Teave ametiasutustele, kes annavad välja Euroopa pärimistunnistust

Registri sisu

• Kinnisasja andmed (asukoht, suurus, kasutusotstarve);
• omaniku andmed (nimi, sünniaeg);
• andmed kinnisasjaga seotud asjaõiguste kohta, nt hüpoteegid, servituudid jms (laad, sisu, õiguse omaja).

Registripidaja

Kinnistusraamatut peab territoriaalse pädevusega esimese astme kohus (kinnistusamet). Kõik kinnistusametid ja notarid pakuvad aga juurepääsu kõigile Saksamaa kinnistusraamatutele.

Kas kohalikud registripidajad on omavahel seotud?

Jah, kõigi liidumaade kinnistusraamatud on ühendatud ühtsete elektrooniliste portaalide kaudu.

Kas kohalike registritega saavad tutvuda teise liikmesriigi ametiasutused?

Jah.

Juurdepääs registrile

Juurdepääs ei ole piiratud konkreetse isikute rühmaga. Juurdepääs antakse kõigile, kellel on õigustatud huvi.

Kas registripidaja tohib jagada teavet teiste riigi ametiasutustega?

a) Millist teavet tohib jagada?

b) Millistel asjaoludel tohib teabe andmisest keelduda?

Jah.

a) Kogu kättesaadavat teavet.

b) Teabe andmisest ei ole võimalik keelduda.

Millist teavet peab taotlev asutus esitama, et registripidaja saaks teha registripäringu?

• Surnud isiku nimi ja sünniaeg; võimaluse korral elukoht;
• kinnistuspiirkond, kus kinnisasi paikneb.

Kas esitada tuleb tõendeid?

Ei.

Kas taotlev asutus peab tõendama, et tegemist on päringuga määruse (EL) nr 650/2012 artikli 66 lõike 5 alusel?

Õigustatud huvi on võimalik tõendada näiteks Euroopa pärimistunnistuse taotluse koopia esitamisega.

Kuidas saab teavet taotleda?

Konkreetset viisi ei ole ette nähtud. Taotluse saab esitada kirjalikult või e-posti teel.

Mis keeles tuleb taotlus esitada?

Saksa keeles.

Mis vormis teave esitatakse?

Kinnistusraamatu kande ärakiri võidakse esitada paberkandjal või elektrooniliselt. Ärakirja saab lasta kinnitada.

Mis keeles teave esitatakse?

Saksa keeles.

Kas menetlus on tasuline?

Ei.

Mis tingimustel registreeritakse pärand?

Pärand kantakse kinnistusraamatusse avalduse alusel, kusjuures esitada tuleb üks järgmistest dokumentidest:

• Saksamaa pärimistunnistus;
• Euroopa pärimistunnistus;
• surma puhuks tehtud korraldus (notariaalselt tõestatud dokument) koos dokumendiga, mis tõendab selle avamist pärimisasju menetlevas kohtus.

Millist teavet vajab registripidaja registrisse kantud kinnisasja kohta, et registreerida omandiõiguse üleminek pärimise tulemusena?

Kinnistuspiirkond, kinnistusraamatu leht või katastrinumber.

Mis on kinnistusraamatu sisu õiguslik tähendus?

Kinnistusraamat tagab andmete usaldusväärsuse. See tähendab, et kinnistusraamatu sisu loetakse õigeks, kuni teada ei ole vastupidist või kinnistusraamatusse kantakse vastuväide.

Registri sisu

Abielu sõlmimise kuupäev ja koht, abikaasade ees- ja perekonnanimed, sünnikohad ja -ajad, sugu, usutunnistus (soovi korral), abikaasade ees- ja perekonnanimed pärast abiellumist.

Asjakohasel juhul: esimese surnud abikaasa surm; ühe abikaasa surnuks tunnistamine ja surma aja tuvastamine kohtus, vastavate otsuste tühistamine ning abielu lõpetamine teise abikaasa abielu alusel; abielu kehtetuks tunnistamine või lahutus; abielu tühisus; abikaasade nimemuutused; muud perekonnaseisumuutused; usutunnistuse muutused (soovi korral) ja kande parandused.

Registripidaja

Pädev asutus on see perekonnaseisuamet, kus abielu sõlmiti. Kontaktteave peaks olema kättesaadav asjaomasel veebilehel.

Kas olemas on kohalikud registrid?

Perekonnaseisuametid kuuluvad liidumaade valitsemisalasse.

Kas kohalikud registripidajad on omavahel seotud?

Kõigi liidumaade ja riigi tasandi perekonnaseisuametid saavad vahetada teavet.

Kas kohalike registritega saavad tutvuda teise liikmesriigi ametiasutused?

Ühendust saab võtta ükskõik millise perekonnaseisuametiga.

Juurdepääs registrile

Teavet võidakse anda kehtivate rahvusvaheliste lepingute alusel.

