Artikkel 17 - Avalikustatav teave
Perevägivallavastase seaduse (Zakon o zaštiti od nasilja u obitelji) kohaselt võib perevägivallatsejat karistada rahatrahvi või vabadusekaotusega. Lisaks võib peale väärteoseadusega (Prekršajni zakon) ette nähtud kaitsemeetmete rakendada vägivallatseja suhtes järgmisi kaitsemeetmeid:
1) psühhosotsiaalne sundravi;
2) kohtumäärus, millega vägivallatsejal keelatakse perevägivalla ohvrile läheneda, teda ahistada või jälitada;
3) ühisest kodust väljatõstmine;
4) narkootiliste ainete kuritarvitamise vastane sundravi.
Kohus võib kaitsemeetmeid rakendada ametlikult või volitatud taotleja, ohvri või Horvaatia Sotsiaaltöö Instituudi (Hrvatski zavod za socijalni rad) taotlusel. Kohus võib enne väärteomenetluse algatamist ohvri või mõne teise volitatud taotleja taotlusel määrata kaitsemeetmed, mis seisnevad perevägivalla ohvrile lähenemise, tema ahistamise või jälitamise keelus ning ühisest kodust väljatõstmises, kui eksisteerib otsene oht ohvri või tema pereliikmete või ühise leibkonna liikme turvalisusele.
Karistusseaduse (Kazneni zakon) artikli 65 kohaselt võib kohus rakendada kuriteo toimepanija suhtes järgmisi ennetusmeetmeid: psühhiaatriline sundravi; narkootiliste ainete kuritarvitamise vastane sundravi; psühhosotsiaalne sundravi; kohtumäärus, millega vägivallatsejal keelatakse teatavaid ülesandeid täita või tegevusi sooritada; kohtumäärus, millega kuriteo toimepanijal keelatakse mootorsõidukit juhtida; lähenemis-, ahistamis- või jälitamiskeeld; ühisest kodust väljatõstmine; internetile juurdepääsu keeld, vabadusekaotusliku karistuse täieliku ärakandmise järgne järelevalve ning loomade pidamise ja ostmise keeld.
Kui on mõistlik alus arvata, et konkreetne isik on toime pannud kuriteo, võivad kohus ja prokurör (državni odvjetnik) vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (Zakon o kaznenom postupku) artiklile 98 kehtestada ka kohtueelseid järelevalvemeetmeid, nagu teatavale isikule lähenemise keeld, teatava isikuga ühenduse võtmise või pidamise keeld, ohvri või muu isiku jälitamise või ahistamise keeld ja/või kodust väljatõstmine.
Naistevastase vägivalla akti, perevägivallaakti või vägivallatsejale lähedase isiku vastu suunatud vägivalla akti korral kuulavad kohus ja prokurör enne kohtueelsete järelevalvemeetmete kehtestamise üle otsustamist ära ohvri, et teha kindlaks, kas ohvri enda turvalisus või talle lähedase isiku turvalisus on ohus, ning ohvril on õigus kohtueelsete järelevalvemeetmete kohta tehtud otsus edasi kaevata.
Väärteoseaduse artikli 130 lõike 6 kohaselt võivad politseiametnikud juhul, kui on tõenäoline, et on toime pandud perevägivallaakt, kohapeal määrata kohtueelse järelevalvemeetme, millega keelatakse isikul, keda põhjendatult kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, külastada teatavat kohta või piirkonda, teatavale isikule läheneda või teatava isikuga ühendust võtta või ühendust pidada. Selle meetme võib määrata kuni kaheksaks päevaks, mille jooksul võib politsei taotleda kohtult meetme pikendamist.
Õigusnormid perevägivallatsejal perevägivalla ohvrile lähenemist, tema ahistamist või jälitamist keelavate kaitsemeetmete ja ühisest kodust väljatõstmise rakendamise kohta (Pravilnik o načinu provedbe zaštitnih mjera zabrane približavanja, uznemiravanja ili uhođenja žrtve nasilja u obitelji te mjere udaljenja iz zajedničkog kućanstva) (Narodne Novine (NN; Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) nr 28/19)
Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5
Kaitsemeetmed määratakse väärteoseaduse ja perevägivallavastase seaduse kohaselt.
Esimese astme kohtud, kelle pädevusse väärteoasjade menetlemine kuulub, võivad määrata kaitsemeetmeid perevägivalda kogenud isiku või politsei taotlusel või omal algatusel.
Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma
Asutused, kelle poole võib muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele Horvaatias tuginemiseks pöörduda
Politseiprefektuurid, kelle tööpiirkonnas asub kaitstava isiku alaline või ajutine elukoht Horvaatia Vabariigi territooriumil.
Asutused, kes on pädevad tagama selliste meetmete täitmist Horvaatias
Politseiprefektuurid, kelle tööpiirkonnas asub kaitstava isiku alaline või ajutine elukoht Horvaatia Vabariigi territooriumil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 606/2013 (tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta) rakendamise seaduse (Zakon o provedbi Uredbe (EU) br. 606/2013 Europskog parlamenta i Vijeća od 12. lipnja 2013. o uzajamnom priznavanju zaštitnih mjera u građanskim stvarima) artikliga 3.
Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1
Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 606/2013 (tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta) rakendamise seaduse artikliga 4 on kaitsemeetmeid kohandama pädevad väärteoasju menetlema pädevad esimese astme kohtud kaitstava isiku alalise või ajutise elukoha alusel Horvaatia Vabariigi territooriumil.
Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13
Kohtud, kellele tuleb esitada kaitsemeetme tunnustamisest keeldumise avaldus, on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 606/2013 (tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta) rakendamise seaduse artikliga 5 väärteoasju menetlema pädevad esimese astme kohtud kaitstava isiku alalise või ajutise elukoha alusel Horvaatia Vabariigi territooriumil.
Kohtud, kellele tuleb esitada kaitsemeetme täitmisest keeldumise avaldus
Seda Horvaatia Vabariigis ei kohaldata, sest väärteoasju menetlema pädevale esimese astme kohtule võib kaitsemeetme tunnustamisest ja täitmisest keeldumise avalduse esitada ka ohustav isik. Kaitsemeetme täitmisest keeldumise avaldust ei saa esitada iseseisva õiguskaitsevahendina.
Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul
Horvaatia keel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 606/2013 (tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta) rakendamise seaduse artikliga 6.