Teave ametiasutustele, kes annavad välja Euroopa pärimistunnistust

1 Liikmesriigi registrid, mis sisaldavad pärimisasjadega seotud teavet

• Kinnistusraamat
• Sünni-, abielu- ja surmaregister
• Abieluvararežiimi lepingute register
• Testamendiregister
• Sloveenia äriregister
• Sõidukiregister
• Merelaevaregister ja laevaregister
• Õhusõidukiregister
• Registerpantide ja arestitud vallasvara register
• Maksejõuetusregister (maksejõuetusmenetluste teatised)
• Arvelduskontoregister – vt 3. punkt
• Intellektuaalomandiõiguste register – vt 4. punkt
• Registrikande vormis väärtpaberite keskregister – vt 5. punkt
• Relvaregister – vt 5. punkt

2 Punktis 1 loetletud liikmesriigi registrites sisalduv teave

Kinnistusraamat

Kinnistusraamat on avalik register, kuhu kantakse ja kus avaldatakse teave kinnisvaraga seotud omandiõiguste ja õiguslike asjaolude kohta. Kinnistusraamat koosneb pearegistrist ja dokumentide andmebaasist. 

Pearegister sisaldab teavet seaduse kohaselt registrisse kandmisele kuuluva kinnisvaraga seotud omandiõiguste ja õiguslike asjaolude kohta ning dokumentide andmebaasis on pearegistri kannete aluseks olnud dokumendid. Pearegistrit peetakse elektroonilise keskandmebaasina. Kogu teave, mis Sloveenia kinnistusraamatut pidavates kohtutes registreeritakse, kantakse keskandmebaasi ja talletatakse seal. Dokumentide andmebaas on samuti elektrooniline. See sisaldab dokumente, mis on seotud pärast 1. maid 2011 alustatud kinnistusraamatutoimingutega. Kinnistusraamat ei ole üles ehitatud piirkondlikult ja seda ei peeta piirkonnapõhiselt. Kõik kinnistusasjad on elektroonilises keskandmebaasis kogu riigi ulatuses ühetaoliselt organiseeritud. 

Kinnistusraamatut peavad kinnistusraamatukohtud, st piirkondlikud kohtud. Kinnistusraamatu pidamine hõlmab kannete tegemise üle otsustamist, pearegistrisse kannete tegemist ja dokumentide andmebaasi haldamist. Kõik kinnistusraamatu kanded on avalikud; samuti on (teatud tingimustel) avalikud kõik dokumendid, mille põhjal kanded kinnistusraamatusse tehti. See tähendab, et igaüks saab pearegistris oleva teabega tutvuda ja sellest koopiaid teha või taotleda, et kinnistusraamatut pidav kohus väljastaks talle kinnistusraamatust tõestatud väljatrüki. Igaühel, kes suudab tõendada õigustatud huvi, on õigus taotleda kinnistusraamatut pidavalt kohtult dokumentide andmebaasis oleva dokumendi koopiat ja kinnitust, et originaaldokument või selle tõestatud koopia on dokumentide andmebaasi kantud. Kõik kinnistusraamatut pidavad kohtud peavad sellise taotluse rahuldama. Kinnistusraamatuseaduses (Zakon o zemljiški knjigi) on sätestatud õigusnormid selle kohta, millised õigused ja õiguslikud asjaolud kinnistusraamatusse kantakse, millise korra kohaselt kinnistusraamatut pidav kohus ehk piirkondlik kohus kande tegemise üle otsustab, kuidas kinnistusraamat toimib ja kuidas seda hallatakse.

Elektroonilises pearegistris olev teave on tasuta kättesaadav veebiportaalis e-ZK (e-kinnistusraamat), mis on osa portaalist e-Sodstvo (e-õigus) (https://evlozisce.sodisce.si/). e-ZK portaali kaudu tuleb kõigile tagada tasuta juurdepääs järgmisele elektroonilises pearegistris olevale teabele ja selle väljatrükid:

1. konkreetse kinnisasja kohta kinnistusraamatusse kantud (kehtiv) teave (kinnistusraamatu tavaväljavõte);
2. konkreetse kinnisasja kohta varem kinnistusraamatusse kantud teave, mis on hilisematest kannetest tulenevalt kustutatuks märgitud (kinnistusraamatu ajalooline väljavõte);
3. teave konkreetse teostatud õiguse või õigusliku asjaolu kohta;
4. kui kinnisasja kohta on sisestatud poolelioleva toimingu märge (alamkanne, millega antakse avalikult teada, et algatatud on kinnistusraamatutoiming, mille suhtes kinnistusraamatut pidav kohus ei ole veel lõplikku kande tegemise otsust langetanud), siis ka:

• toimingu staatus,
• kinnistusraamatu kande ettepaneku sisu ja
• nende otsuste sisu, mille kinnistusraamatut pidav kohus või teise astme kohus on kande kohta teinud.

Kõnealuse teabe võib tasu eest saada ka füüsilisel kujul (tõestatud paberkoopiana) igast kinnistusraamatukohtust, notaribüroost või haldusüksusest.

Kuigi pearegistri teave on kõigile kättesaadav, kehtivad teatavad piirangud selle suhtes, milliseid päringuid saab teha. Isikuandmete kaitse nõuetest tulenevalt ei ole avalikult juurdepääsetav teave õiguste omanike kohta, keda ei seota konkreetse kinnisasjaga, ehkki tehniliselt võimaldab tarkvara sellist teavet elektroonilisest pearegistrist saada. See tähendab seda, et kellelgi ei ole õigust tutvuda elektroonilises pearegistris oleva teabega, mis võimaldaks kindlaks teha, kas konkreetsel isikul on kinnisasjadega seotud omandi- või muid õigusi. Teatavatel füüsilistel ja juriidilistel isikutel on siiski õigus sellise teabega tutvuda ja seda välja võtta. Nende hulka kuuluvad: 

1. võlausaldaja, kes vajab seda teavet selleks, et asjaomase isiku suhtes nõue täitmisele pöörata, juhul kui ta suudab nõude olemasolu tõendada täidetava dokumendiga, mis võimaldab nõude selle isiku suhtes täitmisele pöörata, või muude dokumentide või tõenditega, mille põhjal saab selle isiku suhtes arestimismääruse teha, ning kõik muud isikud, kes suudavad tõendada seadusliku huvi olemasolu;
2. keskvalitsusasutus, kes vajab seda teavet menetluse jaoks, mida ta asjaomase isiku suhtes oma volituste piires läbi viib;
3. notar, kes vajab seda teavet selleks, et kooskõlas notarite suhtes kohaldatavate õigusnormidega notariaaltoiminguid teha;
4. õiguste omanik, kes soovib tutvuda tema kasuks kinnistusraamatusse kantud õigustega.

Pärimise korral kantakse omandiõiguse muutus automaatselt kinnistusraamatusse pärast seda, kui pärimise kohta on tehtud lõplik otsus. Pärimisotsuses antakse kinnisasjale asjakohane identifitseerimistunnus. See tähendab seda, et omandiõiguse üleminekuks ei ole vaja ühtegi muud dokumenti esitada ega kinnisasja ühelgi muul viisil otsida ega kindlaks teha.

Õiguste kohta kinnistusraamatusse kantud teabe õigusjõu suhtes kehtib usalduspõhimõte. Kui isik toimib õiguslikes suhetes ausalt ja tugineb õiguste kohta kinnistusraamatusse kantud teabele, ei saa talle sellest ühtegi negatiivset tagajärge tuleneda. Asjaõiguste kanded on õigust loova mõjuga; see tähendab seda, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, tekib või kaob omandiõigus kinnistusraamatu kande jõustumise hetkel. Kannetel on ka avalikustav mõju; see tähendab seda, et kui õiguse või õigusliku asjaolu kohta on lubatud kanne teha, käsitletakse seda õigust või õiguslikku asjaolu kinnistusraamatusse kantud kujul kõigile teadaolevana alates tööpäeva algusest kinnistusraamatut pidavas kohtus järgmisel tööpäeval pärast päeva, mil kinnistusraamatut pidav kohus registreeris õiguse või õigusliku asjaolu kinnistusraamatusse kandmise ettepaneku kättesaamise või selle dokumendi kättesaamise, mille põhjal ta otsustas omal algatusel sellise kande teha; alates sellest hetkest ei saa keegi väita, et ta ei olnud asjaomasest õigusest või asjaolust teadlik. Kui seaduse kohaselt kinnistusraamatusse kandmisele kuuluv õigus või õiguslik asjaolu ei ole kinnistusraamatusse kantud, eeldatakse, et kolmas isik ei ole sellest õigusest või õiguslikust asjaolust teadlik, kui ei tõendata vastupidist.

