Eesti on väike riik ning kõiki digitaalseid avalikke teenuseid hallatakse riigi (mitte piirkondlikul) tasandil. Peamised Eestis kasutatavad avalikud elektroonilised teenused ja portaalid on järgmised.
- Riigiportaal eesti.ee – veebikeskkond, kust saab ajakohast teavet kõigi riigiga seotud tegevuste kohta eri eluvaldkondades, nagu haridus, perekonnasündmused, tervishoid, sotsiaalkindlustus jne. Samuti saab portaalist praktilisi suuniseid ja nõuandeid selle kohta, kust leida avalikke teenuseid ja kuidas neid kasutada. Kättesaadav aadressil https://www.eesti.ee/et.
- E-rahvastikuregister – rahvastikuregistri teenuseid koondav elektrooniline iseteenindusportaal. Kättesaadav aadressil https://www.rahvastikuregister.ee.
- E-äriregister – portaal, kust saab õiguslikke ja statistilisi andmeid Eesti äriühingute, mittetulundusühingute, sihtasutuste, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning füüsilisest isikust ettevõtjate kohta, samuti saab e-äriregistris registreerida uue äriühingu või esitada teatavaid äriühinguga seotud dokumente. Kättesaadav aadressil https://ariregister.rik.ee/est.
- E-kinnistusraamat – sisaldab õiguslikke andmeid kõigi kinnistute kohta Eestis. Kättesaadav aadressil https://kinnistusraamat.rik.ee/Login.aspx?lang=Est.
- Kinnistuportaal – kasutatakse kinnistamisavalduste esitamiseks. Kättesaadav aadressil https://kinnistuportaal.rik.ee/login.aspx?ReturnUrl=%2fKAEP%2flogin.aspx.
- Karistusregister – sisaldab andmeid karistatud isikute ja neile mõistetud karistuste kohta. Kättesaadav aadressil https://www.rik.ee/et/karistusregister/andmetega-tutvumine.
- E-toimik – kasutatakse elektrooniliseks osalemiseks tsiviil- ja halduskohtumenetlustes, kriminaal- ja väärteomenetlustes. Kättesaadav aadressil http://www.e-toimik.ee.
- (Elektrooniline) Riigi Teataja – võrguväljaanne, kus avaldatakse kõik Eesti õigusaktid. Kättesaadav aadressil http://www.riigiteataja.ee.
- Ametlikud teadaanded – väljaanne, kus avaldatakse kõik teated, kutsed ja teadaanded, mille avaldamise kohustus tuleneb Eesti õigusaktidest. Kättesaadav aadressil https://www.ametlikudteadaanded.ee.
- Kesksete hangete veebileht – kasutatakse ministeeriumide ja muude ametiasutuste seadmete soetamiseks. Kättesaadav aadressil https://kesksedhanked.rik.ee.
- Abieluvararegister – sisaldab andmeid abikaasade valitud abieluvararežiimide ja abieluvaralepingute kohta. Kättesaadav aadressil https://abieluvararegister.rik.ee.
- E-laevakinnistusraamat – sisaldab Eesti mere- ja siseveelaevade andmeid. Kättesaadav aadressil https://laevakinnistusraamat.rik.ee.
- E-notar – keskkond, mis aitab notareid nende igapäevatöös ning võimaldab elektroonilist suhtlust notarite ja riigi vahel. Teenus ei ole kättesaadav üldsusele, vaid ainult notaritele ja notaribüroode töötajatele.
- Elektrooniline arestimissüsteem (e-arest) – hõlbustab riigi-, krediidi- ja makseasutuste teabevahetust. Selleks et teenust kasutada, tuleb Registrite ja Infosüsteemide Keskusele (RIK) esitada digitaalselt allkirjastatud taotlus. Teenus ei ole kättesaadav üldsusele.
Enamikku neist teenustest toetab Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK), kuid iga teenus kuulub eri avaliku sektori asutuse (mitmesugused ministeeriumid, kohtud) pädevusalasse.
Enamikku teenuseid saab kasutada Eesti mobiilsete autentimisteenustega Smart-ID ja Mobiil-ID või riikliku ID-kaardi ja kaardilugejaga. Riigiportaali pääseb ka Euroopa Liidu liikmesriigi eID (EU eID) abil.