Kas kohaldatakse juurdepääsupiiranguid?

Perekonnaseisuregistrite teavet võidakse edastada pereliikmetele või muudele isikutele, kes tõendavad õigustatud huvi. See kehtib ka teaduslikul eesmärgil juurdepääsu suhtes. Lisaks saavad perekonnaseisuregistreid kasutada avaliku sektori asutused ja kohtud.

Kas registripidaja tohib jagada teavet teiste riigi ametiasutustega? Millist teavet tohib jagada?

Perekonnaseisuametid edastavad teistele riigi ametiasutustele selliseid perekonnaseisuregistrite andmeid, mida need asutused vajavad oma tööülesannete täitmiseks. Muul juhul andmeid ei edastata.

Millist teavet peab taotlev asutus esitama, et registripidaja saaks teha registripäringu?

Selleks et võtta ühendust pädeva perekonnaseisuametiga, peab teise riigi ametiasutus teadma, kus abielu sõlmiti. Õige registrikande ülesleidmiseks tuleb esitada abikaasade ees- ja perekonnanimed, sünnijärgsed nimed ja abielu sõlmimise kuupäev.

Kas esitada tuleb tõendeid?

Ametiasutus peab tõendama, et abieluregistri teave on vajalik tema pädevuses olevate tööülesannete täitmiseks.

Kas taotlev asutus peab tõendama, et tegemist on päringuga määruse (EL) nr 650/2012 artikli 66 lõike 5 alusel?

Vt vastus eelmisele küsimusele. Selliste tõendite esitamine tuleb aga igal juhul kasuks.

Kuidas teavet taotleda ja kuidas see esitatakse?

Taotlus esitatakse kirjalikult (st ka elektrooniliselt, kui antakse kvalifitseeritud e-allkiri) ja dokument saadetakse trükitud kujul.

Mis keeles tuleb taotlus esitada?

Põhimõtteliselt tuleb taotlus esitada saksa keeles, mis on ametlik keel. Küsimusele, kas perekonnaseisuametid suhtlevad ka muudes keeltes, ei ole võimalik üheselt vastata.

Mis vormis teave esitatakse?

Registrikannete kinnitatud väljavõtete ja ärakirjade ning surmatõendite kujul.

Mis keeles teave esitatakse?

Dokumendid väljastatakse saksa keeles.

Kas menetlus on tasuline?

See, kas ja milliseid lõivusid nõutakse, on liidumaade otsustada.

Milline on perekonnaseisuregistrite kannete õiguslik tähendus / tõendusjõud?

Perekonnaseisuregistrite kanded tõendavad perekonnaseisu ja sel otstarbel esitatud üksikasju (perekonnaseisuseaduse (Personenstandsgesetz) paragrahv 54).

Registri sisu

Lapse ees- ja perekonnanimi; sünnikoht, -kuupäev ja -kellaaeg; lapse sugu; (põhimõtteliselt) vanemate ees- ja perekonnanimed, nende sugu ja usutunnistus (soovi korral).

Asjakohasel juhul: isaduse tuvastamine/omaksvõtt pärast sündi; tunnustatud emadus; lapse perekonnaseisu muutus; vanema(te) nimemuutus, kui ka laps saab uue nime; lapsele nime andmine üldiselt siduval viisil; lapse soo tagantjärele märkimine või muutmine; lapse usutunnistus (soovi korral) ja selle muutumine ning kande parandamine.

Registripidaja

Pädev asutus on see perekonnaseisuamet, kelle tööpiirkonnas laps sündis. Kontaktteave peaks olema kättesaadav asjaomasel veebilehel.

Kas olemas on kohalikud registrid?

Perekonnaseisuametid kuuluvad liidumaade valitsemisalasse.

Kas kohalikud registripidajad on omavahel seotud?

Kõigi liidumaade ja riigi tasandi perekonnaseisuametid saavad vahetada teavet.

Kas kohalike registritega saavad tutvuda teise liikmesriigi ametiasutused?

Ühendust saab võtta ükskõik millise perekonnaseisuametiga.

Juurdepääs registrile

Teavet võidakse anda kehtivate rahvusvaheliste lepingute alusel.

Kui kehtivad juurdepääsupiirangud, siis kellel on õigus teabega tutvuda?

Perekonnaseisuregistrite teavet võidakse edastada pereliikmetele või muudele isikutele, kes tõendavad õigustatud huvi. See kehtib ka teaduslikul eesmärgil juurdepääsu suhtes. Lisaks saavad perekonnaseisuregistreid kasutada avaliku sektori asutused ja kohtud.

Kas registripidaja tohib jagada teavet teiste riigi ametiasutustega? Millist teavet tohib jagada?

