Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema
Ametliku dokumendi koostamise järgse piirkonna kohus, mille eesistujaks on üks kohtunik.
Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet
Selle piirkonna kohtu eesistuja, kus on võlgniku peamine või alaline elukoht, või kui võlgnik on juriidiline isik, siis tema registrijärgne asukoht. Kui võlgniku peamine või alaline elukoht ei asu või kui juriidilisest isikust võlgniku registrijärgne asukoht ei ole Itaalias, on pädev teavet hankima Rooma kohtu eesistuja.
Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid
Itaalia õiguse kohaselt on Itaalia õiguse kohaselt hangitakse pangakontode teavet elektroonilise otsingu abil. Konkreetsemalt võib kohtu eesistuja anda kohtuametnikule digitaalse lingi kaudu juurdepääsu avaliku sektori asutuste andmebaasides (eeskätt maksuregistri alla kuuluv finantsasutustes avatud kontode register ja sotsiaalkindlustusasutuste andmebaasid) sisalduvale teabele, et saada kogu asjakohane teave. See hõlmab teavet võlgniku sidemete kohta krediidiasutuste, tööandjate või volitajatega. Tehnoloogia tõrgete korral võib kohtuametnik hankida teabe otse ettevõtjatelt.käsitlevat teavet hankival asutusel õigus pääseda juurde avalikes arhiivides hoitavale teabele.
Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale
Kohus, mis tuleb kokku kohtunike koguna, kuhu kuulub arestimismääruse teinud kohtunik. Koosseisu ei tohi kuuluda vaidlustatava otsuse teinud kohtunik.
Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama
Dokumentide vastuvõtmise, edastamise ja nendest teatamise või nende kättetoimetamise eest vastutab:
a) kohtuametnik määruse artikli 23 lõikes 5 kirjeldatud tingimustel;
b) arestimismääruse väljastanud kohtu kantselei määruse artikli 10 lõikes 2, artikli 23 lõikes 6, artikli 25 lõikes 3 ja artikli 36 lõikes 5 kirjeldatud tingimustel;
c) täitmise eest vastutava kohtu kantselei määruse artikli 27 lõikes 2 kirjeldatud tingimustel;
d) selle kohtu kantselei, mille tööpiirkonnas asub võlgniku peamine elukoht, määruse artikli 28 lõikes 3 kirjeldatud tingimustel;
e) võlausaldaja artikli 23 lõike 3 teises lõigus kirjeldatud tingimustel.
Kui arestimismäärus on tehtud muus liikmesriigis kui Itaalia artikli 10 lõikes 2, artikli 23 lõigetes 3 ja 6 ning artikli 25 lõikes 3 osutatud tingimustel, on arestimismäärust pädev täitma üldkohus (vt artikli 50 punkt f).
Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma
Kolmanda isiku elukohajärgne üldkohus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (codice di procedura civile) artikkel 678), kes järgib kolmandatelt isikutelt sundvõõrandamist käsitlevaid eeskirju pärast seda, kui võlgnikule on edastatud dokumendid määruse artikli 28 alusel.
Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot
Ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot, millel on mitu omanikku, võib arestimismääruse alusel arestida ainult võlgnikule kuuluva osa ulatuses. Kontoomanike osasid käsitatakse võrdsetena, välja arvatud juhul, kui tõendatakse vastupidist.
Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad
Arestimisele ei kuulu vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklite 545 ja 671 kombineeritud sätetele:
(a) elatismaksed, välja arvatud juhul, kui need arestitakse elatise maksmise eesmärgil, aga seda tehakse ainult kohtu eesistuja või delegeeritud kohtuniku loal ja ainult sellises ulatuses, mis on kohtu määrusega kindlaks määratud;
(b) annetused või toimetulekutoetused, mida saavad vaestena määratletud inimesed, ning kindlustusfondide makstavad rasedus- ja sünnitustoetused, ravikindlustushüvitised või matusetoetused;
(c) summad, mis on saadud eraisikutelt töösuhtest tulenevalt kas palga, töötasu või muude maksetena, sealhulgas koondamisel saadud summad, aga neid võib siiski kasutada elatismaksete maksmiseks ulatuses, mille on kindlaks määranud kohtu eesistuja või delegeeritud kohtunik; arestida võib kuni ühe viiendiku nendest summadest; eelnevalt osutatud põhjustest tulenevate paralleelsete arestimiste koguväärtus ei tohi olla suurem kui pool neist summadest;
(d) annuiteetmaksed, mille pealt ei maksta tasu, kui on sätestatud, et neid ei tohi arestida suuremas ulatuses kui on vajalik võlausaldaja põhivajaduste katmiseks;
(e) summad, mille kindlustusandja maksab kindlustusvõtjale või soodustatud isikule, ilma et see piiraks tehtud kindlustusmaksete korral võlausaldajat kahjustavate aktide läbivaatamist ning annetuste kogumist, nõudmist ja vähendamist käsitlevate sätete kohaldamist;
(f) pensionid, pensionina makstavad toetused või muud pensionihüvitised; nendest summadest võib arestida osa, mille suurus vastab maksimaalselt ühe kuu sotsiaaltoetuse summale pluss poolele ühe kuu sotsiaaltoetuse summast, ning ülejäänud osa võib arestida ainult punktides c ja d sätestatud ulatuses;
(g) maksed ettevõtja loodud spetsiaalsetest sotsiaalhoolekande- ja abifondidest, sealhulgas töötaja sissemakseteta, kui tegemist on maksetega, mille on teinud ettevõtja võlausaldajad või töötajad.
Seaduses on ka sätestatud, et summasid, mis saadakse tehtud töö eest palga, töötasu ja muude maksetena, samuti koondamisel saadud summasid ning pensione, pensionina makstavaid toetusi või muid pensionihüvitisi, mis on kantud võlgniku panga- või postkontori arvele, võib arestida, kui need on suuremad kolme kuu sotsiaaltoetuse summast ja kui need on kantud võlgniku arvele enne arestimise kuupäeva; kui ülekanne on tehtud arestimise kuupäeval või hiljem, võib neid summasid arestida punktides 3, 4, 5 ja 7 sätestatud piiratud tingimustel ning seaduse erisätete alusel.
Seda, et nõue ei kuulu arestimisele, peab tõendama võlgnik.
Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma
Reeglina on arestimismäärusega hõlmatud vara halduril, näiteks pangakonto arestimise korral pangal õigus võtta tasu vara hoidmise ja säilitamise eest; tasu suurus määratakse kindlaks vastavalt kehtivatele või tavapäraselt kohaldatavatele määradele ning lisaks tuleb hüvitada ka vara säilitamiseks tehtud olulised dokumenteeritud kulud. Need kulud sisaldavad ka määruse artiklis 25 sätestatud kinnituse edastamise kulusid.
Kulud tasub (esialgu) taotluse esitaja. Kohus otsustab, milline pool peab tegelikult kulud kandma.
Pangakonto kohta teabe andmine vastavalt artiklile 14 ei õigusta panku tasu nõudma. Pangad on seadusega kohustatud ajakohastama arhiive, millest saadakse Itaalias teavet pangakontode kohta vastavalt määruse artiklile 14.
Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud
Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 655/2014 artikli 42 kohaldamist, hõlmab Itaalias taotletud arestimismääruse menetlemine või täitmine tasude maksmist kohtumenetluse dokumentidest koopiate tegemise eest ja tasude maksmist kohtuametnikele dokumentide kättetoimetamise eest.
Koopiate eest makstavad tasud on kindlaks määratud presidendi 30. mai 2012. aasta dekreedi nr 115 („Kohtukulusid käsitlevad konsolideeritud õigusnormid ja eeskirjad“) 7. lisas esitatud tabeli põhjal.