Eesmärk ja ulatus: Eesti riik rahastab kaht liiki õigusabi andmist Eesti kodanikele ja Eestis elavatele inimestele:
- esmane õigusnõustamine, mida pakuvad juriidilised isikud riigi toel;
- riigi õigusabi, mille puhul osutatakse isikule õigusabiteenust riigi kulul.
Pädev asutus:
- esmast õigusnõustamist pakuvad riigi toel järgmised juriidilised isikud, kelle valib kindlaks tähtajaks Justiits- ja Digiministeerium:
- OÜ Hugo, https://hugo.legal (üldine esmane õigusnõustamine kõigile Eesti elanikele, kelle sissetulek on kuni 1200 eurot kuus);
- MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koda, https://epikoda.ee/mida-me-teeme/noustamine/oigusnoustamine (üldine esmane õigusnõustamine puuetega inimestele);
- Eesti Pensionäride Ühenduste Liit, http://www.eakad.ee/tasuta-oigusabi/ (üldine esmane õigusnõustamine pensionäridele);
- riigi õigusabi – taotlus esitatakse üldjuhul Eesti kohtutele. Riigi õigusabi pakuvad Eesti advokaadid ja seda koordineerib Eesti Advokatuur.
Kasutustingimused:
- üldjuhul esitatakse riigi õigusabi saamiseks taotlus kohtule. Riigi õigusabi taotlus esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile juhul, kui isik on kahtlustatav kriminaalasjas, milles kaitsja osavõtt ei ole kohustuslik;
- taotlusvorm on kättesaadav Justiits- ja Digiministeeriumi veebisaidil ning igas kohtus ja advokaadibüroos. Kui kriminaalmenetluses kahtlustatav füüsiline isik esitab taotluse kaitsja määramiseks, kohaldatakse lihtsustatud menetlust. Sellisel juhul tuleb taotluses esitada vaid taotleja andmed, keel, milles ta on võimeline riigi õigusabi pakkujaga suhtlema, ning viide kriminaalasjale, mille puhul kaitsja osavõttu taotletakse;
- riigi õigusabi saamise taotlus esitatakse eesti keeles. Taotluse võib esitada ka inglise keeles, kui õigusabi taotleb füüsiline isik, kelle elukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, või juriidiline isik, mille asukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis;
- füüsilisest isikust taotleja peab riigi õigusabi taotlusele lisama enda allkirjastatud teatise oma majandusliku seisundi kohta ning võimaluse korral ka muud tõendid, mis tema majanduslikku seisundit iseloomustavad. Teatist oma majandusliku seisundi kohta ei pea lisama kriminaalmenetluses kahtlustatav, kes taotleb endale kaitsja määramist. Isik, kelle elukoht ei ole Eestis, lisab taotlusele elukohariigi pädeva asutuse teatise tema ja tema perekonnaliikmete kolme viimase aasta sissetuleku kohta. Kui teatist ei ole taotlejast sõltumatutel põhjustel võimalik esitada, võib riigi õigusabi andmise otsustada ilma teatiseta;
- majandusliku seisundi teatise vorm on kättesaadav Justiits- ja Digiministeeriumi veebisaidil ning igas kohtus ja advokaadibüroos.
E-dokumendi õiguslik toime: –
Võimalus läbida kogu menetlus internetis: jah, kohtutele saab taotluse esitada elektrooniliselt.
Maksumus:
- OÜ HUGO pakub 5 euro suuruse tasu eest esmast õigusnõustamist kõigile Eesti elanikele, kelle brutosissetulek on kuni 1200 eurot kuus. Õigusnõu antakse abivajajaga kohtudes või viimase nõusolekul videosilla või telefoni teel. Teenuse saamiseks tuleb abivajajal maksta 5 eurot omaosalustasu. Selle eest saab kaks tundi õigusnõu kas kohtumisega või inimese nõusolekul ka videosilla või telefoni teel. Järgnevad kolm tundi õigusnõu on võimalik saada soodushinnaga 45 eurot tunnis;
- riigi õigusabi tagab riik ja see on üldjuhul tasuta. Siiski võidakse riigi õigusabi anda kohustusega see hiljem hüvitada.
Link:
lisateave selle kohta, kuidas saada Eestis riigi õigusabi, on kättesaadav Eesti Advokatuuri veebisaidil.