Perekonnaseisuametid edastavad teistele riigi ametiasutustele selliseid perekonnaseisuregistrite andmeid, mida need asutused vajavad oma tööülesannete täitmiseks. Muul juhul andmeid ei edastata.

Millist teavet peab taotlev asutus esitama, et registripidaja saaks teha registripäringu?

Selleks et võtta ühendust pädeva perekonnaseisuametiga, peab teise riigi ametiasutus teadma sünnikohta. Õige registrikande ülesleidmiseks tuleb esitada lapse ja vanemate ees- ja perekonnanimi (-nimed) ning sünniaeg.

Kas esitada tuleb tõendeid?

Ametiasutus peab tõendama, et sünniregistri teave on vajalik tema pädevuses olevate tööülesannete täitmiseks.

Kas taotlev asutus peab tõendama, et tegemist on päringuga määruse (EL) nr 650/2012 artikli 66 lõike 5 alusel?

Vt vastus eelmisele küsimusele. Selliste tõendite esitamine tuleb aga igal juhul kasuks.

Kuidas saab teavet taotleda?

Taotlus esitatakse kirjalikult (st ka elektrooniliselt, kui antakse kvalifitseeritud e-allkiri) ja dokument saadetakse paberkandjal.

Mis keeles tuleb taotlus esitada?

Põhimõtteliselt tuleb taotlus esitada saksa keeles, mis on ametlik keel. Küsimusele, kas perekonnaseisuametid suhtlevad ka muudes keeltes, ei ole võimalik üheselt vastata.

Mis vormis teave esitatakse?

Registrikannete kinnitatud väljavõtete ja ärakirjade ning surmatõendite kujul.

Mis keeles teave esitatakse?

Dokumendid väljastatakse saksa keeles.

Kas menetlus on tasuline?

See, kas ja milliseid lõivusid nõutakse, on liidumaade otsustada.

Milline on perekonnaseisuregistrite kannete õiguslik tähendus / tõendusjõud?

Perekonnaseisuregistrite kanded tõendavad perekonnaseisu ja sel otstarbel esitatud üksikasju (perekonnaseisuseaduse paragrahv 54).

Registri sisu

Surnud isiku ees- ja perekonnanimi, sünnikoht ja -aeg, sugu, usutunnistus (soovi korral), viimane elukoht, perekonnaseis; abikaasa andmed; surmakoht, -kuupäev ja -kellaaeg.

Registripidaja

Pädev asutus on see perekonnaseisuamet, kelle tööpiirkonnas isik suri.

Kas olemas on kohalikud registrid?

Perekonnaseisuametid kuuluvad liidumaade valitsemisalasse.

Kas kohalikud registripidajad on omavahel seotud?

Kõigi liidumaade ja riigi tasandi perekonnaseisuametid saavad vahetada teavet.

Kas kohalike registritega saavad tutvuda teise liikmesriigi ametiasutused?

Ühendust saab võtta ükskõik millise perekonnaseisuametiga.

Juurdepääs registrile

Teavet võidakse anda kehtivate rahvusvaheliste lepingute alusel.

Kas kohaldatakse juurdepääsupiiranguid?

Perekonnaseisuregistrite teavet võidakse edastada pereliikmetele või muudele isikutele, kes tõendavad õigustatud huvi. See kehtib ka teaduslikul eesmärgil juurdepääsu suhtes. Lisaks saavad perekonnaseisuregistreid kasutada avaliku sektori asutused ja kohtud.

Kas registripidaja tohib jagada teavet teiste riigi ametiasutustega? Millist teavet tohib jagada?

Perekonnaseisuametid edastavad teistele riigi ametiasutustele selliseid perekonnaseisuregistrite andmeid, mida need asutused vajavad oma tööülesannete täitmiseks. Muul juhul andmeid ei edastata.

Millist teavet peab taotlev asutus esitama, et registripidaja saaks teha registripäringu?

Selleks et võtta ühendust pädeva perekonnaseisuametiga, peab teise riigi ametiasutus teadma surmakohta. Surmakande ülesleidmiseks registrist on soovitatav esitada ees- ja perekonnanimed, surmakuupäev ja vajaduse korral sünniaeg. Isikukoodi Saksamaal (veel) ei kasutata.

Kas esitada tuleb tõendeid?

Ametiasutus peab tõendama, et surmaregistri teave on vajalik tema vastutusel olevate tööülesannete täitmiseks.

Kas taotlev asutus peab tõendama, et tegemist on päringuga määruse (EL) nr 650/2012 artikli 66 lõike 5 alusel?

Vt vastus eelmisele küsimusele. Selliste tõendite esitamine tuleb aga igal juhul kasuks.

Kuidas teavet taotleda ja kuidas see esitatakse?

Taotlus esitatakse kirjalikult (st ka elektrooniliselt, kui antakse kvalifitseeritud e-allkiri) ja dokument saadetakse paberkandjal.

