Maksejõuetus/pankrot

SISSEJUHATUS

Rootsis reguleerib pankrotti, ettevõtja saneerimist ja võla restruktureerimist maksejõuetuse määrus. Allpool on lühidalt selgitatud mõnda aspekti Rootsi õigusnormides, mis reguleerivaid neid menetlusi vastavalt muudetud maksejõuetuse määruse artikli 86 lõikele 1. See kirjeldus ei ole ammendav.

PANKROT

Üldist

Pankrot (konkurs) on nõuete üldise täitmise viis, mille puhul võtavad kõik võlgniku võlausaldajad ühiselt kohustuslikus korras üle kogu võlgniku vara, et nende asjaomased nõuded saaksid tasutud. Pankroti jooksul moodustavad varad pankrotivara (konkursbo), mida hallatakse võlausaldajate kasuks. Pankrotivara haldavad üks või mitu pankrotihaldurit (konkursförvaltare). Halduri ainuke ülesanne on vara haldamine. Pankrotiavaldust hinnatakse, pankrotiotsus tehakse ja pankrotti ennast menetletakse pankrotimenetluses esimese astme kohtus (tingsrätt). Pankrotimenetluse käigus teeb kohus otsuse mitme küsimuse kohta: ta määrab näiteks kindlaks, kuidas vara jaotada või kas võlgu tuleb tõendada. Esimese astme kohus korraldab ka teatavaid koosolekuid, näiteks vande andmise koosolekut, kus võlgnik annab pankrotivara inventuuri vande. Halduri tegevuse üle teeb järelevalvet täitevamet (Kronofogdemyndigheten).

ETTEVÕTJA SANEERIMINE

Üldist

Pärast kohtu otsust võib rahalistes raskustes ettevõtja algatada oma äritegevuse ümberkorraldamiseks erimenetluse (ettevõtja saneerimine). Ettevõtja saneerimise (företagsrekonstruktion) käigus uurib kohtu määratud saneerimisnõustaja, kas võlgniku tegevust saab täielikult või osaliselt jätkata ja kui saab, siis kuidas, ning kas asjaolud võimaldavad võlgnikul sõlmida võlausaldajatega finantskokkuleppe. Oma ülesannete täitmisel peab saneerimisnõustaja tegutsema viisil, millega tagatakse, et võlausaldajate huvid ei jää tähelepanuta. Ettevõtja saneerimise otsus ei piira ametlikult võlgniku kontrolli oma vara üle. Teatud küsimustes on siiski vaja saneerimisnõustaja nõusolekut.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE ja ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Üldist

Võla restruktureerimine (skuldsanering) vabastab võlgniku osaliselt või täielikult tema kohustusest tasuda võlad, mis jäävad restruktureerimistoimingu kohaldamisalasse. Rootsis kasutatakse kaht liiki võlgade restruktureerimist: võla restruktureerimine vastavalt võla restruktureerimise seadusele (skuldsaneringslagen) ja ettevõtja võla restruktureerimine (F-skuldsanering) vastavalt ettevõtja võla restruktureerimise seadusele (lagen om skuldsanering för företagare). Allpool antakse selgitusi mõlema menetlusliigi kohta.

1 Kelle vastu võib algatada maksejõuetusmenetluse?

PANKROT

Pankrotimenetluse võib algatada nii juriidilise kui ka füüsilise isiku suhtes (sealhulgas füüsilise isiku suhtes, kes ei tegele äritegevusega).

ETTEVÕTJA SANEERIMINE

Saneerimismenetluse võib algatada nii juriidilise kui ka füüsilise isiku suhtes, tingimusel et see isik on ettevõtja. Osa juriidilisi isikuid, näiteks pangad, laenuturu ettevõtjad, kindlustusandjad ja väärtpaberitega kauplevad ettevõtjad on seaduse kohaldamisalast välja jäetud.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Võla restruktureerimise loa võib anda füüsilisele isikule (sealhulgas füüsilisele isikule, kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana), kelle põhihuvid on Rootsis.

Võla restruktureerimise taotlusi menetleb esimeses astmes täitevamet.

ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

Ettevõtja võla restruktureerimiseks võib anda loa füüsilisele isikule, kelle põhihuvid on Rootsis ja kes on

1. ettevõtja, kes on tegelenud äritegevusega, millest tema võlakoorem suuremas osas tuleneb;
2. ettevõtja, kes on tegelenud äritegevusega, millest tulenevad võlad on võimalik nõuetekohaselt tasuda või millest tulenev suutmatus võlgu tasuda on ainult ajutine, või
3. ettevõtja perekonnaliige, kelle võlakoorem tuleneb suuremas osas ettevõtja äritegevusest.

„Perekonnaliige“ (närstående) tähendab abikaasat, elukaaslast, vanemat, venda või õde või last või abikaasa või elukaaslase lapsi.

Ettevõtja võla restruktureerimise taotlusi menetleb esimeses astmes täitevamet.

2 Millised on maksejõuetusmenetluse algatamise tingimused?

PANKROT

Pankrotimenetluse algatamiseks peab võlgnik olema maksevõlgnevuses. „Maksevõlgnevus“ (obestånd, insolvens) tähendab, et võlgnik ei suuda oma võlgu nõuetekohaselt tasuda ja see maksevõimetus ei ole üksnes ajutine. Võlgniku avaldus enda maksejõuetuse kohta võetakse vastu, kui puudub kindel põhjus seda mitte teha. Maksevõlgnevuse tõendamisel kehtivad ka teatud eeldused. Näiteks peetakse võlgnikku vastupidiste tõendite puudumisel maksejõuetuks, kui täitemenetluse seadustiku (utsökningsbalken) 4. peatüki kohase täitemenetluse tulemusel, mis on ellu viidud pankrotiavaldusele eelnenud kuue kuu jooksul, on leitud, et tal ei olnud piisavalt vara arestimisnõude täielikuks tasumiseks. Sama kehtib juhul, kui võlgnik on avaldanud, et ta on maksed peatanud.

Pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja.

Kui on olemas küllaldane alus pankrotiavalduse heakskiitmiseks ja on põhjust arvata, et võlgnik võib osa varast kõrvaldada, võib kohus anda korralduse võlgniku vara kasutamise keelamiseks (kvarstad) avalduse hindamise ajal. Samuti on kohtul õigus kehtestada reisikeeld.

Esimese astme kohus peab pankroti väljakuulutamise otsuse viivitamata avaldama. Otsus jõustub viivitamata, nii et võlgnik kaotab kontrolli oma vara üle kohe, kui otsus välja kuulutatakse, kuid on olemas mõningane kolmandate isikute õiguspäraste ootuste kaitse. Vt ka punktis „Milline on võlgniku ja milline pankrotihalduri pädevus?“ esitatud teavet.

Esimese astme kohtu otsuse peale, millega kuulutatakse välja pankrot või lükatakse pankrotiavaldus tagasi, võib esitada edasikaebuse kõrgemale kohtule.

ETTEVÕTJA SANEERIMINE

Saneerimisavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja. Ettevõtja saneerimist lubava otsuse saab teha ainult juhul, kui saab eeldada, et võlgnik ei suuda tasuda võlgu, mille maksetähtaeg on saabunud, või ei suuda neid varsti enam tasuda või võlgnikul on mingit muud liiki rahalisi raskusi, millega kaasneb maksejõuetuse risk. Ettevõtja saneerimise otsust ei või teha, kui ei ole mõistlikku alust eeldada, et ettevõtja saneerimisega saab tagada ettevõtja elujõulisuse. Võlausaldaja taotluse võib heaks kiita ainult võlgniku nõusolekul.

Kui võlgniku taotlus tunnistatakse vastuvõetavaks, peab kohus seda viivitamata hindama. Kui võlausaldaja taotlus tunnistatakse vastuvõetavaks, peab kohus määrama ärakuulamise kuupäeva selle uurimiseks. Ärakuulamine peab toimuma kahe nädala jooksul alates taotluse esitamisest kohtule. Selle võib korraldada hilisemal kuupäeval, kui selleks on kindel põhjus, kuid igal juhul kuue nädala jooksul.

Kui taotlus kiidetakse heaks, peab kohus määrama samal ajal saneerimisnõustaja. Määrata võib rohkem kui ühe saneerimisnõustaja, kui selleks on kindel põhjus. Saneerimisnõustaja peab ühe nädala jooksul pärast ettevõtja saneerimise otsuse tegemist teavitama otsusest kõiki teadaolevaid võlausaldajaid. Ettevõtja saneerimise otsust kohaldatakse viivitamata, kui kohus ei ole teisiti määranud.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Võla restruktureerimise taotluse võib esitada võlgnik. Kui taotlust ei lükata vastuvõetamatuna või põhjendamatuna tagasi, tuleb võimalikult kiiresti vastu võtta võla restruktureerimise algatamise otsus. Taotluse võib põhjendamatuna tagasi lükata näiteks juhul, kui sellest või muust kättesaadavast aruandest ilmneb, et võla restruktureerimise tingimused ei ole täidetud.

Võla restruktureerimiseks võib loa anda juhul, kui

1. võlgnik on füüsiline isik, kelle põhihuvid on Rootsis;
2. võlgnik on maksejõuetu ja sel määral võlgu, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ei saa eeldada, et tal on lähemal ajal rahalisi vahendeid, et oma võlgu tasuda, ning
3. see on võlgniku isiklikke ja finantsilisi asjaolusid silmas pidades põhjendatud.

