1 Liikmesriigi registrid, mis sisaldavad pärimisasjadega seotud teavet
- Kinnistusraamat
- Rahvastikuregister
- Abieluvararegister
- Pärimisregister
- Apostilliregister
- Transpordiameti registrid
- Äriregister
- Väärtpaberite e-register
- Maksejõuetuse info Ametlikes teadaannetes
- Eesti Pensioniregister
2 Punktis 1 loetletud liikmesriigi registrites sisalduv teave
Kinnistusraamat
Täpsem info leitav: https://e-justice.europa.eu/109/EN/land_registers_in_eu_countries?ESTONIA&init=true&member=1
Link e-kinnistusregistrile: https://www.rik.ee/en/e-land-register
Kinnistusraamat on andmekogu, mille eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet kinnisomandi tekkimise, üleandmise ja kinnisasja asjaõigusega koormamise, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmise, koormamise, selle sisu muutmise või lõpetamise kohta.
Eestis on tugeva kinnistusraamatu süsteem, mis tagab kinnisasjade käibes õiguskindluse ja maandab kinnisvaratehingute riskid. Kinnisasjaga seotud õigused tekivad, muutuvad ja lõpevad kinnistusraamatusse kande tegemisega ning neile saab tehinguid tehes toetuda.
Igaühel on võimalik tutvuda kinnistusraamatuga ja taotleda väljatrükke. Kinnistusraamatuga saab tutvuda ja väljatrükke taotleda õigustatud huvi olemasolul. Kinnistusraamatu andmeid ja kinnistusraamatus olevaid dokumente võib taotleda notarilt või elektrooniliselt e-kinnistusraamatust.
Juurdepääs e-kinnistusraamatule https://kinnistusraamat.rik.ee/Login.aspx?lang=Eng eeldab digitaalset identifitseerimist ID-kaardi, mobiil-ID, Smart-ID või ELi eID abil. Kinnistusraamatu väljavõtete eest tuleb maksta riigilõivu.
Isik, kes soovib saada notarilt kinnistusraamatusse kantud andmeid, peab esitama taotluse notarile. Kinnistusraamatu väljavõtete eest tuleb tasuda notaritasu.
Väljavõtte vormi võib taotleda inglise keeles, kuid kõik kinnistusraamatu kanded on eesti keeles.
Rahvastikuregister
Rahvastikuregister on andmekogu, mis koondab Eesti kodanike, Eestis elukoha registreerinud Euroopa Liidu kodanike ja Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud välismaalaste peamisi isikuandmeid. Registrit haldab ja arendab vastutava töötlejana Siseministeerium.
Rahvastikuregistri andmeid kasutatakse riigile, omavalitsusele ning füüsilistele või juriidilistele isikutele pandud avalike ülesannete täitmiseks, kusjuures avaliku ülesande täitmisel peab lähtuma rahvastikuregistri põhiandmetest. Juriidilistel ja füüsilistel isikutel on rahvastikuregistri andmetele juurdepääsuõigus õigustatud huvi korral.
Rahvastikuregistri andmete haldamisel ja väljastamisel juhindutakse isikuandmete kaitse nõuetest.
Rahvastikuregister sisaldab järgmisi andmeid:
ees- ja perekonnanimi, sünniandmed (sünniaeg ja -koht), sugu, isikukood, kodakondsus, elukoha andmed, lisa-aadressid, kontaktandmed (telefoninumber, e-posti aadress), viibimiskoha aadress, perekonnaseis (vallaline, abielus, registreeritud kooselus*, lesk, registreeritud kooselu lõppenud*, lahutatud, registreeritud kooselu lõpetatud*); isiku vanemate, abikaasa, registreeritud elukaaslase* ja laste andmed, sealhulgas andmed hooldusõiguse kohta; eestkoste andmed; teovõime piiramise andmed; surmaandmed (surmaaeg ja -koht); kõrgeim omandatud haridustase ja andmed rahvuse ning emakeele kohta.