Kontaktandmed:

• Sloveenia Vabariigi kõrgeim kohus (Vrhovno sodišče Republike Slovenije), Tavčarjeva 9, 1000 Ljubljana, telefon: +386 (0)1 366 4444, e-post: urad.vsrs@sodisce.si. 

Sünni-, abielu- ja surmaregister

Välisriikide ametiasutustel ei ole juurdepääsu sünni-, abielu- ja surmaregistris olevale teabele. Sünni-, abielu- ja surmaregistriseaduse (Zakon o matičnem registru) artiklis 27 on sätestatud, et registris olevaid isikuandmeid võivad kasutada riigisisese halduse eest vastutava ministeeriumi ja pädeva asutuse töötajad oma ametikohustuste täitmiseks ning et neid võivad kasutada ka muud kasutajad, kellel on selleks seaduslik õigus või asjaomase isiku kirjalik nõusolek.

Sünni-, abielu- ja surmaregister on juurdepääsetav portaali e-Uprava (e-valitsus) kaudu, kuid selleks tuleb digitaalset isikutõendit kasutades registreeruda.

Kontaktandmed:

• Siseministeerium, riigisisese halduse direktoraat, rahvastiku registreerimise ja avalike dokumentide osakond (Ministrstvo za notranje zadeve, Direktorat za upravne notranje zadeve, Sektor za registracijo prebivalstva in javne listine), Litostrojska cesta 54, 1501 Ljubljana, telefon: +386 (0)1 428 4961, e-post: gp.mnz@gov.si.

Abieluvararežiimi lepingute register

Abieluvararežiimi lepingute registri asutas ja seda haldab Sloveenia notarite koda (Notarska zbornica Slovenije) (perekonnaseadustiku (Družinski zakonik) artiklid 90 ja 92). 

Perekonnaseadustiku artikli 91 kohaselt sisaldab abieluvararežiimi lepingute register teavet varasuhete reguleerimiseks sõlmitud lepingute kohta. Register sisaldab järgmist teavet:

• järjekorranumber ja registrisse kandmise kuupäev; 
• abikaasade või elukaaslaste nimed, Sloveenia isikukood (EMŠO) või välismaalasest abikaasa või elukaaslase sünniaeg, -koht ja -riik ning abikaasade või elukaaslaste alalise või ajutise elukoha aadress;
• abieluvararežiimi lepingu hoiule võtnud notari nimi ja registrijärgne asukoht;
• abieluvararežiimi lepingu sõlmimise, jõustumise, muutmise ja kehtetuks muutumise kuupäev.

Perekonnaseadustiku artiklis 91 osutatud teavet kogutakse ja kasutatakse abieluvararežiimi lepingu olemasolu tõendamiseks (perekonnaseadustiku artikli 93 lõige 1). See, et teave abieluvararežiimi lepingu olemasolu kohta on avalik, ei mõjuta omandisuhteid reguleerivas seaduses ja kinnistusraamatut reguleerivas seaduses sätestatud üldisi õigusnorme, mis käsitlevad usaldust kinnistusraamatu suhtes ja omandiõiguse eeldust (perekonnaseadustiku artikli 93 lõige 3). Kui abieluvararežiimi lepingut ei ole registrisse kantud, eeldatakse kolmandate isikute seisukohalt, et abikaasade varasuhtele kohaldatakse seadusjärgset abieluvararežiimi (perekonnaseadustiku artikkel 94).

Sloveenia notarite koda tagab abieluvararežiimi lepingute registrisse kantud teabe avalikustamise. Perekonnaseadustiku artikli 93 lõike 2 kohaselt on avalik järgmine abieluvaralepingu kohta registrisse kantud teave:

• abikaasa või elukaaslase nimi ja alalise või ajutise elukoha aadress;
• abieluvararežiimi lepingu hoiule võtnud notari nimi ja registrijärgne asukoht;
• abieluvararežiimi lepingu registrisse kandmise, sõlmimise, jõustumise, muutmise ja kehtetuks muutumise kuupäev.

Avalik teave registri kohta ja kontaktandmed on Sloveenia notarite koja veebisaidil: https://www.notar-z.si/registri/register-pogodb-o-ureditvi-premozenjskopravnih-razmerij. 

Abieluvararežiimi lepingute säilitamise ja nendega tutvumise kohta on perekonnaseadustiku artiklis 88 sätestatud, et lepinguid peavad säilitama notarid kooskõlas notarite suhtes kohaldatavate õigusnormidega. Abieluvararežiimi lepingu sisuga võivad tutvuda isikud, kellel on selleks luba vastavalt notarite suhtes kohaldatavatele õigusnormidele. Need isikud võivad taotleda ka asjaomase notariaalakti tõestatud või tavakoopiat. Abieluvararežiimi lepingu sisuga võib tutvuda ka kohus seoses menetlusega, kus kohtu otsus sõltub selle lepingu sisust.

Kontaktandmed:

• Sloveenia notarite koda (Notarska zbornica Slovenije), Tavčarjeva ulica 2, 1000 Ljubljana, telefon: +386 (0)1 439 2570, faks: +386 (0)1 434 0247, e-post: info.nzs@siol.net.

Testamendiregister

Keskne testamendiregister sisaldab teavet testamentide kohta, mis on koostatud notariaalakti vormis, mida säilitab notar, mille on koostanud jurist või mis on juristile hoiule antud, kohtulike testamentide kohta ja testamentide kohta, mis on pärimist reguleeriva seaduse kohaselt kohtule hoiule antud. 

See teave hõlmab järgmist:

• järjekorranumber ja registrisse kandmise kuupäev;
• testaatori täisnimi (abielus naiste puhul ka neiupõlvenimi);
• testaatori isikukood ja sünnikoht või välismaalasest testaatori sünniaeg, -koht ja -riik;
• testaatori aadress;
• testamendil olev kuupäev ja viitenumber;
• testamendi hoiule võtnud notari täisnimi ja aadress või testamendi hoiule võtnud muu isiku või asutuse nimi ja aadress;
• testamendi liik;
• testamendi muudatus, tühistamine või kehtetuks tunnistamine, kui see on tehtud vormis, mille puhul testamendiregistrisse kandmine on seaduse kohaselt kohustuslik;
• testamendi testaatorile tagastamise kuupäev;
• teave testaatori surma kohta ning
• teave selle kohta, kes on registriga tutvunud.

Testamendiregistrit haldab Sloveenia notarite koda.

Kontaktandmed on notarite koja veebisaidil: https://www.registeroporok.si.

Testamendiregister on üleriigiline.

Testamendiregistri kanne jääb salajaseks, kuni testaator on elus. Pärast testaatori surma võib kesksest testamendiregistrist teavet saada kohus ja isik, kes suudab tõendada õigustatud huvi selle saamiseks. Pärast testaatori surma väljastatakse registrist väljatrükk kirjaliku taotluse alusel, mille on esitanud kohus või muu isik, kes suudab tõendada õigustatud huvi selle saamiseks.

Testaatori eluajal ei ole teistel isikutel ega ametiasutustel õigust registrist teavet saada. Pärast testaatori surma väljastatakse registrist väljatrükk kirjaliku taotluse alusel, mille on esitanud kohus või muu isik, kes suudab tõendada õigustatud huvi selle saamiseks. Taotlus peab sisaldama järgmist teavet:

• registris oleva teabe väljatrüki taotleja andmed (üksikisiku täisnimi ja elukoha aadress, juriidilise isiku ametlik ärinimi ja registrijärgne asukoht või kohtu nimi ja aadress);
• testaatori andmed (täisnimi, aadress, Sloveenia isikukood või sünniaeg ja surmaaeg);
• teave või asjaolud, mis tõendavad taotleja õigustatud huvi registrist väljatrüki saamiseks.

Testamendiregister toimib testamendi olemasolu tõendina.

Kontaktandmed:

• Sloveenia notarite koda (Notarska zbornica Slovenije), Tavčarjeva ulica 2, 1000 Ljubljana, telefon: +386 (0)1 439 2570, faks: +386 (0)1 434 0247, e-post: info.nzs@siol.net.