Eesmärk ja ulatus:
Eestis puuduvad riiklikud (elektroonilised või mitteelektroonilised) hüvitusskeemid. Kriminaalmenetluses saab kannatanu esitada süüdistatava vastu tsiviilhagi kahju hüvitamiseks või nõuda kahju hüvitamist eraldi tsiviilkohtumenetluse raames.
Pädev asutus: kohtud
Kasutustingimused:
Eestis on võimalik hüvitist nõuda tavapärase tsiviilkohtumenetluse raames või kahju hüvitamise nõude esitamisega kriminaalmenetluse raames.
E-dokumendi õiguslik toime: –
Võimalus läbida kogu menetlus internetis: –
Maksumus: –
Link: lisateave selle kohta, kuidas saada hüvitist kriminaalmenetluse raames, on kättesaadav siin.
Eesmärk ja ulatus: tsiviilasju saab Eestis algatada elektrooniliselt e-toimiku portaalis.
Pädev asutus: e-toimiku portaali haldab Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK).
Kasutustingimused:
- e-toimiku portaalile pääseb internetis juurde aadressil https://etoimik.rik.ee, kus saab sisse logida Eesti mobiilse autentimisteenusega Mobiil-ID ning riikliku ID-kaardi (isikukood) ja kaardilugejaga;
- e-toimiku süsteemi saavad kasutada nii tsiviil- ja halduskohtumenetluste kui ka kriminaal- ja väärteomenetluste pooled. Tsiviil- ja halduskohtumenetluste puhul on võimalik algatada kohtuasja ning esitada dokumente ja kaebusi menetlusse. Kriminaal- ja väärteomenetluses on võimalik esitada piiratud hulgal dokumente seoses olemasolevate kohtumenetlustega. Võla- või elatisnõude puhul saab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitada ainult interneti teel.
E-dokumendi õiguslik toime: sama mis paberkandjal dokumentidel.
Võimalus läbida kogu menetlus internetis: jah
Maksumus: e-toimiku kasutamine on tasuta, kuid kohtutele avalduste ja apellatsioonkaebuste esitamiseks tuleb tasuda tavapärane riigilõiv. Riigilõivu on võimalik tasuda pangalingi kaudu nii e-toimiku süsteemis kui ka süsteemiväliselt tavalises internetipangas või pangakontoris.
Link:
lisateave e-toimiku kohta on kättesaadav aadressil https://www.rik.ee/et/e-toimik/e-toimiku-tutvustus.
Rohkem teavet kohtuasjade elektroonilise menetlemise ja elektroonilise teabevahetuse kohta kohtutega on esitatud siin.
Eesmärk ja ulatus: dokumentide tavapärase kättetoimetamise kõrval toimetavad Eesti kohtud dokumente kätte ka e-toimiku infosüsteemi kaudu, kus menetluses osaleja saab tutvuda kõigi oma kohtuasjaga seotud dokumentidega. Samuti võidakse dokumendid Eesti kohtumenetlustes osalejatele kätte toimetada e-posti teel.
Pädev asutus: kohtud
Kasutustingimused:
- dokumendid võidakse elektrooniliselt kätte toimetada kõigile Eesti kohtumenetlustes osalejatele, kes on kohtule sel otstarbel andnud oma e-posti aadressi;
- samuti võidakse dokumendid kätte toimetada elektrooniliselt e-toimiku süsteemi kaudu, kuid dokument loetakse kättetoimetatuks alles siis, kui isik selle e-toimiku süsteemis avab. E-toimiku süsteemile pääseb juurde Eesti mobiilse autentimisteenusega Mobiil-ID või riikliku ID-kaardi ja kaardilugejaga.
E-dokumendi õiguslik toime: sama mis mitteelektroonilistel dokumentidel.
Võimalus läbida kogu menetlus internetis: jah, dokumendid toimetatakse kätte kas e-posti teel (digitaalselt allkirjastatud dokumendid) või e-toimiku portaali kaudu. Dokument loetakse e-toimiku portaalis kättetoimetatuks siis, kui saaja avab dokumendi. Saajal on võimalik dokument e-toimiku süsteemist alla laadida.
Maksumus: tasuta
Link:
lisateave kohtudokumentide elektroonilise kättetoimetamise kohta Eestis on kättesaadav siin.
Eesmärk ja ulatus: elektroonilisi sundenampakkumisi korraldavad Eesti kohtutäiturid.
