E-kodanikuportaal e-Građani on veebisait, kus osutatakse kõiki võimalikke avalikke teenuseid veebis. Kui olete ELi või kolmanda riigi kodanik, kellel on mõne ELi liikmesriigi mandaat ehk oma e-identiteedi kinnitamise vahend, saate kasutada e-kodanikuportaali samamoodi, nagu Horvaatia kodanikud. Kolmandate riikide kodanikud, kellel ei ole ühegi ELi liikmesriigi mandaati, ei saa Horvaatia Vabariigis teenuseid kasutada. Horvaatia Vabariigis teenuste kasutamiseks on vaja Horvaatia isikukoodi (OIB) ja ELi kodanikel on selleks vaja piiriülese e-identimise mandaati, mida tunnustavad kõik ELi liikmesriigid. Välisriigi kodanik, kellel on Horvaatia isikukood, saab kasutada Horvaatias e-teenuseid.
Kuidas e-kodanikuportaali sisse logida?
E-kodanikuportaali sisselogimiseks kasutage oma mandaati, s.o oma e-identiteedi kinnitamise vahendit. Isikul, kes kasutab internetipanka, on tervishoiu- või kõrgharidusasutuse töötaja või üliõpilane või kellel on ettevõtte sertifikaat, on juba olemas kehtiv mandaat (ePASS kasutajanime ja salasõnaga, mToken või ID-kaart) ning ta saab kasutada e-kodanikuportaali.
Kuidas mõjutavad turbeastmed portaali kasutamist?
Avalikud e-teenused on liigendatud turbeastmete järgi.
E-kodanikuportaali teenustele juurdepääsuks peab kasutajal olema isikukood ja ta võib taotleda sellel põhinevaid mandaate. Taotleda saab esimese, teise või kolmanda astme mandaate (olenemata sellest, kas tegemist on avaliku või erasektori mandaatidega, nt ePASS, OBZ token, Zaba token, mToken, Certilia isiklik sertifikaat, Fina isiklik sertifikaat jms).
Mis saab siis, kui kasutajal ei ole mandaate?
Kui kasutajal ei ole mandaati, peab ta seda taotlema mandaatide väljaandjalt. Horvaatia Vabariigis on eri turbetasemetel kokku 27 mandaati.
Horvaatia Vabariigis vastu võetud mandaatide loetelu on kättesaadav veebilingi https://gov.hr/hr/lista-prihvacenih-vjerodajnica/1792 kaudu.
E-kodaniku süsteem on kättesaadav veebis või iPhone’i või Androidi rakenduse kaudu.
Horvaatias ei ole veebiteenuseid tasuta õigusabi taotlemiseks. Lisateave Horvaatias tasuta õigusabi saamise kohta on kättesaadav siin ja Euroopa e-õiguskeskkonna portaali Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku teabelehtedel.
Horvaatias ei ole kahju hüvitamisega seotud veebiteenuseid. Lisateave Horvaatias hüvitise saamise kohta on kättesaadav siin ja Euroopa e-õiguskeskkonna portaali Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku teabelehtedel.
Eesmärk ja ulatus: kodanikud saavad algatada tsiviilasja veebis justiits- ja haldusministeeriumi osutatava teenuse kaudu.
Pädev asutus: justiits- ja haldusministeerium
Kasutustingimused:
- õigustatud isikud: kõik, kellel on juurdepääs e-kodanikuportaali e-Građani / e-teabevahetusportaali e-Komunikacija kontole: kõik Horvaatia kodanikud; Horvaatias elavad ELi/EMP kodanikud; Horvaatias elavad kolmandate riikide kodanikud; digirändurid; ELi kodanikud piiriülese koostöö keskuse kaudu;
- tuvastamis- ja autentimisnõuded: teenustele pääseb ligi riikliku identimis- ja autentimissüsteemi NIAS kaudu (tuvastamine isikukoodi alusel). Teenusesse sisselogimiseks ja selle kasutamiseks peab isikul olema: e-kodanikuportaali konto ja ta peab taotlema süsteemi NIAS e-mandaati kõrgel (2) või kõrgemal turbeastmel (sobivate mandaatide loetelu on kättesaadav aadressil https://gov.hr/hr/lista-prihvacenih-vjerodajnica/1792); asjakohane allkirja sertifikaat;
- esitatavad dokumendid: –
E-dokumendi õiguslik toime: –
Võimalus läbida kogu menetlus internetis: jah
Maksumus: tasuta
Veebilingid
https://usluge.pravosudje.hr/komunikacija-sa-sudom/ (e-teabevahetusportaal e-Komunikacija)
Lisateave Horvaatias tsiviilasja veebis algatamise kohta on kättesaadav Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis:
Kuidas algatada kohtuasja? – Horvaatia
Kohtuasjade elektrooniline menetlemine ja elektrooniline teabevahetus kohtutega
Eesmärk ja ulatus: kohus võib edastada e-teabevahetusportaalis registreeritud pooltele kõik kohtutoimiku dokumendid (otsused ja esildised) e-teabevahetusportaali kaudu.