Sloveenia äriregister, kohtute register 

Sloveenia äriregister (PRS) on riigi tasandil hallatav keskne avalik elektrooniline andmebaas, mis sisaldab andmeid kõigi Sloveenias asutatud kasumit taotlevate või mittetaotlevate äriorganisatsioonide ning nende filiaalide ja muude allüksuste kohta. Sloveenia äriregister sisaldab ka kohtute registrit, kuhu kantakse teave ettevõtjate ja Sloveenias tegutsevate välisriigi äriühingu filiaalide kohta, samuti muude juriidiliste isikute kohta, kelle kandmine kohtute registrisse on seadusega ette nähtud (nt majandushuviühingud, instituudid, kooperatiivid). Kohtute register koosneb pearegistrist ja dokumentide andmebaasist. Pearegister sisaldab teavet õiguslikult oluliste asjaolude kohta, mis tuleb kohtute registri seaduse (Zakon o sodnem registru) või muu õigusakti kohaselt kohtute registrisse kanda ja seal avalikuks teha. Dokumentide andmebaasi kantakse dokumendid, mille põhjal õiguslikult oluline asjaolu registrisse kantakse või mille esitamine registrit pidavale kohtule on seadusega ette nähtud. Sloveenia äriregistri suhtes kohaldatavad õigusnormid on sätestatud Sloveenia äriregistriseaduses (Zakon o Poslovnem registru Slovenije) ning kohtute registri suhtes kohaldavad õigusnormid on sätestatud kohtute registri seaduses.

Sloveenia äriregistrit haldab Sloveenia Vabariigi avalike õigusregistrite ja seotud teenuste amet (Agencija Republike Slovenije za javnopravne evidence in storitve, AJPES): Sloveenia äriregister. Kohtute registrisse kande tegemise menetluses teeb otsuseid regionaalne kohus, mille jurisdiktsiooni alla kuuluvas piirkonnas asub see ettevõtja, kelle kohta kanne tehakse.

Iga Sloveenia äriregistrisse kantud äriorganisatsiooni kohta on kättesaadav teave registreerimise (asutamise) ja tegevuse kohta (registreerimisnumber, ametlik ärinimi, maksukohustuslasena registreerimise number, esindajate ja asutajate andmed jne). Register sisaldab ka teavet äriühingute liikmete kohta ning piiratud vastutusega äriühingute osaluste ja selle kohta, kas osalustega on seotud tagatis. Register ei sisalda teavet aktsiaseltside aktsionäride ega usaldusühingute osanike kohta.

Äriorganisatsiooni puudutav teave on avalikult juurdepääsetav ja sellega saab tutvuda AJPESi veebisaidil, kus saab teha äriorganisatsioonipõhiseid otsinguid. Saadaval on otsimootor:

• sloveeni keeles: https://www.ajpes.si/prs/ ja
• inglise keeles: https://www.ajpes.si/prs/Default.asp?language=english.

AJPESi veebisaidil saab päringuid teha ka isikute kohta, et saada teavet, kas konkreetne isik on äriorganisatsiooni asutaja, liige, esindaja või järelevalveorgani liige. Otsimootor on kättesaadav sloveeni keeles AJPESi veebisaidil:

– https://www.ajpes.si/prs/default_osebe.asp.

Isiku otsimiseks tuleb sisestada järgmine teave:

• täisnimi ning
• Sloveenias asuva alalise või ajutise elukoha aadress või Sloveenia isikukood või
• välisriigis asuva elukoha aadress või Sloveenia maksukohustuslasena registreerimise number, mille isik, kellel ei ole Sloveenia isikukoodi, saab enne esmast Sloveenia äriregistrisse kandmist.

Sloveenia äriregistri kasutamiseks ja selles oleva teabega tutvumiseks tuleb esmalt registreeruda (seda võib teha anonüümselt). Veebis saab Sloveenia äriregistrit kasutada ja selles oleva teabega tutvuda tasuta. Veebisaidilt võib tasuta saada ka teabe elektroonilise väljatrüki (elektrooniliselt allkirjastatud PDF-failina). Võimalik on saada:

1. tavaväljatrükk kohtute registrist (st kehtiva teabe väljatrükk);
2. koosseisu väljatrükk kohtute registrist (st väljatrükk teabe kohta, kas konkreetne isik on äriorganisatsiooni asutaja, liige, esindaja või järelevalveorgani liige);
3. pärast 1. veebruari 2008 registrisse kantud teabe ajalooline väljavõte kohtute registrist.

Veebisaidi kaudu on võimalik saada ka ajavahemikus 1. jaanuar 1997 kuni 1. veebruar 2008 registrisse kantud teabe ajalooline väljavõte kohtute registrist. Sellised elektroonilised väljavõtted ei ole elektrooniliselt allkirjastatud.

Kohtult, notarilt või AJPESilt võib taotleda teabe tõestatud kirjalikku väljatrükki; sellist ajaloolist väljavõtet kohtute registrist saab taotleda ainult kohtult.

Sloveenia äriregistri kontaktandmed:

• Sloveenia Vabariigi avalike õigusregistrite ja seotud teenuste amet (Agencija Republike Slovenije za javnopravne evidence in storitve), Tržaška cesta 16, 1000 Ljubljana, telefon: +386 (0)1 477 4200, e-post: info@ajpes.si.

Kohtute registri kontaktandmed:

• Sloveenia Vabariigi kõrgeim kohus (Vrhovno sodišče Republike Slovenije), Tavčarjeva 9, 1000 Ljubljana, telefon: +386 (0)1 366 4444, e-post: urad.vsrs@sodisce.si. 

Sõidukiregister 

Sõidukiregister sisaldab sõidukiga seoses kogu sõiduki registreerimistunnistusel nõutavat teavet järgneva kohta: sõiduki registreerimine, väljastatud registreerimistunnistus, sõiduki omanik või isik, kelle nimele sõiduk on registreeritud, tehniliste ülevaatuste andmed, kohustuslik kindlustus ja muu tehniline teave. Teave sõiduki omaniku või isiku kohta, kelle nimele sõiduk on registreeritud, hõlmab järgmist: isiku nimi või ametlik ärinimi, sünniaeg, Sloveenia isikukood või keskne registreerimisnumber, sõiduki omaniku staatus ja alalise või ajutise elukoha aadress või registrijärgne asukoht (mootorsõidukiseaduse (Zakon o motornih vozilih, ZMV-1) artikli 63 lõige 3). 

Sõiduki tehniline teave on kättesaadav e-valitsuse portaali kaudu: https://e-uprava.gov.si/si/javne-evidence/motorna-vozila.html.

Võimalik on saada järgmist teavet: läbisõit, omanike arv, tehtud tehnilised ülevaatused ning sõiduki kindlustuse ja registrikande kehtivus. Sõidukiregistrist isikupäringute tegemiseks on nõutav digitaalne isikutõend. Avalikeks päringuteks on vaja sõiduki registreerimistunnistuse numbrit ja numbrimärki.

Kontaktandmed:

• Taristuministeerium, teede ja maanteetranspordi direktoraat (Ministrstvo za infrastrukturo, Direktorat za ceste in cestni promet), Tržaška cesta 19, 1000 Ljubljana, telefon: +386 (0)1 478 8000, e-post: gp.mzi@gov.si.

Merelaevaregister ja laevaregister

Mõlemad registrid on osa Sloveenia laevandusregistrist, mis loodi avaliku registrina vastavalt merendusseadustikule (Pomorski zakonik). Merendusseadustiku artiklis 207 on sätestatud, et laevad, paadid ja ujuvseadmed tuleb vastavalt seadustiku sätetele Sloveenia laevandusregistrisse kanda. Vastavalt artiklile 207 kohaldatakse merendusseadustiku II peatüki ja IV osa sätteid vajalike muudatustega ka ehitusjärgus laevade, paatide ja ujuvseadmete suhtes. Kui ei ole täpsustatud teisiti, peetakse laevandusregistri all silmas mõlemat registrit.

Mõlemad registrid hõlmavad pearegistrit ja dokumentide andmebaasi. Pearegister koosneb kannetest. Kanne sisaldab A-, B- ja C-lehte. Iga laeva ja paadi kohta tehakse eraldi kanne. Sõna „laev“ all peetakse edaspidi silmas ka merelaevu. 

A-lehel on laeva või ehitusjärgus laeva identifitseerimisandmed ja tehnilised põhinäitajad. 