Kehtivad järgmised piirangud:

1. võla restruktureerimist ei või lubada, kui võlgnikule on kehtestatud ettevõtluskeeld (näringsförbud);
2. kui võlgnik on ettevõtja, võib võla restruktureerimist lubada ainult juhul, kui tema rahalist olukorda on võimalik hõlpsasti uurida, ning
3. kui võlgnikule on varem antud luba võlga restruktureerida, võib uut võla restruktureerimist lubada ainult juhul, kui selleks on konkreetne põhjus.

Kui tehakse otsus algatada ettevõtja võla restruktureerimise protsess, tuleb sellekohane teade avaldada viivitamata ametlikus väljaandes Post- och Inrikes Tidningar. Ühe nädala jooksul pärast avaldamist tuleb saata teade ka teadaolevatele võlausaldajatele. Teadetes tuleb kutsuda võlausaldajaid muu hulgas üles esitama oma nõuded võlgniku vastu – tavaliselt kirjalikult ühe kuu jooksul alates avaldamise kuupäevast –, täpsustama oma nõuete üksikasju ja andma muud asja hindamiseks vajalikku teavet, samuti selle konto andmed, millele tehakse maksed võla restruktureerimise protsessi käigus.

Ettevõtja võla restruktureerimise protsessi algatamise otsuse suhtes võib esitada edasikaebuse kolme nädala jooksul alates otsuse kuupäevast.

Pärast algatamisotsust ei ole võimalik enne otsuse tegemist tekkinud nõuete täitmisele pööramiseks vara arestida, kuni võla restruktureerimise küsimus on lõpliku otsusega kindlaks määratud. See ei kehti siiski nende nõuete puhul, mida restruktureerimine ei hõlma. Samuti ei kohaldata seda juhul, kui kohus otsustab edasikaebuse alusel võlausaldaja nõudel, et arestimist võib lubada.

ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

Ettevõtja võla restruktureerimise taotluse võib esitada võlgnik. Kui taotlust ei lükata vastuvõetamatu või põhjendamatuna tagasi, tuleb võimalikult kiiresti vastu võtta ettevõtja võla restruktureerimise algatamise otsus. Taotluse võib põhjendamatuna tagasi lükata näiteks juhul, kui sellest või muust kättesaadavast aruandest ilmneb, et ettevõtja võla restruktureerimise tingimused ei ole täidetud.

Ettevõtja võla restruktureerimiseks võib loa anda juhul, kui

1. võlgniku põhihuvid on Rootsis;
2. võlgnik on maksejõuetu ja sel määral võlgu, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ei saa eeldada, et tal on lähemal ajal vahendeid, et oma võlgu tasuda, ning
3. see on võlgniku isiklikke ja finantsilisi asjaolusid silmas pidades põhjendatud.

Kehtivad järgmised piirangud:

1. ettevõtja võla restruktureerimist ei või lubada, kui võlgnikule on kehtestatud ettevõtluskeeld;
2. ettevõtja võla restruktureerimist ei või lubada, kui võlgnik on ettevõtja, kes on juhtinud või juhib oma ettevõtet vastutustundetul viisil;
3. ettevõtja võla restruktureerimist ei või lubada, kui võlgnik on kvartalis tasunud vähem kui seitsmendiku sotsiaalkindlustusseadustiku (socialförsäkringsbalken) 2. peatüki 6. ja 7. jao kohasest hinnapõhisest baassummast (prisbasbeloppet) (2024. aastal ligikaudu 8200 Rootsi krooni),
4. kui võlgnikule on varem antud luba võlga restruktureerida, võib ettevõtja võla restruktureerimist lubada ainult juhul, kui selleks on konkreetseid põhjuseid.

Kui tehakse otsus algatada ettevõtja võla restruktureerimise protsess, tuleb sellekohane teade avaldada viivitamata ametlikus väljaandes Post- och Inrikes Tidningar. Ühe nädala jooksul pärast avaldamist tuleb saata teade ka teadaolevatele võlausaldajatele. Teadetes tuleb kutsuda võlausaldajaid muu hulgas üles esitama oma nõuded võlgniku vastu – tavaliselt kirjalikult ühe kuu jooksul alates avaldamise kuupäevast –, täpsustama oma nõuete üksikasju ja andma muud asja hindamiseks vajalikku teavet, samuti selle konto andmed, millele tehakse maksed ettevõtja võla restruktureerimise protsessi käigus.

Ettevõtja võla restruktureerimise protsessi algatamise otsuse võib vaidlustada kolme nädala jooksul alates otsuse kuupäevast.

Pärast algatamisotsust ei ole võimalik enne otsuse tegemist tekkinud nõuete täitmisele pööramiseks vara arestida, kuni ettevõtja võla restruktureerimise küsimus on lõpliku otsusega kindlaks määratud. See ei kehti siiski nende nõuete puhul, mida restruktureerimine ei hõlma. Samuti ei kohaldata seda juhul, kui kohus otsustab edasikaebuse alusel võlausaldaja nõudel, et arestimist võib lubada.

3 Millist vara käsitatakse pankrotivarana? Kuidas koheldakse vara, mille võlgnik on omandanud või mis on talle üle antud pärast maksejõuetusmenetluse algatamist?

PANKROT

Kui vahetult pärast pankroti algatamise otsust tehtavate võlgniku või muu poole õigustoimingute suhtes kohaldatavates konkreetsetes erandeid sätestavates õigusnormides ei ole teisiti ette nähtud, hõlmab pankrotivara kogu vara, mis kuulus võlgnikule pankrotiotsuse avaldamise ajal või mis lisandub võlgnikule pankrotimenetluse ajal ja mille arvel on võimalik nõudeid täita. Siia kuulub ka igasugune vara, mida on võimalik lisada pankrotivarale nõuete tagasivõitmise teel. Füüsiliste isikute puhul kohaldatakse erinorme palkade ja muu vara suhtes, mida võlgnikul on vaja enda ülalpidamiseks. Võlgnik võib osa oma varast säilitada.

ETTEVÕTJA SANEERIMINE

Menetlus hõlmab kogu võlgniku vara. Saneerimisnõustaja peab ühe nädala jooksul pärast ettevõtja saneerimise otsuse tegemist teavitama otsusest kõiki teadaolevaid võlausaldajaid. Teatele tuleb muu hulgas lisada võlgniku varade ja kohustuste esialgne nimekiri. Menetlus ei too kaasa võlgniku likvideerimist ja põhimõtteliselt jääb võlgnikule kontroll oma vara üle. See tähendab, et vara võib menetluse käigus muutuda. Nagu allpool selgitatud, on saneerimisnõustaja nõusolekut vaja näiteks siis, kui võlgnik kavatseb täita enne ettevõtja saneerimise otsuse tegemist tekkinud kohustusi.

Teatud asjaoludel on üldises eelisseisundis (allmän förmånsrätt) nõuded, mis põhinevad lepingul, mille võlgnik ettevõtja saneerimise menetluse ajal saneerimisnõustaja nõusolekul sõlmib.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Võla restruktureerimise heakskiitmise otsus peab sisaldama maksekava. Maksekava kestus on viis aastat, kui ei ole mõjuvaid põhjusi lühema aja määramiseks. Maksekava hakkab kehtima restruktureerimise heakskiitmise otsuse kuupäevast. Kuid võlgnik alustab maksete tegemist protsessi algatamise otsuse kuupäevast ja ajavahemik, millele algatamisotsust kohaldatakse, tuleb tavaliselt maksekava kestusest maha arvata.

Võlgniku tasutava summa määramise viis on selline, et võla restruktureerimist kohaldatakse võlgniku kõikidele varadele ja tuludele pärast selle summa mahaarvamist, mis tuleb jätta võlgniku ja tema perekonna ülalpidamiseks. Samuti võib jätta mingi summa sellise nõude tasumiseks, mida võla restruktureerimine ei kata.

Kui võlgniku rahaline olukord paraneb pärast võla restruktureerimise otsust märkimisväärselt ja see juhtub ettenägematute asjaolude tõttu, võivad võlausaldajad ja võlgnik taotleda otsuse läbivaatamist.

ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

Ettevõtja võla restruktureerimise korral tuleb koostada maksekava. Maksekava kestus on kolm aastat. See hakkab kehtima restruktureerimise heakskiitmise otsuse kuupäevast. Kuid võlgnik alustab maksete tegemist protsessi algatamise otsuse kuupäevast ja ajavahemik, millele algatamisotsust kohaldatakse, tuleb tavaliselt maksekava kestusest maha arvata.

Võlgniku tasutava summa määramise viis on selline, et ettevõtja võla restruktureerimist kohaldatakse võlgniku kõikidele varadele ja tuludele pärast selle summa mahaarvamist, mis tuleb jätta võlgniku ja võlgniku perekonna ülalpidamiseks. Samuti võib jätta mingi summa sellise nõude tasumiseks, mida ettevõtja võla restruktureerimine ei kata.

Kui võlgniku rahaline olukord paraneb pärast ettevõtja võla restruktureerimise otsust märkimisväärselt, võivad võlausaldajad ja võlgnik taotleda otsuse ümberhindamist.