Pädev asutus: justiits- ja haldusministeerium
Kasutustingimused:
- õigustatud isikud: kõik, kellel on juurdepääs e-kodanikuportaalile e-Građani või kellel on e-teabevahetusportaali e-Komunikacija konto;
- tuvastamis- ja autentimisnõuded: teenustele pääseb ligi riikliku identimis- ja autentimissüsteemi NIAS kaudu (tuvastamine isikukoodi alusel);
- esitatavad dokumendid: –
E-dokumendi õiguslik toime: kui nõusolek on saadud ja kinnitatud, võimaldab see
õigusasutustel edastada teateid, vastuvõtuteatisi ja kutseid elektrooniliselt.
Võimalus läbida kogu menetlus internetis: jah
Maksumus: tasuta
Veebilink: https://usluge.pravosudje.hr/komunikacija-sa-sudom/ (e-teabevahetusportaal e-Komunikacija)
Lisateave on kättesaadav Euroopa e-õiguskeskkonna portaali Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku teabelehtedel: dokumentide kättetoimetamine: õigusdokumentide ametlik edastamine – Horvaatia.
Eesmärk ja ulatus: enampakkumiste e-teenus e-Dražba on finantsameti (FINA) teenus, mis võimaldab osaleda elektroonilistel avalikel enampakkumistel, kus täite-, pankroti- ja kindlustusmenetluste raames müüakse kinnis- ja vallasvara.
Pädev asutus: finantsamet (FINA)
Kasutustingimused:
– õigustatud isikud: ELi kodanikud;
– tuvastamis- ja autentimisnõuded: teenustele pääseb ligi riikliku identimis- ja autentimissüsteemi NIAS (tuvastamine isikukoodi alusel) (e-kodanikuportaal) ja e-allkirjastamise kaudu;
– esitatavad dokumendid:
- kehtiv digisertifikaat, mis kinnitab pakkuja isikut, ja sertifikaat, mis võimaldab kasutada selle isiku pakkumise kinnitamiseks täiustatud e-allkirja;
- elektroonilisel avalikul enampakkumisel osalemise taotluse vorm.
E-dokumendi õiguslik toime: –
Võimalus läbida kogu menetlus internetis: jah
Maksumus: tasuta
Veebilink: taotlusvorm
Lisateave Horvaatias sundenampakkumistel osalemise kohta on järgmistel aadressidel:
- https://www.fina.hr/documents/168187/633054/Brosura+PONIP+2021_engl.pdf/6266d9cc-9f23-312c-f94b-4e2a8b782d15?t=1620390940125
- https://www.fina.hr/documents/168187/633054/Faq.pdf/ee9fa2a1-6c30-05ef-336a-8186a4e7e045?t=1639648939551
- https://www.fina.hr/web/fina-en/search?p_p_id=net_croz_liferay7_sitesearch_web_portlet_searchresult_SearchResultPortlet&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view
- Sundenampakkumine – Horvaatia
Kohtulik ja kohtuväline vahendus
Vahendust saab kasutada kõigis esimese ja teise astme üld- ja erikohtutes (esimese astme, maakonna- ja kaubanduskohtutes ning kõrgemas kaubanduskohtus) menetluse kõigis etappides ning sellest tulenevalt ka apellatsioonimenetluse jooksul. Vahendusteenust pakub eranditult asjaomase kohtu kohtunik, kes on saanud vahendusalase väljaõppe ja kes on kantud kohtunik-vahendajate nimekirja. Kohtunik-vahendajad nimetab kohtu esimees iga-aastase tööülesannete määramise raames. Kohtunik-vahendaja ei tegutse mitte kunagi vahendajana nendes vaidlustes, mille puhul ta tegutseb kohtunikuna.
