Artikli 25 lõike 1 punkt a – Pädevad kohtud
Rajoonikohtud (sądy rejonowe) või regionaalsed kohtud (sądy okręgowe).
(Üldjuhul on (esimeses astmes) pädev rajoonikohus. Samas on regionaalne kohus (esimeses astmes) pädev asjades, milles sisuline pädevus kuulub selle olemusest tulenevalt regionaalsetele kohtutele sõltumata nõude suurusest. See puudutab näiteks autoriõigusega seotud varalisi nõudeid.)
Artikli 25 lõike 1 punkt b – Sidevahendid
Dokumendid tuleb esitada kirjalikult paberkandjal.
Artikli 25 lõike 1 punkt c – Asutused või organisatsioonid, kes pakuvad praktilist abi
Rajoonikohtute ja regionaalsete kohtute klienditeeninduse bürood (Biura Obsługi Interesantów).
Artikli 25 lõike 1 punkt d – Elektroonilised kättetoimetamisviisid ja sidevahendid ning nende kasutamisega nõustumise vahendid
[Kohtudokumentide] elektrooniline kättetoimetamine on kohustuslik, kui pooled on otsustanud menetlusdokumendid sel viisil esitada. Dokumente ei toimetata elektrooniliselt kätte kommertsteenuseosutaja hallatavatele e-posti aadressidele, vaid spetsiaalselt kohtumenetluse tarbeks loodud postkastidesse. IKT-süsteemi kaudu dokumentide elektroonilise kättetoimetamise kord on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 1311. Kohus toimetab dokumendid kätte IKT-süsteemi kaudu, kui adressaat on oma dokumendi süsteemi kaudu esitanud või valinud sellisel viisil dokumentide esitamise. Adressaat, kes on valinud dokumentide esitamise IKT-süsteemi kaudu, võib valida dokumentide elektroonilisest kättetoimetamisest loobumise (artikli 1311 lõige 21).
Seadusandja ei ole täpsustanud, kuidas adressaat peaks oma valikust teatama, seega võib seda teha kirjalikult või suuliselt ning see valik tuleb kanda kohtuistungi protokolli.
Artikli 25 lõike 1 punkt e – Isikud või kutsealade esindajad, kellel on seadusjärgne kohustus nõustuda elektrooniliste sidevahendite abil toimuva dokumentide kättetoimetamise või muu kirjaliku suhtlusega
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 132 lõikes 13 on sätestatud, et kutseliste esindajate vahel toimub dokumentide otse kättetoimetamine elektrooniliselt. Kutselised esindajad toimetavad menetlusdokumendid ja manused üksteisele otse kätte ainult elektrooniliselt, kui nad on esitanud kohtule sellekohased üksmeelsed avaldused ja teatanud kohtule selleks kasutatavad kontaktandmed. Selleks et vältida manipuleerimist, mis mõjutab kättetoimetamise tulemuslikkust ja menetluse kiirust, on kehtestatud reegel, mille kohaselt ei saa selliseid avaldusi tagasi võtta ega nende suhtes tingimusi või tähtaegu seada. Põhjendatud juhtudel võib kohus anda korralduse sellistest kättetoimetamisviisidest loobuda (eeskätt poolte taotlusel). Eespool kirjeldatud reeglit ei kohaldata IKT-süsteemi kaudu esitatavate dokumentide suhtes, mis tuleb kätte toimetada advokaadile, õigusnõustajale, patendivolinikule või Poola Vabariigi peaprokurörile, kui nad on otsustanud esitada dokumendid IKT-süsteemi kaudu ega ole sellest loobunud.
Artikli 25 lõike 1 punkt f – Riigilõiv ja makseviisid
Euroopa väiksemate nõuete menetluses tuleb hagejal tasuda 100 Poola zlotti. Sama palju tuleb tasuda ka apellatsioonkaebuse esitamisel.
Tsiviilasjades saab kohtulõivu tasuda ülekandega pädeva kohtu arvelduskontole (konto andmed saab otse kohtust või leiab kohtu veebisaidilt või justiitsministeeriumi veebisaidilt), otse kohtu maksebüroos või tempelmargiga, mille saab osta maksebüroost.
Artikli 25 lõike 1 punkt g – Edasikaebamismenetlus ja pädev kohus, kellele edasikaebus esitada
Määruse artikli 7 lõike 2 asjaolude esinemise korral teeb pädev kohus otsuse, mille asjaomane pool võib edasi kaevata teise astme kohtusse (nt rajoonikohtu otsuse saab edasi kaevata regionaalsesse kohtusse ja regionaalse kohtu otsuse saab edasi kaevata apellatsioonikohtusse). Apellatsioonkaebus esitatakse vaidlustatava kohtuotsuse teinud kohtusse kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse ja põhjenduste apellandile kättetoimetamisest, ning kui kohtuotsuse põhjenduste koostamise tähtaega on pikendatud, siis kolme nädala jooksul alates kohtuotsuse ja põhjenduste apellandile kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 316 lõige 1, artikli 367 lõiked 1 ja 2 koostoimes artiklitega 369 ja 50526).
Määruse artikli 7 lõike 3 asjaolude esinemise korral teeb kohus tagaseljaotsuse. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse teinud kohtusse. Negatiivse tulemuse korral on hagejal õigus otsus üldkorras edasi kaevata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 339 lõige 1, artikkel 342 ja artikli 344 lõige 1).
Artikli 25 lõike 1 punkt h – Läbivaatamise taotlemise menetlus ja läbivaatamiseks pädevad kohtud
Menetlusi, milles käsitletakse kohtuotsuse tühistamise avaldust, reguleeritakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikliga 50527a. Avaldust on pädev läbi vaatama kohtuotsuse teinud kohus.
Artikli 25 lõike 1 punkt i – Aktsepteeritavad keeled
Poola keel
Artikli 25 lõike 1 punkt j – Ametiasutused, kelle pädevusse kuulub täitmine
Euroopa väiksemate nõuete menetluses tehtud lahendeid täidavad kohtutäiturid (komornicy). Kohtutäiturite tegevuse peale saab kaebuse esitada pädevasse rajoonikohtusse (õiguslik alus: tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 767 lõige 1).
Pädev asutus, kellele tuleb täitmisest keeldumise avaldused esitada, on regionaalne kohus, kelle tööpiirkonnas asub võlgniku elukoht või registrijärgne asukoht, või sellise kohtu puudumise korral regionaalne kohus, kelle tööpiirkonnas täitmist taotletakse või täitmine toimub.
Määruse artikli 23 kohaste meetmete täitmise eest vastutav asutus on pädev rajoonikohus. Õiguslik alus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 115320 lõiked 1 ja 2 (kui täitmine toimub Poolas kohtuotsuse alusel, mis tehti Euroopa väiksemate nõuete menetluses teises liikmesriigis) või tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 8202 (kui täitmine toimub Poolas täitedokumendi alusel, milleks on Euroopa väiksemate nõuete menetluses Poola kohtu tehtud kohtuotsus, mis sisaldab täidetavaks tunnistamise klauslit).