1 Liikmesriigi registrid, mis sisaldavad pärimisasjadega seotud teavet
- Kinnistusraamatud
- Rahvastikuregistrid – andmed kodanike tsiviilõigusliku seisundi kohta
- Testamendiregister
- Registreeritud ja tähistatud sõidukite register
- Registreeritud relvade register
- Tsiviilõhusõidukite register
- Laevaregister
- Registrikande vormis väärtpaberite register
- Kindlustus- ja pensionifondide register
- Ühtne kontoregister
- Kohturegister
- Maksejõuetusregister
2 Punktis 1 loetletud liikmesriigi registrites sisalduv teave
Kinnistusraamatud sisaldavad teavet registrisse kantud maatükkide ja nendega seotud muudatuste kohta. Samuti hõlmavad need omandiõigusi ja muid registrisse kantavaid omandiõigusi, mis on seotud registrisse kantud maatükkidega, ning muudatusi nendes õigustes. Iga kinnistusraamatu kanne sisaldab teavet kinnisvara (tabel A), omandi (tabel B) ja koormatiste (tabel C) kohta. Riikliku registri kontaktandmed on kättesaadavad veebiaadressil https://oss.uredjenazemlja.hr/public-services/review-lr-bdc.
Piirkondlikke kinnistusraamatuid ei ole. Kinnistusraamatuid hallatakse riiklikul tasandil ning kõik Horvaatia kinnistusraamatud on esitatud ühtses registris. Kinnistusraamatule on võimalik juurde pääseda teisest liikmesriigist ning kogu kinnistusraamatus sisalduv teave on avalikult kättesaadav. Juurdepääs on piiratud üksnes juhul, kui teatavale füüsilisele või juriidilisele isikule kuuluva kinnisvara kohta soovitakse saada täielikku teavet. Kohtuasutused ja pädev riigiprokuratuur võivad tutvuda kõikide katastriüksuste kinnistusraamatu andmetega ja teha neis otsinguid registrisse kantud kinnisvara omandiõiguste omaniku nime või isikukoodi alusel, kui see on vajalik teatavate kohtu- või haldusmenetluste ettevalmistamiseks või läbiviimiseks.
Rahandusministeeriumil ja maksuametil (Porezna uprava) on nende tegevusvaldkonda kuuluvate ülesannete täitmisel otsene juurdepääs kinnistusraamatu andmetele ja neis otsingute tegemise õigus. Teistele ametiasutustele võib selle õiguse anda justiitsministri otsusega, kui see on vajalik nende vastutusalasse kuuluvate ülesannete täitmiseks. Pädev kohus annab füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kellel on eeldatavalt õiguslik huvi, õiguse tutvuda kohtu hallatava kinnistusraamatu andmetega ja teha neis otsinguid.
Kinnistusraamatu eest vastutav asutus võib keelduda teabe andmisest teisele riiklikule ametiasutusele, kui eespool nimetatud nõuded ei ole täidetud. Teavet registrisse kantud testamendi kohta tuleb hankida rahvusvahelise õigusabi mehhanismi kaudu.
Teise liikmesriigi taotlev asutus peaks esitama järgmise teabe: surnud isiku ees- ja perekonnanimi, registreerimisnumber, sünniaeg ja alaline elukoht. Enamikul juhtudel piisab isikutunnistuse numbrist. Surnud isikut puudutava teabe saamiseks tuleb saata e-kiri, mis sisaldab asutuse taotlust, allkirja ja templijäljendit.
Teavet võib taotleda Horvaatia ametiasutustele arusaadavas keeles, kuid taotluse vastus saadetakse horvaadi keeles. Teave väljastatakse allkirja ja templijäljendiga varustatud väljatrükitud teatisel. Taotlevalt asutuselt ei nõuta taotletud teabe eest tasu.
Kande võib teha üksnes ametlike dokumentide või eraõiguslike dokumentide alusel, mille allkirja õigsust on kinnitatud ettenähtud seaduse alusel. Katastriüksuse nimetus, katastrinumber või maatüki number, kinnistusraamatu kanne ja kinnisvara kirjeldus tuleb alla joonida, et registriasutusel oleks registrisse kantud kinnisvara lihtsam tuvastada ning teha pärimise korral kinnisvara omandiõiguse muudatust puudutav kanne. Horvaatia kinnistusraamatus oleva teabe õigusjõud seisneb selles, et kinnistusraamatu kanne tõendab juriidilist omandiõigust ning see on ainus tõend kinnisvaraga seotud omandiõiguste kohta.
Rahvastikuregistrid sisaldavad andmeid kodanike tsiviilõigusliku seisundi kohta: nendesse registritesse kantakse sünnid, abielud ja surmad. Rahvastikuregistreid peetakse elektrooniliselt ja neid haldavad otse perekonnaseisuametites töötavad registripidajad. Andmed kannab rahvastikuregistrisse selle asula rahvastikuregistri piirkonna registripidaja, kus teatav asjaolu (sünni-, abielu-, surmajuhtum) aset leidis. Isiku surm kantakse surmaregistrisse surmakoha järgi ja pädeva asutuse suulise või kirjaliku teatise või otsuse alusel. Surmaregistrisse kantakse järgmised andmed: teave surnud isiku kohta, teave surnud isiku abikaasa või partneri kohta, kui nad olid abielus või kui neil oli registreeritud partnerlus, surnud isiku vanemate eesnimed, surmast teatanud isiku eesnimi ja alaline elukoht või asutuse nimi, kui surmast teatas asutus. Pärast kande tegemist koostab registripidaja pärimisseaduse (Zakon o nasljeđivanju) kohaselt surmatõendi ja esitab selle pädevale kohtule. Kui surmateatise saanud registripidajal ei olnud võimalik saada surmatõendi täitmiseks vajalikku teavet, tuleb tal esitada üksnes surmaregistri väljavõte. Surmaregistrisse ei kanta andmeid surnud isiku pärijate ega surnud isiku vara kohta.
Pärimisseaduse alusel (Narodne Novine (NN; Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) nr 48/03, 163/03, 35/05, 127/13, 33/15 ja 14/19) tuleb testamendi koostamist, hoiustamist ja avalikustamist puudutav teave kanda Horvaatia testamendiregistrisse (Hrvatski upisnik oporuka). Horvaatia testamendiregister on avalik register ja selles sisalduvat teavet ei tohi teha kättesaadavaks kellelegi enne testaatori surma, välja arvatud testaatorile endale või testaatori poolt selleks spetsiaalselt volitatud isikule. Pärast testaatori surma võivad notarid, advokaadid, esimese astme kohtud (općinski sudovi), diplomaatilised või konsulaaresindused ja testamendi koostanud isikud taotleda Horvaatia testamendiregistrisse kantud teavet. Pärast testaatori surma võivad vastavalt riigisisestele õigusnormidele ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide isikud või asutused, kes viivad läbi pärimismenetlust, mille puhul on vajalik Horvaatia testamendiregistri teave, taotleda sellesse registrisse kantud teavet.
Taotlus peab sisaldama surnud isiku ees- ja perekonnanime ning sünniaega, kuid testaatori kindlakstegemise hõlbustamise eesmärgil võidakse esitada ka lisateavet. Kui Euroopa Liidu liikmesriik esitab taotluse päringu tegemiseks Horvaatia testamendiregistris, peab ta taotluses märkima, et testaatori suhtes on algatatud pärimismenetlus, ja esitama surmatõendi surma tõendamiseks.
Horvaatia notarite koda (Hrvatska javnobilježnička komora) peab Horvaatia testamendiregistrit ning selle registri sisu ja pidamise viisi reguleeritakse Horvaatia testamendiregistrit käsitlevate eeskirjadega (NN nr 135/03, 164/04, 91/19, edaspidi „eeskirjad“). Eeskirjade kohaselt kantakse testamendi koostamise, hoiustamise ja avalikustamisega seotud andmed Horvaatia testamendiregistrisse. Pärimisseaduse kohaselt väljastab Horvaatia testamendiregister seoses pärimismenetlusega ja taotluse esitamise korral teavet selle kohta, kas ja kus testamenti hoiustatakse. Testaatori taotlusel esitavad Horvaatia testamendiregistrile teavet esimese astme kohtud, notarid, advokaadid, diplomaatilised või konsulaaresindused ja testamendi koostanud isikud. Asjaolu, et testamenti ei ole kantud Horvaatia testamendiregistrisse või seda ei ole spetsiaalselt hoiule antud, ei sea kahtluse alla testamendi kehtivust. Samuti ei kanta testamendi sisu Horvaatia testamendiregistrisse ning testamenti ei saa selles registris hoiustada; pigem kantakse registrisse üksnes andmed selle kohta, et testament on koostatud ja hoiule antud volitatud isiku või pädeva asutuse juures.