Kohtuvälist vahendust on aastaid pakkunud Horvaatia majanduskoja ning Horvaatia kaupmeeste ja käsitööliste koja vahenduskeskused ning Horvaatia vahendajate ühendus, Horvaatia advokatuur, Horvaatia kindlustusamet ja Horvaatia Vabariigi valitsuse sotsiaalse partnerluse büroo. Teatavate vahendajate abil saab vahendusteenust siiski osutada ka väljaspool neid asutusi.
Vastavalt vaidluste rahumeelse lahendamise seadusele (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 67/2023), vahendusasutuste määrusele (ametlik väljaanne nr 100/23) ja vahendajate registri määrusele (ametlik väljaanne nr 100/23) peab vahendajate registrit ning vahendusasutuste registrit vaidluste rahumeelse vahendamise keskus. Artiklis 8 on sätestatud, et vahendusega võib tegeleda üksnes vahendaja, kes on kantud vahendajate registrisse ja on saanud akrediteeritud vahendusasutuselt tunnistuse vahendaja põhikoolituse läbimise kohta.
Vaidluste alternatiivse lahendamise komisjon
Justiitsministeerium on loonud ja määranud vaidluste alternatiivseks lahendamiseks komisjoni, mille koosseisu kuuluvad kohtute, prokuratuuri, Horvaatia Vabariigi valitsuse sotsiaalse partnerluse büroo, Horvaatia majanduskoja, Horvaatia tööandjate ühenduse, Horvaatia kaupmeeste ja käsitööliste koja ning justiitsministeeriumi esindajad.
Komisjoni ülesanne on jälgida vaidluste alternatiivse lahendamise meetodite arengut ja olemasolevate programmide rakendamist ning teha ettepanekuid vaidluste alternatiivse lahendamise viiside paremaks arendamiseks. Komisjoni ülesanne on ka esitada arvamusi ja vastata tema pädevusse kuuluvatele järelepärimistele.
Vaidluste alternatiivse lahendamise komisjoni 26. novembri 2009. aasta kohtumisel võeti vastu vahendajate eetikakoodeks.
Õigusraamistik
Vahendust kui vaidluste lahendamise meetodit reguleeriti esimest korda eriregulatsiooniga, milleks oli vahendusseadus (NN nr 163/03; jõustus 24. oktoobril 2003. aastal). Sellega on üle võetud mõned juhtpõhimõtted, mis on esitatud Euroopa Nõukogu soovituses vahendusmenetluse kasutamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, samuti Euroopa Liidu rohelises raamatus vaidluste alternatiivsete lahendusmeetodite kohta tsiviil- ja kaubandusõiguses. Nimetatud seadust muudeti 2009. aastal ja 2011. aasta alguses võeti vastu uus vahendusseadus (NN nr 18/11), mis jõustus täielikult alates Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise päevast.
2023. aastal võeti vastu uus vaidluste rahumeelse lahendamise seadus (ametlik väljaanne nr 67/2023).
Seadus on koostatud nii, et säilitada ja veelgi täiustada olemasolevaid kvaliteetseid lahendusi ja näha samal ajal ette uusi.
Seaduses on selle kohaldamisala sätestatud uuel viisil. Nimelt on artikli 1 lõikes 1 sedastatud, et seadus reguleerib selliste tsiviil-, kaubandus-, töö-, perekonna-, haldus- ja muude vaidluste rahumeelset lahendamist, mis on seotud õigustega, milles poolte võivad vabalt kokku leppida. Sel viisil on lisaks haldusvaidlustes vabatahtliku vahendusmenetluse kasutuselevõtmisele antud ka lai määratlus vaidluste rahumeelse lahendamise valdkonnale, nii et see hõlmab vahendust, õiguslikult reguleeritud läbirääkimisi ja muid vaidluste kohtuväliseid lahendamisi.
