Väiksemad kohtuvaidlused

Territoriaalne pädevus on sätestatud otsuses, mis käsitleb kohtuid, nende territoriaalset pädevust ja asukohta („Par tiesām, to darbības teritorijām un atrašanās vietām“).

Lätis tuleb dokumendid kohtule esitada paberil, kas posti teel või tuua need ise kohale. Dokumente võib Läti kohtule esitada ka elektrooniliselt, kasutades portaali e-lietas portāls või saates need kohtu e-posti aadressil. Elektrooniliselt esitatavad dokumendid tuleb allkirjastada Lätis tunnustatud turvalise e-allkirjaga (kvalifitseeritud e-allkiri määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punkti 12 tähenduses).

RIIA LINNAKOHUS

Aadress: Abrenes iela 3, Riia, LV-1356

Tel: 67077222, , 67077370, 67077290 ja 67077259

Faks: 67077203

E-post: rigas.pilseta@tiesas.lv

Läti kohtud saavad allkirjastada dokumente Lätis kasutatava turvalise elektroonilise allkirjaga ning saata need elektrooniliselt, kui asjaomane pool on selgelt avaldanud soovi, et talle saadetaks dokumendid elektrooniliselt, ja andnud sellekohase nõusoleku.

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 56 on muu hulgas sätestatud, et kohtukutsed tuleb juristidele, notaritele, kohtutäituritele, halduritele ning riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele saata e-posti teel. Kohus teavitab juriste dokumentidest ja ka elektroonilistest dokumentidest elektroonilise süsteemi kaudu. Notareid, kohtutäitureid, haldureid, riigiasutusi ja kohaliku omavalitsuse asutusi teavitatakse kohtu koostatud ja muudest elektroonilistest dokumentidest e-posti teel, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik on kohtule teada andnud, et ta on elektroonilise süsteemi registreeritud kasutaja. Kui kohtuasja pool teatab kohtule, et ta on nõus elektroonilise suhtlusega ja valmis registreeruma elektroonilise süsteemi kasutajaks, edastatakse talle kohtudokumendid elektroonilises süsteemis. Kui kohtul esineb kohtudokumentide elektroonilise süsteemi kaudu edastamisel tehnilisi takistusi, saadetakse dokumendid muul tsiviilkohtumenetluse seadusega ettenähtud viisil, ent kohtukutsed saadetakse kohtuasja poole esitatud e-posti aadressile. Esindajatele, kelle registreeritud elukoht või postiaadress ei ole Lätis, saadetakse kohtukutsed e-posti teel; kohtu koostatud ja muud elektroonilised dokumendid saadetakse e-posti teel üksnes juhul, kui isik ei ole teada andnud, et ta on elektroonilise süsteemi registreeritud kasutaja.

KOHTUKULUD hõlmavad järgmist:

– riigilõiv (valsts nodeva),

– kohtuasja menetlemisega seotud kulud.

Kohtukulude kalkulaator: https://manas.tiesas.lv/eTiesasMvc/e-pakalpojumi/nodevu_kalkulators

RIIGILÕIV

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seaduse artikliga 34 tuleb nõude esitamisel tasuda kindlaksmääratud summas riigilõiv.

Euroopa väiksemate nõuete menetlusega seotud hagiavalduste puhul kohaldatakse alljärgnevaid riigilõive. Nõude puhul, mille hinnanguline väärtus on

a) kuni 2134 eurot, on riigilõiv 15% nõude väärtusest, kuid mitte vähem kui 70 eurot;

b) 2135–7114 eurot, on riigilõiv 320 eurot, millele lisandub 4% summast, mille võrra ületab nõude väärtus 2134 euro suurust piirmäära.

Euroopa väiksemate nõuete menetluses esitatavale hagiavaldusele tuleb lisada menetlusele vastava ja tsiviilkohtumenetluse seaduses sätestatud summas riigilõivu tasumist tõendav dokument.

Riiklik kohtulõiv (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 34):

Kohtulõiv (riigilõiv):

Makse saaja: Riigikassa (Valsts kase)

Reg-nr: 90000050138

Arvelduskonto nr: LV55TREL1060190911200

Saaja pank: Riigikassa (Valsts kase)

BIC: TRELLV22

Makse selgitus: isiku või kohtuasja identifitseerimisandmed, nagu kohtuasja number (kui on teada), füüsiliste isikute puhul ees- ja perekonnanimi ning isikukood; juriidiliste isikute puhul nimi ja registreerimisnumber. Kui riigilõiv tasutakse teise isiku nimel, tuleb esitada selle isiku identifitseerimisandmed, nagu kohtuasja number (kui on teada), füüsiliste isikute puhul ees- ja perekonnanimi ning isikukood; juriidiliste isikute puhul nimi ja registreerimisnumber. 