Pädev asutus:
- sundenampakkumisi korraldavad Eesti kohtutäiturid. Eesti kohtutäiturite nimekiri on kättesaadav Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (kohtutäiturite kutseorganisatsioon) veebisaidil: https://kpkoda.ee/kohtutaiturid/kohtutaiturid-kontakt/;
- Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hallatav elektrooniliste sundenampakkumiste portaal (oksjonikeskkond) on kättesaadav siin.
Kasutustingimused:
- oksjonil osalemiseks peab enampakkumisel osaleda sooviv isik end registreerima konkreetsele oksjonile enampakkumise teates märgitud korras ja tähtajal ning tasuma tagatisraha, kui tagatisraha tasumine on seatud oksjonil osalemise tingimuseks ning isik ei ole seaduse alusel tagatisraha tasumisest vabastatud. Pakkumisi saavad oksjonil teha oksjonile registreeritud osalejad, kellel on selleks vajalik õigus- ja teovõime ning kelle õigust oksjonil osaleda ei ole seadusega või muul alusel piiratud;
- avaliku enampakkumise osavõtutaotlus peab olema allkirjastatud kas digitaalselt või käsitsi. Osavõtutaotluse saab soovija esitada e-posti teel, edastades selle kohtutäiturile avaliku enampakkumise kuulutuses näidatud aadressile või laadides selle üles oksjonikeskkonnas. Osavõtutaotlus ei pea olema krüpteeritud, kuid kohtutäitur määrab konkreetse registreerumise korra. Suulise enampakkumise korral peab ümbrik olema suletud;
- internetipõhises oksjonikeskkonnas pakkumist tehes on vajalik sisse logida kas ID-kaardi, mobiilse identimisteenuse või kasutajanime ja parooliga.
E-dokumendi õiguslik toime: ei kohaldata.
Võimalus läbida kogu menetlus internetis: jah
Maksumus:
- tasumisele kuuluvad summad (tagatisraha, kulud, ostuhind jne) tasutakse elektrooniliselt internetipanga vahendusel kohtutäituri määratud pangakontole või oksjonikeskkonnas makseteenuse pakkuja kaudu. Täpne summa sõltub asjaomasest enampakkumisest.
Link:
lisateave Eestis toimuvate avalike sundenampakkumiste kohta on kättesaadav siin.
Eesmärk ja ulatus: lepitamist käsitlevad eeskirjad on sätestatud lepitusseaduses. Lepitusseadusega ettenähtud lepitusmenetlust kasutatakse selliste tsiviilvaidluste lahendamiseks, millel on lepitatav sisu. Internetipõhine lepitusteenus ei ole Eestis praegu kättesaadav. Lepitamise ülesande saab eriseadusega panna ka riigi või kohaliku omavalitsuse asutusele.
Pädev asutus:
- lepitusseaduse kohaselt võib lepitajaks olla iga füüsiline isik, kellele pooled on teinud ülesandeks lepitajana tegutseda. Samuti võivad lepitajana tegutseda vandeadvokaadid ja notarid;
- perekonnaõiguse valdkonna lepitajad on loonud kutseorganisatsiooni – Eesti Lepitajate Ühing, mis pakub ka piiriülest perelepitust;
- õiguskantsler lahendab isiku avalduse alusel diskrimineerimisvaidlusi, kui isikut on diskrimineeritud seoses tema soo, rassi, rahvuse (etnilise kuuluvuse), nahavärvuse, keele, päritolu, usutunnistuse või usulise veendumuse, poliitilise või muu veendumuse, varalise või sotsiaalse seisundi, vanuse, puude, seksuaalse suundumuse või muu seaduses nimetatud diskrimineerimistunnuse tõttu;
- riiklik lepitaja tegeleb lepitamisega kollektiivsete töövaidluste korral.
Kasutustingimused
- lepitust või vahendust saab kasutada igaüks Eestis.
E-dokumendi õiguslik toime: –
Võimalus läbida kogu menetlus internetis: ei ole võimalik
Maksumus: lepitusega kaasnevad kulud kannavad pooled ning need sõltuvad lepitajaga sõlmitud kokkuleppest.
Lingid
Lisateave Eestis osutatavate vahendusteenuste kohta on kättesaadav siin.
Lepitusseadus on kättesaadav siin (eesti keeles).
Lisateave Eesti Lepitajate Ühingu kohta on kättesaadav siin.
