Kriminaalmenetluse lühikirjeldus
Allpool on tehtud kokkuvõte kriminaalmenetluse etappidest.
Eri etappe on kokku viis: uurimine, vahemenetlus, kohtumenetlus, edasikaebemenetlus ja täitemenetlus.
- Uurimine (Ermittlungsverfahren): kui Teid kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, algatavad õiguskaitseasutused (prokurör või politsei) Teie suhtes uurimise. Selle eesmärk on selgitada välja, kas Teie vastu esitatud kahtlustused on põhjendatud. Selleks võidakse kasutada mitmesuguseid uurimismeetmeid, näiteks korraldada Teie kodus läbiotsimine. Kui uurimine on lõpule viidud, otsustab prokurör, kas menetlus lõpetada, kuna puuduvad tõendid või kuna selleks on muid põhjuseid, või siis esitada Teie vastu süüdistus.
- Vahemenetlus (Zwischenverfahren): vahemenetluse raames kaalub kohus esitatud süüdistusi ja teeb otsuse menetluse lõpetamise või jätkamise kohta. Kui kohus esitatud tõenditele tuginedes usub, et süüdimõistmine on tõenäoline, käivitab ta kohtumenetluse.
- Kohtumenetlus (Hauptverfahren): selles etapis valmistab kohus kohtumenetluse ette ja viib selle läbi. Süüdistust arutatakse tavaliselt suulisel ärakuulamisel kättesaadavate tõendite (tunnistajate ütlused, dokumendid jne) alusel. Teile antakse ka võimalus süüdistuse kohta märkusi teha ja esitada sündmustest oma nägemus. Kui tehakse süüdimõistev otsus, määratakse Teile tavaliselt karistus. Noorte vastu algatatud kriminaalasjade puhul määrab kohus karistuse asemel sageli muud, harimise eesmärgil võetavad meetmed, millel ei ole karistusega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi. Kui süüdimõistvat otsust ei tehta, mõistetakse Teid õigeks.
- Edasikaebamine (Rechtsmittelverfahren): teatava tähtaja jooksul on Teil võimalus süüdimõistev otsus edasi kaevata. Fakti- ja õigusküsimusi käsitlevas apellatsioonimenetluses (Berufungsverfahren) toimub uus kohtumenetlus kõrgema astme kohtus ja selle käigus võetakse vajaduse korral arvesse uusi tõendeid. Kassatsioonimenetluses (Revisionsverfahren) vaadatakse otsus läbi üksnes selleks, et teha kindlaks, kas otsuse tegemisel on rikutud õigusnorme. Kohtuotsust ei tohi täitmisele pöörata enne selle jõustumist.
- Täitemenetlus (Vollstreckungsverfahren): viimasena, kui kohtuotsus on jõustunud, pööratakse määratud karistus täitmisele täitemenetluse korras. Selles etapis võidakse teha veel teatavaid otsuseid, sealhulgas otsus õigusrikkuja ennetähtaegse vabastamise kohta (jättes karistuse ülejäänud osa tingimisi kohaldamata).
Eelnevast võib esineda ka kõrvalekaldeid. Peamiselt tähendab see selliseid lahendusi nagu menetluse lõpetamine (Einstellung des Verfahrens), käskmenetlus (Strafbefehlsverfahren) ja kiirendatud menetlus (beschleunigtes Verfahren). Alaealisi käsitleva kriminaalõiguse valdkonnas kasutatakse ka alaealistele ette nähtud lihtsustatud kohtumenetlusi.
Kriminaalmenetluse etappide ja Teie õigustega seotud üksikasjalik teave on esitatud järgnevatel lehtedel. See teave ei asenda õigusalast nõu ning selle eesmärk on vaid anda juhiseid.
Vajaliku teabe leidmiseks klikkige alltoodud linkidel
Minu õigused kohtumenetluse ajal
Minu õigused pärast kohtumenetlust
Lingid
Kriminaalmenetluse seadustik (Strafprozessordnung) (ingliskeelne versioon)
Noortekohtute seadus (Jugendgerichtsgesetz) (ingliskeelne versioon)