Zagrebis asuva Horvaatia notarite koja kontaktandmed on kättesaadavad veebiaadressil: https://www.hjk.hr/. Pärimisseaduse kohaselt viib pärimismenetlust läbi kohus või kohtu määratud usaldusisikuna tegutsev notar. Menetluse käigus küsib kohus/notar pärija taotlusel pädevatelt asutustelt või kohtutelt teavet surnud isiku vara kohta, mis tervikuna hõlmab pärimisseaduse kohaselt pärijate vahel jagatavat pärandvara.
Era- ja avalikud testamendid ning pärimismenetlusega seotud teated kantakse Horvaatia testamendiregistrisse olenevalt sellest, kas ja kus testamenti hoiustatakse. Horvaatia testamendiregistrisse kantakse andmed testamendi koostamise, hoiustamise ja avalikustamise kohta. Horvaatia testamendiregistrisse kantakse ka teave testaatori, testamendi liigi ja hoiustamise koha, testamendi tühistamise, testamendi tagastamise ja testamendi avalikustamise kohta. Horvaatia notarite koda on liikmesriikide testamendiregistrite ühenduse Euroopa võrgustiku liige, mis hõlbustab muus kui pärimismenetluse riigis tehtud testamentide leidmist.
Pärast testaatori surma võivad vastavalt riigisisestele õigusnormidele teiste Euroopa Liidu liikmesriikide isikud või asutused, kes viivad läbi pärimismenetlust, milleks on vajalik Horvaatia testamendiregistrist pärit teave, taotleda sellesse registrisse kantud teavet. Selle sätte tähenduses on pärimismenetlus menetlus, mille eesmärk on teha kindlaks, kes on testaatori pärijad, mida hõlmab testaatori pärandvara, millised on pärijate, annakusaajate ja teiste isikute õigused pärandvara suhtes, või omandada pärandvara ning teostada pärijate, annakusaajate ja teste isikute õigusi pärandvara suhtes või võtta asjakohaseid meetmeid, et teostada pärijate, annakusaajate ja teiste isikute õigusi pärandvara suhtes.
Registris sisalduv teave ei ole avalikult kättesaadav. Teavet registrisse kantud testamentide kohta võivad taotleda testaator ja testaatori poolt selleks spetsiaalselt volitatud isik. Pärast testaatori surma võivad Horvaatia testamendiregistrisse kantud teavet taotleda ka notarid, advokaadid, esimese astme kohtud, diplomaatilised või konsulaaresindused ja testamendi koostanud isikud.
Riigisisese õiguse kohaselt vastutab Horvaatia testamendiregistri pidamise eest Horvaatia notarite koda. Testamentide sisu ei kanta Horvaatia testamendiregistrisse, seega ei ole teave nende sisu kohta kättesaadav. Horvaatia testamendiregistrist teabe saamiseks peab taotlev asutus esitama surnud isiku ees- ja perekonnanime, tema sünni- ja surmakuupäeva, surma toimumist tõendava dokumendi ning tõendi selle kohta, et tegemist on pädeva asutusega, kes võib pärimismenetlust liikmesriigis läbi viia. Esitada tuleb surmatõend. Taotlev asutus peab tõendama, et ta on pädev liikmesriigis pärimismenetlust läbi viima. Taotlus esitatakse Horvaatia ametlikus keeles.
Teavet võib väljastada Horvaatias ametlikult kasutatavas keeles. Teabele juurdepääsu eest tuleb maksta tasu. Registreerimistasu tuleb maksta vastastikkuse põhimõttel (Horvaatia testamendiregistris sisalduvale teabele juurdepääsu eest peab registreerimistasu maksma selle välisriigi ametiasutus, kui selle liikmesriigi testamendiregistrist teabe taotlemisel peab ka Horvaatia asutus või notar maksma registreerimistasu).
Tasu summas 2,65 eurot tuleb maksta järgmisele žiirokontole:
IBAN: HR5223600001500056128
Horvaatia notarite kojale, mille aadress on järgmine: Radnička cesta 34, Zagreb, Horvaatia, „Upisnina za Hrvatski upisnik oporuka (HUO)“ (Horvaatia testamendiregistri registreerimistasu).
Lisaks peab testaator maksma oma testamendi registrisse kandmise eest (kui ta esitab testamendi registrisse kandmise taotluse) registreerimistasu 13,27 eurot.
Horvaadi keelde tõlgitud Euroopa pärimistunnistus sisaldab kinnisvara kirjeldust, st maatüki numbrit ning kinnisvara ja maatüki kirjeldust vastavalt Horvaatia kinnistusraamatusse kantud teabele. Nõutav teave: maatüki number, kinnisvara ja maatüki kirjeldus vastavalt Horvaatia kinnistusraamatusse kantud andmetele ning pärija ees- ja perekonnanimi, aadress ja isikukood.
Horvaatia õiguse kohaselt tõendab kinnistusraamatusse kandmine juriidilist omandiõigust. Horvaatias puudub kõikide Horvaatias välja antud Euroopa pärimistunnistuste register. Esimese astme kohtud peavad nimekirja väljaantud tunnistustest ja isikutest, kellele on välja antud Euroopa pärimistunnistuse tõestatud koopia, kuid nimekirja peetakse üksnes oma tööpiirkonnas. Kohe pärast Euroopa pärimistunnistuse väljaandmist esitab notar selle oma asukohajärgsele esimese astme kohtule, et see kantaks Euroopa pärimistunnistuste nimekirja.
Siseministeeriumi infosüsteemis registreeritud ja tähistatud sõidukite andmed sisaldavad teavet ülevaatuspunkti, kus sõiduk on registreeritud, sõiduki registrinumbri, registreerimistunnistuse, kindlustuse ning sõiduki omaniku, valdaja ja liisija kohta, samuti sõiduki tehnilist teavet ja sõiduki kasutuspiirangutega seotud registrikandeid. Alates 1. jaanuarist 2018 on vastavalt liiklusohutuse seadusele (Zakon o sigurnosti prometa na cestama) (NN nr 108/17) ning sõidukite registreerimise ja tähistamise eeskirjadele (Pravilnik o registraciji i označavanju vozila) (NN nr 130/17) sõidukite registreerimist ja muid asjakohaseid ülesandeid, mida varem täitsid politseiasutused või politseijaoskonnad, täitnud sõidukite ülevaatuspunktid.
Sõidukite ülevaatuspunktide kontaktandmed on kättesaadavad veebiaadressil: https://cvh.hr/naslovnica/. Registreeritud ja tähistatud sõidukite registris sisalduv teave ei ole avalikult kättesaadav. Üksnes isikul, kelle nimele sõiduk on registreeritud, on võimalik saada teavet registreeritud ja tähistatud sõidukite registrist.
Teiste isikute õigus saada registreeritud ja tähistatud sõidukite registrist teavet on kindlaks määratud kooskõlas isikuandmete kaitse eeskirjadega. Registrit pidaval asutusel on riigisisese õiguse kohaselt õigus teatavatel asjaoludel väljastada teavet teistele riiklikele ametiasutustele. Siseministeerium väljastab teiste Euroopa Liidu liikmesriikide riiklikele kontaktpunktidele teavet sõidukite ja sõidukite omanike või liisingulepinguga sõidukite valdajate kohta seoses liiklusohutusega seotud liikluseeskirjade rikkumiste uurimisega ning terrorismi ja piiriülese kuritegevuse vastu võitlemisega.
Relvaregistrisse kantakse relvaomaniku andmed (ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht, alaline elukoht, isikukood), relva registreerimise andmed (registrinumber ja registreerimiskuupäev), relva andmed (liik, mark ja mudel, kaliiber ja tehasenumber) ning relvadokumentide andmed (dokumendi seerianumber, väljaandmis- ja kehtivuskuupäev).
Relvaregistrist võib teavet saada üksnes isik, kelle nimele on relv registreeritud. Relvaregistris sisalduv teave ei ole avalikult kättesaadav. Teiste isikute õigus saada relvaregistrist teavet on kindlaks määratud vastavalt isikuandmete kaitse eeskirjadele. Relvaregistri andmeid väljastatakse seoses väär- ja kuritegude uurimise või haldusmenetluse läbiviimisega. Kui sellise teabe väljastamiseks puudub õiguslik alus, võib registri eest vastutav asutus keelduda teabe esitamisest teisele riiklikule ametiasutusele.