B-lehel on laeva omaniku nimi ja alalise elukoha aadress või ametlik ärinimi ja registrijärgne asukoht ning võimalikud piirangud laeva vabale kasutamisele. B-lehel on ka omaniku Sloveenia isikukood või keskne registreerimisnumber ja maksukohustuslasena registreerimise number, kui omanik ei ole Sloveenia resident, ning asjakohasel juhul juriidilise isiku maksukohustuslasena registreerimise number (see teave ei ole avalik). Ka merendusseadustiku artikli 210 lõike 1 punkti 2 kohase kande korral on B-lehel laevaomaniku nimi ja alalise elukoha aadress või ametlik ärinimi ja registrijärgne asukoht. Laevaomaniku nime ja alalise elukoha aadressi või ametliku ärinime ja registrijärgse asukoha võib lisada ka ehitusjärgus laevade registri B-lehele. Omaniku nõusolekul võib erakorralisteks olukordadeks, nagu mereotsing ja -pääste või inimelude või merekeskkonna kaitsmine, lisada ka kontaktandmed (e-posti aadress või telefoninumber). Kohtu- või haldusmenetluste otstarbel lisatakse ka turvaline e-post. Lisada võib ka teise e-posti haldustoimingute tarbeks kooskõlas üldist halduskorda reguleeriva seadusega. See teave ei ole avalik ja seda ei tohi kasutada muul otstarbel.

C-leht sisaldab asjaõigusi, millega laev või selle osa on koormatud, ja neil põhinevaid omandiõigusi, laeva prahtimisi, kogu laeva veolepingut, eesõigust ja muid laeva kasutuspiiranguid, mida kohaldatakse koormatud laeva iga omaniku suhtes, koormamis- ja käsutuskeelde ning kõiki märkusi ja muid tähelepanekuid, mille sisestamine ühelegi teisele lehele ei ole sõnaselgelt nõutud.

Dokumentide andmebaasis hoitakse lisaks dokumentidele järgmist teavet:

• ülevaatuste, sealhulgas lisa- ja täiendavate ülevaatuste ning võimalike hindamiste kuupäevad;
• sertifikaadi väljastanud ja laeva klassi määranud klassifikatsiooniühingu nimi;
• selle riigi kontrolliasutuse nimi, mille sadamas laeva ülevaatus tehti, ülevaatuse kuupäev ja tulemus (laeva võimalikud puudused ja kas laev peeti kinni) ning
• laevaga juhtunud mereõnnetused.

Registrit haldab Sloveenia mereamet (Uprava Republike Slovenije za pomorstvo): https://www.gov.si/en/state-authorities/bodies-within-ministries/slovenian-maritime-administration/about-the-administration/.

Piirkondlikke registreid ei ole, kuid on harukontorid, kus peetakse merelaevade registrit (Izola harukontor ja Pirani harukontor). Merelaevade registreid on siiski ainult üks. 

Teiste liikmesriikide ametiasutused võivad registrist teabe saamiseks piirkondlike registripidajatega ühendust võtta. Sealjuures tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta saadavate andmete ja nende saamise tingimuste suhtes kehtivaid piiranguid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta ja isikuandmete kaitse seaduses (Zakon o varstvu osebnih podatkov).

Vastavalt mereseadustiku artiklile 208 on register avalik. Igaühel on õigus volitatud töötaja järelevalve all pearegistris oleva teabega tutvuda. Registri pidamise eest vastutav ametiasutus on kohustatud tasu eest väljastama seda taotlenud isikule registrikannete staatust tõendava tunnistuse, mis on avalik dokument. Dokumentide andmebaasiga võib tutvuda või dokumendi koopiat taotleda üksnes isik, kellel on selleks õigustatud huvi. Ka siin kohaldatakse isikuandmete kaitse seadust, mis tähendab seda, et andmebaasis ei saa teha päringut omaniku järgi. 

Kui tegemist on isikuandmetega, peab olema nõuetekohane õiguslik alus, et tutvuda teabega selle kohta, kas konkreetne isik on laeva omanik. 

Registrit pidav ametiasutus tohib edastada teavet muule keskvalitsusasutusele, kui selleks on õiguslik alus. Edastada võib registris olevat teavet. 

Kui õiguslikku alust isikuandmetele juurdepääsuks ei tõendata, peab ametiasutus teise keskvalitsusasutuse teabenõude tagasi lükkama. 

Pärimisest tulenevate vara omandiõiguse muudatuste registrisse kandmise taotlemine on reguleeritud mereseadustiku artikliga 316. Kui mereseadustikus või mõnes muus õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, tohib kandeid (mereseadustiku artikli 256 punkt 3) teha ainult selliste avalike või eraõiguslike dokumentide põhjal, millel on nende isikute allkirjad, kelle õigusi soovitakse piirata, koormata, tühistada või teisele isikule üle anda; allkirjad peab olema tõestanud ametiasutus, kes on pädev allkirju tõestama. Volitatud isiku väljastatud eraõigusliku dokumendi põhjal tohib volitajaga seotud kande teha ainult juhul, kui volitus on väljastatud kindla toimingu või kindlat liiki toimingu jaoks ja volituse väljastamise kuupäevast taotletud kande tegemise kuupäevani ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Eraõiguslikul dokumendil olevat allkirja ei ole vaja tõestada, kui dokumendi on heaks kiitnud asutus, kes on pädev kaitsma selliste isikute õigusi ja huve, kelle õigusi soovitakse piirata, koormata, tühistada või teisele isikule üle anda.

Eraõigusliku dokumendi põhjal kande tegemise tingimused on sätestatud artiklis 317. Eraõiguslik dokument, mille põhjal tohib kande teha, peab lisaks mereseadustiku artiklis 279 osutatud teabele sisaldama järgmist teavet:

1. täpne osutus laevale või õigusele, millega seoses kanne tehakse;
2. selle isiku, kelle õigusi soovitakse piirata, koormata, tühistada või teisele isikule üle anda, sõnaselge avaldus, et ta lubab kande teha. Eelmise lõigu punktis 2 sätestatu ei kehti välisriigi laeva omandiõiguse omandamise dokumentide kohta, kui taotletakse laeva esmakordset laevandusregistrisse kandmist.

Avaliku dokumendi põhjal kande tegemise tingimused on sätestatud artiklis 318. Avalikud dokumendid, mille põhjal tohib kande teha, on muu hulgas järgmised:

1. õigustoiminguid käsitlevad dokumendid, mille on oma volituste piires koostanud kohus või notar ja mis sisaldavad mereseadustiku artikliga 279 ette nähtud teavet;
2. dokumendid, mille on ettenähtud vormis ja oma volituste piires koostanud kohus, notar või ametiasutus ning mis on õigusaktide mõistes täitmisele kuuluvad dokumendid või mille alusel avalikku registrisse kande tegemine on erinormidega ette nähtud.

Välisriigi kohtu otsuse põhjal tohib kande teha tingimusel, et otsust on ettenähtud korras tunnustatud.

Selleks et registrit pidav ametiasutus saaks registrisse kantud vara kindlaks teha ja pärimisest tulenevad omandiõiguse muudatused registrisse kanda, tuleb märkida laevale või paadile antud nimetus, mille all alus Sloveenia laevandusregistrisse kanti. 

Mereseadustiku artikli 221 kohaselt omandatakse laeva omandiõigus või laevale seatud hüpoteek elus isikute vahelise õigustoimingu alusel registrisse kandmisel. See kehtib ka merelaevade registri puhul.

Taotluse esitav muu liikmesriigi asutus peab esitama taotluse saanud asutusele täisnime, sünniaja või Sloveenia isikukoodi ja maksukohustuslasena registreerimise numbri, et taotluse saanud asutus saaks registrist päringu teha ja asjaomase isiku nõuetekohaselt kindlaks teha. 

Taotluse esitav asutus peab esitama nõuetekohase pärimisdokumendi, mis tõendab ilma igasuguse kahtluseta, et asjaomane isik on surnud. Samuti tuleb tõendada isikuandmete saamise õiguslik alus. 

Taotluse ja andmed võib saata e-postiga. Teavet võib taotleda sloveeni keeles või asjakohasel juhul ja kooskõlas kakskeelsuse põhimõttega itaalia keeles. 

Teave võidakse anda järgmisel kujul: tõestatud või tõestamata koopia, tõestatud või tõestamata väljavõte, prinditud koopia või elektrooniline koopia.

