1 Liikmesriigi registrid, mis sisaldavad pärimisasjadega seotud teavet
Kinnistusraamat (Grundbuch) on esimese astme kohtute peetav avalik register, kuhu kantakse kinnisasjad ja nendega seotud asjaõigused (nt omandiõigus, pandiõigus).
Keskne rahvastikuregister (Zentrales Melderegister, ZMR) on avalik register, mis sisaldab kõigi nende isikute andmeid, kelle peamine elukoht ja olemasolu korral teine elukoht või teised elukohad on registreeritud Austrias. ZMR sisaldab isikuandmeid (nt nimi, sugu, sünniaeg, isikukood, kodakondsus jne) ja isikute elukoha andmeid.
Testamentide keskregister (Zentrales Testamentsregister, ZTR) sisaldab andmeid pärimisasjadega seotud dokumentide hoiuleandmise kohta kindlate hoiulevõtjate juures, et neid dokumente oleks võimalik välja otsida pärimismenetluste käigus.
Austria advokaatide testamendiregistris (Testamentsregister) saavad advokaadid ja õigusbürood registreerida testamente, muid viimse tahte avaldusi, korteriomandiseaduse (Wohnungseigentumsgesetz) paragrahvi 14 lõike 5 kohaselt surma puhuks tehtud kokkuleppeid ja pärandist loobumise andmeid.
Äriregister (Firmenbuch) on avalik register, mida peavad esimese astme kohtud (Viinis Viini kaubanduskohus (Handelsgericht Wien) ja liidumaa tsiviilkohus Grazis (Landesgericht für Zivilrechtssachen Graz)). Selles säilitatakse ja avalikustatakse äriühinguõiguse kohaselt registreerimisele kuuluvaid andmeid.
Ametlike teadaannete andmebaasis (Ediktsdatei) avaldati esialgu ainult maksejõuetusega seotud andmeid, kuid igal aastal on lisatud uusi äritegevuse valdkondi; näiteks avalikustatakse selles esimese astme kohtute andmeid kohtulike täitemenetluste kohta.
2 Punktis 1 loetletud liikmesriigi registrites sisalduv teave
Teavet asjaomastesse registritesse kantud andmete, registrite põhilise ülesehituse (nt kas tegemist on piirkondliku või riigiülese andmebaasiga) ning juurdepääsuõiguste ja -võimaluste kohta, samuti registripidajate kontaktandmed leiab internetist järgmistel linkidel (mõnel juhul on teave saadaval ka inglise keeles).
Kinnistusraamat (Grundbuch)
https://www.oesterreich.gv.at/themen/bauen_wohnen_und_umwelt/grundbuch.html
https://www.justiz.gv.at/home/e-justice/grundbuch~8ab4a8a422985de30122a90f642f6204.de.html
Keskne rahvastikuregister (Zentrales Melderegister, ZMR)
https://www.bmi.gv.at/413/Buergerinnen/start.aspx
Testamentide keskregister (Zentrales Testamentsregister, ZTR)
Teave on kättesaadav Austria notarite koja veebisaidil (notar.at) jaotises „Aktuelles“ (uudised) / „Öffentliche Bekanntmachungen“ (avalikud teadaanded) / „Richtlinien der Österreichischen Notariatskammer“ (Austria notarite koja suunised).
Austria advokaatide testamendiregister (Testamentsregister der Österreichischen Rechtsanwälte)
https://www.rechtsanwaelte.at/buergerservice/servicecorner/testamentsregister/
Äriregister (Firmenbuch)
https://www.justiz.gv.at/home/e-justice/firmenbuch~36f.de.html
Ametlike teadaannete andmebaas (Ediktsdatei)
https://www.justiz.gv.at/home/e-justice/ediktsdatei~8ab4a8a422985de30122a90efd5761fd.de.html
3 Pangakontosid käsitleva teabe kättesaadavus
Keskne kontoregister (Zentrales Kontenregister) on föderaalse rahandusministeeriumi hallatav andmebaas, kuhu kantakse kõigi riigisisestes pankades avatud kontode põhiandmed. Kontode põhiandmed on muu hulgas kontonumber, konto omaniku nimi ja sünnikuupäev või konto avamise ja sulgemise kuupäevad. Selles registris ei säilitata aga andmeid kontol toimuvate liikumiste kohta (nt saldo või laekumised).