Tsiviilõhusõidukite register sisaldab järgmist teavet: a) registrikood, b) õhusõiduki registreerimisnumber, c) õhusõiduki tootja nimi ja tootmisnumber, d) Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni õhusõiduki tüübi kirjeldus, e) õhusõiduki seerianumber, f) õhusõiduki tootmisaasta (märkused: ühe tiivaga kolmerattaliste õhusõidukite puhul (motoriseeritud deltaplaan) esitatakse punktides c, e ja f nõutav teave tiiva ja rataste kohta eraldi), g) teave õhusõiduki käitaja kohta, h) õhusõiduki registreerimis- ja kustutamiskuupäev, i) maksimaalne stardimass (MTOM), j) teave varasema registreerimise kohta (õhusõiduki registreerimise riik, registreerimisnumber, varasema registrist kustutamise kuupäev), k) andmed omaniku, kaasomaniku või ühisomaniku kohta (edaspidi „omanik“) (teave õhusõiduki omaniku kohta hõlmab järgmist: ees- ja perekonnanimi, alaline elukoht, kodakondsus, füüsilise isiku isikukood; füüsilisest isikust ettevõtja ees- ja perekonnanimi, alaline või ajutine elukoht, isikukood, lühendatud ärinimi ja tegevuskoht või juriidilise isiku ärinimi või nimetus, asukoht, kodakondsus ja isikukood; õhusõiduki või kaasomandi osa vaba käitamise ja kasutamisega seotud piirangud, mis on kehtestatud omanikule isiklikult (näiteks vähemusosalus, vanemaõiguste või eestkoste laiendamine, maksejõuetuse väljakuulutamine), l) õhusõidukit või selle immateriaalset osa koormavad asjaõigused (pandiõigus), ostueesõigused, kasutuspiirangud, märge kandes osutatud üksuste kohta, taotluse kättesaamise kuupäev, registreerimiseks vajalik summa, kui see on asjakohane; kande tegemise, koormatiste keelamise, võõrandamise või õhusõiduki või kaasomandi osa kasutamise piiramise kohta võib lisada märkusi. Sisestatakse teave õiguste omaja kohta, märkides füüsilise isiku puhul tema ees- ja perekonnanime, alalise või ajutise elukoha ja isikukoodi või juriidilise isiku puhul ärinime või nimetuse, asukoha ja isikukoodi. Samuti võib lisada iga teabe sisestamise, muutmise või kustutamise kuupäeva ning märkused tehtud kannete kohta.
Riikliku registri kontaktandmed on järgmised:
HRVATSKA AGENCIJA ZA CIVILNO ZRAKOPLOVSTVO, Ulica grada Vukovara 284, 10000 Zagreb, register@ccaa.hr, http://www.ccaa.hr/
Piirkondlikke registreid ei ole. Teatavad andmed on avalikult kättesaadavad Horvaatia tsiviillennundusameti veebisaidil http://www.ccaa.hr/hr/popis-registriranih-zrakoplova-94674 (registrikood, õhusõiduki registreerimisnumber, õhusõiduki tootja nimi ja tootmisnumber, õhusõiduki seerianumber, juriidilisest isikust omaniku nimi ning füüsilisest isikust omaniku puhul üksnes märge „füüsiline isik“).
Muu teave on Horvaatia tsiviilõhusõidukite registris kättesaadav a) otsese juurdepääsu kaudu või b) väljavõtte vormis kogu õhusõiduki kohta sisestatud teabe või üksnes osalise teabe kohta. Tegemist on avaliku registriga. Igaüks võib taotleda juurdepääsu registrile ja dokumentide andmebaasile ning saada väljavõtteid registri põhiregistrist.
Registrit pidaval asutusel on riigisisese õiguse kohaselt õigus väljastada teavet teistele riiklikele ametiasutustele (väljavõte kogu õhusõiduki kohta sisestatud teabest). Riigisiseses õiguses puuduvad sätted, mis ei luba Horvaatia tsiviillennundusametil kui registri eest vastutaval asutusel keelduda teabe andmisest mõnele teisele riiklikule ametiasutusele. Seda tuleb otsustada iga juhtumi puhul eraldi.
Teave, mille teise liikmesriigi taotlev asutus peab esitama, et päringut saaks vastavas registris teha, sõltub otsingu laadist ja nõutava teabe liigist. Kui taotlus käsitleb omandiõigust või ettevõtjat, peab teave sisaldama füüsilise isiku ees- ja perekonnanime või juriidilise isiku nimetust. Kui taotlus käsitleb konkreetset õhusõidukit, peaks teave ka sõltuvalt otsingu liigist sisaldama õhusõiduki seerianumbrit, samas õhusõiduki tootja nimetus ja tootmisnumber, õhusõiduki registreerimisnumber või muud tehnilised üksikasjad võivad enamasti kaasa aidata asjaomase õhusõiduki tuvastamisele. Tõend sisaldab ees- ja perekonnanime ning isikukoodi (isikukood, mille Horvaatia Vabariigi rahandusministeerium on väljastanud füüsilisele või juriidilisele isikule, kes on Horvaatia kodanik või teeb Horvaatias õigus- või haldustoiminguid, sealhulgas registrikanne). Kuigi see ei ole seadusega ette nähtud, märgib iga Horvaatia tsiviilõhusõidukite registrist teavet taotlev asutus asjaomase taotluse eesmärgi, hoolimata asjaolust, et lennuliikluse seaduses (Zakon o zračnom prometu) (NN nr 69/09, 84/11, 54/13, 127/13, 92/14) on sätestatud, et selle registri puhul on tegemist avaliku registriga.
Igaüks võib taotleda juurdepääsu registrile ja dokumentide andmebaasile ning saada väljavõtte registri põhiregistrist. Horvaatia tsiviillennundusameti arhiivist dokumentide saamiseks on kehtestatud erimenetlus, mille kohaselt peab taotleja tõendama oma õigustatud huvi vastavate dokumentide/koopiate saamiseks. Taotluse võib esitada elektrooniliselt, varustades selle autenditud e-allkirjaga, või posti teel. Registri väljavõtte võib saata e-posti või tavaposti teel. Teavet on võimalik taotleda horvaadi ja inglise keeles. Struktureeritud registriväljavõte allkirjastatakse ja see väljastatakse horvaadi või inglise keeles ning sellest on võimalik teha väljatrükk või saata see e-postiga. Kui soovitakse saada üksnes teavet, mitte registri väljavõtet, ei esitata seda väljavõttena, vaid allkirjastatud kirja vormis, mis sisaldab nõutud teavet horvaadi ja inglise keeles.
Taotlevalt asutuselt ei nõuta taotletud teabe eest tasu. Registrisse kantud varaga seotud omandiõiguste muutmiskannete vormilised ja sisulised nõuded pärimise korral: õhusõiduki omandiõigust tõendav originaaldokument või selle tõestatud koopia, kohtuotsus või muu asutuse asjaomane dokument, millega muudatust põhjendatakse, või muudatust põhjendav eraõiguslik dokument tuleb esitada vormil, mis on esitatud järgmisel lingil: ALR-FRM-009 – Horvaatia tsiviilõhusõidukite registrisse andmete sisestamise ja registriandmete muutmise taotlus.
Teave, mis on registri eest vastutavale asutusele vajalik registrisse kantud vara kindlakstegemiseks ja selleks, et pärast pärimist oleks võimalik sisestada andmed omanikuvahetuse kohta: õhusõiduki registreerimisnumber, registrikood, omanik (ees- ja perekonnanimi / ettevõtte nimetus, aadress, kodakondsus, isikukood). Selleks kasutatakse järgmist vormi: ALR-FRM-009 – Horvaatia tsiviilõhusõidukite registrisse andmete sisestamise ja registriandmete muutmise taotlus.
Lennuliikluse seaduse artikli 4 kohaselt peab register andma tõese ja täieliku ülevaate õhusõiduki faktilisest ja õiguslikust seisundist. Register on üldsuse silmis usaldusväärne. Õhusõidukite registri väljavõtetel on avaliku dokumendi tõendusjõud. Mitte keegi ei saa väita, et ta ei olnud registrikandest teadlik. Ostja, kes tegutses registrit usaldades heas usus, on õiguslikult kaitstud, kui ta ei teadnud või asjaolusid arvestades ei olnud tal piisavalt põhjust kahtlustada, et registrikanne oli puudulik või et tegelik olukord erines registrisse kantud staatusest, nagu on sätestatud seaduses lennuliiklust puudutavate kohustuste ja omandisuhete kohta (Zakon o obveznim i stvarnopravnim odnosima u zračnom prometu) (NN nr 63/08, 134/09 ja 94/13).
