Kuidas kohtuotsust täitmisele pöörata?

1 Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?

Sundtäitmine (Zwangsvollstreckung) on menetlus, mida kasutatakse, et pöörata sissenõudjate nõuded võlgnike vastu sunni abil täitmisele. Täitmisele pööramise pädevus on riigil, kes teostab riigivõimu oma esindajate kaudu.

Sissenõudja nõude täitmisele pööramiseks on võimalik kasutada eri meetmeid:

• kaupade arestimine (Pfändung);
• võlgniku nõuete ja muu vara (eelkõige pangakontode või töötasu) arestimine;
• võlgniku esitatav varade aruanne (Vermögensauskunft);
• sunnimeetmed (Zwangsmaßnahmen), millega tagatakse kaupade loovutamine või meetmete võtmine või neist hoidumine;
• hüpoteegi seadmine nõude tagamiseks (Sicherungshypothek);
• sundmüük (Zwangsversteigerung);
• pankrotivara haldamine (Zwangsverwaltung).

Saksamaal reguleeritakse sundtäitmist peamiselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung) §-ga 704 ja sellele järgnevate paragrahvidega ning sundmüüki ja pankrotivara haldamist käsitleva seadusega (Gesetz über die Zwangsversteigerung und Zwangsverwaltung).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 946 ja sellele järgnevad paragrahvid sisaldavad sätteid, mis on seotud määrusega (EL) nr 655/2014, mis reguleerib nõuete piiriülest täitmist ELi liikmesriikide vahel.

2 Milline asutus või millised asutused on täitmisel pädev/pädevad?

Nõuete ja muu varaga seotud täitemenetluse küsimustes on pädev see esimese astme kohus (Amtsgericht), kelle tööpiirkonnas asub võlgniku elukoht. Kui võlgniku elukoht ei ole Saksamaal, on pädev see kohus, kelle tööpiirkonnas asub vara (tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-d 13, 23 ja 828).

Sundmüügi ja pankrotivara haldamise küsimustes on pädev see esimese astme kohus, kelle tööpiirkonnas asub maatükk (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 869 koostoimes sundmüüki ja pankrotivara haldamist käsitleva seaduse (Gesetz über die Zwangsversteigerung und Zwangsverwaltung) §-ga 1).

Nõude tagamiseks seatud hüpoteegi registreerib see esimese astme kohus, kus peetakse kinnistusraamatut (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 867, kinnistusraamatu seaduse (Grundbuchordnung) § 1).

Esimese astme kohus on pädev pöörama täitmisele toimingu tegemist, toimingu talumist või toimingust hoidumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-d 887, 888 ja 890).

3 Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse?

3.1 Menetlus

Menetlus sõltub sellest, missugust täitemeedet on taotletud. Täitmisele pööramise aluseks on lõplikud kohtuotsused, mis ei kuulu enam edasikaebamisele või mis on ajutiselt täitmisele pööratavad (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 704), ajutised arestimismäärused (Arrest) ja ajutised korraldused (einstweilige Verfügungen) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-d 929 ja 936) ning muud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 794 loetletud täitedokumendid; see ei hõlma mitte ainult kohtumäärusi, vaid ka vahekohtus sõlmitud kokkuleppeid (Vergleiche vor Gütestellen), advokaatide sõlmitud kokkuleppeid (Anwaltsvergleiche) ja notariaalseid lepinguid (notarielle Urkunden). Täitemeetme kohaldamist saab täitedokumendi abil taotleda pädevalt asutuselt.

Kohtud teevad sissenõudja taotluse kohta otsuse tavaliselt ilma võlgnikku eelnevalt ära kuulamata, et täitmise õnnestumist mitte ohustada. Meetme raames antakse õigus olla ära kuulatud. Otsus taotluse kohta tehakse kohtumääruse vormis. Kohtuotsuse saab vaidlustada vastuväite (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 766) või viivitamatu kaebuse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 793) abil.

Põhimõtteliselt ei ole õigusesindaja kasutamine nõutav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 78).