Mis keeles tuleb taotlus esitada?

Põhimõtteliselt tuleb taotlus esitada saksa keeles, mis on ametlik keel. Küsimusele, kas perekonnaseisuametid suhtlevad ka muudes keeltes, ei ole võimalik üheselt vastata.

Mis vormis teave esitatakse?

Registrikannete kinnitatud väljavõtete ja ärakirjade ning surmatõendite kujul.

Mis keeles teave esitatakse?

Dokumendid väljastatakse saksa keeles.

Kas menetlus on tasuline?

See, kas ja milliseid lõivusid nõutakse, on liidumaade otsustada.

Milline on perekonnaseisuregistrite kannete õiguslik tähendus / tõendusjõud?

Perekonnaseisuregistrite kanded tõendavad perekonnaseisu ja sel otstarbel esitatud üksikasju (perekonnaseisuseaduse paragrahv 54).

Registri sisu

Registrisse kantakse üksnes asjaolud, mis kuuluvad õiguse kohaselt registreerimisele või mida on võimalik registreerida kohtupraktika kohaselt. Need asjaolud on eelkõige järgmised:

• seadusjärgse vararežiimi ehk juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte välistamine või tühistamine abieluvaralepinguga (tsiviilseadustiku (Bürgerliches Gesetzbuch, BGB) paragrahvi 1414 teine lause) ja abieluvararežiimis kokkuleppimisega (BGB paragrahvid 1408, 1409, 1415 ja paragrahvi 1414 teine lause);
• mõne teise riigi seadusjärgne vararežiim, kui ühe abikaasa alaline elukoht on Saksamaal või ta tegeleb Saksamaal äritegevusega, ning selle muudatused;
• abikaasa BGB paragrahvi 1357 kohase õiguse (nn võtmeõigus (Schlüsselgewalt) piiramine ja välistamine ning sellise piirangu ja välistuse kaotamine.

Kooseluseaduse (Lebenspartnerschaftsgesetz, LPartG) paragrahvide 6 ja 7 kohaselt kehtivad sätted mutatis mutandis ka kooselupartnerite suhtes.

Registripidaja

Riiklikku registrit ei ole. Registri pidamise eest vastutavad esimese astme kohtud. Registreerimise eest vastutab see esimese astme kohus, kelle tööpiirkonnas asub ühe abikaasa alaline elukoht (BGB paragrahvi 1558 lõige 1).

Kontaktandmed on kättesaadavad asjaomase liidumaa justiitsministeeriumi veebisaidil.

Kas kohalikud registripidajad on omavahel seotud?

Ei.

Kas kohalike registritega saavad tutvuda teise liikmesriigi ametiasutused?

Jah. Abieluvararegister on avalik register, mis on kättesaadav kõigile, sealhulgas teiste riikide ametiasutustele (BGB paragrahvi 1563 lõige 1).

Kas kohaldatakse juurdepääsupiiranguid?

Ei, vt vastus eelmisele küsimusele.

Millist teavet peab taotlev asutus esitama, et registripidaja saaks teha registripäringu?

Abieluvararegistrile juurdepääsu saamiseks piisab sellest, kui märkida isiku nimi ja aadress koos sünniajaga, kui see on konkreetsel juhul vajalik registrisse kantud isiku tuvastamiseks.

Kuidas saab teavet taotleda?

Abieluvararegistrit peetakse paberkandjal. Taotlused tuleb esitada kirjalikult pädevale kohtule. Taotluse võib saata faksi teel.

Mis keeles tuleb taotlus esitada?

Kohtu töökeel on saksa keel, seega peaks taotluse pädevale kohtule põhimõtteliselt esitama saksa keeles.

Mis vormis teave esitatakse?

Teabe taotlejale antakse otsejuurdepääs registrile. Taotluse alusel saadetakse registrikande ärakiri, mis vajaduse korral kinnitatakse.

Mis keeles teave esitatakse?

Saksa keeles.

Kas menetlus on tasuline?

Kohapealne otsejuurdepääs registrile on tasuta. Ärakirja väljastamise eest tuleb maksta lõiv (praegu 10 eurot ärakirja eest ja 20 eurot kinnitatud ärakirja eest). Lõivu sissenõudmisest võidakse loobuda juhul, kui taotlus esitatakse ELi pärimismääruse (määrus (EL) nr 650/2012) artikli 66 lõike 5 alusel. Üldjuhul väljastatakse tasumisele kuuluva lõivu kohta arve, mille saab tasuda pangaülekandega. Muud kättesaadavad makseviisid on kindlaks määratud liidumaade rahanduspõhimõtetes.

Milline on abieluvararegistri kannete õiguslik tähendus / tõendusjõud?