4 Milline on võlgniku ja milline pankrotihalduri pädevus?

PANKROT

Pärast pankrotiotsuse väljakuulutamist kaotab võlgnik kontrolli pankrotivaraga seotud vara üle. Võlgnik ei tohi võtta kohustusi, mida võidakse pankrotimenetluses täitmisele pöörata. Sellest üldreeglist on mõned erandid. Pankrotiprotsessi ajal esindab pankrotivara haldur. Halduri määrab esimese astme kohus, tal peavad olema ülesande täitmiseks vajalikud eriteadmised ja kogemused ning ta peab olema ülesandeks muul viisil sobiv. Kohtu palgal olevat isikut ei või halduriks määrata. Isikut ei või määrata halduriks, kui tal on huvide konflikt.

ETTEVÕTJA SANEERIMINE

Saneerimisnõustajal peavad olema ülesande täitmiseks vajalikud eriteadmised ja kogemused ning ta peab olema ülesandeks muul viisil sobiv. Saneerimisnõustajal peab olema võlausaldajate usaldus. Saneerimisnõustaja võib kasutada ekspertide abi.

Saneerimisnõustajal peab uurima, kas võlgniku tegevust saab täielikult või osaliselt jätkata ja kui saab, siis kuidas seda teha. Lisaks peab saneerimisnõustajal aitama võlgnikul koostada saneerimiskava, mis sisaldab meetmeid, mis on vajalikud võlgniku rahaliste raskuste lahendamiseks ja võlgniku tegevuse täieliku või osalise jätkumise tagamiseks. Kava peavad heaks kiitma võlausaldajad ja võlgnikus osalust omavad isikud.

Võlgnik on kohustatud esitama saneerimisnõustajale kogu teabe, mis on seotud tema rahalise olukorraga ja mis on ettevõtja restruktureerimiseks oluline. Võlgnik peab täitma saneerimisnõustaja juhiseid selle kohta, kuidas ettevõtet juhtida. Võlgnikule jääb kontroll oma vara üle. Teatavaid õigustoiminguid ei tohi võlgnik ilma saneerimisnõustaja nõusolekuta teha. Nende hulka kuuluvad enne otsust tekkinud võlgade tasumine, uute kohustuste võtmine ja võlgniku ettevõtte jaoks märkimisväärse tähtsusega vara üleandmine või pantimine. Kui võlgnik jätab need kohustused täitmata, võib saneerimisnõustaja nõuda õigustoimingu tagasipööramist.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Haldurit ei määrata. Võla restruktureerimise protsessi ajal jääb võlgnikule kontroll oma vara üle.

ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

Haldurit ei määrata. Ettevõtja võla restruktureerimise protsessi ajal jääb võlgnikule kontroll oma vara üle.

5 Millistel tingimustel võib teha tasaarvestuse?

PANKROT

Võlausaldaja, kellel on võlgniku vastu nõue, mida on võimalik pankroti käigus esitada, võib tasaarveldada selle nõude nõudega, mis oli võlgnikul võlausaldaja vastu pankrotiotsuse väljakuulutamise ajal. See tingimus ei kehti, kui tasaarveldus on kõnealuste nõuete laadi tõttu välistatud. Tingimuslikele nõuetele kohaldatakse erinorme. Samuti kehtivad erandid muu hulgas hiljuti omandatud nõuete kohta (mis kattuvad suures osas pankrotivarasse tagasivõitmise sätetega).

Finantsturgude kohta kehtivad erisätted, mille kohaselt kohaldatakse pankrotivara ja võlausaldajate suhtes muu hulgas finantsinstrumentidega seotud tasaarvestus- ja sarnaseid kokkuleppeid.

ETTEVÕTJA SANEERIMINE

Igaüks, kellel oli ettevõtja saneerimise otsuse tegemise ajal võlgniku vastu nõue, isegi kui nõude maksetähtaeg ei ole saabunud, võib tasaarveldada selle nõude nõudega, mis oli võlgnikul sellel ajal võlausaldaja vastu. See tingimus ei kehti, kui tasaarveldus on välistatud kõnealuste nõuete laadi tõttu või muul viisil saneerimisseaduse kohaselt. Samuti kehtivad erandid muu hulgas hiljuti omandatud nõuete kohta (mis kattuvad suures osas maksete tagasivõitmise sätetega).

Finantsturgude kohta kehtivad erisätted, mille kohaselt kohaldatakse võlgniku ja nende võlausaldajate suhtes, kelle nõuded on kaetud heakskiidetud saneerimiskavaga, muu hulgas finantsinstrumentidega seotud tasaarvestus- ja sarnaseid kokkuleppeid.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Tasaarvelduse kohta erinorme kehtestatud ei ole.

ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

Tasaarvelduse kohta erinorme kehtestatud ei ole.

6 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus võlgniku kehtivatele lepingutele?

PANKROT

Pankrotiseadus ei sisalda üldnorme selle kohta, kas võlgniku sõlmitud lepingud on pankrotivara suhtes siduvad. Põhimõtteliselt ei vastuta pankrotivara kui iseseisev juriidiline isik sellisest lepingust tuleneda võivate kohustuste eest. Pankrotivara võib valida võlgniku sõlmitud lepingute täitmise, kui see soodustab pankrotivara likvideerimist. See sõltub tavaliselt vastaspoole nõusolekust.

Muudes õigusaktides, näiteks müügiseaduses (köplagen) ja finantsinstrumentidega kauplemise seaduses (lagen om handel med finansiella instrument) on sätestatud erinormid. Müügiseaduse kohaselt võib pankrotivara valida lepingu täitmise, kui ühele pooltest on välja kuulutatud pankrot. Vastaspool võib paluda pankrotivaral aegsasti teada anda, kui see soovib lepingut täita.

ETTEVÕTJA SANEERIMINE

Kui ettevõtja saneerimise taotlus on esitatud, ei või võlgnikuga sõlmitud lepingu vastaspool lepingut lõpetada makse või muude kohustuste täitmisega viivitamise tõttu, kui viivitus tekkis või tõenäoliselt tekib enne ettevõtja saneerimise otsuse tegemist. Võlgnik võib saneerimisnõustaja nõusolekul nõuda lepingu täitmist. Vastaspoole nõudel peab võlgnik teatama talle aegsasti, kas leping tuleb täita. Kui leping tuleb täita, on täitmise viisi kohta sätestatud erinormid. Teatud asjaoludel võib vastaspool saada võlgnikupoolse täitmise tagatise. Samuti võib vastaspoolel olla õigus leping lõpetada, kui võlgnik lepingut ei täida. Müügiseaduses on erisätted, mis käsitlevad muu hulgas töölepinguid ja finantsinstrumente.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Erinormid, milles käsitletakse võla restruktureerimise mõju jooksvale lepingule, puuduvad.

Vt ka punkt „Millistel tingimustel maksejõuetusmenetlus lõpetatakse ja millised on lõpetamise tagajärjed?“

ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

Erinormid, milles käsitletakse ettevõtja võla restruktureerimise mõju jooksvale lepingule, puuduvad.

Vt ka punkt „Millistel tingimustel maksejõuetusmenetlus lõpetatakse ja millised on lõpetamise tagajärjed?“

7 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus üksikute võlausaldajate algatatud menetlustele (välja arvatud pooleliolevatele kohtuasjadele)?

PANKROT

Pärast pankrotiotsuse tegemist ei või pankrotivarasse kuuluvat vara üldiselt arestida, et nõuded võlgniku vastu täitmisele pöörata. See kohaldub automaatselt kohe pärast pankroti algatamist. Teatud eelisseisundis nõuete kohta kehtib mõni erand. Arestimine (utmätning), mis toimub vastuolus selle keeluga, on tühine. Vara võib arestida pankrotile vaatamata, kui kõnealuse vara suhtes on nõude rahuldamiseks olemas pandiõigus (panträtt).

ETTEVÕTJA SANEERIMINE

Ettevõtja saneerimise ajal ei või võlgniku juures toimuda arestimist ega muud täitemenetluse seadustiku kohast täitmisele pööramist. Võlausaldaja ei või ka võlgniku vara realiseerida, näiteks panditud vara müügi teel. Erandiks on näiteks juhud, kui võlausaldajal on nõude rahuldamiseks pandiõigus või kinnipidamisõigus (retentionsrätt). Kauplejatevaheliste liisingulepingute seaduse (lagen (1978:599) om avbetalningsköp mellan näringsidkare m.fl.) kohane abi ei ole lubatud. Ettevõtja saneerimise ajal ei või teha vara arestimise keelamise (kvarstad) ega pantimise (betalningsäkring) otsuseid.

Ettevõtja saneerimise ajal tuleb peatada võlgniku pankoti väljakuulutamist puudutava võlausaldaja taotluse menetlemine, kui võlgnik seda taotleb ja ei ole konkreetset põhjust eeldada, et võlausaldaja õigusi oluliselt kahjustatakse.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Pärast algatamisotsust ei ole võimalik enne otsuse tegemist tekkinud nõuete täitmisele pööramiseks vara arestida, kuni võla restruktureerimise küsimus on lõpliku otsusega kindlaks määratud. See ei kehti siiski nende nõuete puhul, mida restruktureerimine ei hõlma. Samuti ei kohaldata seda juhul, kui kohus otsustab edasikaebuse alusel võlausaldaja nõudel, et arestimist võib lubada.

Kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot, muutub võla restruktureerimise taotlus kehtetuks.