Laevaregistri teenistus (Služba za registre plovnih objekata) on loodud mere-, transpordi- ja taristuministeeriumi meresõiduohutuse direktoraadi (Uprava sigurnosti plovidbe) raames ning selle tegevus hõlmab mere- ja siseveesõidukite registri pidamist. Laevaregister (Upisnik brodova) on Horvaatia meresõidukite ja ehitatavate meresõidukite ühtne register. Registrit peetakse elektrooniliselt. Laevaregistri teabele elektroonilise juurdepääsu süsteem on kättesaadav avaliku laevade otsingumootori (Javni pretraživač plovila) kaudu mere-, transpordi- ja taristuministeeriumi veebisaidil http://eplovilo.pomorstvo.hr/#/uvidUPodatkeUpisnikaPlovila. Avalik laevade otsingumootor võimaldab kontrollida üldist ja tuvastavat teavet laevade kohta, teavet laevaomanike kohta ning asjaõiguslike koormatiste või muude koormatiste olemasolu laevade puhul. Laevaregistriga seotud küsimused võib saata ka e-posti aadressil upisnik@pomorstvo.hr. Kõik liikmesriigid ja kolmandad riigid võivad saata oma päringud eespool nimetatud e-posti aadressile ning võtta ühendust asjaomase asutuse kohalike üksustega, s.o sadamavaldajatega (Lučke kapetanije). Sadamavaldajate kontaktandmed on kättesaadavad veebiaadressil https://mmpi.gov.hr/more-86/lucke-kapetanije-102/102.
Central Depository & Clearing Company Inc. (Središnje klirinško depozitarno društvo d.d.) (edaspidi „CDCC“) tegutseb väärtpaberite keskdepositooriumina, st registrikande vormis väärtpaberite registrina, mis sisaldab teavet emitentide, väärtpaberite, väärtpaberikontode ja väärtpaberiomanike kohta. See sisaldab ka muud teavet registrikande vormis väärtpaberite kohta, nagu kontod, klassid, liigid, kogus, omandiõigused ja nende õiguste omanikud, omandiõigustega seotud piirangud ning elektrooniliselt säilitatavate registrikande vormis väärtpaberite kannete ajalugu.
Kõik kontaktandmed on kättesaadavad veebiaadressil https://www.skdd.hr/portal/f?p=100:1. CDCC on ainus Horvaatia äriühing, mis tegutseb keskdepositooriumina, st registrikande vormis väärtpaberite registrina, ning Horvaatias eraldi piirkondlikke registreid ei ole. CDCC tegutseb keskdepositooriumina ja on ainus väärtpaberite register Horvaatias. CDCC peab käsitama keskdepositooriumis olevat teavet ärisaladusena; see ei kehti teabe kohta, mis tuleb avalikustada vastavalt kapitaliturgude seadusele (Zakon o tržištu kapitala) (NN nr 65/18, 17/20, 83/21, 151/22).
Horvaatia finantsteenuste järelevalveasutusel (Hrvatska agencija za nadzor financijskih usluga) on juurdepääs keskdepositooriumis hoitavale teabele ja dokumentidele. Taotluse korral ja eriseaduse, riigisisese õiguse või Euroopa Liidu õigusakti alusel võib juurdepääsu anda ka õigus- ja haldusasutustele ning organitele, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määruses (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012. Igal õigustatud huvi omaval isikul on samuti võimalik teabele juurde pääseda.
Pärimisasjade korral küsib riiklik ametiasutus tavaliselt teavet selle kohta, kas surnud isikul oli avatud väärtpaberikonto. Kui jah, taotleb ta teavet omatud väärtpaberite ning nende liigi ja hulga kohta, samuti ülevaadet korporatiivsetest sündmustest tulenevatest makstud ja maksmata rahalistest vahenditest. Register võib keelduda teabe andmisest teisele riiklikule ametiasutusele, kui taotlus ei ole selge või täielik, kui taotlus ei sisalda piisavalt teavet asjaomase surnud isiku täielikuks tuvastamiseks või kui selles ei ole märgitud taotluse eesmärki.
Teise liikmesriigi ametiasutusel ei ole lubatud teha otsinguid CDCC registris. Teise liikmesriigi ametiasutus peab kõigepealt esitama CDCC-le asjaomase konto või registrikande vormis väärtpaberite omanikuks peetava surnud isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi või muud identifitseerimisandmed, sünniaja ja alalise elukoha ning seejärel võib CDCC väljastada nõutud teabe vastavale ametiasutusele. Taotlev asutus peab esitama CDCC-le surmatõendi; tõendiks võib olla surmatõend või muu dokument, mis kinnitab isiku surma taotleva riigi õigusaktide alusel. Taotlev asutus peab tõendama, et ta taotleb teavet vastavalt pärimismääruse artikli 66 lõikele 5.
Allkirjastatud ametlik teabenõue (originaaldokument) tuleb pitseeritud kujul saata posti teel. Taotlus ja dokumendid peavad olema horvaadi keeles ja ladina tähestikus. Dokumendid, mida ei väljastata horvaadi keeles, peab horvaadi keelde tõlkima vandetõlk, välja arvatud juhul, kui CDCC töötajatel on võimalik taotluse ja dokumentide sisu ilma tõlketa üheselt mõistetavalt kindlaks teha. Teave väljastatakse ametliku teatise vormis, mis kehtib ilma ettevõtte templijäljendita ja allkirjata, ning see saadetakse posti teel. Teave esitatakse horvaadi keeles ladina tähestikus ja inglise keeles. Määruses (EL) nr 909/2014 kindlaks määratud õigus- ja haldusasutused ning organid peavad nõutud teabe eest maksma tasu.
Depositooriumi kaudu tehtavad väärtpaberiülekanded on peamiselt seotud väärtpaberite omandamisega seaduse alusel, õigustehinguga, kohtu või muu pädeva asutuse otsusega, pärimise teel või muul kehtival õiguslikul alusel. Pärimise teel omandatud väärtpaberid võib üle kanda pärimist käsitleva lõpliku otsuse või eluaegse ülalpidamislepingu alusel. CDCC võib teha väärtpaberiülekande pärija kontole pärimisasjas tehtud lõpliku otsuse või pärimisasjas tehtud otsusega samaväärse avaliku dokumendi alusel. Otsus peab olema lõplik ja esitada tuleb originaaldokument ning see peab sisaldama teavet, mis on vajalik investori (testaatori ja pärija) täielikuks tuvastamiseks, et vältida segiajamist teiste investoritega. Kapitaliturgude seaduse paragrahvi 530 kohaselt omandatakse registrikande vormis väärtpaberid ja nendest tulenevad õigused kehtiva õigustehingu alusel, kui need on kantud omandaja või omandaja nimel registrikande vormis väärtpabereid omava isiku registrikande vormis väärtpaberite kontole, välja arvatud juhul, kui omandamisaeg on konkreetse õigusaktiga kindlaks määratud teisiti.
Kindlustus- ja pensionifondide register sisaldab andmeid kohustusliku pensionifondi liikme ees- ja perekonnanime, kindlustuse alguse ja lõppemise, kohustusliku pensionifondiga seotud isikliku kontonumbri, isiklikul kontol olevate kontoosakute arvu, isiklikul kontol oleva vara väärtuse, fondi sisse- ja väljamaksete, pensionifondi nimetuse ja kindlustatud isiku fondi kategooria kohta.
Riikliku registri kontaktandmed on järgmised: REGOS, Gajeva 5, 10000 Zagreb, https://regos.hr/.
Piirkondlikke registreid ei ole. Juurdepääs registris olevale teabele on piiratud. Avalik-õiguslikud asutused võivad taotleda teavet üksnes oma tegevusvaldkonda kuuluvate ülesannete täitmiseks; õigusasutused ja muud kasutajad võivad taotleda teavet, kui neil on selleks seadusest tulenev luba või kui isik, kelle teavet taotletakse, on andnud oma nõusoleku.
Registrit pidaval asutusel on riigisisese õiguse kohaselt õigus väljastada teavet teistele riiklikele ametiasutustele. See hõlmab teavet kohustusliku kindlustuse fondide liikmete kohta, isiklikul kontol olevate kontoosakute arvu, isiklikul kontol oleva vara väärtust, fondi sisse- ja väljamakseid, fondi nimetust ja fondi kategooriat.
Pädev asutus võib keelduda teabe esitamisest riiklikule ametiasutusele, kellel puudub seaduse alusel õigus sellist teavet koguda või kui tal puudub selle isiku nõusolek, kelle teavet taotletakse. Teise liikmesriigi ametiasutus peab esitama surnud fondiliikme ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja registreerimisnumbri (kodaniku põhinumber, MBG).
