1 Kas liikmesriigis on kehtestatud seadusjärgne abikaasade varasuhe? Mida see endast kujutab?
Jah, selline süsteem on kehtestatud. See sisaldab norme abikaasadevahelise ülalpidamiskohustuse kohta nii abielu ajal kui ka pärast abielu lõppemist. Lisaks sisaldab see norme abikaasade selliste õiguste ja kohustuste kohta nii abielu ajal kui ka pärast abielu lõppemist, mis on seotud varade, võlakohustuste, ühise eluaseme ja selle sisustuse ning abikaasade kingitustega teineteisele.
2 Kuidas saavad abikaasad oma varasuhet korraldada? Millised ametlikud nõuded sellisel juhul kehtivad?
Abikaasadel võib olla kaht liiki vara: abieluvara ja isiklik vara. Kogu abikaasa vara loetakse abieluvaraks, välja arvatud juhul, kui on tegemist isikliku varaga. Üldreeglina tuleb abieluvara igal vara jagamisel arvesse võtta. Vara saab isikliku vara hulka arvata järgmistel viisidel:
a) abieluvaralepingu alusel. Leping peab olema kirjalik, dateeritud ja abikaasade poolt allkirjastatud ning see tuleb registreerida Rootsi maksuametis;
b) kingitusena;
c) testamendiga;
d) soodustatud isiku selgesõnalise soovi alusel seoses elukindlustuse, õnnetusjuhtumikindlustuse, tervisekindlustuse, isiklike pensionisäästude või PEPPi (üleeuroopaline personaalne pensionitoode) säästudega.
3 Kas varasuhte korraldamise vabadusel on ka piiranguid?
Jah, on piiranguid. Näiteks on olemas kaitsemeetmed, mida kohaldatakse abielu ajal abikaasade ühise eluaseme ja selle sisustuse suhtes. Üks abikaasa ei tohi abikaasade ühiseks eluasemeks olevat vara teise abikaasa nõusolekuta müüa, üürile anda ega muul viisil käsutada. Need normid kehtivad isegi siis, kui abieluvaralepingu alusel on tegemist isikliku varaga, kuid mitte juhul, kui on tegemist kingitusena või testamendiga saadud isikliku varaga. Teine näide puudutab vara jagamist. Abikaasade ühine eluase ja selle sisutus lähevad selle abikaasa omandisse, kellel on neid rohkem vaja. Teatud tingimustel võib see kehtida isegi siis, kui vara kuulub teise abikaasa ainuomandisse. Abikaasa, kelle omandisse antakse ühine eluase, peab seejärel teisele abikaasale selle kompenseerima muu vara arvelt või maksma rahalist hüvitist. Kolmas näide on seotud ühe abikaasa surmaga. Pärast ühe abikaasa surma on üleelanud abikaasal õigus saada teatud miinimumväärtuse ulatuses vara, isegi kui sellise vara puhul on tegemist isikliku varaga või kui see on testamendiga jäetud kellelegi teisele.
4 Millised on abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed abikaasade varasuhtele?
Rootsi õigus ei sisalda lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitlevaid sätteid. Rootsi õiguse kohaselt lõppeb abielu ühe abikaasa surma või lahutuse korral. Abielu lõppemise korral jaotatakse abikaasade vara nende vahel vara jagamise teel. Mõnel juhul võib ühel abikaasal olla vähemalt üleminekuperioodil õigus ka elatisele.
5 Kuidas mõjutab abikaasade varasuhet ühe abikaasa surm?
Rootsi õiguse kohaselt lõppeb abielu ühe abikaasa surma või lahutuse korral. Abielu lõppemise korral jaotatakse abikaasade vara nende vahel vara jagamise teel. Ühe abikaasa surma korral kuulub vara jagamisele surnud abikaasa järeltulijate ja testamendijärgsete pärijate ning üleelanud abikaasa vahel. Paari ühised lapsed ja nende lapsed ei päri siiski enne, kui mõlemad abikaasad on surnud.
6 Milline ametiasutus on pädev tegema otsuseid abikaasade varasuhtega seotud asjades?
Abikaasad võivad vara ise jagada. Kui nad on ühel meelel, on ainus nõue, et vara jagamise kohta koostatakse kirjalik leping ja selle allkirjastavad mõlemad pooled. Kui pooled ei saavuta üksmeelt, võib kohus määrata vara jagaja, kelle otsuse võivad pooled kohtus vaidlustada.
7 Millised on abikaasade varasuhtest tulenevad tagajärjed abikaasa ja kolmanda isiku vahelistele õigussuhetele?
Kumbki abikaasa vastutab oma võlgade tasumise eest ise. Ühe abikaasa võlausaldajal ei ole seega õigust nõuda, et tema nõue täidetakse teise abikaasa vara arvelt, sõltumata sellest, kas tegemist on abieluvara või teise abikaasa isikliku varaga. Samuti on olemas õigusnormid, mis kaitsevad võlausaldajaid selle eest, et abikaasad teevad ühiselt vara võlausaldajale kättesaamatuks. Näiteks ei saa üks abikaasa otsustada, et tema isiklik vara kuulub ühisvara hulka, kui sellise otsuse eesmärk on vältida võlausaldaja nõuete täitmist.
8 Palun kirjeldage lühidalt oma riigis kohaldatavat abieluvara jagamise või realiseerimise menetlust
Üldreeglina tuleb abieluvara igal vara jagamisel arvesse võtta. Sellel reeglil on siiski mitu erandit. Kumbki abikaasa võib abieluvarast võtta nii suure osa, kui moodustavad tema võlad. Kumbki abikaasa võib samuti võtta oma riided ja isiklikud asjad, aga ka saadud kingitused.
Teatud pensioniõigused võib vara jagamisest samuti välja jätta. Selle vara väärtus, mis jääb üle abieluvarast, jagatakse enamasti abikaasade vahel võrdselt. Sellisel vara jagamisel on kummalgi abikaasal eelisõigus oma varale. Ühise eluaseme ja selle sisustuse suhtes kehtivad konkreetsed õigusnormid.
9 Milline on kinnisvara registreerimise menetlus ning milliseid dokumente või teavet harilikult kinnisvara registreerimiseks nõutakse?
Igaüks, kes omandab omandiõiguse kinnisvarale, peab esitama asjaomase omandiõigusega seotud kandetaotluse kinnistusametile (Lantmäteriet). Abikaasa või elukaaslane, kes omandas kinnisvara vara jagamise teel, ei ole aga kohustatud omandatava vara omandiõiguse kohta kandetaotlust esitama, välja arvatud juhul, kui vara kuulus varem teisele abikaasale või elukaaslasele. Kui vara on omandatud jagamise teel, tuleb vara jagamise dokument esitada koos kinnistusregistri kandetaotlusega.