Kui pärast seda, kui võlgnik on taotlenud võla restruktureerimist, tunnistatakse vastuvõetavaks ettevõtja saneerimise osa raames esitatud kava ärakuulamise taotlus, tuleb võla restruktureerimise menetlus peatada. Kui tehakse ettevõtja saneerimise otsus, muutub võla restruktureerimise taotlus kehtetuks.

ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

Pärast algatamisotsust ei ole võimalik enne otsuse tegemist tekkinud nõuete täitmisele pööramiseks vara arestida, kuni ettevõtja võla restruktureerimise küsimus on lõpliku otsusega kindlaks määratud. See ei kehti siiski nende nõuete puhul, mida restruktureerimine ei hõlma. Samuti ei kohaldata seda juhul, kui kohus otsustab edasikaebuse alusel võlausaldaja nõudel, et arestimist võib lubada.

Kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot, muutub ettevõtja võla restruktureerimise taotlus kehtetuks.

Kui pärast seda, kui võlgnik on taotlenud ettevõtja võla restruktureerimist, tunnistatakse vastuvõetavaks ettevõtja saneerimise osana kava ärakuulamise taotlus, tuleb ettevõtja võla restruktureerimise menetlus peatada. Kui ettevõtja saneerimise kava kiidetakse heaks, muutub ettevõtja võla restruktureerimise taotlus kehtetuks.

8 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus selliste kohtuasjade jätkamisele, mis on maksejõuetusmenetluse algatamise ajal pooleli?

PANKROT

Kui arestimine on toimunud enne pankrotiotsuse väljakuulutamist, võib täitmisele pööramist üldjuhul pankrotiprotsessile vaatamata jätkata. Sellest üldreeglist on mõned erandid.

Kui võlgniku ja teise poole vahel on pooleli kohtuasi pankrotivarasse kuuluva vara üle, võib võlgniku asemele menetlusse astuda pankrotivara. Kui pankrotivara ei astu võlgniku asemele, tähendab see, et vara langeb pankrotivarast välja. Kui võlgniku vastu on esitatud hagi sellise nõude rahuldamiseks, mida on võimalik pankrotimenetluses esitada, võib pankrotivara ühineda hagiga võlgniku poolel. Selle menetluse kohta on kehtestatud lisasätted.

ETTEVÕTJA SANEERIMINE

Nõuete täitmisele pööramine on ettevõtja saneerimise ajal põhimõtteliselt keelatud, kuid see ei takista võlgniku ja teise poole vahel pooleli oleva hagi menetlemise jätkamist ja tegelikku lõpuleviimist.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Vt „Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus üksikute võlausaldajate algatatud menetlustele?“

ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

Vt „Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus üksikute võlausaldajate algatatud menetlustele?“

9 Kuidas osalevad maksejõuetusmenetluses võlausaldajad?

PANKROT

Võlausaldajal ei ole pankrotimenetluses ametlikku rolli. Olulisemates küsimustes peab haldur siiski pidama nõu eriti tugevalt mõjutatud võlausaldajatega, kui selleks ei ole takistusi. Võlausaldajal on ka õigus saada haldurilt teavet ja viibida näiteks vande andmise juures. Võlausaldaja saab nõuda järelevalveametniku (granskningsman) määramist, et ta teeks võlausaldaja nimel järelevalvet pankrotivara haldamise üle.

Vt ka „Milline on nõuete esitamise, kontrollimise ja tunnustamise kord?“

ETTEVÕTJA SANEERIMINE

Kui kohus otsustab ettevõtja saneerimise kasuks, peab ta määrama kuupäeva võlausaldajate üldkoosoleku pidamiseks, mis toimub kohtus. Koosolek peab aset leidma kolme nädala jooksul alates ettevõtja saneerimise otsuse kuupäevast või pikema ajavahemiku jooksul, kui see on vajalik.

Võlausaldajate üldkoosolekul tuleb võlausaldajatele anda võimalus avaldada arvamust selle kohta, kas ettevõtja saneerimine peaks jätkuma. Kui võlausaldajad seda nõuavad, peab kohus üldkoosolekul määrama nende seast võlausaldajate komitee. Komitee koosneb kuni kolmest liikmest. Mõnikord on ka töötajatel õigus määrata esindaja komitee lisaliikmeks. Kohus võib määrata lisaliikmeid, kui selleks on kindlad põhjused. Saneerimisnõustaja peab pidama võlausaldajate komiteega nõu olulistes küsimustes, kui selleks ei ole takistusi.

Kui toimub kava ärakuulamine, peavad sellel osalema võlausaldajad, kelle nõuded tekkisid enne ettevõtja saneerimise otsust, tingimusel et ettevõtja saneerimise kava mõjutab nende nõudeid otseselt. See võib nii olla näiteks juhul, kui tehakse ettepanek nõudeid vähendada. Sellisel juhul peavad võlausaldajad ettevõtja saneerimise kava vastuvõtmise üle hääletama kohtus toimuval kava puudutaval koosolekul.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Võlausaldajad peavad esitama oma nõuded. Vt „Milline on nõuete esitamise, kontrollimise ja tunnustamise kord?“

Võlausaldaja võib taotleda võla restruktureerimise otsuse tühistamist või muutmist.

ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

Võlausaldajad peavad esitama oma nõuded. Vt „Milline on nõuete esitamise, kontrollimise ja tunnustamise kord?“

Võlausaldaja võib taotleda võla restruktureerimise otsuse tühistamist või muutmist.

10 Kuidas võib pankrotihaldur kasutada või käsutada pankrotivara?

PANKROT

Pankrotimenetluse jooksul moodustavad varad pankrotivara, mida hallatakse võlausaldajate kasuks (vt eespool). Pankrotivara haldavad üks või mitu pankrotihaldurit. Üldjuhul tuleb pankrotivarasse kuuluv vara müüa maha nii kiiresti, kui see on mõistlikult võimalik. Kui võlgnikul on olnud toimiv ettevõte, võib haldur teatud tingimustel jätkata selle tegevust pankrotivara nimel.

ETTEVÕTJA SANEERIMINE

Ettevõtja saneerimise ajal ei kaota võlgnik kontrolli oma vara üle.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Haldurit ei määrata.

ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE 

Haldurit ei määrata.

11 Milliseid nõudeid esitatakse võlgniku pankrotivara suhtes ja kuidas käsitletakse nõudeid, mis tekivad pärast maksejõuetusmenetluse algatamist?

PANKROT

Rootsis eristatakse kahte liiki pankrotimenetlust: pankrotimenetlus võlgade tõendamiseta ja pankrotimenetlus võlgade tõendamisega. Võlgasid ei tõendata, kui ei ole teisiti määratud. See on nii sellepärast, et eelisnõudeta võlausaldajad ei saa pankroti korral tavaliselt midagi. Esimese astme kohus võib halduri taotlusel otsustada, et võlad tuleb tõendada. Seda tehakse, kui on võimalik eeldada, et eelisõiguseta nõuded tasutakse teatud ulatuses pankrotimenetluses toimuva jaotamise käigus. Kui on otsustatud, et toimuma peaks võla tõendamise menetlus, tuleb nõudeid, mida on võimalik pankrotimenetluse käigus esitada, üldjuhul tõendada, et võlausaldaja jaotamisel midagi saaks. Tõendada tuleb ka eelisõigust. Kui aga võlausaldajal on pandiõigus või kinnipidamisõigus, ei ole nõuet vaja tõendada, et võlausaldajal oleks õigus kõnealusest varast tehtavale maksele.

Asjaolu, et võlgnik kaotab oma vara üle kontrolli, tähendab, et võlgnikul ei ole võimalik võtta kohustusi, mille täitmist saaks pankrotimenetluse käigus nõuda. Kui võlgnik võtab või tal tekivad pärast pankrotimenetluse algust kohustused, ei ole võimalik neid pankroti käigus tavaliselt tõendada. Väljakujunenud kohtupraktika on selline, et mõnikord võib võlgnik saada tagasi kontrolli teatud vara üle, kui haldur ei nõua sõnaselgelt vastupidist.

Pankrotivara, mida esindab haldur, võib omandada õigusi ja kohustusi näiteks sõlmides lepingu. Sel viisil tekivad nõuded pankrotivara enda suhtes (massafordringar). Põhimõtteliselt on pankrotivara enda suhtes esitatud nõuetel eelisõigus tavaliste pankrotinõuete (konkursfordringar) ees. Halduri tasu ja muud samasugused võlad (mida nimetatakse pankrotikuludeks) tuleb tasuda pankrotivarast siiski enne muid võlgu, mille pankrotivara on võtnud. Kui pankrotikulusid ei ole võimalik pankrotivarast tasuda, peab need tavaliselt tasuma riik. Pankrotivõlausaldajatele tasutakse põhimõtteliselt alles pärast seda, kui pankrotikulud ja pankrotivara enda vastu esitatud nõuded on tasutud.

