täitemeetmete mõju?

Rahasummade puhul algab täitmisele pööramine arestimiskorraldusega, mis tähendab, et võlgnik, kelle suhtes täitmisele pööramine algatatakse, ei saa arestitud vara kasutada. Kõik selle raha ülekandmist reguleerivad aktid on seega tühised ning neid ei saa kasutada selleks, et hoida ära täitmisele pööramine.

4.3 Milline on selliste meetmete kehtivus?

Need on täitemeetmed, mille eesmärk on rahuldada esitatud nõuded; seega ei saa neid uurimisel tõenditena kasutada.

5 Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?

Õigussüsteem võimaldab võlgnikul (ja/või kolmandatel isikutel, keda täitmisele pööramine puudutab) täitemenetlusega seotud aktid ja otsused edasi kaevata. Edasikaebuse võib esitada kaht liiki otsuste peale:

– edasikaebus täitmisele pööramise vastu (opposizione all’esecuzione) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 615 ja 616), kus vaidlustatakse õigus täitmisele pööramisele (või võlausaldaja õigus täitmisele pööramisele või teatavate varade arestimine);

– edasikaebus täitetoimingute vastu (opposizione agli atti esecutivi) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 617 ja 618), kus vaidlustatakse menetlusvead (st täitemenetluses kasutatavate dokumentide õiguspärasus).

Kui täitmisele pööramise või täitetoimingute vastu esitatakse edasikaebus enne täitmise alustamist, käsitatakse seda edasikaebusena täitekorralduse vastu (opposizioni a ‘precetto’), sest see algatatakse selle dokumendi põhjal, millega teatatakse täitmisele pööramisest ette: apellatsioonkaebus täitekorralduse peale esitatakse taotlusega kohtule, kes on seadustiku üldsätete kohaselt pädev selles küsimuses või summa asjus ja selles geograafilises piirkonnas.

Kui täitemenetlust on juba alustatud või kui arestimiskorraldus on juba kätte toimetatud, esitatakse täitmisele pööramise või täitetoimingute vastu kindlakujuline edasikaebus täitekohtule. Kohus võib anda korralduse täitmise peatamiseks kuni otsuse tegemiseni edasikaebuse kohta, kuid selline peatamine ei ole automaatne.

Nagu kõik esimese astme kohtu otsused, võib kohtuotsuse edasikaebuse kohta vaidlustada.

Kolmandad isikud, kelle väitel neil on arestitud vara suhtes asjaõigus, saavad esitada edasikaebuse täitekohtule senikaua, kuni vara on müüdud või loovutatud.

Asjaomased õigusnormid on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 615, 616, 617, 618 ja 619.

6 Kas täitmisel on piiranguid, eriti seoses võlausaldaja kaitsega, ja ajalisi piiranguid?

Lisaks esemetele, mis on eriõigusnormidega ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 514 kohaselt tunnistatud arestimisest vabastatuks, ei saa arestida järgmisi esemeid:

1) pühad esemed ja usu praktiseerimisel kasutatavad esemed;

2) abielusõrmused, rõivad, kodutekstiil, voodid, söögilauad ja toolid, riidekapid, kummutid, külmikud, (nii gaasi- kui ka elektri)pliidid ja -ahjud, pesumasinad, majapidamis- ja köögitarbed ning mööbliesemed nende hoidmiseks, millest piisab võlgniku ja tema leibkonna vajaduste täitmiseks; siia ei kuulu aga märkimisväärse väärtusega mööbel (peale voodite), sealhulgas väärtuslikud antiikesemed ja tõendatud kunstilise väärtusega esemed;

3) toit ja kütus, mis on vajalik võlgniku ja teiste eelmises lõigus nimetatud isikute toimetulekuks kuu aja jooksul.

Ka siia ei kuulu märkimisväärse väärtusega mööbel (peale voodite), sealhulgas väärtuslikud antiikesemed ja tõendatud kunstilise väärtusega esemed.

Arestida ei saa relvi ja muid esemeid, mida võlgnik vajab avaliku teenistuse täitmiseks, medaleid, kirju, dokumente, sealhulgas ka üldiseid perekonnadokumente, samuti käsikirju (välja arvatud juhul, kui need on osa kollektsioonist) ning lemmikloomi ja muid loomi, keda kasutatakse teraapia või abi eesmärgil.