Taotlev asutus ei pea esitama tõendeid surnud isikut puudutava teabe kohta. Taotlev asutus ei pea tõendama, et ta taotleb teavet vastavalt pärimismääruse artikli 66 lõikele 5.
Teavet võib taotleda ja väljastada posti või e-posti teel. Teavet võib taotleda kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes. Teave väljastatakse vastutava isiku kinnitatud ametliku kirjaga. Teavet võib väljastada horvaadi keeles. Taotletud teabe eest tasu ei võeta.
Isiklikul kontol oleva päritud varaga seotud omandiõiguste muudatustele ei ole nõudeid kehtestatud. Registris hoitava teabe õigusjõud tõendab isiklikul kontol oleva vara olemasolu ja suurust.
Kohturegistri seaduse (Zakon o sudskom registru) (NN nr 1/95 […] 123/23) artiklis 6 on sätestatud majandusüksused, kes tuleb kohturegistrisse kanda, ja need on järgmised: avalikud tulundusühendused (javna trgovačka društva), usaldusühingud (komanditna društva), majandushuviühingud (gospodarska interesna udruženja), aktsiaseltsid (dionička društva), osaühingud (društva s ograničenom odgovornošću), Euroopa äriühingud (SE), Euroopa majandushuviühingud (EMHÜ), Euroopa ühistud (SCE), institutsioonid (ustanove), institutsioonide ühendused (zajednice ustanova), ühistud (zadruge), ühistute ühendused (savezi zadruga), krediidiühistud (kreditne unije) ja muud seaduse kohaselt registreerimisele kuuluvad isikud.
Nende üksuste filiaalid kantakse registrisse, kui see on seadusega ette nähtud. Likvideerimisele minev vara ja pankrotivara kantakse registrisse, kui see on ette nähtud eespool nimetatud seaduse või eriseadusega.
Registrisse kantavad andmed on sätestatud kohturegistri seaduse artiklis 24. Registrisse kantakse seaduses ette nähtud andmed ja nende muudatused. Kõikide registreerimisele kuuluvate majandusüksuste kohta sisestatakse järgmine teave:
1) äriühingu registreerimisnumber (MBS) ja isikukood (PIN) ning olemasolu korral Euroopa digiidentiteet (EUID);
2) majandusüksuse ärinimi, lühendatud ärinimi ja tõlgitud ärinimi või nimetus, lühendatud nimi ja tõlgitud nimi, kui see on olemas;
3) asukoht (koht) ja tegevuskoha aadress Horvaatias;
4) äriline eesmärk, kui seaduses on sätestatud, et teatavat tegevust võib teostada üksnes pädeva asutuse nõusoleku, loa või muu dokumendi alusel;
5) majandusüksust esindama volitatud isikute ees- ja perekonnanimi, isikukood, alaline elukoht ja esindamise vorm;
6) filiaalid;
7) täieliku finantsaruande esitamise kuupäev, majandusaasta, mille kohta aruanne esitatakse, kui asjaomaste dokumentide avaldamine on ette nähtud;
8) kanded;
9) õiguslik struktuur;
10) asutamislepingu (põhikiri, asutamisleping või muu dokument) vastuvõtmise kuupäev ja nendes dokumentides tehtavate muudatuste kokkuvõte ja kuupäev;
11) majandusüksuse tegevuse kestus, kui see on kindlaks määratud;
12) seisundiga seotud muudatused;
13) majandusüksuse lõpetamise aluseks olevad põhjused;
14) majandusüksuse likvideerimine;
15) majandusüksuse tegevuse jätkamine;
16) pankrot (pankrotikohtu otsused);
17) pankrotieelne kokkulepe (otsus, millega algatatakse pankrotieelne kokkuleppemenetlus, otsus, millega lõpetatakse pankrotieelne kokkuleppemenetlus, ja otsus, millega kinnitatakse pankrotieelne kokkulepe);
18) majandusüksuse lõpetamine, lõpetamise või registrist kustutamise põhjused, eelkõige: a) õiguslik alus, mis tahes teave õigusjärglase kohta; b) otsus registrist kustutamise menetluse algatamise kavatsuse kohta; c) registrist kustutamise menetluse lõpetamise otsus; d) registrist kustutamise otsus;
19) e-posti aadress.
Äriühingu asutajad ja osanikud kantakse registrisse, kui see on seadusega ette nähtud. Likvideerimisele mineva vara ja pankrotivara registrisse kantakse järgmised andmed: kohalike füüsiliste isikute puhul ees- ja perekonnanimi, isikukood ja alaline elukoht (välisriigi füüsiliste isikute puhul ajutine elukoht, kui see on olemas), juriidiliste isikute puhul ärinimi või nimetus, asukoht, äriühingu registreerimisnumber, isikukood ja Euroopa digiidentiteet, kui see on olemas, ning välisriigi juriidiliste isikute puhul vastav teave.
Teavet finantsaruannete esitamise kuupäeva, füüsiliste isikute isikuandmete ja alalise elukoha ning nende andmete muutumise kohta on võimalik elektrooniliselt alla laadida finantsametist (Financijska agencija), rahvastikuregistrist ja muudest registritest.
Riikliku registri kontaktandmed on kättesaadavad veebiaadressil https://sudreg.pravosudje.hr/registar/f?p=150:1, https://sudreg.pravosudje.hr/registar/f?p=150:107:0:::NO, https://sudovi.hr/hr/o-sudovima/sudovi-republike-hrvatske.
Registrit peavad kaubanduskohtud (trgovački sudovi) (edaspidi „registrikohtud“ (registarski sudovi)). Tegemist on alalise registriga. See koosneb põhiregistrist ja dokumentide andmebaasist. Põhiregistrit peetakse elektrooniliselt. Põhiregister on ühendatud Horvaatia ühtse andmebaasiga. Kohturegister on avalik register, mis sisaldab teavet ja dokumente seaduse kohaselt registrisse kantavate majandusüksuste kohta. Kaubanduskohtud on erikohtud, mis tegelevad registriasjadega ja peavad kohturegistreid. Horvaatias tegutsevad kohturegistrid Bjelovari, Osijeki, Rijeka, Varaždini, Zagrebi, Dubrovniku, Pazini, Spliti ja Zadari kaubanduskohtute juures. Kohturegister on avalik register, mis sisaldab teavet ja dokumente seaduse kohaselt registrisse kantavate majandusüksuste kohta. Seda peavad kaubanduskohtud.
Horvaatia register koostati Austria registri (Firmenbuch) eeskujul ning see oli esimene elektrooniliselt peetav avalik register Horvaatias. Kohturegistri infosüsteem on kõikides kaubanduskohtutes kasutusel alates 17. märtsist 1995. Süsteem põhineb nüüdisaegsel, töökindlal, skaleeritaval ja turvalisel Oracle’i tehnoloogial, millel on kolmetasandiline arhitektuur, millele kasutajad pääsevad hõlpsasti ligi veebibrauseri kaudu.
Süsteem on ühendatud isikukoodide kesksüsteemiga, finantsameti raamatupidamise aastaaruannete registriga, e-Tvrtka (e-äri) süsteemiga, eSpis (e-toimikute) süsteemiga ja tasuta õigusabi süsteemiga. Registri ühtne andmebaas kuulub süsteemi, mis on keskne andmekogu, kus säilitatakse registrikohtute registri-, kande- ja statistilist teavet ning dokumentide andmebaasis elektrooniliselt säilitatavaid dokumente. Horvaatia ühtne andmebaas on kättesaadav 24 tundi ööpäevas.
Alates 8. juunist 2017 on Horvaatia kohturegister ühendatud ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteemiga (BRIS). Äriühingute, eelkõige osaühingute otsing on kättesaadav kõikides Euroopa Liidu keeltes Euroopa e-õiguskeskkonna portaali.
Kasutajad pääsevad põhiandmestikule juurde tasuta. See andmekogum hõlmab äriühingu nimetust, asukohta, liiki, registreerimisnumbrit, asutust, kus äriühing on registreeritud, registreerimise liikmesriiki ja kordumatut tunnust (EUID). EUID on majandusüksusele omistatud kordumatu number, mis koosneb riigikoodist, riikliku registri koodist ja majandusüksuse registreerimisnumbrist. Samuti on kasutajatel võimalik taotleda ja saada elektroonilisi koopiaid dokumentidest, mis on kättesaadavad kogu Euroopa Liidu äriregistrites, kuid esialgu üksnes tasuta kättesaadavate dokumentide koopiaid. Kuna enamik liikmesriike võtab nende dokumentide koopiate väljastamise eest tasu, pakub BRIS tulevikus ka teabe ja dokumentide eest internetimaksete tegemise võimalust.