Kohtutäituri tegevus on suunatud eelkõige vallasvaraga seotud täitmisele pööramisele. Vaidluse lahendamisel kompromissiga (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 802b) on kohtutäituril põhimõtteliselt õigus lubada võlgnikul tasuda võlg osamaksetena ning ta vastutab selle eest, et täitemenetlus viiakse õigeaegselt ja tulemuslikult lõpule. Üks kohtutäituri peamisi ülesandeid on võtta võlgnikult vastu vandega kinnitatud varade aruanne. Peale selle on kohtutäituril järgmised ülesanded:

• vallas- ja kinnisvara sissenõudmine (väljatõstmine);
• võlgniku vastuseisu ületamine seoses toimingutega, mida võlgnikud on kohustatud taluma;
• sundtäitmiseks vajalike dokumentide kättetoimetamine poole taotlusel;
• ajutiste arestimismääruste ja ajutiste korralduste täitmisele pööramine (kui see ei ole kohtu ülesanne);
• vahistamismääruse täitmisele pööramine, kui võlgnik on keeldunud esitamast varade aruannet.

Kohtutäitur on liidumaa (Land) kohtuametnik, kelle üle teostab haldusjärelevalvet esimese astme kohtu eesistuja. Täitmiskohustuste täitmisel on kohtutäitur sõltumatu kohtuorgan ning teostab põhimõtteliselt oma ametivõimu iseseisvalt. Kohtutäituri võetud meetmeid ja koostatud kuluaruandeid võib vaidlustada tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 766 alusel. Sama kehtib juhul, kui kohtutäitur keeldub korraldust täide viimast. Sundtäitmise olemuse suhtes esitatud vastuväited (Erinnerung) lahendab kohus, kelle pädevusse täitmisele pööramine kuulub.

Täitemeetmete kulud

Seadusega on ette nähtud eri täitemeetodid sõltuvalt tagatavast nõudest. Erinevate täitemeetmetega kaasnevad erinevad kulud.

• a. Vara arestimine

Kui õigust konkreetse rahasumma maksmisele on tunnustatud, võib sissenõudja paluda kohtutäituril makse täitmisele pöörata. Selle eest, et kohtutäitur arestib võlgniku vallasvara, tuleb kohtutäituri kulude seadusele (Gerichtsvollzieherkostengesetz) lisatud tasude loetelu (Kostenverzeichnis) punkti 205 kohaselt tasuda 31,20 eurot. Arestitud vara müügi, avaliku enampakkumise (isiklikult või üldsusele oksjoniplatvormi kaudu kättesaadaval internetioksjoni kaudu) või vara muul viisil realiseerimise korral tuleb vastavalt kohtutäituri kulude seaduse tasude loetelu punktile 300 tasuda täiendavalt 62,40 eurot. Kui kohtutäituri koostatud aruandest nähtub, et ametliku toimingu tegemiseks kulus rohkem kui kolm tundi, nõutakse põhimõtteliselt ka ajakulu eest lisatasu vastavalt kohtutäituri kulude seaduse tasude loetelu punktile 500. Lisatasu on 24,00 eurot iga alustatud täiendava tunni või selle osa eest. Sellele lisanduvad kohtutäituri kulud, eelkõige sõidukulud (kohtutäituri kulude seaduse tasude loetelu punkt 711).

• b. Võlgniku nõuete arestimine

Rahasumma maksmise korralduse tagamiseks saab esitada kohtule ka taotluse arestida võlgniku nõue (nt töötasu makse) ja määrata see sissenõudjale, nii et maksed arvatakse võlast maha (zur Einziehung, „sissenõudmiseks“), või määrata see võlgniku vastu esitatud sissenõudja nõude tasaarvestamiseks (an Zahlungs statt, „makse asemel“) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-d 829 ja 835). Üldjuhul taotletakse nõude arestimist ja määramist koos ning neid rakendatakse koos arestimis- ja määramisotsusega. Taotluse menetlemise eest tuleb kohtukulude seadusele (Gerichtskostengesetz) lisatud tasude loetelu punkti 2111 kohaselt tasuda 24,00 eurot. Samuti tuleb tasuda kohtutäituri kulud, mis on seotud arestimis- ja määramisotsuse kättetoimetamisega kolmandast isikust võlgnikule ja võlgnikule.

• c. Varade aruande vastuvõtmine

Vastavalt kohtutäituri kulude seadusele lisatud tasude loetelu punktile 260 on kohtutäituri tasu varade aruande vastuvõtmise eest 39,50 eurot.

• d. Täitmisele pööramine kinnisvara suhtes

Sundtäitmine võlgniku kinnisvara suhtes toimub kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi või kinnisvara sundmüügi või pankrotivara haldamise vormis.

Nõude tagamiseks seatud hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmise eest tuleb vastavalt kohtu- ja notarikulude seaduse (Gerichts- und Notarkostengesetz) tasude loetelu punktile 14121 maksta tasu, mille määr on 1,0% tagatava võla väärtusest (kohtu- ja notarikulude seaduse § 53 lõige 1). Tasutabel seoses kuni 3 miljoni euro suuruste summadega on esitatud 1. lisas.