Seaduse artiklis 9 on sätestatud kohustus püüda enne tsiviilkohtumenetluses kahju hüvitamise hagi esitamist leida vaidlusele rahumeelne lahendus, välja arvatud töösuhtest tuleneva kahju hüvitamise menetlustes. Kui pooled ei püüa vaidlust rahumeelselt lahendada, suunab kohus pooled vahendusest teavitavale kohtumisele (artikkel 10). Teavitaval kohtumisel ei osuta vahendaja vahendusteenust. Teavitava kohtumise eesmärk on tutvustada pooltele kõiki vahenduse eeliseid, julgustada pooli suhtlusele, mida nad enne menetluse algust spontaanselt ise ei teinud, julgustada neid vaidlust rahumeelselt lahendama ja vahendusmenetluses osalema ning keskenduda vaidlusalustele küsimustele, milles nad tsiviilkohtumenetluses selgusele jõudma peavad, kui vaidluse rahumeelse lahendamise katse osutub edutuks. Kui pärast teavitavat kohtumist valivad pooled vabatahtlikult vahendusmenetluse, tuleb see lõpule viia 60 päeva jooksul.
Kohustus püüda lahendada vaidlused rahumeelselt, enne kui kahju hüvitamiseks algatatakse tsiviilkohtumenetlus, ei takista pooli kasutamast oma õigust pöörduda kohtusse. Kohus ei jäta nõuet rahuldamata, kui pooled ei püüdnud enne kohtumenetluse alustamist vaidlust rahumeelselt lahendada.
Vahenduse ja teavitava kohtumise kulud on sätestatud artiklis 26. Selle lõikes 1 on ette nähtud, et kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, kannab kumbki pool oma kulud ise ning vahenduse ja teavitava kohtumise kulud peavad pooled jagama võrdselt, s.o vastavalt eriõigusnormidele või vahendusasutuste kehtestatud korrale. Lõikes 2 on sõnaselgelt sätestatud, et kui vahenduse tulemusel ei ole kokkuleppele jõutud, arvatakse teavitava kohtumise kulud ja vahenduskulud kohtukulude hulka.
Kuna artikli 3 lõikes 1 on ette nähtud, et kõnealuse seaduse eesmärk on luua tingimused vaidluste rahumeelseks lahendamiseks, vältida kohtumenetluste tarbetut algatamist ning tagada vaidluste rahumeelse lahendamise ja kohtumenetluste vahel tasakaal, ning lõikes 2 on ette nähtud ka see, et kõnealuse seaduse eesmärgi saavutamiseks toetatakse vaidluste rahumeelse lahendamise menetluste kasutamist ja vahendajate koolitamist ning et teave nende menetluste, sealhulgas asutuste ja vahendajate kohta avaldatakse avalike sidevahendite, elektrooniliste ja muude teabekanalite kaudu, on asutatud vaidluste rahumeelse lahendamise keskus (edaspidi „keskus“).
Seadusega reguleeritakse keskuse asutamist ja selles on kindlaks määratud keskuse ülesanded. Artikli 6 lõikes 1 on ette nähtud, et keskus peab kõnealuse seaduse eesmärgi saavutamiseks:
- soodustama vaidluste rahumeelse lahendamise kultuuri arendamist ja seadustes sätestatud menetluste kasutamist;
- andma vahendusasutustele nõusolekuid ja neid vajaduse korral tühistama;
- andma teatavat liiki vaidluste rahumeelseks lahendamiseks nõusoleku haridusprogrammide elluviimiseks;
- korraldama iseseisvalt või koostöös vahendusasutustega vahendajate kutsealast koolitust ja oskuste täiendamist;
- tegema otsuse vahendajate registrisse kandmise ja sealt kustutamise kohta;
- pidama vahendajate registrit ja vahendusasutuste registrit ning väljastama nende registrite tõendeid;
- tagama tõhusa koostöö õigus- ja vahendusasutustega;
- sekkuma vahendusasutustele juhtumite määramisse;
- määrama poolte taotlusel isikud, kes viivad läbi vahendusest teavitava kohtumise ja vahendusmenetluse;
- viima läbi vahendusest teavitava kohtumise ja vahendusmenetluse, kui teine vahendusasutus ei saa vahendusest teavitavat kohtumist ega vahendusmenetlust mõistliku aja jooksul ja väiksemate kuludega läbi viia;
- andma välja tõendi vahenduskatse kohta;
- koguma süstemaatiliselt andmeid vaidluste rahumeelse lahendamise menetluste kohta;
- avaldama teavet vaidluste rahumeelse lahendamise, vahendajate ja vahendusasutuste kohta ning aitama pooltel valida sobiva vaidluste lahendamise meetodi.