Teave antakse sloveeni keeles ning itaalia või ungari keeles esitatud taotluse korral ka nendes keeltes.

Olenevalt konkreetsest juhtumist on halduslõivude seadusega (Zakon o upravnih taksah) kindlaks määratud, kas tuleb tasuda lõiv. Halduslõivude seaduse artikli 23 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei pea lõivu tasuma riigi- või keskvalitsusasutused.

Kontaktandmed:

• Taristuministeerium, Sloveenia merendusamet (Ministrstvo za infrastrukturo, Uprava Republike Slovenije za pomorstvo), Kopališko nabrežje 9, 6000 Koper, telefon: +386 (0)5 663 2100, e-post: ursp.box@gov.si.

Õhusõidukiregister

Lennundusseaduse (Zakon o letalstvu, Uradni List RS (UL RS, Sloveenia Vabariigi teataja) nr 81/10 – ametlik konsolideeritud versioon, 46/16, 47/19, 18/23 – ZDU-1O ja 85/24 (ZLet-1), ZLet) artikli 22 kohaselt vastutab õhusõidukiregistri pidamise eest Sloveenia Vabariigi tsiviillennundusamet (Javna agencija za civilno letalstvo Republike Slovenije); www.caa.si. 5. aprillil 2025 jõustus uus lennundusseadus (UL RS nr 85/24, ZLet-1), mida kohaldatakse alates 5. oktoobrist 2025. Seaduse artikli 35 kohaselt vastutab registri pidamise eest tsiviillennundusamet. 

Õhusõidukiregister sisaldab teavet järgneva kohta: õhusõidukid, seaduse kohaselt registrisse kandmisele kuuluvate õhusõidukite suhtes kehtivate asja- või isiklike õiguste omanikud, registrisse kantud õiguste omanike identifitseerimisandmete muudatused ning seaduse kohaselt registrisse kandmisele kuuluvad asja- ja isiklikud õigused ja õiguslikud asjaolud.

Piirkondlikke registreid ei ole. Teiste liikmesriikide ametiasutused võivad riikliku registriga ühendust võtta: https://www.caa.si/register-zrakoplovov.html, https://www.caa.si/en/aircraft-registration.html.

Uue lennundusseadusega on ette nähtud, et kui ei ole sätestatud teisiti, on õhusõidukiregistrisse kantud teave (st Sloveenia isikukood, aadress ja e-posti aadress) avalik. Uue lennundusseaduse artiklis 38 on sätestatud mõningad teabele juurdepääsu piirangud, näiteks on piiratud registrist päringute tegemine selleks, et teha kindlaks, kas konkreetne isik on asja- või isiklike õiguste omanik. Isikutel on õigus see teave registrist saada, kui neil on selleks nõuetekohane õiguslik alus. Uue lennundusseaduse artikli 38 kohaselt tähendab see võlausaldajaid ja muid isikuid, kes suudavad tõendada seaduslikku huvi, keskvalitsusasutusi, notareid, täitureid, pankrotihaldureid, uurijaid ja õiguste omanikke (õiguste suhtes, mis on registrisse kantud nende kasuks).

Riigisisese õiguse kohaselt tohib registrit pidav ametiasutus edastada teavet teisele riigi ametiasutusele. Ta tohib edastada enda käsutuses olevat teavet, võttes nõuetekohaselt arvesse õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja piiranguid. Registrit pidav ametiasutus peab teisele keskvalitsusasutusele teabe edastamisest keelduma, kui õiguslikud tingimused selleks ei ole täidetud või kui tal taotletud teavet ei ole. Lennundusseaduse artikli 25 kohaselt peab amet omandiõiguse muudatused registrisse kandma pädeva kohtu lõpliku õigusliku otsuse alusel ning artiklis 40 on sätestatud, et amet peab õhusõidukiregistrisse kande tegemise tingimuste üle otsustama üksnes selliste dokumentide põhjal, mis on seaduses sätestatud kui kande tegemise alus, ning menetluse alustamise ajal registris olevate kannete staatuse põhjal. Uue lennundusseaduse artikli 48 kohaselt tohib registrikande teha õigustoimingu dokumendi põhjal, mis tõendab õhusõiduki omandiõiguse üleandmise kohustust või annab aluse seaduse kohaselt õhusõidukiregistrisse kandmisele kuuluva õhusõiduki kasutusõigusele, ning mis sisaldab selle isiku, kelle õigust õhusõidukile üle antakse või muudetakse, sõnaselget avaldust selle kohta, et ta lubab registrikande teha. See avaldus võib olla eraldi dokumendis. Selle isiku allkiri, kelle õigust üle antakse või muudetakse, peab olema tõestatud kooskõlas üldist halduskorda reguleeriva seadusega või rahvusvaheliste tehingute dokumentide tõestamist reguleerivate õigusnormidega. Registrikande tegemisel tohib tugineda ka seaduse kohaselt õhusõidukiregistrisse kandmisele kuuluva õhusõiduki omandiõiguse või isikliku kasutusõiguse omandamise või muutmise dokumendile, mille on ettenähtud vormis ja oma volituste piires välja andnud kohus või ametiasutus või mis on otse täitmisele kuuluva notariaalakti vormis, või muule dokumendile, mis on seaduse mõistes täitmisele kuuluv dokument või mille põhjal võib avalikesse registritesse kandeid teha. Kui selline dokument on välja antud välisriigis, peab see olema tõestatud kooskõlas rahvusvaheliste tehingute dokumentide tõestamist reguleerivate õigusnormidega, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu õigusnormide või Sloveenia jaoks siduva rahvusvahelise lepinguga on ette nähtud teisiti.

Selleks et registrit pidav ametiasutus saaks registrisse kantud vara kindlaks teha ja pärimisest tuleneva omandiõigusemuutuse registrisse kanda, tuleb õhusõiduki kohta esitada õhusõiduki mark (tootja andmed, tootja nimetus, seerianumber ja registreerimisnumber), nagu on sätestatud uue lennundusseaduse artiklis 48. Lennundusvaldkonna kohustuste ja omandisuhete seaduse (Zakon o obligacijskih in stvarnopravnih razmerjih v letalstvu, ZOSRL) artiklis 169 on sätestatud asjaõiguste omandamise viis, nimelt et õhusõiduki omandiõigus või õhusõidukile seatud hüpoteek omandatakse õigustehingu alusel õhusõidukiregistrisse kandmisel.

Taotluse esitav asutus peab andma surnud isiku kohta piisavalt teavet, et isiku saaks selgelt ja üheselt kindlaks teha (nt täisnime, sünniaja või Sloveenia isikukoodi või muu identifitseerimisnumbri). Lisada tuleb piisavad tõendid, nagu koopia surmatunnistusest või muust dokumendist, mis kinnitab surnud isiku kohta esitatud teavet. 

Taotluse esitav asutus peab esitama piisavad tõendid selle kohta, et tal on õiguslik alus artikli 66 kohast teavet saada. Tõendiks võib olla Euroopa pärimistunnistuse taotluse koopia.

Taotlused ja teabe võib edastada e-postiga või vajaduse korral muude sidevahendite kaudu. 

Teavet võib taotleda sloveeni keeles ning menetlusse võetakse ka inglisekeelsed taotlused.

Teabe andmise vorm oleneb taotlusest. Teave võidakse anda tõestatud või tõestamata koopia või väljatrükina, prinditud koopiana või elektroonilise koopiana. Teave antakse sloveeni ja mõnel juhul ka inglise keeles. 

Teatud juhtudel tuleb väljatrüki eest tasuda vastavalt Sloveenia Vabariigi tsiviillennundusameti teenuste hinnakirja (Tarifa za izvajanje storitev Javne agencije za civilno letalstvo Republike Slovenije) artiklile 16. Tasuda tuleb tsiviillennundusameti väljastatava arve alusel.

Õhusõidukiregistri kontaktandmed:

• Sloveenia Vabariigi tsiviillennundusamet (Javna agencija za civilno letalstvo Republike Slovenije), Kotnikova ulica 19A, 1000 Ljubljana, telefon: +386 (0)1 244 6600, +386 (0)1 244 6601, faks: +386 (0)1 244 6699, e-post: info@caa.si.

