Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema
Pangakontode Euroopa arestimismääruse menetluses on esimeses astmes pädev kohus rajoonikohus (sąd rejonowy) või regionaalne kohus (sąd okręgowy). Kui pädevat kohut ei ole võimalik kindlaks teha, on pädev see kohus, kelle tööpiirkonnas pangakontode Euroopa arestimismäärus täitmisele pööratakse, või kui selle alusel ei ole võimalik pädevat kohut kindlaks teha või kui pangakontode Euroopa arestimismäärus tuleb täitmisele pöörata eri kohtute tööpiirkonnas, on pädevaks kohtuks Varssavi rajoonikohus.
Kohtute nimed ja kontaktandmed: https://www.gov.pl/web/sprawiedliwosc/znajdz-wybrany-sad-powszechny
Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet
Pädev asutus:
justiitsministeerium
rahvusvahelise koostöö ja inimõiguste osakond (Departament Współpracy Międzynarodowej i Praw Człowieka)
Al. Ujazdowskie 11
00-950 Warszawa
Tel: +48 22 23 90 870
E-post: sekretariat.dwmpc@ms.gov.pl
NB! Pangakonto kohta teabe hankimise taotlus tuleb esitada kirjalikult ja saata postiga eespool nimetatud aadressil. Pangakonto kohta teabe hankimise taotlusele tuleb lisada tõend lõivu tasumise kohta. Määruse artikli 14 alusel justiitsministrile esitatavas pangakonto kohta teabe hankimise taotluses tuleb võlgniku kohta märkida järgmine teave:
a) kui võlgnik on füüsiline isik:
– eesnimi (eesnimed) ja perekonnanimi (kohustuslik).
Vabatahtlikult esitatavad elemendid on järgmised:
– riiklik isikukood (PESEL) või PESELi numbri puudumisel passi või isikutunnistuse number
ja/või
– sünniaeg ja aadress
sõltuvalt sellest, milline eespool esitatud vabatahtlik teave on kättesaadav;
b) kui võlgnik on juriidiline isik või muu organisatsiooniline üksus (mitte juriidiline isik, aga õigus- ja teovõimega): täielik nimi (kohustuslik), riikliku kohturegistri (KRS) number või maksukohustuslasena registreerimise number (NIP) või riikliku majandusregistri (REGON) number või selle puudumisel sellise muu registri number, kuhu asutus on kantud, ja registrijärgne asukoht.
Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid
Justiitsminister kui pädev asutus saab pangakontode kohta teavet kontode keskregistrist, mis ministri taotlusel kogub seda teavet kõigilt Poolas tegutsevatelt pankadelt ja koondab seda ministri jaoks.
Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale
Regionaalsed kohtud (sądy okręgowe) (rajoonikohtute (sądy rejonowe) kaudu) – rajoonikohtute tehtud arestimismääruste puhul, ja apellatsioonikohtud (regionaalsete kohtute kaudu) – regionaalsete kohtute tehtud arestimismääruste puhul.
Kohtute nimed ja kontaktandmed: https://www.gov.pl/web/sprawiedliwosc/znajdz-wybrany-sad-powszechny
Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama
Kohtutäiturid (Komornicy sądowi)1.
Kohtutäiturite loend ja kontaktandmed: https://www.gov.pl/web/sprawiedliwosc/znajdz-komornika-sadowego
NB!
Põhimõtteliselt täidab pangakontode Euroopa arestimismäärust kohtutäitur (komornik sądowy), kellel on üldine pädevus võlgniku suhtes – üldjuhul on see kohtutäitur, kelle tööpiirkonnas asub võlgniku elukoht või registrijärgne asukoht.
Võlausaldajatel on siiski õigus ise kohtutäiturit valida (võlausaldajad, kes otsustavad seda teha, peavad lisama oma taotlusele kirjaliku avalduse selle kohta, et nad seda õigust kasutavad); teatavatel õigusnormidega konkreetselt ette nähtud juhtudel võib võlausaldaja valitud kohtutäitur keelduda ülesannet täitmast.
Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma
Kohtutäiturid (Komornicy sądowi)[1].
Kohtutäiturite loend ja kontaktandmed: https://www.gov.pl/web/sprawiedliwosc/znajdz-komornika-sadowego
[1] Põhimõtteliselt täidab pangakontode Euroopa arestimismäärust kohtutäitur (komornik sądowy), kellel on üldine pädevus võlgniku suhtes – üldjuhul on see kohtutäitur, kelle tööpiirkonnas asub võlgniku elukoht või registrijärgne asukoht.
Võlausaldajatel on siiski õigus ise kohtutäiturit valida (võlausaldajad, kes otsustavad seda teha, peavad lisama oma taotlusele kirjaliku avalduse selle kohta, et nad seda õigust kasutavad); teatavatel õigusnormidega konkreetselt ette nähtud juhtudel võib võlausaldaja valitud kohtutäitur keelduda ülesannet täitmast.
Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot
a) Ühiskontod
Võlgniku vastu tehtud arestimismääruse alusel on võimalik võlga arestida võlgniku ja kolmandate isikute ühiskontolt. Üldjuhul määratakse sellise arestimise ulatus kindlaks kontoomanike (sealhulgas võlgniku) ja panga vahel sõlmitud kokkuleppega, mis reguleerib konto haldamist. Kui lepingus ei ole täpsustatud iga ühiskonto omaniku osa või kui võlgnik ei esita kokkulepet kohtutäiturile ühe nädala jooksul, eeldatakse, et kontoomanike osad on võrdsed. Kui võlgniku osa ühiskontol on kindlaks määratud, ei saa ülejäänud osa arestida.
b) Esindajakontod
Esindajakontol (kus võib eraldi lepingu alusel hoida ainult kolmanda isiku poolt kontoomanikule usaldatud rahalisi vahendeid) hoitavaid rahalisi vahendeid ei tohi arestida määruse alusel, mis on tehtud võlgniku vastu, kes on (usaldusisikuna) esindajakonto omanik. Esindajakonto arestimine ei ole siiski välistatud, kui võlgnik on isik, kes on usaldanud need rahalised vahendid esindajale.
Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad
– Võlgniku pangakontol hoitavad rahalised vahendid, mis moodustavad kuni 75% miinimumpalgast igal kalendrikuul, mil arestimine toimub, ei kuulu arestimisele, olenemata nende vahendite päritolust[1].
– Kõik võlgniku pangakontol olevad summad, mis on saadud järgmistest allikatest, ei kuulu arestimisele: elatis; ülalpidamiskorralduse täitmata jätmise korral makstavad rahalised hüvitised; peretoetused; perehüvitised, hooldushüvitised, rasedus- ja sünnitustoetused, toetused lastele, kes on kaotanud mõlemad vanemad; hooldaja toetused; sotsiaalabi; rehabilitatsioonihüvitised; haridustoetused; hüvitised, toetused, rahalised vahendid ruumide hooldamiseks ning muud peretoetusi ja hooldusperede süsteemi käsitlevate õigusaktide alusel antavad abisummad[2].
[1] Järgmise aasta miinimumpalk määratakse kindlaks igal aastal ministrite nõukogu määrusega. 2023. aasta juunis oli keskmine kuupalk 7333,73 Poola zlotti.
[2] 9. juuni 2011. aasta seadus peretoetuste ja perepõhise asendushoolduse süsteemi kohta (Ustawa z dnia 9 czerwca 2011 r. o wspieraniu rodziny i systemie pieczy zastępczej)
Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma
Pank võib võtta tasu seadusega lubatud pangasaladuse alla kuuluva teabe ettevalmistamise, koostamise ja edastamise eest isikutele, organitele ja institutsioonidele ning muude toimingute tegemise eest (mida seaduses ei ole sõnaselgelt nimetatud).
Sellised tasud võivad seega moodustada osa riikliku arestimismääruse alusel läbiviidava arestimismenetluse kuludest (menetluse kulud on kõik selle menetlusega seotud kulud, sealhulgas arestimismääruse täitmisega seotud sissenõudja kulud).
Seega võib kohtutäitur nõuda eespool nimetatud tasu ettemaksu sissenõudmist taotlenud poolelt – antud juhul võlausaldajalt, seades sissenõudmise tingimuseks selle tasumise.
Kohtutäitur teeb otsuse ainult arestimismenetluse kulude summa kohta ja esitab selle kohtule.
Kohus otsustab põhikohtuasja lõpetavas otsuses omal algatusel, kumb pool kannab lõpuks arestimismenetluse kulud. Hiljem tekkivad arestimismenetluse kulud otsustab aga poole taotlusel arestimismääruse välja andnud kohus. Kui arestimismääruse tegemise otsus tehti enne põhikohtuasja algatamist ja võlausaldaja ei ole selle algatamiseks määratud tähtajast kinni pidanud, võib võlgnik kahe nädala jooksul alates selle tähtaja möödumisest taotleda kulude hüvitamist. Võlausaldaja võib selle tähtaja jooksul sellise taotluse esitada, kui ta ei ole hagi esitanud, kuna võlgnik rahuldas nõude.
Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud
a) 50 Poola zloti suurune lõiv määruse artikli 14 alusel justiitsministrile saadetud kontoteabe taotluse eest.
NB! Lõiv tuleb tasuda ülekandega justiitsministeeriumi arvelduskontole.
Kontonumber (NRB): Narodowy Bank Polski O/O Warsaw 77 1010 1010 0400 1922 3100 0000.
Välismaalt ülekande tegemiseks vajalikud andmed eespool nimetatud konto kohta:
IBAN: PL 77 1010 1010 0400 1922 3100 0000.
BIC: NBPL PLPW.
Kontoteabe saamise taotlusele tuleb lisada tõend lõivu tasumise kohta. Justiitsminister võtab teabe saamiseks meetmeid alles pärast selle lõivu tasumist.
b) 28. veebruari 2018. aasta kohtutäiturite kulude seaduse artiklis 31 on ette nähtud järgmise suurusega lõivud.