Samuti kantakse rahvastikuregistrisse andmed loetletud dokumentide kohta:
isikut tõendav dokument; perekonnaseisudokument; kooseluleping*, andmete muutmise dokument (elukoha, lisa-aadresside, kontaktandmete, viibimiskoha aadressi, kõrgeima omandatud haridustaseme ja ütluspõhised andmed rahvuse, emakeele ja omandatud kõrgeima haridustaseme kohta); kohtulahend; Eesti kodakondsust muutev dokument; riigis seadusliku viibimise alust tõendav dokument, isikukoodi andmist tõendav dokument, isiku teade oma andmete kohta, e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandja teade e-residentsuse kohta.
Lisaks isikuandmetele sisaldab rahvastikuregister andmeid registri andmete töötlemise, näiteks registrisse kandmise aja, andmete kandja või andmete kohta päringu teinud isikute kohta.
Rahvastikuregistri andmeid säilitatakse tähtajatult. Kui registrisse kantud andmed kaotavad oma aktuaalsuse, näiteks muutub inimese perekonnaseis või inimene sureb, kantakse need rahvastikuregistri mitteaktuaalsete andmete hulka.
Kättesaadav aadressil: https://rahvastikuregister.ee/.
Abieluvararegister
Abieluvararegister on riiklik register, kuhu kantakse andmed abieluvaralepingus või kooselulepingus sisalduvate varaliste õiguste kohta ning seaduses sätestatud juhtudel andmed muude varaliste õiguste kohta. Abieluvararegistri eesmärk on võimaldada kolmandatel isikutel saada teavet abikaasade või registreeritud elukaaslaste vahelise varasuhte ning sellest tulenevate õiguste ja kohustuste kohta.
Abieluvararegisterit haldab Notarite Koda.
Abielupaaride puhul registreeritakse abieluvararežiim abieluvararegistrisse, kui abielu sõlmimisel valib abielupaar abielu sõlmimise avalduses abieluvararežiimina kas vara lahususe või vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte. Sel juhul kannab abielu registreeriv asutus andmed varaliste suhete kohta rahvastikuregistri kaudu abieluvararegistrisse.
Kui abieluvararegistris puuduvad andmed abikaasade kohta, siis eeldatakse, et abikaasade varalistele suhetele kohaldatakse varaühisuse varasuhet. Abieluvararežiimi võib valida ka abieluvaralepinguga, mille peab tõestama notar. Abieluvaralepingu kinnitatud digitaalne koopia säilitatakse abieluvararegistris.
Kooselulepingute puhul registreeritakse abieluvararegistris elukaaslaste poolt kooselulepinguga valitud vararežiim. Kooselulepingu kinnitatud digitaalne koopia salvestatakse abieluvararegistris.
Abieluvararegistrit peetakse elektrooniliselt. Juurdepääs: https://abieluvararegister.rik.ee/ või pöördudes notari poole.
Abieluvararegistri dokumentidega võib tutvuda ning saada neist väljatrükke õigustatud huvi olemasolu korral. Abieluvararegistrit peetakse eesti keeles.
Pärimisregister
Pärimisregister on elektrooniline register, kuhu kantakse andmed pärimismenetluste, pärimistunnistuste, pärandvara ühisusest osa võõrandamise, testamentide, pärimislepingute ja pärandvara hoiumeetmete kohta.
Pärimisregister on riiklik register, mida haldab Notarite Koda. Täpsem info leitav: https://www.notar.ee/et/registrid/parimisregister.
Kõik notariaalselt tõestatud testamendid ja pärimislepingud peab pärimisregistris registreerima notar, kes tõestab testamendi või pärimislepingu. Teave testamendi või pärimislepingu olemasolu kohta on avalik, kui surnud isiku surm on tõendatud ja pärimisregistris registreeritud.
Notarite poolt kinnitatud testamentide ja pärimislepingute tõestatud digitaalsed koopiad säilitatakse pärimisregistris. Juurdepääs testamendi sisule antakse pärimisregistri kaudu elektrooniliselt pärimismenetlust läbiviivale notarile. Pärimisõiguslikul isikul on õigus saada notarilt teavet testamendi või pärimislepingu sisu kohta.
Koduse testamendi võib pärimisregistris registreerida testamendi tegija, viidates sellele, kust kodune testament on leitav. Koduse testamendi koopiaid pärimisregistris ei säilitata.