Registerpantide ja arestitud vallasvara register

Registerpantide ja arestitud vallasvara register (RZPP) on avalik ja keskselt hallatav andmebaas pandiõiguste ning käsutuskeeldude ja koormatiste kohta, mis kehtivad vallasvara suhtes, st sõidukite suhtes (mis on identifitseeritud valmistajatehase tähise ehk VIN-koodi alusel) ning ärisisseseade ja -inventari suhtes (mis on identifitseeritud vara asukohaks oleva kinnistu või hoone registreerimisnumbri alusel).

Registrit peab Sloveenia Vabariigi avalike õigusregistrite ja seotud teenuste amet (AJPES).

Vallasvara pandipidajate, pantijate ja pandiõiguste (või tagatiste) teabe kannavad registrisse nn kvalifitseeritud kasutajad ehk notarid, täiturid, finantshaldusasutused, kohtud ja likvideerijad. Notarid kannavad pandiõiguse selle tekkimisel registrisse poolte kokkuleppe alusel (lepinguline registerpant), teised kvalifitseeritud kasutajad aga teevad seda vastavalt keskvalitsusasutuse otsusele, mis on vastu võetud maksu- või kohtumenetluse (täite-, kriminaal- või pankrotimenetluse) käigus.

Registerpantide ja arestitud vallasvara registris olev teave on veebis avalikult juurdepääsetav AJPESi veebisaidi kaudu: https://www.ajpes.si/RZPP/Iskalnik/JavniPodatki.

Pandipidaja, pantija, võlgniku ja panditud vara kohta registrisse kantud teabega saab tutvuda avaliku otsimootori abil ja see on sloveeni keeles. Otsimootoriga tehtavate päringute suhtes kehtivad piirangud, mis tulenevad üksikisikute isikuandmete ja võlausaldajate andmete kaitse nõuetest. Päringuid saab teha üksnes järgmiste kriteeriumide alusel:

• pandiõiguse (tagatise) registreerimisnumber;
• äriorganisatsioonist pantija või võlgnik; 
• panditud vara registreerimisnumber (sõiduki puhul VIN-kood, inventari ja sisseseade puhul panditud vara asukohaks oleva maatüki või hoone registreerimisnumber (katastrinumber)).

Registerpantide ja arestitud vallasvara registri avaliku otsimootori kasutamiseks ning registris oleva teabega tutvumiseks ei pea registreeruma. Veebis on registri kasutamine ja teabega tutvumine täiesti tasuta. Veebisaidilt võib tasuta saada ka teabe elektroonilise väljatrüki (elektrooniliselt allkirjastatud PDF-failina). Väljatrükk sisaldab teavet pandiõiguse, panditud vara, pandipidaja ja pantija/võlgniku kohta.

Avaliku otsimootori otsingupiirangute tõttu on andmetele olemas ka kaitstud juurdepääs. See võimaldab registerpantide kohta teavet otsida ka nii, et üksikisik sisestatakse võlgniku, pantija või pandipidajana, kasutades otsingukriteeriumina Sloveenia isikukoodi või maksukohustuslasena registreerimise numbrit. Kaitstud juurdepääs registerpandiandmetele on tasuta ainult kvalifitseeritud kasutajatele.

Seaduse kohaselt võib volitatud isik või keskvalitsusasutus, kes ei ole kvalifitseeritud kasutaja ja kes vajab registrist teavet oma ülesannete täitmiseks, taotleda AJPESilt registerpanditeabe väljatrükki, kus konkreetne isik on sisestatud võlgniku, pantija või pandipidajana. Ametiasutus peab taotluses märkima, mis otstarbel teavet hangitakse, ning esitama selle kohtuasja (menetluse) numbri, mille jaoks ta teavet vajab.

Ainult kohus saab väljastada tõestatud väljatrüki, mida taotleb isik, kes suudab tõendada, et tal on õiguslik alus saada registrist teavet kaitstud juurdepääsukriteeriumide alusel.

Kontaktandmed:

• Sloveenia Vabariigi avalike õigusregistrite ja seotud teenuste amet (Agencija Republike Slovenije za javnopravne evidence in storitve), Tržaška cesta 16, 1000 Ljubljana, telefon: +386 (0)1 477 4200, e-post: info@ajpes.si.

Maksejõuetusregister (maksejõuetusmenetluste teatised)

Maksejõuetusmenetlusi viivad läbi regionaalsed kohtud ning maksejõuetusmenetluste teatistega saab tutvuda Sloveenia Vabariigi avalike õigusregistrite ja seotud teenuste ameti (AJPES) hallataval teatiste veebilehel:

https://www.ajpes.si/uradne_objave/eobjave_v_postopkih_zaradi_insolventnosti/splosno.

Teatisi ja teabe hankimist käsitlevad õigusnormid on sätestatud finantstehingute, maksejõuetusmenetluste ja sundlõpetamise seaduse (Zakon o finančnem poslovanju, postopkih zaradi insolventnosti in prisilnem prenehanju), st maksejõuetust käsitleva õigusakti artiklites 122 ja 122a. Õiguskindluse tagamiseks, üldsuse teavitamiseks ning võlausaldajate ja maksejõuetusmenetluste muude osaliste õiguste tagamise võimaldamiseks avaldatakse AJPESi veebisaidi maksejõuetusmenetluste teatiste lehel maksejõuetusmenetluste kohta järgmine teave:

1. järgmine teave konkreetsete maksejõuetusmenetluste kohta:

• maksejõuetu võlgniku identifitseerimisandmed, välja arvatud tarbijast maksejõuetu võlgniku Sloveenia isikukood ja maksukohustuslasena registreerimise number,
• menetlust läbi viiv kohus ja kohtuasja number,
• likvideerija identifitseerimisandmed,
• menetluse algusaeg, menetluses nõuete registreerimise tähtaeg ja muude menetlustoimingute teave,
• pankrotimenetluste puhul ka: teave pankrotivara suuruse kohta ja selle kohta, milline osa sellest varast igale võlausaldajale tagasimaksmisele kuulub;

2. maksejõuetusmenetluse algatamise otsus ja kõik maksejõuetuse põhimenetluses tehtud otsused koos taotlusega, mille alusel kohus otsuse tegi, välja arvatud:

• eraisiku pankroti menetluse algatamise otsused,
• otsused, mille kohus teeb võla kustutamise menetluse algatamise taotluste suhtes või millega kohus annab võlgnikule korralduse sellises menetluses toiminguid teha,
• otsused regulaarse sissetuleku sissenõudmise kohta,
• sularaha arestimise otsused,
• otsused, millega peatatakse regulaarse sissetuleku edasine sissenõudmine või sularaha arestimine;

3. menetluse algatamise teatis, kohtuistungi väljakuulutamise teatis ning muud teatised ja hääletamiskutsed, mille kohus seaduse kohaselt välja annab;

4. võlausaldajate komitee kuulamiste ja istungite dokumendid;

5. likvideerija aruanded ja neile lisatud dokumendid ning sundlahendusmenetluste puhul maksejõuetu võlgniku aruanded ja neile lisatud dokumendid;

6. kontrollitud nõuete loetelu;

7. menetlusosaliste taotlused ja muud kohtudokumendid, mille avaldamine on seadusega ette nähtud;

8. pankrotimenetluste puhul kõik avaliku enampakkumise teatised ning pankrotivara likvideerimisega seotud pakkumiskutsed.

AJPES tagab, et maksejõuetusmenetluste teatiste lehed on kavandatud selliselt, et igaühel on neil avaldatud teabele tasuta juurdepääs järgmiste kriteeriumide põhjal:

1. avaldamiskuupäev;

2. maksejõuetusmenetluse või seda läbi viiva kohtu tunnusnumber;

3. kui maksejõuetu võlgnik on juriidiline isik, iseenda tööandja või registreeritud kutsetöötaja: tema identifitseerimisandmed kohtute või äriregistris ja maksukohustuslasena registreerimise number;

4. kui maksejõuetu võlgnik on tarbija, iseenda tööandja või registreeritud kutsetöötaja: mõne järgmise kriteeriumi kombinatsioon (kui kõik kriteeriumid on täidetud, annab süsteem vastuseks maksejõuetusmenetluse tunnusnumbri):

• Sloveenia isikukood koos täisnimega,
• maksukohustuslasena registreerimise number koos täisnimega või
• täisnimi koos alalise elukoha aadressi ja sünniajaga;

5. kui maksejõuetu võlgnik on tarbija, iseenda tööandja või registreeritud kutsetöötaja: ainult Sloveenia isikukood või maksukohustuslasena registreerimise number; sellisel juhul annab süsteem vastuseks ainult teabe selle kohta, kas kriteeriumile vastava isiku suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlus, kuid mitte teavet menetluse numbri kohta (kui menetlus on juba alanud).