Dokumentide kättetoimetamise eest nõutava tasu puhul tuleb vahet teha selle vahel, kas dokumendid toimetab saajale isiklikult kätte kohtuametnik või kas need toimetatakse kätte postiga. Esimesel juhul tuleb kohtuametnikule vastavalt eespool osutatud konsolideeritud õigusnormide artiklile 27 hüvitada sõidukulud, mis arvestatakse kooskõlas sama dokumendi artikliga 35 ja mille arvestamisel võetakse arvesse kriteeriume, mida ajakohastatakse igal aastal justiitsministeeriumi dekreediga. Teisel juhul hüvitatakse sõidukulude asemel saatmiskulud. Mõlemal juhul – nii saaja isikliku teavitamise kui ka posti teel teavitamise korral – tuleb maksta ka tasu, mis on ette nähtud konsolideeritud õigusnormide artiklis 27 ja mida arvestatakse artikli 34 alusel. Kui teavitamisega on kiire, suurendatakse kooskõlas konsolideeritud õigusnormide artikliga 36 nii tasu kui ka hüvitist.
Espool osutatud artikleid ja presidendi dekreedi nr 115/2014 artiklit 7 saab näha selle lingi alt.
Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse
Siseriiklikke määrusi ei järjestata.
Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit
Üldkohus, mille eesistujaks on üks kohtunik. Määruse artikli 34 kohase menetluse puhul on pädev see kohus, mille tööpiirkonnas asub kolmandast isikust võlgniku elukoht või registrijärgne asukoht.
Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud
Otsuse peale on lubatud määruse artiklite 33, 34 ja 35 alusel edasi kaevata üldkohtule. Edasikaebus tuleb esitada viieteistkümne päeva jooksul alates arestimismääruse tegemisest või sellest teatamisest või selle kättetoimetamisest, sõltuvalt sellest, kumb toimub esimesena.
Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud
Standardlõivu summa oleneb menetluse liigist ja kohtuasja väärtusest.
Täpsemalt kehtivad järgmised määrad.
a) Määruse artiklite 21–37 kohastes menetlustes on standardlõiv kohtuotsuse puhul 98 eurot, edasikaebuse puhul 147 eurot ja kassatsioonikohtu otsuste puhul 196 eurot.
b) Määruse artiklite 8, 33 ja 35 kohastes menetlustes tuleb standardlõivu tasuda järgmistes summades:
a) 21,50 eurot menetluste puhul, mille väärtus on kuni 1 100 eurot;
b) 49 eurot menetluste puhul, mille väärtus on enam kui 1100 eurot ja kuni 5200 eurot;
c) 118,50 eurot menetluste puhul, mille väärtus on enam kui 5200 eurot ja kuni 26 000 eurot;
d) 259 eurot menetluste puhul, mille väärtus on enam kui 26 000 eurot ja kuni 52 000 eurot, ning määramatu väärtusega tsiviilmenetluste puhul;
e) 379,50 eurot menetluste puhul, mille väärtus on enam kui 52 000 eurot ja kuni 260 000 eurot;
f) 607 eurot menetluste puhul, mille väärtus on enam kui 260 000eurot ja kuni 520 000 eurot;
g) 843 eurot menetluste puhul, mille väärtus on enam kui 520 000 eurot.
c) Määruse artikli 34 kohastes menetlustes kehtivad järgmised standardlõivud:
a) 43 eurot menetluste puhul, mille väärtus on kuni 1 100 eurot;
b) 98 eurot menetluste puhul, mille väärtus on enam kui 1100 eurot ja kuni 5200 eurot;
c) 237 eurot menetluste puhul, mille väärtus on enam kui 5200 eurot ja kuni 26 000 eurot;
f) 518 eurot menetluste puhul, mille väärtus on enam kui 26 000eurot ja kuni 52 000 eurot;
e) 759 eurot menetluste puhul, mille väärtus on enam kui 52 000 eurot ja kuni 260 000 eurot;
f) 1214 eurot menetluste puhul, mille väärtus on enam kui 260 000eurot ja kuni 520 000 eurot;
g) 1686 eurot menetluste puhul, mille väärtus on enam kui 520 000 eurot.
d) Määruse artikli 14 kohastes menetlustes on standardlõiv 43 eurot.
Kulud tuleb tasuda menetluse alguses, edasikaebuse esitamise ajal.
Lisaks kuulub tasumisele kindlasummaline ettemakse summas 27 eurot kantselei esindaja algatusel toimuva dokumentide kättetoimetamisega seotud tasude ning reisi- ja postikulude katteks.
Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled
Aktsepteeritakse ainult tõlkeid itaalia keelde.