Sundmüügi ja pankrotivara haldamise seaduse kohaste menetluste kohtukulud on kindlaks määratud kohtukulude seadusele lisatud tasude loetelu 2. osa 2. jao 1. ja 2. alajaotuses. Maa sundmüügi korralduse taotluse või menetlusse astumise taotluse kohta tehtava otsuse eest tuleb tasuda 120,00 eurot. Samuti tuleb maksta tasu menetluse enda eest, vähemalt ühe enampakkumise korraldamise eest, müügitehingu sõlmimise eest ja müügitulu jaotamise eest; kõigi nende tasude määr on 0,5. Menetlustasu ja enampakkumise korraldamise tasu määratakse kindlaks täitekohtu poolt aktsepteeritud vara väärtuse (turuväärtus) alusel (kohtukulude seaduse § 54 lõige 1). Tulu jaotamise tasu määratakse kindlaks eduka pakkumuse alusel, millest on maha arvatud intressid ja millele on lisatud kõikide olemasolevate õiguste väärtus vastavalt enampakkumise tingimustele (kohtukulude seaduse § 54 lõiked 2 ja 3). Müügitehingu sõlmimise tasu puhul tuleb arvesse võtta ka summa, mille puhul loetaks pakkuja nõuded rahuldatuks maatüki müügist saadud tuluga (kohtukulude seaduse § 54 lõige 2). Tasutabel seoses kuni 500 000 euro suuruste summadega on esitatud 2. lisas. Lisaks neile tasudele tuleb kohtukulude seadusele lisatud tasude loetelu 9. osa kohaselt maksta eraldi tasu menetluses tekkinud kulude eest. Nendeks on kulud, mis tuleb tasuda vara turuväärtuse eksperdihinnangu eest vastavalt kohtunike töötasude ja hüvitiste seadusele (Justizvergütungs- und -entschädigungsgesetz) (kohtukulude seadusele lisatud tasude loetelu punkt 9005).

Pankrotivara haldamise taotluse või menetlusse astumise taotluse kohta tehtava otsuse eest tuleb tasuda 120,00 eurot. Pankrotivara haldamise eest tuleb maksta aastatasu määraga 0,5%, kusjuures minimaalne kogusumma on 144,00 eurot ning minimaalne summa esimesel ja viimasel kalendriaastal on 72,00 eurot. Tasu suurus määratakse kindlaks pankrotivara haldamisest saadud kogutulu alusel (kohtukulude seaduse § 55).

• e. Sissenõudmis- ja sunnimeetmed, et tagada meetmete võtmine, nende lubamine või nendest hoidumine

Kui võlgnikult nõutakse, et ta loovutaks vallasvara, peab kohtutäitur vara võlgnikult sisse nõudma ja sissenõudjale üle andma. Kohtutäituri kulude seadusele lisatud tasude loetelu punkti 221 kohaselt tuleb selle ametliku toimingu eest maksta kohtutäiturile tasu 31,20 eurot. Kui kohtutäituri koostatud aruandest nähtub, et ametliku toimingu tegemiseks kulus rohkem kui kolm tundi, tuleb lisaks kõnealusele tasule maksta tasude loetelu punkti 500 kohaselt lisatasu ajakulu eest. Lisatasu on 24,00 eurot iga alustatud täiendava tunni või selle osa eest.

Kui võlgnikult nõutakse, et ta loovutaks kinnisvara, peab kohtutäitur võtma vara enda valdusesse ja andma selle üle sissenõudjale (väljatõstmine). Kohtutäituri kulude seadusele lisatud tasude loetelu punkti 240 kohaselt tuleb selle eest maksta tasu 163,50 eurot. Vastavalt tasude loetelu punktile 500 tuleb ka kõnealusel juhul maksta lisatasu 24,00 eurot iga alustatud lisatunni või selle osa eest, kui ametliku toimingu täideviimiseks kulub üle kolme tunni. Lisaks tuleb tasuda kohtutäituri kulud vastavalt kohtutäituri kulude seadusele lisatud tasude loetelu 7. alajaole, sealhulgas kolmandate isikute osutatavate vajalike teenuste, näiteks kolimis- või lukksepateenuste kulud.