AJPES tagab konkreetseid maksejõuetusmenetlusi puudutavale teabele ja konkreetsete kohtuasjadega seotud menetlusaktide sisule juurdepääsu kuni viie aasta jooksul pärast seda, kui menetlused kohtuasjas lõpetati.

Kontaktandmed menetluste avalikke teatisi käsitleva teabe puhul:

• Sloveenia Vabariigi avalike õigusregistrite ja seotud teenuste amet (Agencija Republike Slovenije za javnopravne evidence in storitve), Tržaška cesta 16, 1000 Ljubljana, telefon: +386 (0)1 477 4200, e-post: info@ajpes.si.

Kontaktandmed kohtumenetluste puhul:

• Sloveenia Vabariigi kõrgeim kohus (Vrhovno sodišče Republike Slovenije), Tavčarjeva 9, 1000 Ljubljana, telefon: +386 (0)1 366 4444, e-post: urad.vsrs@sodisce.si. 

3 Pangakontosid käsitleva teabe kättesaadavus

Arvelduskontoregister (RTR) on Sloveenia makseteenuse pakkujate juures olevate arvelduskontode ja nende omanike (äriorganisatsioonide ja üksikisikute) ühtne elektrooniline andmebaas. Arvelduskontoregistris olevat teavet ajakohastatakse pidevalt. Arvelduskontoomanike andmete õigsuse tagamiseks on register seotud keskse rahvastikuregistri, maksuregistri ja Sloveenia äriregistriga.

Makseteenuste, e-raha väljastamise teenuste ja maksesüsteemide seaduse (Zakon o plačilnih storitvah, storitvah izdajanja elektronskega denarja in plačilnih sistemih, ZPlaSSIED) 11. peatüki kohaselt haldab arvelduskontoregistrit Sloveenia Vabariigi avalike õigusregistrite ja seotud teenuste amet (AJPES).

Veebis olev arvelduskontoregister (eRTR) on juurdepääsetav (pärast registreerumist ja sisselogimist) AJPESi veebisaidi kaudu, kus on ka kontaktandmed: https://www.ajpes.si/eRTR/JavniDel/Iskanje.aspx.

Arvelduskontoregistris töödeldakse järgmist teavet:

1. arvelduskonto omanik:

• üksikisikust arvelduskontoomaniku täisnimi ja elukoha aadress, juriidilisest isikust arvelduskontoomaniku ametlik ärinimi, registrijärgne asukoht ja tegevuskoha aadress, iseenda tööandjast või registreeritud kutsetöötajast arvelduskontoomaniku ametlik ärinimi, registrijärgne asukoht, tegevuskoha aadress ja täisnimi või muu arvelduskontoomaniku nimi ja aadress,
• arvelduskontoomaniku maksukohustuslasena registreerimise number, kui ta on maksuregistrit reguleeriva seaduse kohaselt maksuregistrisse kantud, ja kontoomaniku asukohariik või elukoha aadress,
• arvelduskontoomaniku identifitseerimistunnus ja asukohariik või elukoha aadress, kui ta ei ole maksuregistrit reguleeriva seaduse kohaselt maksuregistrisse kantud,
• juriidilisest isikust, iseenda tööandjast või registreeritud kutsetöötajast arvelduskontoomaniku ettevõtte registreerimisnumber, kui ta on Sloveenia äriregistrisse kantud,
• eelarve kasutaja kood, kui see on äriorganisatsiooni puhul Sloveenia äriregistrisse kantud;

2. arvelduskontoomaniku volitatud esindaja:

• üksikisikust volitatud esindaja täisnimi ja elukoha aadress, juriidilisest isiku volitatud esindaja ametlik ärinimi, registrijärgne asukoht ja tegevuskoha aadress, iseenda tööandjast või registreeritud kutsetöötajast volitatud esindaja ametlik ärinimi, registrijärgne asukoht, tegevuskoha aadress ja täisnimi või muu volitatud esindaja nimi ja aadress,
• volitatud esindaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui ta on maksuregistrit reguleeriva seaduse kohaselt maksuregistrisse kantud, ja tema asukohariik või elukoha aadress,
• volitatud esindaja identifitseerimistunnus ja asukohariik või elukoha aadress, kui ta ei ole maksuregistrit reguleeriva seaduse kohaselt maksuregistrisse kantud,
• juriidilisest isikust, iseenda tööandjast või registreeritud kutsetöötajast volitatud esindaja ettevõtte registreerimisnumber, kui ta on Sloveenia äriregistrisse kantud,
• eelarve kasutaja kood, kui see on äriorganisatsiooni puhul Sloveenia äriregistrisse kantud,
• volituse saamise ja tühistamise kuupäev;

3. arvelduskontoomaniku tegelik kasusaaja:

• tegeliku kasusaaja täisnimi, sünniaeg, kodakondsus ja elukoha aadress,
• tegeliku kasusaaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui ta on maksuregistrit reguleeriva seaduse kohaselt maksuregistrisse kantud,
• tegeliku kasusaaja elukohariik,
• tegeliku kasusaaja muu identifitseerimistunnus, kui see on tema elukohariigis kasutusel ja kui ta ei ole maksuregistrit reguleeriva seaduse kohaselt maksuregistrisse kantud,
• tegeliku kasusaaja osalus või muu kontrollimeetod,
• tegeliku kasusaaja registrisse kandmise ja registrist kustutamise kuupäev;

4. arvelduskonto:

• kontonumber,
• arvelduskontot haldava teenuseosutaja nimi ja registreerimisnumber,
• käesoleva artikli kümnendas lõigus osutatud põhimõtte alusel määratud kontoliik,
• märge selle kohta, et arvelduskontol olevatest vahenditest ei piisa täiteotsuse või arestimismääruse täitmiseks,
• konto avamise kuupäev,
• konto sulgemise kuupäev,
• märge selle kohta, et eraisiku arvelduskontot kasutatakse majandustegevuseks,
• arvelduskontoomaniku kontonumber makseteenuse pakkuja õigusjärglase juures;

5. hoiulaegas:

• hoiulaeka rentinud üksikisiku täisnimi ja elukoha aadress, hoiulaeka rentinud juriidilise isiku ametlik ärinimi, registrijärgne asukoht ja tegevuskoha aadress, hoiulaeka rentinud iseenda tööandja või registreeritud kutsetöötaja ametlik ärinimi, registrijärgne asukoht, tegevuskoha aadress ja täisnimi või hoiulaeka rentinud muu isiku nimi ja aadress,
• hoiulaeka rentinud isiku maksukohustuslasena registreerimise number, kui ta on maksuregistrit reguleeriva seaduse kohaselt maksuregistrisse kantud, ja tema asukohariik või elukoha aadress,
• hoiulaeka rentinud isiku identifitseerimistunnus ja asukohariik või elukoha aadress, kui ta ei ole maksuregistrit reguleeriva seaduse kohaselt maksuregistrisse kantud,
• hoiulaeka rentinud juriidilise isiku, iseenda tööandja või registreeritud kutsetöötaja ettevõtte registreerimisnumber, kui ta on Sloveenia äriregistrisse kantud,
• eelarve kasutaja kood, kui see on äriorganisatsiooni puhul Sloveenia äriregistrisse kantud,
• rendilepingu kestus.

Arvelduskontoregistris olev teave on avalik ja AJPESi veebisaidi kaudu tasuta juurdepääsetav. See ei kehti arvelduskontoomanike volitatud esindajate ja tegelike kasusaajate ning hoiulaeka rentinud isikute kohta ega üksikisikute isikuandmete kohta (välja arvatud teave iseenda tööandjate ja registreeritud kutsetöötajate arvelduskontode kohta, mida kasutatakse majandustegevuseks).

Arvelduskontodega seotud üksikisiku isikuandmeid võivad muu hulgas saada kohtud ja muud ametiasutused, kes teevad toiminguid täite- või muudes menetlustes, mida nad viivad läbi oma volituste raames (ZPlaSSIEDi artikli 194 lõige 3).