ETTEVÕTJA SANEERIMINE

Üldnormid nõuetest teatamise kohta ettevõtja saneerimise korral puuduvad. Siiski võib kohus sellisel puhul võlgniku taotlusel otsustada lubada korraldada kava ärakuulamise (planförhandling). Võlausaldaja peab vajaduse korral esitama oma nõuded ärakuulamise käigus (vt allpool). Kava ärakuulamisel osalevad ainult need võlausaldajad, kelle nõuded tekkisid enne ettevõtja saneerimise otsust. Neil ärakuulamistel ei osale siiski kõik võlausaldajad, vaid üksnes need, keda ettevõtja saneerimise kava otseselt mõjutab. Ettevõtja saneerimise kavale peab olema lisatud pankrotivõlgniku varade ja kohustuste nimekiri. Kui isik, kellel on nõue, mida ei ole pankrotivara nimekirja kantud või mis ilmneb vahepealsel ajal, soovib kava ärakuulamisel osaleda, peab ta esitama selle nõude saneerimisnõustajale kirjalikult hiljemalt nädal enne kava ärakuulamise koosolekut.

Nõuded, mis tulenevad lepingutest, mille võlgnik sõlmib saneerimisnõustaja nõusolekul ettevõtja saneerimise ajal, on üldiselt eelisnõuded. Üldeelisõigus kaotab kehtivuse, kui ettevõtja saneerimise kava kiidetakse heaks, või kui ettevõtja saneerimise kava ei kiideta heaks, siis kaotab see kehtivuse kolm kuud pärast ettevõtja saneerimise tühistamist, välja arvatud juhul, kui võlgniku vastu on selle aja jooksul esitatud pankrotiavaldus.

Nõuded, mis on lisatud heakskiidetud ettevõtja saneerimise kavasse ja mis moodustavad uued vahendid vastavalt ettevõtja saneerimise seadusele (Lagen om företagsrekonstruktion), on kavas määratud ulatuses ja aja jooksul eelisõigusega. Vt allpool ettevõtja saneerimise kava kehtestamise menetlus.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Peaasjalikult hõlmab võla restruktureerimine kõiki selliseid rahalisi nõudeid võlgniku vastu, mis olid tekkinud enne algatamisotsuse tegemise kuupäeva. Võlausaldajad peaksid seetõttu esitama enne algatamisotsust tekkinud nõuded, mis kuuluvad võla restruktureerimise alla, sest muidu tekib oht, et võlgnik vabastatakse kõnealuste võlgade tasumise kohustusest (vt „Millistel tingimustel maksejõuetusmenetlus lõpetatakse ja millised on lõpetamise tagajärjed?“).

Võla restruktureerimine ei hõlma siiski:

1. perekonna elatisnõuet, tingimusel et sotsiaalkindlustusamet (Försäkringskassan) või välisriigi avalik-õiguslik asutus ei ole üle võtnud toetuskõlbliku poole õigust saada elatist;
2. nõuet, mille suhtes on võlausaldajal pandiõigus või muu eelisõigus vastavalt eelisõiguste seaduse (förmånsrattslagen (1970:979)) 6. või 7. jaole või kinnipidamisõigus, kui tagatisest piisab nõude rahuldamiseks;
3. nõuet, mille suhtes on võlausaldaja omandanud eelisõiguse vastavalt eelisõiguste seaduse 8. jaole enne seda, kui vara suhtes, mille arvel oli kavas nõue täitmisele pöörata, kuulutati välja menetluse algatamise otsus;
4. nõuet, mille maksetähtaeg ei ole saabunud ja mille tingimus on, et võlausaldaja esitab selgitused, või
5. nõuet, mis on vaidlustatud.

Kui nõue on tingimuslik, selle summa ei ole kindlaks määratud või selle maksetähtaeg ei ole saabunud, võidakse otsustada, et see jääb võla restruktureerimisest välja. Kui on võimalik nõustuda, et nõue on alusetu, tuleb otsustada, et võla restruktureerimine seda ei hõlma.

Võla restruktureerimine ei hõlma nõudeid, mis tekkisid pärast algatamisotsust.

ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE 

Peaasjalikult hõlmab ettevõtja võla restruktureerimine kõiki selliseid rahalisi nõudeid võlgniku vastu, mis tekkisid enne algatamisotsuse väljakuulutamise kuupäeva. Võlausaldajad peaksid seetõttu teatama enne algatamisotsust tekkinud nõuetest, mis kuuluvad ettevõtja võla restruktureerimise alla, sest muidu tekib oht, et võlgnik vabastatakse kõnealuste võlgade tasumise kohustusest (vt „Millistel tingimustel maksejõuetusmenetlus lõpetatakse ja millised on lõpetamise tagajärjed?“).

Ettevõtja võla restruktureerimine ei hõlma siiski:

1. perekonna elatisnõuet, tingimusel et sotsiaalkindlustusamet või välisriigi avalik-õiguslik asutus ei ole üle võtnud toetuskõlbliku poole õigust saada elatist;
2. nõuet, mille suhtes on võlausaldajal eelisõigus vastavalt eelisõiguste seaduse (1970:979) 5. jaole, kui tagatisest piisab nõude rahuldamiseks;
3. nõuet, mille suhtes on võlausaldajal pandiõigus või muu eelisõigus vastavalt eelisõiguste seaduse 6. või 7. jaole või kinnipidamisõigus, kui tagatisest piisab nõude rahuldamiseks;
4. nõuet, mille suhtes on võlausaldaja omandanud eelisõiguse vastavalt eelisõiguste seaduse 8. jaole enne seda, kui vara suhtes, mille arvel oli kavas nõue täitmisele pöörata, kuulutati välja menetluse algatamise otsus;
5. nõuet, mille maksetähtaeg ei ole saabunud ja mille tingimus on, et võlausaldaja esitab selgitused, või
6. nõuet, mis on vaidlustatud.

Kui nõue on tingimuslik, selle summa ei ole kindlaks määratud või selle maksetähtaeg ei ole saabunud, võidakse otsustada, et see jääb ettevõtja võla restruktureerimisest välja. Kui on võimalik nõustuda, et nõue on alusetu, tuleb otsustada, et ettevõtja võla restruktureerimine seda ei hõlma.

Ettevõtja võla restruktureerimine ei hõlma nõudeid, mis tekkisid pärast algatamisotsust.

12 Milline on nõuete esitamise, kontrollimise ja tunnustamise kord?

PANKROT

Pankrotimenetluse käigus võib esitada üldjuhul ainult nõudeid, mis tekkisid enne pankrotiotsuse väljakuulutamist. Nõude võib esitada pankrotimenetluse käigus isegi juhul, kui see on tingimuslik või selle maksetähtaeg ei ole saabunud.

Juhtudel, kui võlgade tõendamist ei toimu, puuduvad õigusnormid, millega nõutaks võlausaldajalt oma nõude esitamist mingil kindlal viisil. Võlgade tõendamiseta pankrotimenetluse korral peab haldur omal algatusel tagama, et kõik eelisnõuded saavad jaotamisel nõuetekohase osakaalu. Põhimõtteliselt ei takista miski võlausaldajat esitamast oma üldsõnalist nõuet kuni väljapakutud jaotamise vaidlustamise tähtaja lõpuni.

Kui saab eeldada, et varast piisab nendele võlausaldajatele tasumiseks, kes ei ole eelisseisundis, tuleb võlgu tõendada (vt eespool teave võlgade tõendamise kohta). Kui esimese astme kohus otsustab, et toimuma peab võlgade tõendamise menetlus, määrab ta tõendite esitamiseks nelja- kuni kümnenädalase ajavahemiku. Otsus, milles kutsutakse esitama võlgade kohta tõendeid, avaldatakse. Võlausaldajad peavad esitama oma nõuded kehtestatud ajavahemiku jooksul kirjalikult. Kui võlausaldajal on vara suhtes pandi- või kinnipidamisõigus, ei ole tal vaja esitada menetluses võlgade kohta tõendit, et saada vara arvel väljamakse. Kui on toimunud võlgade tõendamise menetlus, võib võlausaldaja, kes soovib esitada nõude või kasutada eelisõigust pärast tõendite esitamise tähtaega, esitada tõendid kirjalikult tagantjärele (efterbevakning). Seda tuleb teha hiljemalt kuupäeval, mil haldur teeb jaotamise kohta ettepaneku, st enne, kui ettepanek esitatakse kohtule ja avaldatakse. Kui võlausaldaja ei esita oma nõude kohta tõendeid, kaotab ta võimaluse saada väljamakset jaotamisotsusega hõlmatud varast. Pärast seda on võlausaldajal põhimõtteliselt võimalik saada väljamakse oma nõude eest ainult juhul, kui vabanevad uued vahendid (järeljagamine, efterutdelning).

ETTEVÕTJA SANEERIMINE

Nagu eespool märgitud, ei ole võlausaldajal üldist kohustust esitada ettevõtja saneerimise korral nõudeid, kuid tal võib vaja olla esitada oma nõuded kava ärakuulamisel, kui saneerimisnõustaja ei ole seda teinud omal algatusel.

Kui korraldatakse kava ärakuulamine, peab võlgnik saneerimisnõustaja abil koostama saneerimiskava. Kava võib sisaldada ettepanekut võla ümberkujundamiseks, mille käigus hinnatakse võlausaldajate nõuded väiksemaks või muudetakse maksetingimusi.

Saneerimiskavale peab olema lisatud saneerimisnõustaja koostatud nimekiri pankrotivõlgniku varadest ja kohustustest. Nimekirjas tuleb muu hulgas märkida, kas võlausaldajal on eelisõigus ja selle alus. Ettevõtja saneerimise kavas tuleb võlausaldajad, aktsionärid ja teised võlgniku varades osalust omavad isikud (asjaomased isikud) jagada rühmadesse vastavalt nõuete eelisseisundile ja rahuldamisjärgule. Kava ärakuulamisel osalevad ainult need võlausaldajad, kelle nõuded tekkisid enne ettevõtja saneerimise otsust ja keda ettevõtja saneerimise kava otseselt mõjutab – näiteks seetõttu, et tehakse ettepanek võlausaldaja nõuet vähendada.