Kohturegistri seaduse artikli 4 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud, et tegemist on avaliku registriga. Ilma et oleks vaja tõendada õiguslikku huvi, on kõigil juurdepääs põhiregistris sisalduvale teabele, kande aluseks olevatele dokumentidele ning muudele dokumentide andmebaasis säilitatavatele dokumentidele ja teabele (välja arvatud dokumendid, mille suhtes seaduse kohaselt ei kohaldata üldkasutatavuse põhimõtet) ning taotleda dokumentide andmebaasis säilitatavate dokumentide ja teabe väljavõtet, tõestatud koopiat või ärakirja. Kohturegistri põhiregistri väljavõtet ning dokumentide andmebaasis säilitatavaid dokumente ja teavet on võimalik elektrooniliselt hankida kohturegistri veebilehe kaudu.
Kohturegistri seaduse artikli 4 lõigetes 3, 4 ja 5 on sätestatud, et ärakiri, koopia, väljavõte või tõend tuleb väljastada kaheksa päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast. Spetsiaalse taotluse korral võib isik saada väljavõtte, mis sisaldab teavet konkreetse ajavahemiku kohta, või kronoloogilise väljavõtte, mis sisaldab kogu teavet, mis on sisestatud alates vastava andmeüksuse registrisse lisamise kuupäevast kuni väljavõtte väljastamise kuupäevani. Registrikohus ei või nõuda, et isikud, kes taotlevad juurdepääsu põhiregistrile ja dokumentidele või ärakirja, teabe koopiat, väljavõtet või tõendit, märgiksid oma taotluse põhjuse või eesmärgi. Iga registrikohus peab isikutel võimaldama teostada oma õigust tutvuda teabega ja saada väljavõtteid elektrooniliselt peetavast põhiregistrist ning tutvuda paberkandjal või elektrooniliselt säilitatavate dokumentide ja teabega dokumentide andmebaasis või neid sealt saada, olenemata registrist, kuhu asjaomane majandusüksus on kantud, ja dokumentide andmebaasis, kui selline andmebaas on tema valduses. Juurdepääs põhiregistris sisalduvale avalikule teabele ja dokumentide andmebaasis olevatele elektroonilistele avalikele dokumentidele peab olema registri veebisaidi kaudu võimalik tasuta. Elektroonilised väljavõtted peavad olema varustatud kvalifitseeritud e-allkirjaga.
Kohturegistri seaduse artiklis 4a on sätestatud, et põhiregistris ja dokumentide andmebaasis sisalduv teave tuleb riiklikele ametiasutustele teha elektrooniliselt kättesaadavaks. Põhiregistris sisalduv teave on soovi korral tasu eest kõigile kättesaadav masinloetaval kujul. Horvaatia valitsus määrab asjaomase artikli lõikes 2 osutatud tasu maksmise viisi, tingimused ja suuruse kindlaks oma otsusega. Asjaomase artikli lõikes 3 osutatud otsusega võib Horvaatia valitsus ette näha ka tasust vabastamise. Horvaatia ühtne andmebaas peab olema kättesaadav 24 tundi ööpäevas. Põhiregistris ja dokumentide andmebaasis sisalduv teave tuleb riiklikele ametiasutustele teha elektrooniliselt kättesaadavaks.
Teavet võib taotleda horvaadi keeles. Teave väljastatakse elektroonilise väljavõtte vormis, millel peab olema kvalifitseeritud e-allkiri. Kohtulõivude tariifistikku käsitlevas dekreedis (Uredba o Tarifi sudskih pristojbi) (NN nr 37/23) on sätestatud kohtumenetluse raames tasumisele kuuluvad kohustuslikud kohtulõivud.
Kohustuslikud kohtulõivud on kindlaks määratud kohtulõivude tariifistikus (Tarifa sudskih pristojbi), mis on eespool nimetatud dekreedi lahutamatu osa.
Registreerimine kohturegistris
Tariif nr 26:
1) majandusüksusena registreerimisel kohaldatakse tasu 39,82 eurot;
2) lihtosaühinguna registreerimisel (jednostavno društvo s ograničenom odgovornošću) kohaldatakse tasu 3,98 eurot;
3) registriandmete muutmisel kohaldatakse tasu 19,91 eurot;
4) lihtosaühingu registriandmete muutmisel kohaldatakse tasu 3,98 eurot;
5) kohturegistri veebilehel avaldamisele kuuluvat kohturegistri teavet ja teateid sisaldava avalduse eest kohaldatakse tasu 13,27 eurot;
6) kohtu poolt elektrooniliselt e-Tvrtka süsteemi kaudu esitatud kohtuotsuste eest tuleb tasuda tasu, mis võrdub poolega asjaomases tariifistikus sätestatud tasust.
Märkus:
1) kui avalduses taotletakse sama majandusüksuse kohta rohkem kui ühe kande tegemist, võetakse kõigi kannete eest üks tasu;
2) pankroti ja likvideerimisega seotud kannete eest tasu ei võeta;
3) registreeritud majandusüksuse e-posti aadressi sisestamise eest tasu ei võeta;
4) äriühingu asukoha aadressi andmete, nõukogu esimehe ja liikmete isikuandmete, hilisemate sissemaksete ja maksete andmete ning registreeritud majandusüksuse e-posti aadressi muutmisega seotud kannete eest tasu ei võeta.
Filiaali registreerimine
Tariif nr 27:
1) registreeritud majandusüksuse filiaali registreerimisavalduse esitamisel kohaldatakse tasu 13,27 eurot;
2) filiaali registreerimisel kohaldatakse tasu 33,18 eurot;
3) filiaali registriandmete muutmisel kohaldatakse tasu 13,27 eurot.
Märkus: registreerimisavalduse ja põhifiliaali registreerimisavalduse suhtes, mille asutaja on välisriigi isik, või Horvaatias asuva ühe filiaali registreerimisavalduse suhtes, mille asutaja on välisriigi isik, kohaldatakse asjaomases tariifistikus sätestatud tasusid (koopia, ärakiri, tõend ja kohturegistri kirjalik teade).
Tariif nr 28:
1) kohturegistri koopiate või ärakirjade väljastamisel kohaldatakse tasu 0,66 eurot iga alustatud lehekülje kohta;
2) kohturegistri andmete kohta tõendite või kirjalike teatiste väljastamisel kohaldatakse tasu 1,33 eurot.
Märkus:
1) avalduse eest, millega taotletakse väljavõtet, koopiat, ärakirja, tõendit või kirjalikku teatist, tasu ei võeta;
2) kohturegistri kehtiva väljavõtte ja/või kronoloogilise väljavõtte väljastamise eest tasu ei võeta.
Maksejõuetusregister on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määruse (EL) 2015/848 (maksejõuetusmenetluse kohta) alusel asutatud avalik elektrooniline register, mille eesmärk on tõhustada asjaomaste võlausaldajate ja kohtute teavitamist algatatud maksejõuetusmenetlustest. Maksejõuetusregister on olnud kooskõlas määrusega kättesaadav alates 26. juunist 2018. Võlausaldajate jaoks on väga oluline teave maksejõuetusmenetluse teatavate aspektide kohta, nagu nõuete esitamise või otsuste vaidlustamise tähtajad. Maksejõuetusregistris ei arvutata neid tähtaegu siiski iga juhtumi puhul eraldi, pigem viidatakse registris nende tähtaegade arvutamise kriteeriumidele.
Määruses on sätestatud maksejõuetusregistris avaldatava teabe liigid, mis on seotud pankrotieelsete menetluste, pankrotimenetluste, tarbijapankrotimenetluste ja erakorraliste haldusmenetlustega Horvaatia jaoks süsteemse tähtsusega äriühingutes. Sellest tulenevalt on kättesaadav järgmine teave:
a) maksejõuetusmenetluse algatamise kuupäev;
b) maksejõuetusmenetluse algatanud kohus ja kohtuasja number;
c) määruse lisas A osutatud maksejõuetusmenetluse liik;
d) kas menetluse algatamise pädevus põhineb määruse artikli 3 lõikel 1, 2 või 4;
e) kui võlgnik on äriühing või juriidiline isik, siis võlgniku nimi, registreerimisnumber, isikukood, registrijärgse asukoha aadress või postiaadress (kui see on erinev);
f) kui võlgnik on füüsiline isik, siis võlgniku nimi, isikukood ja postiaadress;
g) menetluse tarbeks määratud pankrotihalduri nimi, postiaadress ja e-posti aadress;
h) nõuete esitamise tähtaeg või viide vastava tähtaja arvutamise kriteeriumidele;
i) peamise maksejõuetusmenetluse lõpetamise kuupäev (kui see on teada);
j) kohus, kuhu saab maksejõuetusmenetluse algatamise otsuse edasi kaevata, ja vajaduse korral tähtaeg, mille jooksul seda saab teha, viidates vastava tähtaja arvutamise kriteeriumidele.
