Euroopa maksekäsk

Euroopa maksekäsu väljaandmise taotlusi menetleb kohus, kelle pädevusse kuulub asja menetlemine esimeses astmes.

Euroopa maksekäsu väljaandmine kuulub selle kohtu pädevusse, kelle pädevusse kuulub asja menetlemine esimeses astmes:

– judecătoria – esimese astme kohus, kelle pädevuses on menetleda esimeses astmes nõudeid summas kuni 200 000 Rumeenia leud, või

– tribunalul - esimese astme kohus, kelle pädevuses on menetleda esimeses astmes kõiki taotlusi, mis ei kuulu teiste kohtute pädevusse, seega muu hulgas nõudeid summas üle 200 000 Rumeenia leu (uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 94 lõike 1 punkt k ja artikli 95 lõige 1 (maksekäskude kohta vt uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 1016, kus on sätestatud, et võlausaldaja võib esitada maksekäsu väljastamise taotluse sellele kohtule, kelle pädevusse kuulub nõude sisuline menetlemine esimeses astmes).

Vastuväidet on pädev menetlema kohus, kelle otsust vaidlustatakse (judecătoria või tribunalul). Vastavalt valitsuse 26. juuni 2013. aasta erakorralise määruse nr 80 (riigilõivude kohta, muudetud kujul) artikli 6 lõikele 2^1 tuleb Euroopa maksekäsu suhtes määruse (EÜ) nr 1896/2006 artikli 16 kohaselt vastuväite esitamise eest tasuda lõiv 100 Rumeenia leud.

Läbivaatamise üle otsustab see kohus (judecătoria või tribunalul, kaheliikmelises kohtukoosseisus), kelle otsust vaidlustatakse. Vt valitsuse erakorraline määrus nr 119/2006, mis käsitleb teatavaid meetmeid, mis on vajalikud teatavate ühenduse määruste rakendamiseks alates Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemise päevast (heaks kiidetud seadusega nr 191/2007, muudetud kujul), artikli I^9 artiklid 1 ja 2.

– Tavaline tsiviilkohtumenetlus

– Lõpliku kohtuotsuse võib vaidlustada erakorralise kaebuse esitamise teel, taotledes kohtuotsuse tühistamist juhul, kui avalduse esitajat ei kutsutud nõuetekohaselt kohtusse ja ta ei osalenud menetluses. Selle võib esitada 15 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest ja hiljemalt ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil kohtuotsus jõustus. Apellatsioonkaebuse põhjused tuleb esitada eespool osutatud 15 päeva jooksul, vastasel korral on kaebus kehtetu (uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 503 lõige 1 ja artikkel 506).

– Sisulise lahendi või sisu käsitleva kohtuotsuse läbivaatamise avalduse võib esitada (teistmismenetluses) juhul, kui asjaomasel poolel ei olnud temast sõltumatute asjaolude tõttu võimalik kohtusse ilmuda ega kohut sellest teavitada. Selliste asjaolude korral vaadatakse läbi ka otsused, mis ei ole seotud asja sisuga. Teistmisavalduse esitamiseks on aega 15 päeva alates takistavate asjaolude lõppemisest (uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 509 lõike 1 punkt 9 ja lõige 2 ning artikli 511 lõige 2).

– Kui pool laseb tähtaja mööda, ennistatakse see ainult juhul, kui ta suudab tõendada, et viivitus on nõuetekohaselt põhjendatud; selleks peab pool tegema vajalikud toimingud hiljemalt 15 päeva jooksul alates täitmist takistanud asjaolude äralangemisest ja taotlema tähtaja ennistamist. Apellatsioonimenetluse korral on kõnealune tähtaeg sama mis apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Ennistamise taotluse lahendab kohus, kelle pädevuses on otsustada selliste taotluste üle, mis on seotud õiguste kasutamata jätmisega ettenähtud tähtaja jooksul (uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 186).

– Maksekäsu erimenetlus

– Uue tsiviilkohtumenetluse seadustikuga (artiklid 1014–1025) on ette nähtud maksekäsu erimenetlus.

– Võlgnik võib esitada maksekäsu tühistamise avalduse 10 päeva jooksul pärast maksekäsu kättesaamist või teatavakstegemist (uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1024 lõige 1).

– Võlausaldaja võib esitada avalduse uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1021 lõikes 1 või 2[1] osutatud lahendi või sama seadustiku artikli 1022 lõikes 2[2] osutatud maksekäsu tühistamiseks; avaldus tuleb esitada 10 päeva jooksul (uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1024 lõige 2).

– Maksekäsu tühistamise avaldust menetleb maksekäsu välja andnud kohus kaheliikmelises koosseisus (uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1024 lõige 4).