KOHTUASJA MENETLEMISEGA SEOTUD KULUD

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 39 kohaselt kuuluvad kohtuasja menetlemisega seotud kulude alla järgmised summad:

– tunnistajatele ja ekspertidele makstavad summad;

– tunnistajate ülekuulamise või kohapealse uurimisega seotud kulud;

– kostja või tunnistaja otsimisega seotud kulud;

– kohtuotsuse täitmisega seotud kulud;

– kohtukutse ja muude kohtudokumentide koostamise, väljastamise, kättetoimetamise ja tõlkimise ning kirjalike tõendite tagastamisega seotud kulud;

– teate koostamise ja avaldamisega seotud kulud;

– nõude tagamisega või ajutise kaitse andmisega seotud kulud.

Kohtuasja menetlemisega seotud kulud (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 39) – rajoonikohtud/linnakohtud (rajona (pilsētas) tiesas) ja regionaalsed kohtud (apgabaltiesas)

Makse saaja: riiklik kohtute amet (Tiesu administrācija)

Reg-nr: 90001672316

Arvelduskonto nr: LV51TREL2190458019000

Saaja pank: Riigikassa (Valsts kase)

BIC: TRELLV22

Makse selgitus: viitenumber 21499 ning isiku või kohtuasja identifitseerimisandmed, nagu kohtuasja number (kui on teada), füüsiliste isikute puhul ees- ja perekonnanimi ning isikukood; juriidiliste isikute puhul nimi ja registreerimisnumber. Kui kohtuasja uurimisega seotud kulud tasutakse teise isiku nimel, tuleb esitada selle isiku identifitseerimisandmed, nagu kohtuasja number (kui on teada), füüsiliste isikute puhul ees- ja perekonnanimi ning isikukood; juriidiliste isikute puhul nimi ja registreerimisnumber.

Apellatsioonkaebused kohtuotsuste peale tuleb esitada otsuse teinud kohtule. Rajooni- või linnakohtute otsuste korral tuleb apellatsioonkaebus esitada asjaomasele regionaalsele kohtule.

Euroopa väiksemate nõuete menetluses tehtud kohtuotsuse saab edasi kaevata juhul, kui

1) esimese astme kohus kohaldas või tõlgendas teatavat materiaalõigusnormi vääralt, mistõttu langetati kohtuasjas otsus valesti;

2) esimese astme kohus rikkus teatavat menetlusõigusnormi, mistõttu langetati kohtuasjas otsus valesti;

3) esimese astme kohus tuvastas faktid valesti, hindas tõendeid vääralt või andis väära õigusliku hinnangu kohtuasja asjaoludele, mistõttu langetati kohtuasjas otsus valesti.

Kui kaebuses väidetakse, et kohtuotsus on ekslik, tuleb esitada ka alljärgnev teave:

1) materiaalõigusnorm, mida esimese astme kohus kohaldas või tõlgendas vääralt, või menetlusõigusnorm, mida kohus rikkus, ning kirjeldus selle kohta, kuidas see mõjutas otsuse langetamist kohtuasjas;

2) faktid, mille esimese astme kohus valesti tuvastas, tõendid, mida kohus valesti hindas, ning põhjendus selle kohta, miks oli õiguslik hinnang kohtuasja asjaoludele ekslik, samuti kirjeldus selle kohta, kuidas see mõjutas otsuse langetamist kohtuasjas.

Esimese astme kohtu otsuse saab edasi kaevata 20 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kui tegemist on kohtuotsuse lühendatud versiooniga, hakatakse edasikaebamise tähtaega arvestama kohtuotsuse tervikteksti koostamise tähtpäevast, mille määrab kindlaks kohus. Kui kohtuotsus koostatakse pärast seda tähtpäeva, hakatakse kohtuotsuse edasikaebamise tähtaega arvestama alates kuupäevast, mil kohtuotsus tegelikult koostati. Kui eespool nimetatud juhtudel on vaja saata kohtuotsus välismaal asuvale menetluspoolele, saab kaebuse esitada 20 päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamisest. Kui kohtuasjas langetati otsus kirjaliku menetluse teel, siis lisaks eespool kirjeldatud tingimustele arvestatakse edasikaebamise tähtaega alates kohtuotsuse koostamise kuupäevast.

Kohtuasja taasmenetlemise ja sellega seoses lahendi läbivaatamise saab kostja algatada avalduse esitamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007 artikli 18 alusel:

1) rajooni- või linnakohtu otsuse või lahendi läbivaatamise avaldus tuleb esitada vastavale regionaalsele kohtule;

2) regionaalse kohtu otsuse või lahendi läbivaatamise avaldus tuleb esitada kõrgeimale kohtule.

Läti keel.

Kohtuotsuste täitmisel pädevad asutused:

vannutatud kohtutäiturid

Vannutatud kohtutäiturite nimekiri on kättesaadav aadressil http://www.lzti.lv/zverinati-tiesu-izpilditaji/

Artikli 23 kohaldamisel pädevad asutused:

rajoonikohus/linnakohus, kelle tööpiirkonnas pööratakse täitmisele välisriigi kohtu otsus (võlgniku taotluse alusel).

Riia linnakohtu tööpiirkond on Riia linna haldusterritoorium.

Rajoonikohtute/linnakohtute tööpiirkonnad on kindlaks määratud kohtuid, nende tööpiirkonda ja asukohta käsitleva seaduse (Par tiesām, to darbības teritorijām un atrašanās vietām) 1. lisas.