Kui pärimismenetlus on algatatud Eesti notari poolt, peab notar registreerima menetluse pärimisregistris. Kui pärimismenetlus on algatatud kahe erineva notari juures, siis viib pärimismenetluse läbi see notar, kes esimesena registreeris menetluse algatamise pärimisregistris. Pärimismenetlust läbiviiva notari nimi registreeritakse pärimisregistris ja teave menetluse algatamise kohta on avalik.
Pärimistunnistuse väljastamine tuleb registreerida pärimisregistris ja see on avalik. Pärijate nimed registreeritakse pärimisregistris ja teave on avalik, kuid ei ole õiguslikult usaldusväärne.
Pärimisregistrisse kantud teabega saab tutvuda notari kaudu või elektrooniliselt Notarite Koja veebilehel https://iseteenindus.notar.ee/Client/p%C3%A4rimisregistri-teenused või Eesti riigiportaali http://www.eesti.ee/ kaudu. E-teenuse kasutamine eeldab digitaalset autentimist (ID-kaart, mobiil-ID, Smart-ID või ELi eID).
Notarite koda vastab välisriikide pädevate asutuste päringutele pärimisregistrisse kantud testamentide ja pärimislepingute kohta.
Notarid võivad anda pärimisregistrist tõestatud väljatrükke, mille eest tuleb tasuda notari tasu.
Pärimisregistrit peetakse eesti keeles ja väljastatud teave on eesti keeles.
Apostilliregister
Alates 1. detsembrist 2017 on kasutajatele avatud apostilliregister ja selle iseteenindusportaal: http://www.notar.ee/apostill. Need lihtsustavad apostillide taotlemist, väljastamist ja kontrollimist ning dokumentide riikidevahelist ringlust.
Iseteenindusportaalis on võimalik Eestis väljastatud ametlike dokumentide apostillimiseks esitada taotlus. Seda tehes on valida nelja eri apostilliliigi vahel:
1) paberdokumendi kinnitamine paberapostilliga;
2) paberdokumendi kinnitamine e-apostilliga;
3) digitaalse dokumendi kinnitamine paberapostilliga;
4) digitaalse dokumendi kinnitamine e-apostilliga.
Nende liikide hulgast saab valiku teha olenevalt sellest, millisel kujul on apostillitav ametlik dokument väljastatud, ning sellest, kas vastuvõtja (sihtriigi ametnik või muu isik) on valmis e-apostilliga kinnitatud dokumenti vastu võtma.
Pärast seda, kui notar on dokumendile apostilli väljastanud, saab edastada vastuvõtjale (nt teise riigi ametiasutusele) lingi Eesti e-apostilli registrile, mille kaudu on võimalik apostilli kehtivust kontrollida ning näha ka dokumenti, mis on apostilliga kinnitatud.
E-apostilli on notar digitaalselt allkirjastanud ning registri kaudu dokumentide avamiseks ei ole vaja lisaprogramme alla laadida. Seetõttu on registri kaudu edastamine nii kodanikule kui ka dokumenti vastuvõtvale asutusele mugav. Samas on olemas ka võimalus, et digitaalselt allkirjastatud e-apostill edastatakse vastuvõtjale e-posti teel, kuid sellisel juhul tuleb veenduda, et vastuvõtjal on digitaalselt allkirjastatud dokumenti võimalik avada programmiga http://id.ee/.
Transpordiamet
- Liiklusregister - liiklusregistrist väljastatakse andmeid seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, ühekordse taotluse või Transpordiameti ja isiku vahel sõlmitud lepingu alusel. Liiklusregistrist andmete või dokumendi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu. Täpsem info leitav: https://www.transpordiamet.ee/liiklusregister. Eesti registris oleva sõiduki tausta saab kontrollida: https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukTaustakontroll.jsf.
- Eesti laevaregistrid ja laevade registreerimine - Transpordiamet peab kolme registrit ja Tartu Maakohtu kinnistuosakond peab laevakinnistusraamatut, mis koosneb kahest registrist. Laeva saab kanda Transpordiameti poolt peetavasse laevapereta prahitud laevade registrisse või laevakinnistusraamatusse.