Lisaks vaidluste rahumeelse lahendamise seadusele reguleeritakse seda küsimust osaliselt ka muude seadustega ja rakendusmäärustega, mis tagavad seaduse rakendamise.
Vahendusmenetlus
Vahendusmenetluse saab algatada ühe vaidluspoole ettepanekul, mille teine pool heaks kiidab, mõlema poole ühisel ettepanekul eesmärgiga lahendada vaidlus rahumeelselt või kolmanda isiku ettepanekul (nt kohtuniku poolt kohtumenetluse raames tehtud ettepaneku alusel).
Vahendajaks on üks isik või mitu isikut, kes on pooltevahelise kokkuleppe kohaselt volitatud vahendust läbi viima. Vahendajad peavad olema saanud vastava väljaõppe (vahendaja eksperditeadmised ja oskused on eduka vahenduse üks tähtis osa) ning nad peavad pidevalt läbima ametialaseid täienduskoolitusi.
Vahendust korraldatakse vastavalt poolte kokkuleppele. Vahendusmenetluse käigus tagab vahendaja poolte õiglase ja võrdse kohtlemise. Vahendusmenetluse käigus võib vahendaja kohtuda kummagi poolega eraldi ja ta võib – välja arvatud juhul, kui pooled on kokku leppinud teisiti – avaldada ühelt poolelt saadud teavet ja andmeid teisele poolele üksnes juhul, kui tal on selleks luba. Vahendaja võib osaleda kokkuleppe koostamises ja esitada soovitusi selle sisu kohta.
Vahenduse teel saavutatud kokkulepe on sellele alla kirjutanud poolte jaoks siduv. Juhul kui pooled võtsid kokkuleppega endale teatavaid kohustusi, peavad nad neid täitma õigeaegselt. Vahenduse teel saavutatud kokkulepe on täitedokument, kui see sisaldab kohustust, mille täitmisega seoses võivad pooled kokku leppida kompromissi, ja kui see sisaldab avaldust, millega antakse otsene luba täitmisele pööramiseks (täidetavuse klausel).
Enamiku vahenduse valdkonnas tegutsevate ekspertide sõnul sobib vahendust kasutada mis tahes vaidluste puhul, mis on seotud õigustega, mida pooled saavad vabalt kasutada, ning vaidluse pooli tuleks peaaegu alati julgustada lahendama vaidlust rahumeelselt. Vahendus on eriti sobiv meetod ärivaidluste (nt kaubandusvaidluste), samuti piiriüleste tsiviil- ja kaubandusvaidluste puhul (ühe poole alaline asukoht või elukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis). Oluline on märkida, et piiriülesed vaidlused ei hõlma tolli-, maksu- või haldusmenetluste alaseid vaidlusi ega vaidlusi, mis käsitlevad riigi vastutust ametiasutuse võimu teostamisega seotud tegevuse või tegevusetuse eest.
Eesmärk ja ulatus: saadaval on kaks teenust:
- ettevõtjaportaal e-Tvrtka on platvormi HITRO.HR teenus, mis võimaldab elektrooniliselt asutada osaühingut ja lihtosaühingut rahalise osakapitaliga. Teenust saab kasutada ükskõik millise notaribüroo või HITRO.HR kontori kaudu Horvaatias ja äriühingu asutamise avaldus edastatakse vastavale kaubanduskohtule 24 tunni jooksul;
- e-Obrt – veebisait füüsilisest isikust ettevõtjaks registreerumiseks.