Kui kava ärakuulamise taotlus tunnistatakse vastuvõetavaks, peab kohus tegema viivitamata otsuse, millega ta annab loa kava ärakuulamiseks. Samal ajal peab kohus määrama kuupäeva asjaomaste isikute koosolekuks, mis toimub kohtus (kava ärakuulamine), väljastama selle koosoleku kutse ja avaldama otsuse. Kava ärakuulamisel peab kohus uurima asjaomaste isikute valikut ja nende jaotust rühmadesse. Seejärel on kohtul võimalus isikute valikut ja rühmadesse jaotust muuta. Pärast seda hääletavad asjaomased isikud saneerimiskava üle.

Enne kava ärakuulamise koosolekut on saneerimisnõustajal, võlgnikul ja asjaomastel isikutel, näiteks võlausaldajatel, võimalus esitada vastuväide nõudele, mis oleks ettevõtja saneerimise kavaga hõlmatud. Vastuväited tuleb esitada saneerimisnõustajale kirjalikult niipea kui võimalik ja igal juhul enne kava ärakuulamise koosolekul toimuvat hääletust.

Nõude või õiguse kohta esitatud vastuväide ei takista asjaomasel isikul nõude või õigusega hääletusel osalemast. Kui hääletuse tulemus sõltub vastuväite rahuldamisest või rahuldamata jätmisest, peab kohus vaidlusalust küsimust koosolekul uurima ja püüdma saavutada kompromissi. Kui kompromissini ei jõuta, peab kohus vastuväiteid hindama.

Ettevõtja saneerimise kava loetakse asjaomaste isikute poolt heakskiidetuks, kui igas rühmas on selle heaks kiitnud vähemalt kaks kolmandikku hääletajatest ja nende nõuded või õigused moodustavad vähemalt kaks kolmandikku hääleõiguslikest nõuetest või õigustest. Kui ettevõtja saneerimise kava kiidetakse heaks, kinnitab kohus selle, kui selleks ei ole takistusi. Teatud eritingimustel võib kohus ettevõtja saneerimise kava kinnitada isegi siis, kui asjaomased isikud ei ole seda heaks kiitnud.

Kinnitatud ettevõtja saneerimise kava on siduv võlgniku ja kõigi asjaomaste isikute suhtes, samuti võlgniku vastaspoole suhtes uut rahastamist käsitlevas kokkuleppes.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Kui tehakse otsus algatada võla restruktureerimise protsess, tuleb sellekohane teade avaldada viivitamata ametlikus väljaandes Post- och Inrikes Tidningar. Ühe nädala jooksul pärast avaldamist tuleb saata teade ka teadaolevatele võlausaldajatele. Teadetes tuleb kutsuda võlausaldajaid muu hulgas üles esitama oma nõuded võlgniku vastu – tavaliselt kirjalikult ühe kuu jooksul alates avaldamise kuupäevast –, täpsustama oma nõuete üksikasju ja andma muud asja hindamiseks vajalikku teavet, samuti selle konto andmed, millele tehakse maksed võla restruktureerimise protsessi käigus.

Pärast menetluse algatamise otsuse vastuvõtmist ja piisava teabe kogumist koostatakse võla restruktureerimise ettepanek. See saadetakse kõikidele teadaolevatele võlausaldajatele, kelle nõudeid ettepanek puudutab, koos üleskutsega esitada teatud ajavahemiku jooksul oma märkused. Kui võlausaldaja jätab märkused esitamata, ei takista see võla restruktureerimise heakskiitmise otsustamist.

ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

Kui võetakse vastu otsus algatada ettevõtja võla restruktureerimise protsess, tuleb sellekohane teade avaldada viivitamata ametlikus väljaandes Post- och Inrikes Tidningar. Ühe nädala jooksul pärast avaldamist tuleb saata teade ka teadaolevatele võlausaldajatele. Teadetes tuleb kutsuda võlausaldajaid muu hulgas üles esitama oma nõuded võlgniku vastu – tavaliselt kirjalikult ühe kuu jooksul alates avaldamise kuupäevast –, täpsustama oma nõuete üksikasju ja andma muud asja hindamiseks vajalikku teavet, samuti selle konto andmed, millele tehakse maksed võla restruktureerimise protsessi käigus.

Pärast menetluse algatamise otsuse vastuvõtmist ja piisava teabe kogumist koostatakse ettevõtja võla restruktureerimise ettepanek. See saadetakse kõikidele teadaolevatele võlausaldajatele, kelle nõudeid ettepanek puudutab, koos üleskutsega esitada teatud ajavahemiku jooksul oma märkused. Kui võlausaldaja jätab märkused esitamata, ei takista see ettevõtja võla restruktureerimise heakskiitmise otsustamist.

13 Milline on pankrotivara müügist laekunud tulu jaotamise kord? Millised on nõuete rahuldamisjärgud?

PANKROT

Kui pankrotivõlgniku varadest ei piisa pankrotikulude ja pankrotivara enda võlgade tasumiseks, tuleb pankrot maha kanda (vt eespool teave pankrotikulude ja pankrotivara võlgade kohta). Kui pankrot kantakse maha (avskrivas), siis võlausaldajatele põhimõtteliselt väljamakseid ei tehta.

Kui pankrotti ei kanta maha, jaotatakse pankrotivara raha, mida ei kasutata pankrotikulude ja pankrotivara võlgade tasumiseks, võlausaldajatele. Raha tuleb põhimõtteliselt jaotada kooskõlas eelisõiguste seaduse sätetega.

Eelisõiguste seadus reguleerib võlausaldajate vastastikuseid õigusi makse saamiseks pankroti korral. Eelisõiguste seaduse kohta saab anda järgmist kokkuvõtlikku teavet.

Maksega on seotud eri- või üldeelisõigus. Erieelisõigus on seotud teatud varaga (nt pandiõigus, kinnipidamisõigus, kinnisvarale seatud hüpoteek (inteckning)). Üldeelisõigus on seotud kogu võlgniku pankrotivaras sisalduva varaga (nt võlausaldajate kulud seoses võlgnikule pankroti väljakuulutamisega ning saneerimisnõustaja tasu, kui kõnealusele pankrotile eelnes ettevõtja saneerimine). Erieelisõigusel on esimus üldeelisõiguse ees. Kõikidel eelisõiguseta nõuetel on vastastikku samad õigused. Lepinguga võib samuti ette näha, et võlausaldajal on õigus saada makse alles pärast kõikide ülejäänud võlausaldajate nõuete rahuldamist (allutatud nõue, efterställd fordran).

Eelisõigus jätkub isegi juhul, kui nõue antakse üle või arestitakse või läheb muul viisil teisele poolele üle.

Kui nõudel on teatud vara suhtes erieelisõigus, kuid sellest varast ei piisa selle nõude rahuldamiseks, käsitletakse ülejääki eelisõiguseta nõudena.

ETTEVÕTJA SANEERIMINE

Ettevõtja saneerimisel jaotamist ei toimu, välja arvatud juhul, kui ettevõtja saneerimise kavas on ette nähtud võla ümberkujundamine.

Võla ümberkujundamine võib näiteks toimuda võla vähendamise või maksetingimuste muutmise vormis. Ettevõtja saneerimise kava võib kehtestada üksnes juhul, kui samasse rühma kuuluvaid võlausaldajaid koheldakse võrdselt ja proportsionaalselt nende nõude suurusega. Kuna võla vähendamine ja maksetingimused järgivad muus osas ettevõtja saneerimise kavas otsustatut, võivad need varieeruda.

Kui ettevõtja saneerimise kava sisaldab võla ümberkujundamist, on võlausaldajal, kelle nõue ei olnud ettevõtja saneerimise kava kehtestamise ajal teada, õigus üksnes maksele, mis vastab sellele, mida sai võlausaldajate rühm, kuhu ta oleks määratud, kui ta oleks olnud teada.

Võlausaldaja, kes on heaks kiitnud ettevõtja saneerimise kava, mis sisaldab võla ümberkujundamist, ei kaota oma õigusi tagatise andja või muu isiku suhtes, kes vastutab nõude eest lisaks võlgnikule.

Nõuded, mis on lisatud heakskiidetud ettevõtja saneerimise kavasse ja mis moodustavad uued vahendid vastavalt ettevõtja saneerimise seadusele (Lagen om företagsrekonstruktion), on kavas määratud ulatuses ja aja jooksul eelisõigusega.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Võla restruktureerimist lubavas otsuses määrab täitevasutus muu hulgas kindlaks, millised nõuded on kaetud, millist maksekava võlgniku suhtes kohaldatakse ja kui suur osa igast nõudest tuleb tasuda.

Kõikide võla restruktureerimisega hõlmatud nõuetega kaasnevad võrdsed õigused. Võlausaldaja nõusolekul võib anda nõudele siiski vähem soodsad õigused või selle võib välja maksta enne teisi nõudeid, kui jaotamiseks olemasolev summa on väike ja nii on mõistlik teha, võttes arvesse võlgade ulatust ja muid asjaolusid.