Abieluvararegistri kannetel puudub õigustloov mõju. Sellegipoolest kohustab register kolmandat isikut, kelle kohta on registrisse kantud teatavad asjaolud, mida on võimalik kasutada tema vastu, kõnealuseid asjaolusid aktsepteerima, isegi kui ta ei ole nendest asjaoludest teadlik, ning annab talle võimaluse kõnealuste andmetega tutvuda. Kui asjaolu ei ole registrisse kantud, peab kolmas isik selle aktsepteerima üksnes juhul, kui ta on sellest asjaolust teadlik (BGB paragrahv 1412).

Registri sisu

Testamentide keskregister sisaldab hoiuleandmise teavet pärimisdokumentide kohta, mille on koostanud notar või mis on hoiule antud kohtusse. Hoiuleandmise teave kujutab endast teavet, mis on vajalik pärimisdokumentide leidmiseks (liitvabariigi notariaadiseadustiku (Bundesnotarordnung, BNotO) paragrahvi 78d lõiked 1 ja 2). See ei sisalda nende dokumentide sisu.

Registris on ka aastatest 1970–2008 pärinevad perekonnaseisuandmed testaatori väljaspool abielu sündinud või üksikult lapsendatud laste kohta (BNotO paragrahvi 78d lõike 1 esimese lause punkti 2 tõlgendatuna koostoimes testamendiregistri üleviimise seaduse (Testamentsverzeichnis-Überführungsgesetz, TVÜG) paragrahviga 9).

Registripidaja

Postiaadress:

Zentrales Testamentsregister

DE-10874 Berlin

E-post: info@testamentsregister.de

Telefon: (+49) 800 35 50 700

Faks: (+49) 30 38 38 66 88

Kas olemas on kohalikud registrid?

Ei.

Juurdepääs registrile

Register ei ole avalik.

Kas kohaldatakse juurdepääsupiiranguid?

BNotO paragrahvi 78f kohaselt saavad notarid taotluse korral teavet hoiuleandmise kohta ning kohtud saavad teavet kõigi surnud isikuga seoses registrisse kantud andmete kohta.

Teavet antakse ainult kohtute ja notarite ametikohustuste täitmiseks vajalikus ulatuses.

Testaatori eluajal on asjaomast teavet põhimõtteliselt võimalik saada üksnes testaatori nõusoleku alusel.

Muudele asutustele teavet ei edastata. Samuti on föderaalse notarite koja töötajad kohustatud hoidma teavet konfidentsiaalsena kooskõlas BNotO paragrahvidega 81a ja 69a.

Kas registripidaja võib edastada testamendi sisu mõne muu liikmesriigi asutusele? Kui ei, siis kuidas on selles sisalduvat teavet võimalik saada?

Testamentide keskregistris ei säilitata pärimisega seotud dokumentide sisu ning seega ei saa registripidaja seda teavet kättesaadavaks teha.

Hoiule antud testamendid ja pärimislepingud avatakse pärast testaatori surma (perekonnaasjade ja hagita asjade menetlemist käsitleva seaduse (Gesetz über das Verfahren in Familiensachen und in den Angelegenheiten der freiwilligen Gerichtsbarkeit, FamFG) paragrahv 348 jj). Õigustatud huvi korral võidakse kohtule esitatud avalduse alusel väljastada koopia avatud testamendist või pärimislepingust (FamFG paragrahv 357). Õigustatud huvi peab olema tõendatud. Enamasti on õigustatud huvi eeskätt (seadusjärgsetel) pärijatel või muudel isikutel, kelle õigusi ja kohustusi testament puudutab.

Millist teavet peab taotlev asutus esitama, et registripidaja saaks teha registripäringu?

Testaatori puhul tuleb esitada järgmine teave:

• ees- ja perekonnanimi (-nimed);
• sünnijärgne nimi, sünnikuupäev ja -koht.

Lisaks tuleb templi ja allkirjaga tõendada Euroopa pärimismääruse artikli 66 lõike 5 kohase taotluse esitamise volitust.

Kas esitada tuleb tõendeid?

Ei, kuid taotlev asutus peab oma taotluses kinnitama, et ta on Euroopa pärimismääruse artikli 64 kohaselt pädev asutus ning on seoses surnud isiku pärandiga algatanud menetluse Euroopa pärimistunnistuse väljaandmiseks Euroopa pärimismääruse artikli 62 jj alusel. Taotlusel peab olema taotleva asutuse allkiri ja tempel.

Kas taotlev asutus peab tõendama, et tegemist on päringuga määruse (EL) nr 650/2012 artikli 66 lõike 5 alusel?

Ei, kuid vt vastus eelmisele küsimusele.

Kuidas saab teavet taotleda?

Teiste riikide asutused peavad esitama kirjaliku taotluse (paberkandjal) ning neile esitatakse teave kirjalikult.

Mis keeles tuleb taotlus esitada?

Registripidaja teeb kättesaadavaks saksa- ja ingliskeelse vormi.