Seadusega tunnistatakse arestimisest vabastatuks inter alia järgmised varad: riigi omanduses olev vara, riigi või muu avalik-õigusliku asutuse omanduses olev mittekäsutatav vara, abieluvararežiimi alla kuuluv vara, kiriku vara ja pühakojad.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 671 kohaselt ei saa võlgniku nõuete korral kolmandate isikute suhtes arestida järgmist:

a) ülalpidamismaksed, välja arvatud ülalpidamise eesmärgil, kuid üksnes kohtu esimehe või tema määratud kohtuniku loa alusel ning üksnes määrusega kindlaksmääratavas ulatuses;

b) annetused või toimetulekutoetused vaesteks liigitatud isikutele ning kindlustusfondide, sotsiaalkindlustus- ja heategevusasutuste tasutavad rasedus- ja sünnitushüvitised, haigushüvitised või matusekulud;

c) eraisikute võlgnetavad summad töötasu, palga või muude töösuhtega seotud maksetena (sh koondamistasud) võib arestida ülalpidamismaksete jaoks ulatuses, mille on heaks kiitnud kohtu esimees või tema määratud kohtunik; muud liiki sissetulekutest võib arestida kuni viiendiku; kui arestimine toimub samal ajal mitmel eespool osutatud põhjusel, ei tohi arestida enam kui poolt neist summadest;

d) elurendis, kui see on seatud tasuta, juhul kui on kehtestatud, et võlausaldaja põhivajaduste katmiseks vajalikku summat ei tohiks arestida;

e) summad, mille kindlustusandja peab maksma kindlustuspoliisi omanikule või soodustatud isikule, võttes seoses tasutud kindlustusmaksetega arvesse sätteid aktide muutmise kohta, mis on võlausaldajatele kahjulik, ning kingituste tagastamist, mahaarvamist ja vähendamist;

f) pensionisummasid, pensionina toimivaid toetusi või muid pensionihüvitisi ei saa arestida selle summa ulatuses, mis vastab kahekordsele igakuise sotsiaalhüvitise maksimumsummale ja mille suurus on vähemalt 1000 eurot; seda summat ületava osa võib arestida punktis c sätestatud ulatuses;

g) spetsiaalsed hüvitis- ja abifondid (sh mitteosamakselised), mille ettevõtte omanik on loonud enda või töötajate võlausaldajate maksete alusel.

Töötasu, palga või muude töösuhtega seotud maksetena võlgnetavad summad (sh koondamistasud ja pensionid) ning pensionina toimivad toetused või muud pensionihüvitised juhul, kui need on laekunud võlgniku nimel avatud panga- või postikontole, võidakse arestida ka summas, mis ületab kolmekordset sotsiaalhüvitise summat juhul, kui need on laekunud kontole enne arestimist; kui need on laekunud kontole arestimise kuupäeval või pärast seda, võidakse need arestida eespool kirjeldatud ja eriõigusnormides sätestatud ulatuses.

Võlgnik võib esitada seisukoha, et vara või nõue on arestimisest vabastatud, vaidlustades täitmisele pööramise (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 615).

Kui nõude aegumistähtaeg on täielikult möödas, ei saa täitetoiminguid jätkata. Aegumistähtaeg on üldiselt kümme aastat, kuid see võib varieeruda olenevalt asjaomasest õigusest (näiteks lepinguvälise kahju hüvitamise aegumistähtaeg on viis aastat). Samuti on seaduses sätestatud erinevad aegumistähtajad olenevalt selle õigusakti liigist, millega tõendatakse täitmisele pööramise aluseks olevat nõuet. Näiteks kohtuotsusega kindlaksmääratud nõude aegumistähtaeg on kümme aastat, isegi kui seaduses nähakse seda liiki nõude puhul üldjuhul ette lühem tähtaeg.

Võlgniku elu- või asukoha või registrijärgse asukoha kohtu esimees võib võlausaldaja taotluse alusel lubada viia elektrooniliste vahendite abil ellu arestitavate varade otsimise (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 492-bis). See tähendab, et kohtutäitur võib otsida võlgniku varasid ja nõudeid maksuregistrist ja avaliku sektori asutuste andmebaasidest. Samuti on kehtestatud osamaksete tegemise variandid arestitud vara väärtuse katmiseks (conversione del pignoramento) vallasvara arestimise korral.

Link Itaalia tsiviikohtumenetluse seadustikule: https://www.normattiva.it/uri-res/N2Ls?urn:nir:stato:regio.decreto:1940-10-28;1443.

 

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

Teatage tehnilisest/sisuga seotud probleemist või andke tagasisidet sellel leheküljel