Maksejõuetusregistrit käsitlevate eeskirjade (Pravilnik o Registru nesolventnosti) (NN nr 1/19) artiklis 2 on sätestatud, et register on elektrooniline andmebaas, mis on loodud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrusele (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (edaspidi „määrus“) maksejõuetusmenetlust käsitleva teabe avaldamiseks ning mis sisaldab teavet järgmise kohta:
1) algatatud tarbijapankrotimenetlused, mille algatamise otsus on tehtud pärast 2016. aasta 1. jaanuari;
2) algatatud pankrotieelsed menetlused ja pankrotimenetlused, mille algatamise otsus on tehtud pärast 2015. aasta 1. septembrit;
3) algatatud erakorraliste haldusmenetlused Horvaatia jaoks süsteemselt oluliste äriühingute suhtes (edaspidi „erakorraline haldusmenetlus“), mille algatamise otsus on tehtud pärast 2017. aasta 7. aprilli. Registriandmeid saab elektrooniliselt alla laadida pankrotimenetluse infosüsteemist (e-toimik).
Maksejõuetusregistri eeskirjade artikli 3 lõikes 1 on sätestatud, et kõikide tarbijapankrotimenetluste kohta tuleb registrisse kanda järgmised andmed:
1) tarbija ees- ja perekonnanimi;
2) tarbija isikukood;
3) alaline elukoht;
4) nimi, registreerimisnumber, asukoht ja tegevuskoha aadress, kui tarbijapankrotimenetluse algatamise otsus tehakse tarbijapankrotti käsitleva seaduse (Zakon o stečaju potrošača) artikli 4 lõikes 3 osutatud tarbija kohta;
5) tarbijapankrotimenetluse algatanud kohtu nimetus, kohtuasja number ja menetluse algatamise otsuse kuupäev;
6) määruse lisas A osutatud maksejõuetusmenetluse liik;
7) märge selle kohta, kas menetluse algatamise pädevus põhineb määruse artikli 3 lõikel 1, 2 või 4;
8) andmed pankrotihalduri kohta;
9) nõuete esitamise tähtaeg;
10) tarbijapankrotimenetluse lõpetamise otsuse kuupäev ja otsuse jõustumise kuupäev;
11) selle kohtu nimetus, kus saab tarbijapankrotimenetluse algatamise otsuse vaidlustada, ja tähtaeg;
12) asja läbivaatamise tähtaeg;
13) järelejäänud kohustustest vabastamise või vabastamisest keeldumise otsuse kuupäev ja otsuse jõustumise kuupäev;
14) tarbija järelejäänud kohustustest vabastamise kehtetuks tunnistamise otsuse kuupäev ja otsuse jõustumise kuupäev.
Maksejõuetusregistri eeskirjade artikli 3 lõikes 2 on sätestatud, et kõikide pankrotieelsete menetluste ja pankrotimenetluste kohta tuleb registrisse kanda järgmised andmed:
1) juriidilise isiku ärinimi või nimetus, registreerimisnumber, isikukood, asukoht ja tegevuskoha aadress;
2) füüsilisest isikust võlgniku ees- ja perekonnanimi, registreerimisnumber, isikukood, asukoht ja tegevuskoha aadress ning alalise elukoha aadress;
3) nimetatud artikli lõike 1 punktides 5–14 viidatud teave.
Iga erakorralise haldusmenetluse kohta tuleb registrisse kanda järgmised andmed:
1) võlgniku ärinimi, isikukood, asukoht ja tegevuskoha aadress;
2) sidus- ja tütarettevõtjate ärinimed, isikukoodid, asukohad ja tegevuskoha aadressid;
3) nimetatud artikli lõike 1 punktides 5–9 osutatud teave;
4) erakorralise haldusmenetluse lõpetamise otsuse või kokkuleppe kinnitamise või tagasilükkamise otsuse kuupäev ja otsuse jõustumise kuupäev;
5) selle kohtu nimetus, kus saab erakorralise haldusmenetluse lõpetamise otsuse või kokkuleppe kinnitamise või tagasilükkamise otsuse vaidlustada, ja kuupäev.
Riikliku registri kontaktandmed: https://nesolventnost.pravosudje.hr. Maksejõuetusregistriga seotud tehnilise abi saamiseks võtke ühendust e-posti aadressil helpdesk@pravosudje.hr.
Kogu registriteabe eest vastutavad menetlust läbiviivad kohtud. Projekti „Euroopa maksejõuetusregistrite ühendamise“ teises etapis ühendatakse riiklikud maksejõuetusregistrid omavahel Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu. Teavet võib väljastada horvaadi keeles.
Maksejõuetusregistrile juurdepääsu saamiseks ei ole registreerimine vajalik ja teabele juurdepääsu eest tasu ei võeta. Justiits- ja avaliku halduse ministeerium ei võta maksejõuetusregistri tõendi väljastamise eest kohtulõivu.
3 Pangakontosid käsitleva teabe kättesaadavus
Pankade ja muude finantsasutuste kontode teave sisaldub ühtses kontoregistris (Jedinstveni registar računa), mida reguleeritakse rahalisi vahendeid hõlmava täitemenetluse seadusega (Zakon o provedbi ovrhe na novčanim sredstvima) (NN nr 68/18, 02/20, 46/20 ja 47/20). Ühtne kontoregister on elektrooniline andmebaas, mis sisaldab järgmist teavet: kõik kontod ja tähtajalised hoiused, eluaseme säästuhoiused ja krediidiühistute hoiused. Lisaks rahalisi vahendeid puudutavale teabele sisaldab ühtne kontoregister ka teavet järgmise kohta: kõikide füüsiliste ja juriidiliste isikute hoiulaekad; tähtajaliste hoiuste, hoiulaegaste ja kontode omanikest juriidiliste isikute tegelikud tulusaajad, nagu on määratletud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist reguleerivas seaduses; füüsilised isikud, kellel on luba kasutada kontodel, tähtajalistes hoiustes, eluaseme säästuhoiustes ja krediidiühistute hoiustes olevaid rahalisi vahendeid; ning füüsilised isikud, kes kasutavad hoiulaekaid.
Teave registrit pidava pädeva asutuse kohta: ühtset kontoregistrit peab finantsamet, kes on juriidiline isik, kes võtab täite- ja tagatismenetluses meetmeid ning teeb rahaliste vahendite suhtes täitetoiminguid täiteseaduse (Ovršni zakon) (NN nr 112/2012, 25/2013, 93/2014, 73/2017) ja rahalisi vahendeid hõlmava täitemenetluse seaduse alusel.
Kontaktandmed on järgmised: Financijska agencija, 10000 Zagreb, Ulica grada Vukovara 70, isikukood: 85821130368, e-posti aadress: jrr@fina.hr. Teave: tasuta infotelefon: 0800 0080, e-posti aadress: info@fina.hr.
Horvaatias viivad pärimismenetlust ellu kohtud või kohtu määratud usaldusisikuna tegutsevad notarid. Nende kirjaliku taotluse korral väljastab finantsamet neile ärisaladusena käsitletavat (konfidentsiaalset) teavet tarbija (surnud isiku) kontode ja muude rahaliste vahendite kohta, mis konkreetsel isikul on pangas või muus finantsasutuses (hoiulaenuühingus või krediidiühistus).
Pädevad kohtud ja notarid peavad finantsametile esitama nõuetekohaselt koostatud teabenõude ühtsest kontoregistrist teabe hankimiseks (notarid peavad esitama ka pädeva kohtu otsuse, millega neile usaldatakse pärimismenetluse läbiviimine). Finantsamet väljastab pädevatele kohtutele teavet või ülevaate teabest tarbija kontode kohta tasuta ja tasu eest notaritele, kellele on usaldatud pärimismenetluse läbiviimine (vastavalt finantsameti kehtivale hinnakirjale). Hinnakirja võtab vastu finantsameti juhatus kokkuleppel rahandusministriga. Kehtiv hinnakiri on kättesaadav finantsameti ametlikul veebisaidil.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta määruse (EL) 2020/1783 (mis käsitleb liikmesriikide kohtute vahelist koostööd tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (tõendite kogumine) (uuesti sõnastatud)) (edaspidi „tõendite kogumise määrus“) kohaselt peab kohus, kus menetlust alustatakse või kavandatakse (edaspidi „taotlev kohus“), edastama tõendite kogumise taotluse otse teise liikmesriigi pädevale kohtule (edaspidi „taotluse saanud kohus“). Seega, kui pärimismenetlus algatatakse või seda kavandatakse ELi liikmesriigis, peab selle riigi pädev kohus esitama Horvaatia kohtule taotluse testaatori kontode kohta teabe saamiseks. Finantsamet täidab Horvaatia kohtu kirjaliku taotluse ja väljastab asjaomasele kohtule teabe tasuta.