Mis vormis teave esitatakse?

Kirjalikult.

Mis keeles teave esitatakse?

Teave esitatakse saksa keeles koos ingliskeelse selgitava tekstiga.

Kas menetlus on tasuline?

Teave on tasuta.

Milline on testamentide keskregistri sisu õiguslik tähendus?

Registri eesmärk on tagada, et teave oleks hõlpsasti ülesleitav ning et notari juures koostatud või kohtusse hoiule antud pärimisdokumente võetaks arvesse.

Registri sisu

• Laeva andmed (nimi, liik, päritolukoht või -sadam jms);
• omaniku andmed;
• andmed laeva asjaõiguste kohta, nt laevahüpoteegid.

Registripidaja

Laevaregistrit peab territoriaalse pädevusega esimese astme kohus (registrikohus). Kõik registrikohtud ja notarid pakuvad aga juurepääsu kõigile Saksamaa laevaregistritele.

Kas kohalike registritega saavad tutvuda teise liikmesriigi ametiasutused?

Jah.

Juurdepääs registrile

Register on avalikult kättesaadav.

Kas registripidaja tohib jagada teavet teiste riigi ametiasutustega?

Jah. Kogu registris sisalduvat teavet tohib ilma piiranguteta kättesaadavaks teha.

Millist teavet peab taotlev asutus esitama, et registripidaja saaks teha registripäringu?

• Surnud isiku nimi ja sünniaeg; võimaluse korral elukoht;
• registripiirkond, kus asub laeva kodusadam või päritolukoht.

Kas esitada tuleb tõendeid?

Ei.

Kas taotlev asutus peab tõendama, et tegemist on päringuga määruse (EL) nr 650/2012 artikli 66 lõike 5 alusel?

Ei.

Kuidas saab teavet taotleda?

Konkreetset viisi ei ole ette nähtud. Taotluse saab esitada kirjalikult või e-posti teel.

Mis keeles tuleb taotlus esitada?

Saksa keeles.

Mis vormis teave esitatakse?

Laevaregistri kande ärakiri võidakse esitada paberkandjal või elektrooniliselt. Ärakirja saab lasta kinnitada.

Mis keeles teave esitatakse?

Saksa keeles.

Kas menetlus on tasuline?

Ei.

Mis tingimustel registreeritakse pärand?

Pärand kantakse laevaregistrisse avalduse alusel, kusjuures esitada tuleb üks järgmistest dokumentidest:

• Saksamaa pärimistunnistus;
• Euroopa pärimistunnistus;
• surma puhuks tehtud korraldus (notariaalselt tõestatud dokument) koos dokumendiga, mis tõendab selle avamist pärimisasju menetlevas kohtus.

Millist teavet vajab registripidaja registrisse kantud laeva kohta, et registreerida omandiõiguse üleminek pärimise tulemusena?

Laevaregister, registrikande number.

Mis on registri sisu õiguslik tähendus?

Laevaregister tagab andmete usaldusväärsuse. See tähendab, et laevaregistri sisu loetakse õigeks, kuni teada ei ole vastupidist või laevaregistrisse kantakse vastuväide.

Registri sisu

• Andmed õhusõiduki kohta (õhusõiduki registreerimisnumber, tüüp jms);
• omaniku andmed;
• andmed registerpandi kohta.

Registripidaja

Lennukipantide registrit peab Braunschweigi esimese astme kohus.

Kas olemas on kohalikud registrid?

Ei.

Kas kohalike registritega saavad tutvuda teise liikmesriigi ametiasutused?

Jah.

Juurdepääs registrile

Register on avalikult kättesaadav.

Kas registripidaja tohib jagada teavet teiste riigi ametiasutustega?

Jah. Kogu registris sisalduvat teavet tohib ilma piiranguteta kättesaadavaks teha.

Millist teavet peab taotlev asutus esitama, et registripidaja saaks teha registripäringu?

• Surnud isiku nimi ja sünniaeg; võimaluse korral elukoht.

Kas esitada tuleb tõendeid?

Ei.

Kas taotlev asutus peab tõendama, et tegemist on päringuga määruse (EL) nr 650/2012 artikli 66 lõike 5 alusel?

Ei.

Kuidas saab teavet taotleda?

Konkreetset viisi ei ole ette nähtud. Taotluse saab esitada kirjalikult või e-posti teel.

Mis keeles tuleb taotlus esitada?

Saksa keeles.

Mis vormis teave esitatakse?

Lennukipantide registri kande ärakiri võidakse esitada paberkandjal või elektrooniliselt. Ärakirja saab lasta kinnitada.

Mis keeles teave esitatakse?

Saksa keeles.

Kas menetlus on tasuline?

Ei.

Mis tingimustel registreeritakse pärand?