Pädev asutus:
kaubanduskohus (Trgovački sud) – äriühingute asutamine
finantsamet ja kohturegister (Sudski registar) – juurdepääs teabele
Kasutustingimused:
- õigustatud isikud: Horvaatia ja välisriikide kodanikud;
- tuvastamis- ja autentimisnõuded: ID-kaart või pass äriühingu registreerimiseks. Äriühingute andmetele juurdepääsuks nõuded puuduvad;
- esitatavad dokumendid:
äriühingu registreerimine:
järgmised dokumendid tuleb notariaalselt kinnitada:
- kohturegistrisse kandmise taotlus (vorm Po);
- asutamisakt – äriühingu leping (mille on allkirjastanud kõik asutajad) või avaldus äriühingu asutamise kohta (kui äriühingu on asutanud ainult üks isik);
- äriühingut esindama volitatud liikmete avaldus sellesse rolli määramisega nõustumise kohta;
- otsus juhatuse liikmete ametisse nimetamise kohta;
- direktori allkiri või juhatuse liikmete allkirjad:
- nõukogu liikmete allkirjad (kui äriühingul on nõukogu);
- otsus äriühingu prokuristi määramise kohta ja tema allkiri (kui äriühingul on prokurist);
- äriühingu aadressi kindlaksmääramise otsus;
teabele juurdepääsuks dokumente ei nõuta.
E-dokumendi õiguslik toime: –
Võimalus läbida kogu menetlus internetis:
- äriühingu registreerimine:
osaliselt võimalik, selleks on vaja teatavaid ettevalmistusi ja notari avalikku teadaannet.
Internetis on võimalik alustada tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana (obrt) – https://e-obrt.gov.hr/
Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine on seaduse kohaselt lubatud iseseisev ja pidev majandustegevus. Seda vormi kasutavad füüsilised isikud eesmärgiga saada kasumit turul tootmisest, kauplemisest või teenuste osutamisest.
- juurdepääs teabele: jah
Maksumus:
- juurdepääs teabele on tasuta;
- äriühingu registreerimine on tasuta teenus, kuid: 1) sertifitseerimiskulud olenevad osakapitali suurusest ja on keskmiselt 331,81 eurot. Kõik võõrkeelsed dokumendid peab tõlkima kohtutõlk; 2) on palju asutusi, mis aitavad äriühingu registreerimisega kogu protsessi jooksul ja võtavad teenuse eest tasu vähemalt 100 eurot. See võib olla välismaalastele hea viis protsessi lihtsustada.
Veebilingid
https://e-obrt.gov.hr/ – obrt (füüsilisest isikust ettevõtjad).
https://sudreg.pravosudje.hr/registar/f?p=150:1:98708455565 – esimene samm: kontrollida, et äriühingule soovitud nimi on vaba.
https://narodne-novine.nn.hr/clanci/sluzbeni/2007_06_58_1870.html – valitakse äriühingu tegevus.
https://www.virtualni-ured.net/registracija-tvrtke/item/284-osnivanje-tvrtke.html – üks äriühingute registreerimisega tegelevatest asutustest.
https://www.fina.hr/informacije-o-racunima-poslovnih-subjekata#pristup-podacima#pristup-podacima – teave äriühingute raamatupidamisaruannete kohta.
https://www.fina.hr/documents/52450/130224/Zahtjev+za+uvid+u+JRR.pdf/6a0235f2-961d-eea7-f78f-63409f787645?t=1610693716143 – taotlusvorm.
https://ospd.fina.hr/ – dokumentide esitamise taotlus.
https://sudreg.pravosudje.hr/registar/f?p=150:1 – juurdepääs teabele järgmiste äriühingute kohta: täisühingud (javna trgovačka društva), usaldusühingud (komanditna društva), majandushuviühingud (gospodarska interesna udruženja), aktsiaseltsid (dionička društva), osaühingud (društva s ograničenom odgovornošću), füüsilisest isikust ettevõtjad (trgovci pojedinci), Euroopa äriühingud (SE), Euroopa majandushuviühingud (EMHÜ), Euroopa ühistud (SCE), institutsioonid (ustanove), institutsioonide ühendused (zajednice ustanova), ühistud (zadruge), ühistute ühendused (savezi zadruga), krediidiühistud (kreditne unije), lihtosaühingud (jednostavna društva s ograničenom odgovornošću (j.d.o.o.)) ja muud seaduse kohaselt registreerimisele kuuluvad juriidilised isikud.
Horvaatias ei ole õigusvaldkonnas veebipõhiseid tõlketeenuseid.