Finantsamet ei või mitte ühelgi põhjusel keelduda pädeva kohtu või notari taotluse täitmisest saada pärimismenetluse tarbeks teavet kontode kohta. Finantsamet tagastab siiski esitatud taotluse, kui ta ei saa seda täita, sest see ei sisalda teavet, mis võimaldaks täielikult kindlaks teha isiku, kelle kohta teavet taotletakse, või kui teave on puudulik või ebaõige.
Kui ELi liikmesriigis on käimas pärimismenetlus, peab selle riigi pädev kohus esitama Horvaatia kohtule taotluse teabe saamiseks testaatori kontode kohta. Ärisaladusena käsitletava teabe taotlus (ettenähtud vormil või muus kirjalikus vormis, mis saadetakse e-kirja või posti teel) peab sisaldama järgmist teavet: pärimismenetlusega seotud isiku (surnud isiku) ees- ja perekonnanimi, isikukood, taotletav teave ja selle kättetoimetamisviis (posti, faksi või elektroonilisel teel).
Pädevad kohtud ning notarid, kellele on usaldatud pärimismenetluse läbiviimine, peavad esitama ühtsest kontoregistrist teabe hankimiseks nõuetekohaselt koostatud teabenõude ning notarid peavad lisaks esitama pädeva kohtu otsuse, millega neile usaldatakse pärimismenetluse läbiviimine.
Teise liikmesriigi pädeval asutusel ei ole vaja lisada Euroopa pärimistunnistust, et saada teavet surnud isiku konto(de) kohta Horvaatias. Kui teise liikmesriigi pädev asutus taotleb teavet surnud isiku kontode kohta Horvaatias, kohaldatakse tõendite kogumise määrust (artikli 3 lõige 1). Tõendite kogumise määruse artikli 3 lõikes 1 on sätestatud, et kohus, kus menetlust alustatakse või kavandatakse (taotlev kohus), edastab tõendite kogumise taotluse otse teise liikmesriigi pädevale kohtule (taotluse saanud kohus).
Kui teavet taotleb teisest liikmesriigist pärit isik, peab selle riigi pädev kohus esitama testaatori kontosid käsitleva teabenõude Horvaatia kohtule ettenähtud vormil või muus kirjalikus vormis e-posti või kirja teel. Kui teavet taotlev isik ja teabe esitaja asuvad Horvaatias, võib ühtsest kontoregistrist teavet taotleda posti, faksi või elektroonilisel teel. Ühtse kontoregistri teave väljastatakse teavet taotlevale isikule isiklikult lähimas finantsameti kontoris või saadetakse posti, faksi või elektroonilisel teel, olenevalt sellest, millise kättetoimetamisviisi oli isik teabenõudes märkinud.
Teavet on võimalik taotleda horvaadi ja inglise keeles. Teave väljastatakse Horvaatia ametlikus keeles, st horvaadi keeles, ja ladina tähestikus.
Finantsamet ei võta tasu teabe eest, mille ta väljastab pärimismenetlust läbi viivale pädevale asutusele.
4 Intellektuaalomandi õiguste registri kättesaadavus
Horvaatia tööstusomandit hõlmavaid avalikke registreid (edaspidi „e-registrid“) peab ja haldab elektrooniliselt riiklik intellektuaalomandi amet (Državni zavod za intelektualno vlasništvo) kooskõlas Horvaatias tööstusomandi kaitset reguleerivate määrustega. Tööstusomandit käsitletavates e-registrites sisalduv teave hõlmab teavet kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste kaitse riikliku süsteemi ning rahvusvaheliste süsteemide (Madridi süsteem ja Haagi süsteem) alusel Horvaatia territooriumil esitatud taotluste ja antud tööstusomandi õiguste kohta, kuid ei sisalda teavet ühtsete süsteemide alusel kogu Euroopa Liidu territooriumil (Euroopa Liidu kaubamärgid ja registreeritud ELi disainilahendused) esitatud taotluste ja antud õiguste kohta, mis on kättesaadavad Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti vastavates registrites.
E-registritele juurdepääsu saamiseks ei ole vaja eelnevalt registreeruda ja need on tasuta kättesaadavad. Kuna konkreetne teave tuleb kõigepealt ametlikult avaldada, on see teave e-registrites kättesaadav alles pärast selle avaldamist. Teavet ajakohastatakse vastavalt ametliku väljaande avaldamise ajakavale iga kahe nädala järel.
E-registrites sisalduv teave on seotud järgmiste tööstusomandi õigustega: patendid, kasulikud mudelid, ravimite ja taimekaitsevahendite täiendava kaitse tunnistused, pooljuhttoodete topoloogia, kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused. Riiklikus intellektuaalomandi ametis on registreeritud geograafilised tähised ja päritolunimetused (mille kaitset ei ole konkreetsete õigusnormidega ette nähtud), muude tähiste puhul vt põllumajandusministeeriumi järgmist veebilehte: https://poljoprivreda.gov.hr/istaknute-teme/hrana-111/oznake-kvalitete/zoi-zozp-zts-poljoprivrednih-i-prehrambenih-proizvoda/228.
Autoriõiguste registrit ei ole, kuna seda õigust ei omandata registrisse kandmise teel, pigem kuulub see õigus autorile autoriõigusega kaitstud teose loomise fakti tõttu.
Riikliku intellektuaalomandi ameti veebisait on kättesaadav veebiaadressil www.dziv.hr ja e-registrid on kättesaadavad aadressil https://www.dziv.hr/hr/e-usluge/e-registri/.
Intellektuaalomandit puudutavad teabeteenused on kättesaadavad e-posti aadressil: info@dziv.hr.
5 Muud registrid, mis sisaldavad pärimisasjadega seotud teavet
Lisaks teabele pangakontode ja rahahoiuste kohta pankades ja muudes finantsasutustes võib finantsamet (Fina – Financijska agencija, 10000 Zagreb, Ulica grada Vukovara 70, isikukood: 85821130368, e-posti aadress: jrr@fina.hr, teave: tasuta infotelefon: 0800 0080, e-posti aadress: info@fina.hr) taotluse esitamise korral ja seoses pärimismenetlusega pädevale asutusele väljastada teavet tasumata võlgade kohta, mille suhtes on kohaldatud sundtäitmist pärandaja kontodelt ja rahalistest vahenditest finantsasutustes, juhtumite puhul, kus pärija saab nii päritud vara kui ka võtab enda kanda tasumata võlad.
6 Salastatud sisuga testamente ja registreerimata testamente käsitleva teabe kättesaadavus
Horvaatia õigusaktide kohaselt võib testamendi koostada ilma seda registrisse kandmata. Testamenti võib hoiustada kohus, notar, diplomaatiline või konsulaaresindus, advokaat või füüsiline või juriidiline isik. Hoiustamiseks esitatud testament pannakse eraldi ümbrikusse ja pitseeritakse ning väljastatakse tõend selle kohta, et testament on hoiule võetud. Testamendi sisu ei tohi enne pärimismenetlust avaldada.
Pärimismenetlusega tegelev kohus peab viivitamata taotlema Horvaatia testamendiregistrist kogu teavet surnud isiku testamentide kohta. Samuti peab ta paluma isikul või ametiasutusel, kellele on usaldatud testamendi hoiustamine, saata testament asjaomasele kohtule.
Kui testamendi saanud kohus teeb kindlaks, et testamendi koostanud isik on surnud või surnuks tunnistatud, avab ta testamendi pitserit rikkumata, loeb selle läbi ja koostab protokolli. Testament avatakse ja sellega tutvutakse kahe isiku juuresolekul, kelle hulka võivad kuuluda ka pärijad. Testamendi võib avalikustada pärijate, annakusaajate või teiste pärandvara suhtes oma õigusi teostavate ja testamendi ärakirja nõudvate isikute juuresolekul. Testamendi saanud esimese astme kohus peab testamendi avama ja sellega tutvuma isegi juhul, kui pärimismenetluse eest vastutab mõni teine esimese astme kohus või välisriigi ametiasutus.