Pärand kantakse lennukipantide registrisse taotluse alusel, kusjuures esitada tuleb üks järgmistest dokumentidest:

• Saksamaa pärimistunnistus;
• Euroopa pärimistunnistus;
• surma puhuks tehtud korraldus (notariaalselt tõestatud dokument) koos dokumendiga, mis tõendab selle avamist pärimisasju menetlevas kohtus.

Mis teavet vajab registripidaja registrisse kantud õhusõiduki või lennukipandi kohta, et registreerida omandiõiguse üleminek pärimise tulemusena?

Registrikande number.

Mis on registri sisu õiguslik tähendus?

Lennukipantide register tagab registerpantidega seotud andmete usaldusväärsuse. Selle tulemusena eeldatakse, et registrisse kantud isikul on õigus registerpandile ning et tühistatud panti enam ei eksisteeri.

Registri sisu

Ettevõtete register pakub juurdepääsu äriregistri portaali andmetele (sh kõigi Saksamaa äri-, ühistu-, partnerlusregistrite andmed ning registriteated), teabele maksejõuetuks tunnistamise kohta, raamatupidamisdokumentidele/finantsaruannetele ja kapitalituru teabele. Lisateavet leiate järgmiselt lingilt.

Registripidaja

Ettevõtete registrit haldab Saksamaa justiits- ja tarbijakaitseministeeriumi nimel järgmine äriühing:

Bundesanzeiger Verlag GmbH

Amsterdamer Straße 192, 50735 Köln

www.Unternehmensregister.de.

Kas olemas on kohalikud registrid?

Äri-, ühistu-, partnerlus- ja ühinguregistreid peavad iga liidumaa registrikohtud.

Kas kohalikud registripidajad on omavahel seotud?

Jah: teabega on võimalik tutvuda äriregistri portaali (http://www.handelsregister.de) ja ettevõtete registri (http://www.unternehmensregister.de/) kaudu.

Kas kohalike registritega saavad tutvuda teise liikmesriigi ametiasutused?

Jah, kõigi ELi liikmesriikide ettevõtlusregistrid on omavahel ühendatud ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteemi kaudu.

Juurdepääs registrile

Teave on avalikult kättesaadav kõigile. Teabe saamise eest tuleb maksta lõivu.

Millist teavet peab taotlev asutus esitama, et registripidaja saaks teha registripäringu?

Päringuid on võimalik teha äriühingu nime, registrijärgse asukoha, õigusliku vormi, registrikohtu, registriliigi ja registreerimisnumbri järgi.

Kuidas saab teavet taotleda?

Andmetega saab tutvuda internetis kas ettevõtete registri saidil või äriregistri portaalis.

Mis keeles teave esitatakse?

Registriteavet esitatakse peamiselt saksa keeles, kuid äriregistris on rohkem teavet saadaval inglise, prantsuse, itaalia ja hispaania keeles.

Kui teave tehakse kättesaadavaks mõnes muus keeles, on saksakeelne versioon igal juhul ülimuslik, eeskätt sõnastuse tõlgendamise osas.

Mis vormis teave esitatakse?

Andmetega on võimalik tutvuda veebis. Registriteave esitatakse väljatrüki kujul. Taotluse alusel väljastab kohus kinnitatud ärakirja (ametliku väljatrüki). Samuti saab väljatrükke taotlejale saata elektrooniliselt. Ametlikud väljatrükid edastatakse elektrooniliselt varustatuna kvalifitseeritud e-allkirjaga.

Kas menetlus on tasuline?

Ettevõtete registri ja äriregistriga saavad teabe saamise eesmärgil tasuta tutvuda kõik inimesed. Selleks ei ole põhimõtteliselt vaja registreeruda. Kui aga äriregistri kaudu soovitakse juurdepääsu registrikohtute registrites sisalduvatele originaalandmetele (registrilehed ja esitatud toimikud), tuleb tasuda lõiv. Selle eest tuleb maksta sama suurt lõivu kui otsejuurdepääsu eest. Selleks peab taotleja ühtlasi registreeruma.

Lõivu saab maksta krediitkaardi või elektroonilise otsekorraldusega.

Milliseid tingimusi kohaldatakse muudatuste registreerimise suhtes?

Äriregistri andmete muudatused registreerib pädev registrikohus notariaalselt kinnitatud avalduse alusel.

Pärimist tuleb tõendada ametlike dokumentidega, näiteks pärimistunnistus, Euroopa pärimistunnistus või notariaalne testament koos avamisaktiga.

Mis on registri sisu õiguslik tähendus?

Registrikanded tagavad andmete usaldusväärsuse.

