Pärimine | Euroopa e-õiguskeskkonna portaal

Käesolev teabeleht on koostatud koostöös Euroopa Liidu Notariaatide Nõukoguga.

1 Kuidas koostatakse surma puhuks tehtud korraldus (testament, ühine testament, pärimisleping) vara üleminekuks?

Pärast surma ei lähe vara automaatselt üle.

Paljudel juhtudel on vara kuni surmani ühine vara ja läheb seejärel üle üleelanud isikule, tingimusel et selline oli ühisomanike soov.

Kui tegemist pole ühise varaga, mis läheb üle üleelanud isikule, toimub vara üleminek kirjaliku testamendi tingimuste kohaselt või seadusjärgse pärimise teel (kui testament puudub). Testamendi koostamise kriteeriumid on sätestatud 1965. aasta pärimisseaduses (VII osa). Seadusjärgset pärimist käsitlevad eeskirjad (mida kohaldatakse testamendi puudumise korral) on samuti sätestatud 1965. aasta pärimisseaduses (VI osa).

2 Kas korraldus tuleb registreerida? Kui jah, siis kuidas?

Selles jurisdiktsioonis puudub testamendi registreerimise nõue.

3 Kas surma puhuks tehtavatele korraldustele esineb muid piiranguid (nt pärandi sundosa)?

1965. aasta pärimisseaduses on sätestatud hulk piiranguid vara käsutamisele testamendi alusel (IX osa „Testaatori abikaasa ja registreeritud kooselu partneri seadusjärgne õigus ning laste ülalpidamine“).

4 Kui surma puhuks ei ole korraldust tehtud, kes pärib siis ja kui palju?

1965. aasta pärimisseaduses on sätestatud, kes on testamendi puudumise korral pärijad ja millises proportsioonis (vt VI osa).

5 Milline ametiasutus on pädev:

5.1 pärimisasjades?

Testamendi olemasolu korral testamendi täitmise volituste väljastamise ning testamendi puudumise korral pärandi hooldamise volituste väljastamise üle teevad järelevalvet Dublinis asuv pärandvaraamet ja 14 piirkondlikku pärandvarabürood muudes geograafilistes asukohtades. Pärandvaraamet ja piirkondlikud pärandvarabürood on Iirimaa kohtuteenistuse asutused. Testamendi täitmise volitused väljastatakse testamenditäitja(te)le, kui testament on olemas, ja pärandi hooldajale, kui testament puudub.

5.2 võtma vastu pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise avaldust?

Nende küsimustega tegeletakse osana pärandi valitsemisest väljaspool ametlikku pärimismenetlust. Tavaliselt tegeleb nendega sobiva kvalifikatsiooniga esindaja.

5.3 võtma vastu annaku vastuvõtmise või sellest loobumise avaldust?

Nende küsimustega tegeletakse osana pärandi valitsemisest väljaspool ametlikku pärimismenetlust. Tavaliselt tegeleb nendega sobiva kvalifikatsiooniga esindaja.

5.4 võtma vastu pärandi sundosa vastuvõtmise või sellest loobumise avaldust?

Nende küsimustega tegeletakse osana pärandi valitsemisest väljaspool ametlikku pärimismenetlust. Tavaliselt tegeleb nendega sobiva kvalifikatsiooniga esindaja.

6 Lühikirjeldus siseriikliku õiguse kohase pärimismenetluse, sealhulgas pärandvara likvideerimise ja pärandvara jagamise kohta (sealhulgas teave selle kohta, kas kohus või muu ametiasutus algatab pärimismenetluse ametiülesande korras).

Kui testamendi täitmise volituste ja pärandi hooldamise volituste väljastamine välja arvata, tegelevad testamenditäitja(d) ja pärandi hooldaja(d) kõigi pärandi valitsemisega seotud küsimustega ilma pärandvaraameti või piirkondliku pärandvarabüroo edasise osalemiseta. Testamenditäitja või pärandi hooldaja põhiülesanne on surnud isiku vara jaotamine. Vara jaotatakse vastavalt surnud isiku soovidele, mis on esitatud tema testamendis, või testamendi puudumise korral vastavalt 1965. aasta pärimisseaduse sätetele.

7 Kuidas ja millal saab isikust pärija või annakusaaja?

Iirimaa õiguses ei kasutata pärija mõistet. Surnud isiku vara pärija kirjeldamiseks kasutatakse mõistet „kasusaaja“ (beneficiary).

8 Kas pärija pärib ka surnu võlad? Kui jah, siis millistel tingimustel?

Pärandvara hulka võivad kuuluda võlad, mis tuleb tasuda, aga testamenditäitja(d) ega pärandi hooldaja(d) ei vastuta nende eest isiklikult.

9 Milliseid dokumente ja/või millist teavet üldjuhul nõutakse kinnisvara registreerimiseks?

Kehtestatud on hulk õigusnorme, milles on sätestatud kinnisasja üleandmise suhtes kehtivad nõuded. Neid norme ei kohaldata aga pärimismenetluses.

9.1 Kas pärandi hooldaja määramine on kohustuslik või taotluse korral kohustuslik? Kui see on kohustuslik või taotluse korral kohustuslik, milliseid samme tuleb selleks astuda?

Testamendi täitmise volitus või pärandi hooldamise volitus väljastatakse üksnes taotluse alusel. Puudub kohustus pärandi hooldamise volitust taotleda.

9.2 Kellel on õigus surma puhuks tehtud korraldus täide viia ja/või pärandit hooldada?

Testamendi olemasolu korral on selleks üldjuhul testamenditäitja, kelle surnud isik oma testamendis määras. Seadusjärgse pärimise korral määratakse see isik kindlaks 1965. aasta pärimisseaduse sätete alusel.

9.3 Millised on pärandi hooldaja volitused?

Testamenditäitjatel ja pärandi hooldajatel on täielikud volitused pärandvara valitsemiseks ilma kohtu sekkumiseta. Kui pärandvara valitsemise käigus tekib mis tahes probleeme, võivad testamenditäitjad ja pärandi hooldajad taotleda kõrgelt kohtult asjakohaseid korraldusi.

10 Millised dokumendid antakse üldjuhul välja siseriikliku õiguse kohaselt pärimismenetluse jooksul või selle lõpus, tõendades pärandisaajate staatust ja õigusi? Kas neil on konkreetne tõendusjõud?

Testamendi olemasolu korral väljastatakse testamendi täitmise volitus. Seadusjärgse pärimise korral väljastatakse pärandi hooldamise volitus. Iirimaa kasutas selles valdkonnas oma loobumisõigust ja seega ei ole määrus praegu Iirimaa suhtes siduv.

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

Viimati uuendatud: 18/12/2024