1. Rahalise nõude täitmisele pööramise või pangakontode Euroopa arestimismääruse taotluse esitamise eest tuleb maksta kindlaksmääratud lõivu 300 Poola zlotti.
2. Rahalise nõude või pangakontode Euroopa arestimismääruse täitmisele pööramise eest võtab kohtutäitur taotlejalt proportsionaalset tasu, mis on 10% arestitava vara väärtusest. Tasu vähendatakse lõike 1 kohaselt kogutud lõivu võrra. Kui arestitava vara väärtuse hindamiseks on vaja eksperti, nõuab kohtutäitur võlausaldajalt eksperdiarvamuse saamisega seotud kulude katmiseks ettemakse tegemist. Kui ettemakset ei tehta, lõpetatakse 17. novembri 1964. aasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 824 lõike 1 punktis 4 osutatud menetlus ühe kuu pärast.
2a. Kui rahalise nõude või pangakontode Euroopa arestimismääruse täitmise menetlus lõpetatakse võlausaldaja taotlusel või 17. novembri 1964. aasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 824 lõike 1 punkti 4 alusel, nõutakse võlausaldajalt proportsionaalset tasu, mis on 5% selle vara väärtusest, millele sooviti sissenõuet pöörata. Kui aga võlausaldaja tõendab, et menetluse lõpetamise põhjus on seotud võlgniku kohustuse täitmisega, nõutakse võlausaldajalt proportsionaalset tasu, mis on 2% selle vara väärtusest, millele sissenõue pöörati.
NB!
Kui võlausaldaja esitab kohtutäiturile rahalise nõude täitmise taotluse, peab ta tasuma 300 Poola zloti suuruse lõivu. Alles pärast kindlaksmääratud lõivu tasumist võib kohtutäitur astuda samme, et võlausaldaja nõue täitmisele pöörata. Kui võlausaldaja ei tasu kohtutäituri nõutud lõivu ettenähtud tähtaja jooksul, tagastab täitevasutus taotluse.
Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse
Pangakonto arestimine riikliku arestimismääruse alusel ei välista sama pangakonto teistkordset arestimist hilisema riikliku arestimismääruse alusel. Siseriiklikel arestimismäärustel põhinev arestimiskorraldus ei mõjuta sissenõudmist tulevikus.
Samuti ei välista pangakonto arestimine riikliku arestimismääruse alusel sama konto hilisemat arestimist või mõne sellel hoitava summa sissenõudmist täitedokumendi alusel. Kui selline sissenõudmine algab ja kontol olev summa ei rahulda täielikult täitedokumendi ja riikliku arestimismäärusega hõlmatud nõudeid, võib riikliku arestimismäärusega võlausaldaja osaleda sissenõudmisel saadud summa jaotamises. Sellisele võlausaldajale jaotatav summa kantakse spetsiaalsele hoiukontole, kust selle saab välja maksta pärast asjaomase täitedokumendi esitamist.
Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit
Esimese astme otsuse tegemise pädevus on rajoonikohtul (sąd rejonowy) või regionaalsel kohtul (sąd okręgowy). Kui pädevat kohut ei ole võimalik kindlaks teha, on pädev see kohus, kelle tööpiirkonnas pangakontode Euroopa arestimismäärus täitmisele pööratakse, või kui selle alusel ei ole võimalik pädevat kohut kindlaks teha või kui pangakontode Euroopa arestimismäärus tuleb täitmisele pöörata eri kohtute tööpiirkonnas, on pädevaks kohtuks Varssavi rajoonikohus.
Kohtute nimed ja kontaktandmed: https://www.gov.pl/web/sprawiedliwosc/znajdz-wybrany-sad-powszechny
Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud
Regionaalsed kohtud (sądy okręgowe) (rajoonikohtute (sądy rejonowe) kaudu, kelle otsuse peale on esitatud artikli 34 kohane apellatsioonkaebus ja kes on pädevad arestimismäärust tegema). Apellatsioonikohtud (regionaalsete kohtute kaudu, kelle otsuse peale on esitatud artikli 34 kohane edasikaebus ja kes on pädevad arestimismäärust tegema).
Kohtute nimed ja kontaktandmed: https://www.gov.pl/web/sprawiedliwosc/znajdz-wybrany-sad-powszechny
Apellatsioonkaebuse (zażalenie) võib esitada seitsme päeva jooksul alates määruse[1] artiklite 33, 34 või 35 alusel esitatud taotluse läbivaatamise tulemusel tehtud määruse kättetoimetamisest.
[1] Kui – kuigi seda juhtub väga harva – määrus tehti kohtuistungil ja pool ei taotlenud maksekäsu kättetoimetamist ettenähtud tähtaja jooksul (seitse päeva pärast määruse tegemist), arvestatakse kaebuse esitamise seitsmepäevast tähtaega alates määruse tegemise päevast.
Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud
Pangakontode Euroopa arestimismääruse esitamise, muutmise või kehtetuks tunnistamise eest tuleb tasuda kohtulõiv 100 Poola zlotti.
Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled
Ette ei ole nähtud muud keelt peale poola keele.