Eesmärk ja ulatus:
- Eestis saab nii äriühingu asutada kui ka äriühinguid käsitleva teabega tutvuda elektrooniliselt. Sel eesmärgil on loodud üldsusele kättesaadav keskne portaal – e-äriregister (https://ariregister.rik.ee/est), kus on lisaks üldisele otsingufunktsioonile ja äriühingu asutamise võimalusele kättesaadavad ka lisateenused. E-äriregister sisaldab andmeid kõigi Eestis registreeritud juriidiliste isikute kohta. Lisaks on registri kaudu kättesaadav Eestis tegutsevate välismaiste äriühingutega seotud teave;
- e-äriregistri portaalis saab samuti registreerida uue äriühingu, füüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühingu ning riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse. Selle jaoks on e-äriregistri veebisaidil spetsiaalne jaotis („Asutamine“).
Pädev asutus:
- e-äriregistri portaali on loonud ja seda toetab Registrite ja Infosüsteemide Keskus, mis kuulub Eesti Justiits- ja Digiministeeriumi haldusalasse. Registri sisu haldab aga Tartu Maakohtu registriosakond, kes on pädev asutus registriandmete muutmiseks;
- kui e-äriregistri kasutamisel tekib probleeme, saab kasutada e-äriregistri portaalis esitatud kontaktivormi või kontaktandmeid. Tartu Maakohtu registriosakonna kontaktandmed on kättesaadavad kohtu veebisaidil.
Kasutustingimused:
- e-äriregistrisse saab siseneda Eesti ID-kaardiga (ja kaardilugejaga) või riiklike mobiilsete autentimisteenustega Mobiil-ID ja Smart-ID;
- Belgia, Soome, Läti ja Portugali elanikud saavad e-äriregistrisse siseneda oma riigi ID-kaardiga (ja kaardilugejaga). Samuti saab portaali siseneda Leedu Mobiil-ID ning Leedu ja Läti Smart-ID teenuste kaudu;
- registreeritud (tasuliste teenuste) kasutajad saavad portaali siseneda kasutajanime ja salasõnaga.
E-dokumendi õiguslik toime: –
Võimalus läbida kogu menetlus internetis: jah, Eestis saab äriühingu asutada e-äriregistris.
Lõivud:
- e-äriregistri üldteenused (äriühingute, nende registrikoodide ja neid käsitleva üldise teabe otsing) on tasuta;
- selleks et saada konkreetset teavet äriühingu kohta (nt aastaaruanne, põhikiri), tuleb tasuda 2 eurot dokumendi kohta. Maksta saab internetipanga kaudu;
- äriühingu asutamisel e-äriregistris tuleb maksta riigilõiv. Riigilõiv oleneb äriühingu vormist ning see on sätestatud riigilõivuseaduses. Näiteks kõige tavalisemat tüüpi äriühingu (osaühing) asutamiseks tuleb tasuda 145 euro suurune riigilõiv;
- e-äriregistris on võimalik kõrvalteenusena kasutada e-arveldajat, mis on Eesti väikeettevõtjatele mõeldud raamatupidamistarkvara. See teenus on esimesel aastal tasuta. Teavet selle teenuse kohta saab e-arveldaja veebisaidilt.
Link: e-äriregister on kättesaadav aadressil https://ariregister.rik.ee/est.
Eesmärk ja ulatus:
- Eestis ei pakuta õigusvaldkonnaga seotud internetipõhist avalikku tõlketeenust, välja arvatud teatavate määruses (EL) 2016/1191 loetletud avalike dokumentide puhul;
- rahvastikuregistris saab sünni- ja abielutõendeid ning abielulahutuse tõendeid (ka elektrooniliselt) taotleda inglise, saksa ja prantsuse keeles, kui neid dokumente on vaja kasutada teises riigis;
- ühe Eesti ametiasutuse väljastatud dokumente ei ole vaja edastada teisele Eesti ametiasutusele, sest kõigil Eesti ametiasutustel on juurdepääs rahvastikuregistrile, kus säilitatakse isikuandmeid ja teavet perekonnasündmuste kohta;
- Eesti kohtutes ja muudes haldusasutustes toimub menetlus riigikeeles (eesti keel). Kui isik soovib esitada mõnele Eesti ametiasutusele kaebuse, nõude, petitsiooni vms, tuleb seda teha eesti keeles ning kasutada võib ükskõik milliseid kättesaadavaid tõlketeenuseid. Kõik Eesti ametiasutustele esitatavad ametlikud dokumendid, mis ei ole eesti keeles ega väljastatud Eesti ametiasutustes, tuleb aga lasta tõlkida vandetõlgil.