Nõudeid reguleerivad sätted määratakse kindlaks võla restruktureerimist lubavas otsuses.

ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

Ettevõtja võla restruktureerimist lubavas otsuses määrab täitevasutus muu hulgas kindlaks, millised nõuded on kaetud, millist maksekava võlgniku suhtes kohaldatakse ja kui suur osa igast nõudest tuleb tasuda.

Kõikide ettevõtja võla restruktureerimisega hõlmatud nõuetega kaasnevad võrdsed õigused. Võlausaldaja nõusolekul võib anda nõudele siiski vähem soodsad õigused või selle võib välja maksta enne teisi nõudeid, kui jaotamiseks olemasolev summa on väike ja nii on mõistlik teha, võttes arvesse võlgade ulatust ja muid asjaolusid.

Nõudeid reguleerivad sätted määratakse kindlaks võla restruktureerimist lubavas otsuses.

14 Millistel tingimustel maksejõuetusmenetlus lõpetatakse ja millised on lõpetamise tagajärjed (eelkõige juhul, kui menetlus lõpetatakse kompromissiga)?

PANKROT

Kui võlgnik nõustub oma võlgu tasuma või on saavutanud võlausaldajatega muu kokkuleppe (vabatahtlik kokkulepe), peab esimese astme kohus tegema otsuse pankrotimenetlus lõpetada. Võlgade tõendamisega pankrotimenetluse korral võib pankrotimenetluse lõpetada ka võlausaldajatega kokkuleppe saavutamise otsusega. Muudel juhtudel lõpetatakse pankrotimenetlus mahakandmisega (kui varadest ei piisa pankrotikulude ja pankrotivara võlgade tasumiseks) või võlausaldajatele jaotamisega.

Pankrot ei vabasta füüsilist isikut vastutusest oma võlgade tasumise eest (võla restruktureerimist reguleerivad õigusnormid on erinevad). Tasumata võlad jäävad seetõttu pärast pankrotti alles (mitte siis, kui nende kohta on olemas vabatahtlik või võlausaldajatega sõlmitud kokkulepe).

Juriidiline isik lõpetatakse pärast pankrotti (seda reguleerivad sätted on kirjas ühingute moodustamise õigust käsitlevates õigusaktides). See tähendab, et põhimõtteliselt ei ole võlausaldajatel võimalik esitada pärast pankrotti juriidilise isiku vastu tasumata nõudeid.

ETTEVÕTJA SANEERIMINE

Teatud tingimustel peab kohus otsustama, et ettevõtja saneerimine tuleb lõpetada. See on nii näiteks juhul, kui ettevõtja saneerimise eesmärk loetakse saavutatuks või kui selle saavutamist ei peeta võimalikuks.

Lisaks peab kohus otsustama, et ettevõtja saneerimine peab lõppema kolm kuud pärast saneerimisotsuse tegemise kuupäeva. Võlgniku, saneerimisnõustaja või võlausaldaja taotlusel võib ettevõtja saneerimist pikendada veel kolme kuu võrra, kui selleks on konkreetsed põhjused. Täiendavaks pikendamiseks on vaja erandlikke põhjuseid.

Ettevõtja saneerimine ei tohi kesta kokku kauem kui 12 kuud, välja arvatud juhul, kui kohus on eelnevalt otsustanud kava ärakuulamise üle. Sel juhul peab ettevõtja saneerimine lõppema hiljemalt 15 kuud pärast saneerimisotsuse tegemise kuupäeva.

Kui ettevõtja saneerimine lõpeb, ei kehti enam võlgniku kaitse täitemeetmete, näiteks arestimise ja pankroti eest. Kaitse lõpeb ka 12 kuud pärast ettevõtja saneerimise otsuse tegemist, isegi kui saneerimine sel ajal jätkub.

Kui ettevõtja saneerimine lõpeb, jääb heakskiidetud ettevõtja saneerimise kava kehtima. See jääb võlgnikule ja asjaomastele isikutele siduvaks. Kohus võib otsustada, et heakskiidetud ettevõtja saneerimise kava tuleb tühistada. See võib nii olla näiteks juhul, kui võlgnik rikub oluliselt kavast tulenevaid kohustusi.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Võla restruktureerimise otsus vabastab võlgniku võla restruktureerimisega hõlmatud võlgade tasumise kohustusest ulatuses, milles neid on vähendatud. Samuti vabastab võla restruktureerimine võlgniku kohustusest tasuda teadmata võlad, välja arvatud juhul, kui need on võlad, mida ei ole võimalik võla restruktureerimisega hõlmata. Võla restruktureerimine tähendab, et õigus saada restruktureerimisega hõlmatud nõude eest intressi või viivist tunnistatakse kehtetuks ajavahemikuks, mis järgneb algatamisotsuse väljakuulutamise kuupäevale. Võla restruktureerimine ei mõjuta võlausaldaja õigusi tagatise andja või muu isiku suhtes, kes vastutab kõnealuse võla eest lisaks võlgnikule.

Võla restruktureerimise heakskiitmise otsus peab sisaldama maksekava. Maksekava kestus on viis aastat, kui ei ole mõjuvaid põhjusi lühema kestuse määramiseks. Maksekava hakkab kehtima restruktureerimise heakskiitmise otsuse kuupäevast. Kui on kindlaks määratud maksekava lõppkuupäev, tuleb ajavahemik, mille suhtes protsessi algatamise otsust kohaldati, tavaliselt kava kestusest maha arvata, välja arvatud juhul, kui on alus lühema ajavahemiku mahaarvamiseks, arvestades võlgniku tegevust pärast algatamisotsust.

Kui võla restruktureerimise otsus jõustub, lõpeb võlgniku kaitse täitemeetmete eest.

Võla restruktureerimise otsust võib teatud tingimustel muuta või selle võib tühistada. Kui seda nõuab võlausaldaja, kelle nõuet võla restruktureerimine hõlmab, võib otsuse tühistada muu hulgas juhul, kui võlgnik on esitanud ebaõiget teavet, kui võlgnik ei täida maksekava ja sellest kõrvalekaldumine on märkimisväärne või kui võlgniku finantsseisund on märgatavalt paranenud.

Võla restruktureerimise otsuse muutmise korral võib maksekava kestuseks kehtestada kuni seitse aastat.

ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

Ettevõtja võla restruktureerimise otsus vabastab võlgniku võla restruktureerimisega hõlmatud võlgade tasumisest ulatuses, milles neid on vähendatud. Samuti vabastab ettevõtja võla restruktureerimine võlgniku kohustusest tasuda teadmata võlad, välja arvatud juhul, kui need on võlad, mida ei ole võimalik ettevõtja võla restruktureerimisega hõlmata.

Ettevõtja võla restruktureerimine tähendab, et õigus saada restruktureerimisega hõlmatud nõude eest intressi või viivist tunnistatakse kehtetuks ajavahemikuks, mis järgneb algatamisotsuse väljakuulutamise kuupäevale.

Ettevõtja võla restruktureerimine ei mõjuta võlausaldaja õigusi tagatise andja või muu isiku suhtes, kes vastutab kõnealuse võla eest lisaks võlgnikule.

Ettevõtja võla restruktureerimise heakskiitmise otsus peab sisaldama maksekava. Maksekava kestus on kolm aastat. See hakkab kehtima restruktureerimise heakskiitmise otsuse kuupäevast.

Kui ettevõtja võla restruktureerimise otsus jõustub, lõpeb võlgniku kaitse täitemeetmete eest.

Ettevõtja võla restruktureerimise otsust võib teatud tingimustel muuta või selle võib tühistada. Võla restruktureerimise otsust võib teatud tingimustel muuta või selle võib tühistada. Kui seda nõuab võlausaldaja, kelle nõuet ettevõtja võla restruktureerimine hõlmab, võib otsuse tühistada muu hulgas juhul, kui võlgnik on esitanud ebaõiget teavet, kui võlgnik ei täida maksekava ja sellest kõrvalekaldumine on märkimisväärne või kui võlgniku finantsseisund on märgatavalt paranenud.

Ettevõtja võla restruktureerimise otsuse muutmise korral võib maksekava kestuseks kehtestada kuni viis aastat.

15 Missugused õigused on võlausaldajatel pärast maksejõuetusmenetluse lõpetamist?

PANKROT

Nagu eespool selgitatud, ei vabasta pankrot füüsilist isikut vastutusest oma võlgade tasumise eest. Juriidilised isikud aga lõpetatakse pärast pankrotti.

Kui pärast pankrotti peaksid kättesaadavaks muutuma jaotamiseks sobivad vahendid, saab kohaldada järeljagamise sätet.

ETTEVÕTJA SANEERIMINE

Vt eespool teave võla ümberkujundamist sisaldava heakskiidetud ettevõtja saneerimise kava tagajärgede kohta. Kui ettevõtja saneerimise kava ei ole heaks kiidetud ja võlgnik ei ole võlausaldajatega vabatahtlikus võla ümberkujundamises kokku leppinud, jäävad nõuded pärast ettevõtja saneerimise lõpetamist tasumata.

Võlausaldajatel, kelle nõuded tulenevad lepingutest, mille võlgnik sõlmib saneerimisnõustaja nõusolekul ettevõtja saneerimise ajal, on üldeelisõigus. Üldeelisõigus kaotab kehtivuse, kui ettevõtja saneerimise kava kiidetakse heaks, või kui ettevõtja saneerimise kava ei kiideta heaks, siis kaotab see kehtivuse kolm kuud pärast ettevõtja saneerimise tühistamist, välja arvatud juhul, kui võlgniku vastu on selle aja jooksul esitatud pankrotiavaldus.