Äriühing võib kolmanda poole vastu kasutada ainult neid fakte, mis on varem registreeritud ja avalikustatud või mis olid kolmandale isikule varem teada (Saksamaa äriseadustiku (Handelsgesetzbuch) paragrahvi 15 lõige 1). Kolmas isik peab nõustuma, et sellised varem registreeritud ja avalikustatud faktid kehtivad. See ei kehti hagide puhul, mis algatati 15 päeva jooksul alates avalikustamisest, kui kolmas isik suudab tõendada, et ta ei olnud ega pidanud olema faktist teadlik (Saksamaa äriseadustiku paragrahvi 15 lõige 2). Kui registreerimisele kuulunud fakt on pärast avalikustamist osutunud ebaõigeks, võib kolmas isik selle poole vastu, kelle nimel kõnealune fakt registreerida tuli, tugineda asjaomasele avalikustatud faktile, välja arvatud juhul, kui ta oli veast teadlik (Saksamaa äriseadustiku paragrahvi 15 lõige 3).

Registri sisu

• Käsutuspiirangute ja -keeldude kohaldamine ajutiste meetmetena pankrotimenetluse algatamise otsuse tegemiseni (Saksamaa pankrotiseaduse (Insolvenzordnung, InsO) paragrahvi 21 lõike 2 punkti 2 esimene osa);
• pankrotimenetluse algatamine ja pankrotihalduri kontaktandmed (InsO paragrahv 27);
• võlausaldajate koosolekute kuupäevad (InsO paragrahvid 29, 74, 78, 177 ja 197);
• otsused menetluses võetavate meetmete kohta (InsO paragrahvi 5 lõige 2, paragrahvi 35 lõige 3, paragrahvid 64, 235, 241, 273 ja 277);
• teave võlausaldajate vahel jaotamiseks saadaoleva summa kohta (InsO paragrahv 188);
• menetluse lõpetamine (InsO paragrahvi 34 lõige 3, paragrahvid 200 ja 258) või raugemine (InsO paragrahvid 207, 211, 212 ja 213);
• järelevalve all oleva pankrotikava olemasolu (InsO paragrahv 267) ja järelevalve lõpetamine (InsO paragrahv 268);
• täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses tehtud otsused (InsO paragrahvid 287a, 290, 296, 297, 300 ja 303);
• pankrotimenetluse algatamise avalduse rahuldamata jätmine, kui puudub piisav vara (InsO paragrahv 26);
• teave teises riigis algatatud maksejõuetusmenetluste kohta, millel on mõju Saksamaal (InsO paragrahv 345).

Teave on igal juhul seotud võlgniku täisnime, sünniaja ja elu- või tegevuskoha aadressiga (InsO paragrahvi 9 lõige 1, paragrahvi 27 lõike 2 punkt 1).

Registripidaja

Pankrotiteadete portaal: http://www.insolvenzbekanntmachungen.de/.

Juurdepääs registrile

Teave on avalikult kättesaadav, kuid pärast kahe nädala möödumist avalikustamisest tuleb sisestada kindlad otsingukriteeriumid. Lisaks kehtivad kustutamistähtajad, enamasti on see tähtaeg kuus kuud alates menetluse tühistamisest või lõpetamisest.

Kas kohaldatakse juurdepääsupiiranguid?

Juurdepääs ei ole piiratud konkreetsetele isikute rühmadele, kuid kohaldatakse mitmesuguseid ajalisi juurdepääsupiiranguid, mis kehtivad kõigi isikute suhtes võrdselt (vt eespool).

Kas registripidaja tohib jagada teavet teiste riigi ametiasutustega?

Teave ja teated on üldsusele vahetult kättesaadavad (vt eespool). Selle sisu eest vastutab asjaomane pankrotikohus.

Millist teavet peab taotlev asutus esitama, et registripidaja saaks teha registripäringu?

Pankrotiteadete portaal on üldsusele vahetult kättesaadav (http://www.insolvenzbekanntmachungen.de/). Avaliku sektori asutusele ei ole vaja taotlust esitada (vt eespool).

Kas esitada tuleb tõendeid?

Ei (vt eespool).

Kas taotlev asutus peab tõendama, et tegemist on päringuga määruse (EL) nr 650/2012 artikli 66 lõike 5 alusel?

Ei (vt eespool).

Mis keeles tuleb taotlus esitada?

Saksa keeles.

Mis vormis teave esitatakse?

Teave on portaalis kättesaadav kas otse või otsuse elektroonilise koopiana.

Mis keeles teave esitatakse?

Portaal sisaldab ainult saksakeelset teavet.

Kas menetlus on tasuline?

Ei.

Mis on registri sisu õiguslik tähendus?

Maksejõuetusteadete portaalis avaldatakse teave maksejõuetusmenetluse etappide kohta ja kutsed istungitele. Portaalis avaldatud teave on piisav alus selle tõendamiseks, et dokumendid on kõigile pooltele kätte toimetatud, isegi kui õigusega on ette nähtud isiklik kättetoimetamine (InsO paragrahvi 9 lõige 3).