Kohtumenetluses, mille eesmärk on kohustada tegutsema (olenemata sellest, kas seda saab teha ainult võlgnik või võib seda teha tema asemel mõni teine isik), lubada tegutseda või hoiduda tegutsemast, tuleb igal juhtumi puhul tasuda kohtukulude seadusele lisatud tasude loetelu punkti 2111 kohaselt kohtulõivu kuni 24,00 eurot.

3.2 Peamised tingimused

Täitemeetmete võtmine sissenõudja taotlusel on lubatud ainult siis, kui sissenõudjal on täitedokument, mis tõendab tema nõuet. See võib olla lõplik kohtuotsus, mis ei kuulu enam edasikaebamisele või mis on ajutiselt täitmisele pööratav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 704), või mõni tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 794 loetletud dokumentidest (nt kohtulik kokkulepe (gerichtlicher Vergleich), täitekorraldus (Vollstreckungsbescheid) või notariaalakt). Üldjuhul peab dokument sisaldama kohtu kinnitust täitmisele pööratavuse kohta (Vollstreckungsklausel), mis tõendab, et dokument on täitmisele pööratav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 724). Täitekorralduste, ajutiste arestimismääruste ja esialgsete määruste puhul on kinnitus täitmisele pööratavuse kohta nõutav ainult erandjuhtudel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 796, § 929 lõige 1 ja § 936). Lisaks võib täitmist alustada ainult siis, kui dokument on võlgnikule juba kätte toimetatud või toimetatakse kätte samal ajal (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 750 lõige 1).

4 Täitemeetmete ese ja laad

4.1 Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada?

Täitmist võib rakendada võlgniku vallasvara, nõuete ja muude varaliste õiguste ning kinnisvara suhtes.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 811 on nimetatud teatavad varad, mida ei saa arestida. Eesmärk on võimaldada võlgnikul ja tema leibkonnal säilitada varad, mis on minimaalselt vajalikud näiteks isiklikuks või kutsealaseks kasutamiseks.

Arestimispiirangud kehtivad ka võlgniku töise tulu suhtes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 850 on nimetatud teatavad summad, mida ei saa arestida, kuna võlgnik vajab neid toimetulekuks. Krediidisaldot saab kaitsta arestimisest vabastatud kontol (Pfändungsschutzkonto) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 850k). Nendel kontodel hoitakse arestimisest vabastatud kindlaksmääratud summasid sõltumata krediidisaldo päritolust ning lisaks on võimalik esitada krediidiasutusele tõendid muude arestimisest vabastatud summade kohta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 899 ja sellele järgnevad paragrahvid).

4.2 Milline on täitemeetmete mõju?

• Võlgnik

Rahalise nõude täitmisele pööramine võlgniku vallasvara suhtes toimub arestimise ja arestitud vara realiseerimise teel. Arestimine on ametlik toiming, mille tulemusel arestitud vara konfiskeeritakse. Muu hulgas võtab konfiskeerimine võlgnikult arestitud vara käsutamise õiguse.

• Sissenõudja

Sissenõudja omandab arestimise tulemusel arestitud eseme suhtes pandiõiguse (Pfandrecht) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 804 lõige 1). Arestimisest tulenev pandiõigus loob õiguse kasutada arestitud vara ja saada sellest tulu.

• Kolmandad isikud

Kui võlgniku nõuded kolmanda isiku vastu arestitakse ja loovutatakse, ei pea see „kolmandast isikust võlgnik“ enam võlgnikule makseid tegema; võlgnik saab oma võla sissenõudja ees kustutada ainult siis, kui ta tasub võla, mis on viimasele sissenõudmiseks üle antud. Kui kolmandast isikust võlgnik rikub seda kohustust, võidakse tema vastu esitada kahjunõue.

Kui kohtutäitur on arestinud vallasvara, mis ei kuulu mitte võlgnikule, vaid kolmandale isikule, võib kolmas isik oma vara arestimise vaidlustada kolmanda isiku vastuväite (Drittwiderspruchsklage) abil (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 771).

4.3 Milline on selliste meetmete kehtivus?

Nõuded, mis ei kuulu enam edasikaebamisele, ja nõuded, mis tulenevad täitmisele pööratavatest kokkulepetest või lepingutest, aeguvad tsiviilseadustiku (Bürgerliches Gesetzbuch) § 197 kohaselt 30 aasta jooksul. Sissenõudja võib selle aja jooksul igal ajal algatada täitemenetluse. Aegumistähtaja suhtes kehtib eelkõige järgmine: tsiviilseadustiku § 212 lõike 1 punkti 2 kohaselt hakkab aegumistähtaeg uuesti kulgema, kui sissenõudja taotleb selle tähtaja jooksul kohtulikku või halduslikku täitmist või kui selline toiming tehakse. Seega ei võeta aegumistähtaja arvutamisel arvesse selleks hetkeks möödunud aega.