Sloveenia kohtutel on üksikisikute arvelduskontode teabele otsejuurdepääs (ZPlaSSIEDi artikkel 195). Kohus saab üksikisiku arvelduskonto kohta teavet tänu otsesele elektroonilisele juurdepääsule arvelduskontoregistris olevale teabele päringu põhjal, mis võib sisaldada ainult kontoomanikust üksikisiku täisnime ja elukoha aadressi. Kui sama nime, perekonnanime ja aadressiga isikuid on kaks või rohkem, peab kohus lisama päringule isiku maksukohustuslasena registreerimise numbri või identifitseerimistunnuse.

AJPES edastab üksikisiku arvelduskontoga, arvelduskontoomaniku volitatud esindaja või tegeliku kasusaajaga ja hoiulaegastega seotud isikuandmeid taotlejale arvelduskontoregistri teabe taotluse põhjal, mis sisaldab järgmisi andmeid: 

1. taotleja täisnimi või ametlik ärinimi ja aadress ning allkiri;
2. selle üksisiku täisnimi ja maksukohustuslasena registreerimise number või identifitseerimistunnus, kes on arvelduskontoomanik, arvelduskontoomaniku volitatud esindaja või tegelik kasusaaja või hoiulaeka rentija, ning
3. isikuandmete töötlemise õiguslik alus ja otstarve.

Kontaktandmed:

• Sloveenia Vabariigi avalike õigusregistrite ja seotud teenuste amet (Agencija Republike Slovenije za javnopravne evidence in storitve), Tržaška cesta 16, 1000 Ljubljana, telefon: +386 (0)1 477 4200, e-post: info@ajpes.si.

4 Intellektuaalomandi õiguste registri kättesaadavus

Tööstusomandi seaduse (Zakon o industrijski lastnini) artikli 105 kohaselt peab intellektuaalomandibüroo (Urad za intelektualno lastnino) patentide, täiendava kaitse tunnistuste, mudelite, kaubamärkide ja geograafiliste tähiste registreid ja nende õiguste taotluste registreid. Need on tööstusomandiõigused, mis koos autoriõiguste ning seonduvate ja sarnaste õigustega on intellektuaalomandiõigused. Registrid on avalikud, välja arvatud seaduses kindlaks määratud juhtudel.

Välistel huvirühmadel on registris olevate teabele juurdepääs kahel viisil:

• intellektuaalomandibüroo veebisaidilt aadressil http://www.uil.gov.si/ on otsene juurdepääs teabele välja antud patentide, taotletud ja välja antud täiendava kaitse tunnistuste, taotletud ja registreeritud kaubamärkide ning taotletud ja registreeritud mudelite kohta; teave on kättesaadav aadressilt https://www2.uil-sipo.si/;
• taotledes registrist tõendit ja tasudes halduslõive reguleeriva seaduse kohase lõivu. Lõivu suurus on praegu 9,10 eurot (välja arvatud halduslõivude seaduse (Zakon o upravnih taksah) artiklis 23 sätestatud erandjuhtudel).

Kontaktandmed:

• Majandus- turismi- ja spordiministeerium, Sloveenia intellektuaalomandibüroo (Ministrstvo za gospodarstvo, turizem in šport, Urad Republike Slovenije za intelektualno lastnino), Kotnikova ulica 6, 1000 Ljubljana, telefon: +386 (0)1 620 3100, e-post: sipo@uil-sipo.si.

5 Muud registrid, mis sisaldavad pärimisasjadega seotud teavet

Registrikande vormis väärtpaberite keskregister

Registrikande vormis väärtpaberite keskregistrit peab keskne väärtpaberite kliirimise korporatsioon (Centralna klirinško depotna družba, KDD). Kättesaadava teabe ulatus sõltub taotlejast. Osa teavet on avalikult kättesaadav (emitentide aktsiaraamatud), osa aga on juurdepääsetav ainult kindlatele taotlejate liikidele (väärtpaberiturgude amet (Agencija za trg vrednostnih papirjev), Sloveenia pank, maksuhaldur, kohtud jt). KDD võimaldab automaatset otsejuurdepääsu registrikande vormis väärtpaberite keskregistri andmetele ainult Sloveenia ametiasutustele. Välisriikide ametiasutustel andmetele sellist juurdepääsu ei ole, kuid mõningatel (harvadel) juhtudel edastab KDD välisriigi ametiasutuse konkreetse taotluse alusel talle teavet otse (st ilma taotluse saanud kohut kaasamata).

Välisriikide ametiasutused peavad saatma oma taotlused samale aadressile nagu Sloveenia ametiasutused, st:

• tavapostiga: KDD – Centralna klirinško depotna družba d.d., Tivolska cesta 48, 1542 Ljubljana, Slovenia või
  • e-postiga: info@kdd.si. 

Kontaktandmed:

• KDD – Centralna klirinško depotna družba d.d., Tivolska cesta 48, 1542 Ljubljana, telefon: +386 (0)1 307 3500, e-post: info@kdd.si.

Relvaregister

Välisriikide ametiasutustel ei ole otsejuurdepääsu relvaregistris olevale teabele. Relvaseaduse (Zakon o orožju) artiklis 72 on muu hulgas sätestatud, et relvi käsitlevates kannetes ja dokumentides olevaid isikuandmeid saavad ja kasutavad siseasjade, politsei ja haldusüksuste eest vastutav ministeerium oma seadusega ettenähtud ülesannete täitmisel, kannete jaoks teavet koguvad ja haldavad juriidiliste isikute volitatud töötajad või iseenda tööandjad ning muud kasutajad, kui neil on nõutavad õiguslikud volitused või kui teavet edastatakse rahvusvahelise lepingu alusel.

Kontaktandmed:

• Siseministeerium, riigisisese halduse direktoraat, rahvakogunemiste ja relvade osakond (Ministrstvo za notranje zadeve, Direktorat za upravne notranje zadeve, Sektor za zbiranja in orožje), Litostrojska cesta 54, 1501 Ljubljana, telefon: +386 (0)1 428 4759, e-post: gp.mnz@gov.si.

6 Salastatud sisuga testamente ja registreerimata testamente käsitleva teabe kättesaadavus

Testamendi säilitamise eest hoolitseb testaator. Õigusaktides on sõnaselged sätted ainult kohtulike testamentide, rahvusvaheliste testamentide, suulisi testamente käsitlevate dokumentide ja notariaalsete testamentide kohta. Testaator võib otsustada anda testamendi hoiule kohtule, muule isikule, organisatsioonidele nagu pank, postkontor või notar või säilitada seda ise. Testaatorid saavad ise säilitada kõiki testamente olenemata sellest, mis vormis need on koostatud. Kui testaator otsustab usaldada testamendi hoidmise muule isikule, võib see isik olla testamendi tunnistaja või isik, kelle kasuks testaator on pärandvara määranud. 

Kui testamenti säilitab kohus, kehtivad järgmised tingimused. Kui testament on kohtulik testament või rahvusvaheline testament, pannakse see spetsiaalsesse ümbrikusse ja pitseeritakse, misjärel kohtunik annab testaatorile taotluse korral kviitungi selle kohta, et testament on koostatud ja kohtu hoiule antud. Kui testamenti ei ole koostatud kohtus ja testaator või muu isik edastab selle kohtule avatuna või pitseeritud ümbrikus, peab kohus testamendi hoiule võtmise registreerima ja testaatorile kviitungi andma. Kui testaator ei anna testamenti üle ise, teavitab kohus teda testamendi hoiulevõtmisest.

Suulise testamendi tunnistajad peavad avalduse testaatori testamendi kohta kohtule üle andma. Kohus registreerib tunnistaja avalduse vastuvõtmise, paneb selle spetsiaalsesse ümbrikusse ja pitseerib selle. Sama tehakse testaatori testamendi suulise esituse jäädvustuse koopiaga.

Kui testament antakse notari kätte hoiule, peab notar väljastama testaatorile kirjaliku kinnituse, et ta säilitab testamenti. Kui notariaalaktis ei ole ette nähtud teisiti, tohib testaatori eluajal testamendist koopiaid või ärakirju teha ainult testaator ise või isik, keda testaator on tõestatud volitusdokumendiga volitanud. Pärast testaatori surma tohib koopiaid või ärakirju väljastada pärast testamendi väljakuulutamist. Kui notar saab teadlikuks sellise isiku surmast või surmateatest, kelle testament on tema käes hoiul olevate dokumentide hulgas, peab ta saatma testamendi eksemplari või notariaalakti, millega testament hoiule anti, kohtule, kes on pädev pärimisasja menetlema, ja tegema selle kohta märke toimikusse, kus testamendi originaali hoitakse.