Võlausaldajatel, kelle nõuded on lisatud heakskiidetud ettevõtja saneerimise kavasse ja moodustavad uued vahendid vastavalt ettevõtja saneerimise seaduse sätetele, on kavas määratud ulatuses ja ajavahemikul eelisõigus.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Võla restruktureerimine vähendab võla restruktureerimisega hõlmatud nõudeid. Samuti vabastab see võlgniku kohustusest tasuda teadmata võlad, välja arvatud juhul, kui need on võlad, mida ei ole võimalik võla restruktureerimisega hõlmata. Võla restruktureerimine ei mõjuta võlausaldaja õigusi tagatise andja või muu isiku suhtes, kes vastutab kõnealuse võla eest lisaks võlgnikule.

Teatud asjaoludel võib võlausaldaja lasta võla restruktureerimist uuesti hinnata pärast seda, kui võlgnik on maksekava täitnud, kui maksekava lõpeb vähem kui viis aastat pärast algatamisotsust.

Lisateabe saamiseks vt ka punkt „Millistel tingimustel maksejõuetusmenetlus lõpetatakse ja millised on lõpetamise tagajärjed?“

ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

Ettevõtja võla restruktureerimine vähendab võla restruktureerimisega hõlmatud nõudeid. Samuti vabastab see võlgniku kohustusest tasuda teadmata võlad, välja arvatud juhul, kui need on võlad, mida ei ole võimalik ettevõtja võla restruktureerimisega hõlmata. Ettevõtja võla restruktureerimine ei mõjuta võlausaldaja õigusi tagatise andja või muu isiku suhtes, kes vastutab kõnealuse võla eest lisaks võlgnikule.

Teatud asjaoludel võib võlausaldaja lasta ettevõtja võla restruktureerimist uuesti hinnata pärast seda, kui võlgnik on maksekava täitnud, kui maksekava lõpeb vähem kui kolm aastat pärast algatamisotsust.

Lisateabe saamiseks vt ka punkt „Millistel tingimustel maksejõuetusmenetlus lõpetatakse ja millised on lõpetamise tagajärjed?“

16 Kes kannab maksejõuetusmenetluse kulud?

PANKROT

Halduri tasu ja muud sarnased kulud (pankrotikulud) ning muud pankrotivaral tekkinud võlad tuleb tasuda pankrotivarast enne väljamaksete tegemist võlausaldajatele. Pankrotikulud on omakorda esimuslikud pankrotivara muude nõuete ees.

Kui pankrotimenetlus on algatatud muu võlausaldaja kui riigi avalduse alusel, peab võlausaldaja teatud piirmäärade ulatuses tasuma kõik pankrotikulud, mida ei saa tasuda pankrotivarast. Muudel juhtudel peab need tasuma riik.

ETTEVÕTJA SANEERIMINE

Kohtumenetluse kulud ning saneerimisnõustaja ja järelevalveasutuse esindaja tasu peab tasuma võlgnik.

Määrata ei tohi kõrgemat tasu, kui seda võib pidada ülesande täitmiseks mõistlikuks, arvestades ülesande täitmiseks vajalikku tööd, selle täitmisel üles näidatud hoolsust ja oskusi ning äritegevuse ulatust.

Saneerimisnõustaja õigust tasule peab järelevalveasutuse, saneerimisnõustaja või võlgniku taotlusel hindama kohus. Kuni saneerimiskava täitmiseni võib iga huvitatud isik, kelle nõue või õigus on kavaga hõlmatud, samuti taotleda sellist hindamist.

Tasu suhtes kohaldatakse pankroti korral üldeelisõigust, kui summa on asjaolusid arvestades mõistlik.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Võla restruktureerimise protsessi ajal teeb võlgnik tavaliselt makseid täitevametile, kes edastab raha seejärel võlausaldajatele. Täitevamet kogub võlgnikult tema maksete haldamise eest iga-aastast maksu.

ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

Võla restruktureerimise protsessi ajal teeb võlgnik tavaliselt makseid täitevametile, kes edastab raha seejärel võlausaldajatele. Täitevamet kogub võlgnikult tema maksete haldamise eest iga-aastast maksu.

17 Millised on võlausaldajaid tervikuna kahjustavate õigustoimingute tühisust, tühistamist või kehtetust käsitlevad normid?

PANKROT

Pankrotivarasse tagasivõitmist reguleerivad õigusnormid (återvinning till konkursbo) on sätestatud pankrotiseaduses. Tagasivõitmist reguleerivates õigusnormides sätestatud tähtaegade arvutamise lähtepunkt on tavaliselt pankrotiavalduse kuupäev.

Toiming on võimalik tagasi pöörata, kui sellega eelistati ebasobivalt teatud võlausaldajat teistele, kui võlausaldajad on võlgniku varast ilma jäetud, kui võlgniku võlad on suurenenud, kui võlgnik oli maksejõuetu või muutus maksejõuetuks üksnes menetluse tagajärjel või menetluse ja muude kaasnevate tegurite ühismõju tagajärjel ning kui teine pool teadis või oleks pidanud teadma, et võlgnik on maksejõuetu ja millised olid asjaolud, mis muutsid õigustoimingu sobimatuks. Eeldatakse, et võlgniku perekonnaliikmetel olid esimeses lauses nimetatud teadmised, välja arvatud juhul, kui on veenvaid tõendeid, mis näitavad, et neil ei olnud ega saanud olla selliseid teadmisi. Kui toiming tehti rohkem kui viis aastat enne aluskuupäeva, on see võimalik tagasi pöörata ainult juhul, kui see on seotud võlgniku perekonnaliikmega.

Tagasi saab pöörata makse, mis tehti võla tasumiseks hiljem kui kolm kuud enne aluskuupäeva tavapärasest makseviisist erineva meetodi abil või ettemaksena või summas, mis halvendas tunduvalt võlgniku rahalist seisundit, välja arvatud juhul, kui seda saab pidada nende asjaolude korral tavapäraseks. Kui makse tehti võlgniku ühele perekonnaliikmele enne seda kuupäeva, kuid hiljem kui kaks aastat enne aluskuupäeva, on see võimalik tagasi pöörata, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et võlgnik ei olnud maksejõuetu ega muutunud maksejõuetuks kõnealuse toimingu tagajärjel.

Kingituste, eluaseme jagamise ja palkade kohta on sätestatud erinormid. Teatud riigile tehtavad maksed, näiteks maksud, ei kuulu tagasivõitmist reguleerivate õigusnormide kohaldamisalasse.

Tagasivõitmise taotlemiseks võib haldur esitada hagi üldkohtule või vaidlustada võlad, mida tõendatakse pankrotimenetluse käigus. Kui haldur otsustab tagasivõitmist mitte taotleda ja kompromissini ei jõuta, võib võlausaldaja taotleda tagasivõitmist, esitades hagi üldkohtule.

Tagasivõitmise korral läheb võlgniku võõrandatud vara tagasi pankrotivara hulka.

ETTEVÕTJA SANEERIMINE

Pärast ettevõtja saneerimise otsuse tegemist kohaldatakse pankrotiseaduse sätteid pankrotiga seotud tagasivõitmise kohta, kui kiidetakse heaks saneerimiskava, mis sisaldab võla ümberkujundamist (vt pankrotti käsitlev punkt).

Kui tagasivõitmise hagi puudutab eelisõigust või arestimise teel saadud makse tagasivõitmist, võib kohus otsustada katkestada täitemenetluse kuni edasise korralduseni.

Tagasivõitmise hagi esitab saneerimisnõustaja või asjaomane isik. Hagi tuleb esitada enne kava ärakuulamise koosolekut ja seda ei saa lõplikult hinnata seni, kuni saneerimiskava ei ole heaks kiidetud. Asjaomane isik, kes soovib hagi esitada, peab teavitama sellest saneerimisnõustajat. Kui ta ei ole seda teinud, on hagi vastuvõetamatu.

Kui ettevõtja saneerimine lõpeb saneerimiskava heakskiitmiseta ja võlgnikule ei kuulutata välja pankrotti pärast avalduse esitamist kolme nädala jooksul alates ettevõtja saneerimise lõpust, tuleb tagasivõitmise hagi rahuldamata jätta.

Pärast hageja kulude hüvitamist tuleb tagasivõitmisest saadud tulu jaotada vastavalt võla ümberkujundamise alustele, kui saneerimiskavas ei ole kindlaks määratud teisiti. Kostja, kellel võib hageja hagi tulemusena olla võlgniku vastu nõue, võib osaleda selle nõude alusel kava ärakuulamisel ja tal on õigus arvata summa, millele tal on jaotamisel õigus, maha summast, mida ta vastasel juhul oleks maksnud.

Kohus võib määrata asjaomastele isikutele esimese lõigu kohaselt määratava vara erihalduse, kui üks neist või võlgnik seda tagasivõitmismenetluses taotleb. Erihalduse alla pandud vara võib arestida ainult juhul, kui ettevõtja saneerimise kava on tühistatud.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Tagasivõitmise kohta erinorme kehtestatud ei ole.

ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTJA VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

Tagasivõitmise kohta erinorme kehtestatud ei ole.