Pädev asutus:
- määruses (EL) 2016/1191 loetletud avalikke dokumente väljastab rahvastikuregister;
- Eestis vajavad kõik välismaised ametlikud dokumendid, mille tõlge peab olema ametlik või kinnitatud, vandetõlgi (vaba elukutse) tõlget. Vandetõlgina võib kutsealaselt tegutseda vaid inimene, kes on omandanud vandetõlgi kvalifikatsiooni. Vandetõlgiks saamise nõuded on sätestatud vandetõlgi seaduses (2013). Selleks et töötada vandetõlgina, peab isik läbima Justiits- ja Digiministeeriumi korraldatava eksami; seejärel väljastatakse talle kutsetunnistus ja tema nimi avaldatakse Justiits- ja Digiministeeriumi veebisaidi vandetõlkide lehel.
Kasutustingimused:
- kõigil inimestel, kelle andmeid säilitatakse Eesti rahvastikuregistris, on õigus taotleda juurdepääsu nende kohta registris talletatavatele andmetele; selleks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsus asutuse poole. Nende asutuste loetelu koos kontaktandmetega on kättesaadav siseministeeriumi veebisaidil;
- samuti saavad kõik isikud, kelle andmeid säilitatakse Eesti rahvastikuregistris, logida elektrooniliselt sisse e-rahvastikuregistri portaali. Portaali saab sisse logida Eesti mobiilsete autentimisteenustega Smart-ID ja Mobiil-ID või riikliku ID-kaardi ja kaardilugejaga. Portaali saab kasutada eesti, inglise ja vene keeles ning seal saab teatavaid tõendavaid avalikke dokumente taotleda elektrooniliselt. Võõrkeeltes on võimalik saada sünni- ja abielutõendeid ning abielulahutuse tõendeid. Neid saab taotleda inglise, prantsuse ja saksa keeles. Pärast taotluse esitamist ja asjaomase riigilõivu tasumist internetipõhiste makseteenuste kaudu saadetakse tõendid taotluses märgitud e-posti aadressile;
- Eesti vandetõlkide poole võivad pöörduda kõik isikud, kes soovivad mõne dokumendi ametlikku tõlget; nende kontaktandmed on esitatud Justiits- ja Digiministeeriumi veebisaidil.
E-dokumendi õiguslik toime:
- Eesti rahvastikuregistri väljastatavatel elektroonilistel tõenditel on samasugune õiguslik toime nagu paberkandjal väljastatud dokumentidel;
- vandetõlkide tõlgitud dokumendid on Eesti ametiasutuste silmis ametlikult tõlgitud dokumendid.
Võimalus läbida kogu menetlus internetis: jah, vt eespool.
Maksumus:
- rahvastikuregistrist võõrkeeles (inglise, prantsuse või saksa k), CIEC vormil või mitmekeelsel standardvormil tõendite väljastamise eest tuleb maksta riigilõivu. Võõrkeelse tõendi väljastamine maksab 10 eurot (paberil), 5 eurot (digitaalne) või 20 eurot (kui tõend on saadud välisriigis asuvalt Eesti saatkonnalt). CIEC vormil tõendi väljastamine maksab 10 eurot (paberil) või 5 eurot (digitaalne). Mitmekeelsel standardvormil tõendi väljastamine maksab 20 eurot (paberil) või 10 eurot (digitaalne);
- vandetõlgi tasu lepitakse kokku konkreetse vandetõlgiga.
Link:
- lisateave selle kohta, kuidas saada sünni- ja abielutõend või abielulahutuse tõend võõrkeeles, on kättesaadav aadressil http://www.rahvastikuregister.ee.
Vandetõlkide teave on avaldatud Justiits- ja Digiministeeriumi veebisaidi vastaval lehel. Sellel veebilehel on loetletud kõik vandetõlgid, nende kontaktandmed (nimi, e-posti aadress, telefoninumber, aadress) ja teave keelesuundade kohta. Eesti vandetõlkide kontaktandmed on esitatud ka Vandetõlkide Koja (vandetõlkide kutseorganisatsioon) veebisaidil.