5 Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?

Saksamaa õiguses puudub menetlus, mis võimaldab riigisiseste dokumentide puhul üldist täitmisele pööramist. Järelikult puudub ka konkreetne õiguskaitsevahend.

Välisriigi dokumentide täitmisele pööramiseks Saksamaal kahe- või mitmepoolsete rahvusvaheliste lepingute alusel on üldjuhul vaja, et Saksamaa kohus on tunnistanud dokumendi täidetavaks. Pädevus kuulub esimese astme kohtule, kelle piirkonnas võlgnik elab (rahvusvaheliste lepingute rakendamise ja Euroopa Liidu tsiviil- ja kaubandusasjade tunnustamist ja täitmist käsitlevate lepingute rakendamise seaduse (Gesetz zur Ausführung zwischenstaatlicher Verträge und zur Durchführung von Abkommen der Europäischen Union auf dem Gebiet der Anerkennung und Vollstreckung in Zivil- und Handelssachen) § 3). Kui võlgnik ei ole Saksamaa elanik, on pädev see kohus, kelle tööpiirkonnas täitemenetlus läbi viiakse. Kohus teeb otsuse võlgnikku ära kuulamata (rahvusvaheliste lepingute rakendamise ja Euroopa Liidu tsiviil- ja kaubandusasjade tunnustamist ja täitmist käsitlevate lepingute rakendamise seaduse § 6 lõige 1). Rahvusvaheliste lepingute rakendamise ja Euroopa Liidu tsiviil- ja kaubandusasjade tunnustamist ja täitmist käsitlevate lepingute rakendamise seaduse § 11 kohaselt võib täitekorralduse taotluse kohta tehtud esimese astme kohtu otsuse edasi kaevata. Kaebus esitatakse kaebust sisaldava teatise esitamise või protokolli kantava avalduse tegemise teel. Apellatsioonikohus on liidumaa kõrgeim üldkohus.

Määruse (EÜ) nr 1896/2006 kohaste Euroopa maksekorralduste, määruse (EÜ) nr 805/2004 kohaselt teises ELi liikmesriigis kinnitatud Euroopa täitekorralduste ega määruse (EÜ) nr 861/2007 või määruse (EL) nr 1215/2012 kohaselt väljastatud dokumentide puhul ei nõuta siiski, et Saksamaa kohus tunnistaks dokumendi täidetavaks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 794).

Täitemenetluses võivad võlgnikud esitada kaebuse neid kahjustavate meetmete ja otsuste peale. Nad võivad esitada vastuväite (Erinnerung) täitmise viisi kohta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 766). Nad võivad esitada viivitamatu kaebuse (sofortige Beschwerde) otsuse peale, mis on tehtud menetluses, kus ei ole toimunud ärakuulamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-d 793 ja 567). Kaebus tuleb esitada kahe nädala jooksul sellele kohtule, kelle otsus edasi kaevatakse, või apellatsioonikohtule.

Kuid selliste välisriigi dokumentide puhul, mis tuleb täidetavaks tunnistada, kehtib see alles pärast täitekorralduse tegemist.

Sellise õiguskaitsevahendi taotlemine ei mõjuta algatatud täitemenetluse jätkumist; peatav mõju puudub.

Õiguskaitsevahendeid (vastuväide ja viivitamatu kaebus) võivad kasutada ka teised menetlusosalised (nt sissenõudjad).

6 Kas täitmisel on piiranguid, eriti seoses võlausaldaja kaitsega, ja ajalisi piiranguid?

Võlgniku kogu vara arestimine (Kahlpfändung) ei ole lubatud. On kehtestatud mitmesugused kaitsemeetmed, mille eesmärk on tagada võlgnikele ja nende ülalpeetavatele sugulastele vajalikud elatusvahendid (vt eespool punkt 4.1).

Samuti on keelatud arestida rohkem, kui on vaja sissenõudja nõuete rahuldamiseks ja täitmiskulude katmiseks (ülemäärase arestimise keeld (Verbot der Überpfändung)) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 803).

 

1. lisa (kohtu- ja notarikulude seaduse § 34 lõikega 3 seotud 2. lisa)

2. lisa (kohtukulude seaduse § 34 lõike 1 kolmanda lausega seotud 2. lisa)

 

See veebileht on osa veebisaidist Your Europe.

Andke meile tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.