– Kui asja menetlev kohus nõustub maksekäsu tühistamise avaldusega kas täielikult või osaliselt, tühistab ta maksekäsu kas täielikult või osaliselt ja teeb lõpliku otsuse. Kui asja menetlev kohus nõustub maksekäsu tühistamise avaldusega, teeb ta lõpliku otsuse, millega antakse välja maksekäsk. Maksekäsu tühistamise avalduse rahuldamata jätmise otsus on lõplik (uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1024 lõike 6 esimene lause ning lõiked 7 ja 8).

– Maksekäsu täitmise vastu võib pool esitada apellatsioonkaebuse kooskõlas tavamenetlusega. Apellatsioonkaebus võib käsitleda ainult täitemenetlusega seotud rikkumist või selliseid kohustuse täitmata jätmise põhjuseid, mis ilmnesid pärast maksekäsu jõustumist (uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1025 lõige 2).

„[1] Artikkel 1021. Nõude vaidlustamine

1) Kui võlgnik nõude vaidlustab, kontrollib kohus, kas vaidlustamine on õigustatud, võttes aluseks kohtuasja toimikus olevad dokumendid ning poolte esitatud selgitused ja täpsustused. Kui võlgniku vastuväited on õigustatud, lükkab kohus võlausaldaja taotluse tagasi ja teeb asjakohase otsuse.

2) Kui võlgniku esitatud sisulised vastuväited on seotud selliste tõendite läbivaatamisega, millele ei ole osutatud lõikes 1, ja need tõendid oleksid olnud õigusnormide kohaselt vastuvõetavad tavalises tsiviilkohtumenetluses, ei rahulda kohus võlausaldaja avaldust maksekäsu väljaandmiseks ning teeb selle kohta asjakohase otsuse.

3) Lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel võib võlausaldaja esitada avalduse alustada tavaõiguse kohast menetlust.“

[2] Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1022 lõige 2: „Kui kohus leiab pärast tõenditega tutvumist, et võlausaldaja nõue on ainult osaliselt õigustatud, annab ta maksekäsu välja ainult nõude selle osa kohta ja märgib ka maksetähtaja. Sellisel juhul võib võlausaldaja esitada avalduse tavaõiguse kohase menetluse algatamiseks, et võlgnikule pandaks kohustus tasuda ülejäänud võlasumma.“

– Tavaline tsiviilkohtumenetlus

– Kohtukutsete ja muude menetlusdokumentide kättetoimetamine peab vastama uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitele 153–173. Allpool on esitatud mõned näited kättetoimetamise viiside kohta.

– Kohtukutsed ja kõik menetlusdokumendid toimetab kätte asjaomase kohtu menetlusametnik või muu töötaja ametiülesande korras või muu sellise kohtu ametnik või töötaja, kelle tööpiirkonnas elab kättetoimetatava dokumendi adressaat (uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 154 lõige 1).

– Kui dokumenti ei ole võimalik eespool kirjeldatud viisil kätte toimetada, saadetakse see kas posti või kulleriposti teel väljastusteatega tähtkirjana, mille sisu tuleb deklareerida; kiri tuleb saata pitseeritud ümbrikus, millele on kinnitatud väljastusteate / kättetoimetamise tõendi vorm ja seaduses ette nähtud teatis (uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 154 lõige 4).

– Huvitatud poole (kes katab üksi kõik kulud) avalduse alusel võib menetlusdokumendid kätte toimetada kas kohtutäitur, kes peab järgima menetlusõiguses sätestatud nõudeid, või seda võib teha kiirkulleriteenust kasutades (uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 154 lõige 5).

– Kohtukutsed ja muud menetlusdokumendid võib kätte toimetada kohtusekretär või need võidakse saata faksi või e-posti teel või muul viisil, mille kaudu on võimalik edastada dokumendi sisu ja saada selle kättesaamise kinnitus, kui asjaomane pool andis kohtule oma kontaktandmed sellel eesmärgil kasutamiseks. Kättetoimetatavatel dokumentidel peab olema Rumeenia avaliku sektori asutuse või institutsiooni väljastatud e-allkirja sertifikaadil põhinev kvalifitseeritud e-allkiri või täiustatud e-allkiri, mis asendab kohtu pitserit ja kohtuistungi sekretäri allkirja, mida kohtukutsed peavad sisaldama (uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 154 lõige 6).

– Kohtukutsed ja muud menetlusdokumendid loetakse kättetoimetatuks, kui kasutatud süsteemist saadakse teade, et adressaadi esitatud teabe kohaselt on need temani jõudnud (uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 154 lõige 6^1).

– Maksekäsu erimenetlus

– Maksekäsk antakse kohalolevale poolele või see edastatakse viivitamata kõigile pooltele kooskõlas õigusnormidega (uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1022 lõige 5).

Avaldused tuleb täita rumeenia keeles.