Transpordiameti registrid:
- Esimene laevapereta prahitud laevade register, kus registreeritakse prahtija soovil need laevapereta prahitud laevad, mille vastutava isiku tegevuskoht on Eestis.
- Teine laevapereta prahitud laevade register, kus registreeritakse prahtija soovil need laevapereta prahitud laevad, mille vastutaval isikul ei ole Eestis tegevuskohta.
- Riigihaldusülesandeid täitvate (RHÜT) laevade andmekogu.
Täpsem info leitav: https://www.transpordiamet.ee/laevaregistrid
- Õhusõidukite register - õhusõiduki märgistamiseks riigi- ja registreerimistunnusega ning käitamiseks tuleb sõiduk registreerida õhusõdukite registris, mida peab Transpordiamet.
Täpsem info leitav: https://www.transpordiamet.ee/ohusoidukite-register.
Äriregister
Äriregister on andmekogu, mille eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eestis asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete, äriühingute ja välismaa äriühingu filiaalide kohta.
Registrikaardil olev teave on õiguslikult kehtiv ja usaldusväärne, kuid registri informatiivses osas olevad andmed ei oma õiguslikku kehtivust.
Registrikaart ja registri informatiivses osas olevad andmed ning registritoimikus olevad dokumendid on avalikud. Äriregistrile on võimalik elektrooniliselt ligi pääseda aadressil https://ariregister.rik.ee/eng, et saada juurdepääs registriandmetele ja see on tasuta.
E-äriregister sisaldab:
- äriühingute infot;
- mittetulundusühingute ja sihtasutuste andmeid;
- riigiasutuste infot;
- kommertspandiregistri andmeid;
- menetlusinfot ja kandemuudatusi;
- maksuvõlainfot;
- erakondade ja nende liikmete andmeid;
- Eesti isikuteäri- ja ettevõtluskeeldusid;
- loomeliitude ja nende liikmete andmeid;
- andmete visualiseerimise tööriista.
Tõestatud väljavõtteid äriregistrist võib saada notarilt notari tasu eest.
Registrit peetakse eesti keeles. Registrikaarti või väljatrükke registrite informatiivsest osast on võimalik saada ka inglise keeles, kuid see võib sisaldada mõningaid eestikeelseid andmeid.
Väärtpaberite e-register
Sissepääs registrisse: https://ereg.nasdaqcsd.com/SecureWeb/.
Nasdaq CSD https://nasdaqcsd.com/estonia/en/shareholders-list/ osutab emitentidele väärtpaberiomanike nimekirjaga (osanike/aktsionäride nimekiri, võlakirjaomanike nimekiri) seotud teenuseid. Teenus võimaldab volitatud isikul igal hetkel saada ja välja trükkida väärtpaberiomanike nimekirju
Osanike/aktsionäride nimekirja saab aluseks võtta või kasutada osanike/aktsionäride üldkoosolekutel, väärtpaberitehingute tegemisel ning investoritele ja teistele asjakohastele isikutele informatsiooni edastamisel.
Iseteenindusportaali ESIS kasutamiseks peavad emitendid, emitentide esindajad või volitatud kolmandad isikud esitama Nasdaq CSD-le taotluse aadressil csd.estonia@nasdaq.com. Nasdaq CSD loob kasutajad ja saadab e-posti teel kinnitused.
Eesti väärtpaberite puhul tuleb täita taotlus väärtpaberiomanike nimekirja väljavõtteks ning saata see digiallkirjastatult aadressil csd.estonia@nasdaq.com.
Info maksejõuetuse osas
Eestis ei ole eraldi maksejõuetusregistrit, kuid teave juriidiliste ja füüsiliste isikute pankrotimenetluste ja võlgade korrigeerimise menetluste kohta on kättesaadav ametlikus elektroonilises väljaandes: Ametlikud Teadaanded https://www.ametlikudteadaanded.ee/eng/index. Lisaks sellele sisaldavad Eesti äriregister ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste register teavet juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate pankroti kohta.
Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda
+372 64 63 773
Aadress:Tartu maantee 16, 10117, Tallinn
Eesti Pensioniregister
Kogumispensioni fondidega liitujate arvestust peetakse pensioniregistris.
