1 Kas liikmesriigis on erinevaid registreeritud kooselu vorme? Palun selgitage nende vormide erinevusi
Alates samasooliste isikute abiellumisõiguse kehtestamise seaduse (Gesetz zur Einführung des Rechts auf Eheschließung für Personen gleichen Geschlechts) jõustumisest 1. oktoobril 2017 ei saa Saksamaal enam uut samasooliste kooselu registreerida. Samasoolised paarid saavad alates sellest kuupäevast abielu sõlmida ja neil on erisooliste abielupaaridega võrdsed õigused. Juba registreeritud kooselu saab abieluks vormistada. See ei ole siiski kohustuslik. Seega võib juba registreeritud kooselu samas vormis jätkata.
2 Kas liikmesriigis on registreeritud kooselu jaoks kehtestatud seadusjärgne varasuhe? Mida see endast kujutab? Missuguste registreeritud kooselu vormide suhtes seda kohaldatakse?
Saksamaa Liitvabariigis oli ajavahemikus 2001. aasta augustist kuni 2017. aasta septembrini (k.a) kahel samasoolisel inimesel õigus registreerida oma kooselu registreeritud kooselu seaduse (Gesetz über die Eingetragene Lebenspartnerschaft) alusel. Sellise registreeritud kooselu õiguslikud tagajärjed sarnanesid (ja sarnanevad endiselt) valdavalt abielu õiguslike tagajärgedega.
3 Kuidas saavad registreeritud elukaaslased oma varasuhet korraldada? Millised ametlikud nõuded sellisel juhul kehtivad?
Registreeritud partnerite varasuhetele kohaldatakse vara juurdekasvu tasaarvestuse (Zugewinngemeinschaft) korda, kui partnerid ei ole notariaalses kooselulepingus kokku leppinud teisiti. Registreeritud kooselu seaduse paragrahvi 6 alusel kehtib abikaasade vaheline seadusjärgne varasuhe vajalike muudatustega ka registreeritud partnerite suhtes. Registreeritud kooselu seaduse paragrahvi 7 alusel võib kooselulepingus kokku leppida ka teistsuguse varasuhte, st varalahususe (Gütertrennung), varaühisuse (Gütergemeinschaft) või Saksa-Prantsuse valikulise vara juurdekasvu tasaarvestuse (deutsch-französische Wahl-Zugewinngemeinschaft).
4 Kas varasuhte korraldamise vabadusel on ka piiranguid?
Teave abikaasade varasuhte kohta kehtib vajalike muudatustega ka registreeritud partnerite suhtes.
5 Millised on kooselu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed registreeritud kooselust tulenevale varasuhtele?
Registreeritud kooselu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise tagajärgede puhul on eeskuju võetud abielulahutuse ja lahuselu tagajärgedest, nii et põhimõtteliselt võib tutvuda abielusid käsitleva teabega. Tagajärjed erinevad olenevalt valitud varasuhtest. Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte korral toimub varasuhte lõppemisel (näiteks registreeritud partneri surma, registreeritud kooselu lõpetamise või teistsuguse varasuhte lepingulise kokkuleppimise korral) vara juurdekasvu tasaarvestus. Vara juurdekasvu tasaarvestus tähendab, et partner, kes on registreeritud kooselu ajal kogunud rohkem vara kui teine partner, peab teisele partnerile rahalise maksena hüvitama poole oma kogunenud vara ja teise partneri kogunenud vara vahest.
Varaühisuse varasuhte puhul toimub registreeritud kooselu lõpetamisel ühisvara jagamine (vajaduse korral pärast kohustuste täitmist). Põhimõtteliselt on kummalgi partneril õigus poolele järelejäänud varast. Kui aga registreeritud partnerid on kokku leppinud varalahususes, on nende varad täiesti lahus ja seega varasuhte lõppemisel vara tasaarvestust ei toimu.
6 Kuidas mõjutab registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi ühe registreeritud elukaaslase surm?
Registreeritud kooselu seaduse paragrahvi 10 kohaselt on registreeritud partnerite seadusjärgne pärimisõigus võrdsustatud abikaasade seadusjärgse pärimisõigusega.
7 Milline ametiasutus on pädev tegema otsuseid registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgedega seotud asjades?
Registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgedega seotud asju on pädev menetlema perekonnakohus (Familiengericht). Menetlust perekonnaasjades ja hagita menetlust käsitleva seaduse (Gesetz über das Verfahren in Familiensachen und in den Angelegenheiten der freiwilligen Gerichtsbarkeit) paragrahvi 269 lõike 1 punkti 10 kohaselt kuuluvad sellised asjad registreeritud kooselu asjade alla. Vastavalt menetlust perekonnaasjades ja hagita menetlust käsitleva seaduse paragrahvi 270 lõike 1 teisele lausele koostoimes paragrahvi 111 lõikega 9 ja paragrahvi 112 lõikega 2 kehtivad nende suhtes vajalike muudatustega varasuhteid käsitlevaid asju reguleerivad sätted. Menetlus vastab abieluasjades (näiteks abielulahutus ja abielulahutusega seotud küsimused) või perekonnaasju puudutavates vaidlustes kohaldatavale menetlusele.
8 Kuidas mõjutavad registreeritud kooselust tulenevad varalised tagajärjed registreeritud elukaaslase ja kolmanda isiku vahelisi õigussuhteid?
Registreeritud kooselus elav isik vastutab üldjuhul ainult enda võlgade eest ja ainult enda varaga, nagu see on abieluliste varasuhete korral. See ei kehti nende tehingute kohta, mis on vajalikud perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks (registreeritud kooselu seaduse paragrahvi 8 lõige 2 koostoimes tsiviilseadustiku (Bürgerliches Gesetzbuch) paragrahviga 1357). Märkusi võimalike käsutuspiirangute kohta kohaldatakse vajalike muudatustega.
9 Palun kirjeldage lühidalt oma riigis kooselu lõppemise korral kohaldatavat vara jagamise või realiseerimise menetlust
Ühine eluase ja majapidamistarbed võidakse lahuselu ajal (registreeritud kooselu seaduse paragrahvid 13 ja 14) jagada ajutiselt või pärast registreeritud kooselu lõpetamist (registreeritud kooselu seaduse paragrahv 17 koostoimes tsiviilseadustiku paragrahvidega 1568a ja 1568b) alaliselt.
10 Milline on kinnisvara registreerimise menetlus ning milliseid dokumente või teavet harilikult kinnisvara registreerimiseks nõutakse?
Kehtivad abikaasade vahelise seadusjärgse varasuhte üldpõhimõtted vajalike muudatustega. Kui registreeritud partnerite varasuhteks on vara juurdekasvu tasaarvestus, ei muutu nende lahusvara ühisvaraks. Seega ei ole vaja kinnistusraamatu (Grundbuch) kandeid parandada. See kehtib ka registreeritud kooselu aegsete kinnisvaraostude kohta. Registreeritud partnerid võivad osta vara nende eelistatud õiguslikus vormis (näiteks kaasomand (Bruchteilsgemeinschaft) või ühisomand (Gesamthandsgemeinschaft)). Samad põhimõtted kehtivad varalahususe varasuhte kohta. Ainult juhul, kui partnerid valivad oma varasuhteks varaühisuse, peavad nad esitama kinnistusametile (Grundbuchamt) notariaalse kooselulepingu ja taotlema kinnistusraamatu kannete parandamist.