Euroopa maksekäsk | Euroopa e-õiguskeskkonna portaal

PÄDEVATE KOHTUTE/ASUTUSTE OTSING

Allpool olev otsinguvahend aitab Teil leida kohtu(d)/asutuse(d), mis on pädev(ad) konkreetse Euroopa õigusliku vahendi osas. Pange tähele, et kuigi tulemuste täpsust on püütud igakülgselt tagada, võib määratud pädevuste puhul siiski esineda ebatäpsusi.

Riik

Poland

Õiguslik vahend

European cross-border procedures - European payment order

* mandatory input

Artikli 29 lõike 1 punkt a - Pädevad kohtud

Pädevad kohtud on rajoonikohtud (sądy rejonowe) ja regionaalsed kohtud (sądy okręgowe), kelle territoriaalne ja sisuline pädevus on kindlaks määratud 17. novembri 1964. aasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Kodeks postępowania cywilnego) (ametlik väljaanne 2023, lk 1550, muudetud). Kohtuasja esemega seotud pädevust reguleeritakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitega 16 ja 17 ning artikli 461 lõikega 1¹ koostoimes artikli 505¹⁶ lõikega 1. Territoriaalset pädevust reguleeritakse seadustiku artiklitega 27–46 ja artikli 461 lõikega 1 koostoimes artikli 505¹⁶ lõikega 1.

Maksekäsu täitmisest keeldumise avaldus määruse artikli 22 („Täitmisest keeldumine“) tähenduses tuleb esitada kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1153²³ lõikega 1 võlgniku elukoha või registrijärgse asukoha järgsele regionaalsele kohtule. Kui selline kohus puudub, siis tuleb avaldus esitada regionaalsele kohtule, kelle tööpiirkonnas maksekäsku täidetakse või selle täitmist taotletakse. Kooskõlas artikli 1153²³lõikega 3 võib kostja esitada vastuväite kohtu määratud tähtaja jooksul.

Viidates artiklile 23 („Täitmise edasilükkamine või piiramine“) võib pädev rajoonikohus lükata võlgniku avalduse alusel Euroopa maksekäsu täitmise edasi vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1153²⁰ lõikele 1. Võlgniku avalduse alusel võib kohus piirduda täitemenetluse kohaldamisel kaitsemeetmete võtmisega või määrata täitmise tingimuseks võlgniku poolt kindla suurusega tagatise andmise.

Artikli 29 lõike 1 punkt b - Läbivaatamise kord

Seoses määruse artikli 20 lõikega 1 on võlgnikule antud kaitse Euroopa maksekäsu vastuväite esitamise tähtaja ennistamise võimaluse vormis. Seda küsimust reguleeritakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku 1. osa VI jaotise 5. peatüki („Tähtaegade möödumise ja ennistamise kord“) artiklitega 167–172. Nende sätete kohaselt tuleb tähtaja ennistamise avaldus esitada kirjalikult sellele kohtule, kus menetlus toimus, hiljemalt nädala jooksul pärast seda, kui tähtajast kinni pidamata jätmise põhjus ära langeb. Avalduses tuleb põhjendada avalduse esitamist õigustavaid asjaolusid. Tähtaja ennistamise avaldusega samal ajal peaks pool esitama ka Euroopa maksekäsu läbivaatamise avalduse. Kui tähtaja lõppemisest on möödunud enam kui aasta, võib selle ennistada ainult erakorralistel asjaoludel. Põhimõtteliselt ei peata ennistamisavalduse esitamine menetlust ega kohtuotsuse täitmist.

Seoses määruse artikli 20 lõikega 2 kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 505²⁰ sätestatud norme, kui selgub, et maksekäsk on määruse nõudeid silmas pidades või muude erandlike asjaolude tõttu tehtud ekslikult. Avaldus peab vastama menetlusdokumentidele kehtestatud nõuetele ja selles tuleb märkida Euroopa maksekäsu tühistamise põhjus. Avaldust on pädev läbi vaatama maksekäsu välja andnud kohus. Enne Euroopa maksekäsu tühistamist peab kohus avalduse esitaja ära kuulama või nõudma temalt kirjalikku selgitust.

Artikli 29 lõike 1 punkt c - Sidevahendid

Euroopa maksekäsu avaldusi ja menetlusega seotud muid dokumente võib esitada ainult kirjalikult. Dokumendid võib esitada pädevasse kohtusse kas isiklikult või posti teel.

Artikli 29 lõike 1 punkt d - Aktsepteeritavad keeled

Kooskõlas artikli 21 lõike 2 punktiga b on aktsepteeritav keel poola keel.

Viimati uuendatud: 27/01/2025