Pensioniregistris on arvel:
- kohustusliku kogumispensioni ehk II samba ja
- vabatahtliku kogumispensioni ehk III samba pensionifondide andmed.
Registris registreeritakse kõik esitatud kogumispensioni avaldused, valitud fondid, makstud sissemaksed, omandatud pensionifondi osakud, väljamaksed, fondide vahetamised ja muud kogumispensioniga seotud toimingud.
Leitav aadressil: Pensionikeskus AS
Aadress: Maakri 19, Tallinn 10145
3 Pangakontosid käsitleva teabe kättesaadavus
Teavet selle kohta, kas surnud isikul oli pangakonto, saab ainult otse pangast küsides. Krediidiasutuste seaduse kohaselt loetakse pangasaladuse alla kuuluvaks teabeks kõik krediidiasutuse või muu krediidiasutuse kliendi kohta teadaolevad andmed ja hinnangud.
Kui pärimine toimub Eestis, siis esitab notar Eesti Vabariigis tegutsevatele krediidiasutustele elektroonilise päringu pärandaja õiguste ja kohustuste kohta. Krediidiasutus, kes on saanud päringu ja notarilt ning kellel on teavet pärandaja õiguste ja kohustuste kohta, on kohustatud esitama teabe notarile elektrooniliselt ja tasuta kümne tööpäeva jooksul pärast päringu saamist.
Notarite Koja koduleht on: Notarite Koda
Tatari 25, 10116 Tallinn
Tel: +372 617 7900
E-post: koda@notar.ee
Eesti notarite kontaktandmed on leitavad: https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri.
4 Intellektuaalomandi õiguste registri kättesaadavus
Patendiamet on Justiitsministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, mis viib ellu riigi majanduspoliitikat intellektuaalomandi õiguskaitse valdkonnas. Patendiamet tegeleb õiguskaitse andmisega patentidele, kaubamärkidele, kasulikele mudelitele, tööstusdisainilahendustele, geograafilistele tähistele ja mikrolülituste topoloogiatele.
Tatari 39, 15041 Tallinn, Estonia
+372 627 7900
Patendiameti andmebaasidest saab otsida nii juba registreeritud kui ka registreerimiseks esitatud kaubamärke. Andmebaas sisaldab Eesti Vabariigis registreeritud kaubamärkide, esitatud kaubamärgi registreerimise taotluste ja Madridi protokolli alusel Eestis kehtivate või õiguskaitse saamiseks esitatud rahvusvaheliste kaubamärkide andmeid. Andmebaasi uuendamine toimub üks kord päevas. Andmebaas on informatiivne ega ole õigusliku tähendusega.
Andmebaas on leitav: https://andmebaas.epa.ee/avalik/#/trademarks
5 Muud registrid, mis sisaldavad pärimisasjadega seotud teavet
Kohalduvad registrid mainitud artikli alguses.
6 Salastatud sisuga testamente ja registreerimata testamente käsitleva teabe kättesaadavus
Eestis võib testament olla kas notariaalne või kodune.
Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud testament või notari juurde hoiule antud testament. Kõik notariaalsed testamendid registreeritakse pärimisregistris. Registrisse kantud teave testamentide ja pärimislepingute kohta on kuni pärandi avamiseni konfidentsiaalne. Pärast pärandaja surma tõendamist on pärimisregistris olevale teabele juurdepääs igaühel.
Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul allkirjastatud testament või holograafiline testament. Siseriiklikke testamente ei registreerita. Kodune testament muutub kehtetuks, kui selle tegemisest on möödunud kuus kuud ja pärandaja on sel ajal elus. Testaator võib koduse testamendi säilitada ise või anda selle hoiule mõnele teisele isikule. Kui isik, kelle kätte pärandaja on oma testamendi andnud või kelle valduses testament muul alusel on, saab teada pärandaja surmast, on ta kohustatud selle viivitamatult esitama notarile. Notar väljastab koduse testamendi esitanud isikule dokumendi testamendi hoiuleandmise kohta, mille allkirjastavad testamendi esitanud isik ja notar.