Lisaks prokuratuuridele ja kriminaalkohtutele saavad keskse kontoregistri andmetega tutvuda üksnes finantspolitsei (Finanzpolizei), maksuhaldur ja föderaalne maksukohus (Bundesfinanzgericht). Pärimisasjadega tegelevad asutused nende andmetega tutvuda ei saa.
Õigus saada teavet registris säilitatavate andmete kohta on ainult kontoomanikul endal. Seda juurdepääsuõigust peetakse äärmiselt isiklikku laadi õiguseks ning kontoomaniku surma korral see õigus aegub.
Kontoregistri kohta saab lisateavet aadressil https://www.bmf.gv.at/themen/betrugsbekaempfung/kontenregister-konteneinschau.html
4 Intellektuaalomandi õiguste registri kättesaadavus
Autori õigus loodud teostele tekib teose loomisel. Seda õigust ei ole vaja registrisse kanda.
Tööstusomandiõiguste (patendid, disainilahendused, kaubamärgid) registreid peab Austria patendiamet: https://www.patentamt.at/
5 Muud registrid, mis sisaldavad pärimisasjadega seotud teavet
Austrias on lisaks eespool osutatud registritele olemas muud registrid, mis võivad selles kontekstis asjakohased olla.
Sündide, surmade ja abielude keskregistrit (Zentrales Personenstandsregister, ZPR) kasutavad kõik Austria perekonnaseisuametid ning see võeti kogu riigis kasutusele 1. novembril 2014 koos keskse kodakondsusregistriga (Zentrales Staatsbürgerschaftsregister). ZPR-is registreeritakse tsentraalselt perekonnaseisuandmed (sünnid, abielud, registreeritud kooselud, surmad) ja seotud andmed (nt nimed). Sellega asendati perekonnaseisuregistrid (Personenstandsbücher).
ZSR-i kantakse andmed Austria kodakondsuse omandamise (sünniga või naturalisatsiooni korras) ja selle kaotamise kohta. Samuti sisaldab see väljastatud kodakondsustunnistusi. ZPR ja ZSR võeti kogu riigis kasutusele 1. novembril 2014.
Keskne sõidukiregister (Zentrales Kraftfahrzeugregister, KZR) sisaldab muu hulgas andmeid füüsiliste isikute kohta, kelle nimele on Austrias kooskõlas mootorsõidukite seadusega (Kraftfahrgesetz) registreeritud sõiduk. Need andmed on seotud sõiduki omanikuga (isikuandmed, aadress) ja sõidukiga (identifitseerimisnumber, registrikood, tehnilised andmed).
Keskne relvaregister (Zentrales Waffenregister, ZWR) on elektrooniline register, kuhu kantakse andmed igat tüüpi relvade kohta.
6 Salastatud sisuga testamente ja registreerimata testamente käsitleva teabe kättesaadavus
Testaatori nõusolekul võib viimse tahte avaldust hoida ükskõik milline isik või ametiasutus.
Hoiulevõtja ei tohi viimse tahte avaldust avada, vaid peab selle edastama pärandikohtule.
Viimse tahte avalduse avamist võivad taotleda kõik isikud, kellel on enda väite kohaselt õigustatud huvi, eeskätt seepärast, et nad on enda väitel kasusaaja rollis.
Austria õiguse kohaselt testamendi eraldi ametlikku lugemist ei toimu, vaid koostatakse vastuvõtmiskanne, milleks pooled ei pea kohal viibima. Hagita menetlusi käsitleva seaduse (Außerstreitgesetz) paragrahvi 152 lõikes 1 on sätestatud:
„1) Kohtuvolinik võtab vastu aktid, mis on seotud surma puhuks tehtud korraldustega (testamendid, muud viimse tahte avaldused) ning nende tühistamisega, kokkulepped pärandi või annaku ja pärandi sundosa või nende tühistamise kohta ning muud deklaratsioonid surma puhuks; vastuvõtmiskandes registreeritakse kõik dokumendi autentsuse ja kehtivuse hindamise seisukohast olulised asjaolud, näiteks kas dokument oli suletud ning kas sel oli mingeid väliseid defekte.“
Pärast kande koostamist saadab kohtuvolinik vastuvõetud dokumentide kinnitamata ärakirja menetluspooltele ja kõigile isikutele, kes dokumentatsiooni ja pärimisõiguse kohaselt on pärima õigustatud isikud. Seaduse teksti kohaselt tuleb need dokumendid seepärast igal juhul saata testamendijärgsetele pärijatele, isikutele, kellel on õigus pärandi sundosale, ja muudele seadusjärgsetele pärijatele.