Teave ametiasutustele, kes annavad välja Euroopa pärimistunnistust

1 Liikmesriigi registrid, mis sisaldavad pärimisasjadega seotud teavet

• Läti ühtne elektrooniline kinnistusraamat
• Perekonnaseisuregistrid
• Abieluvararegister
• Avalike testamentide register
• Äriregister
• Kontode register

2 Punktis 1 loetletud liikmesriigi registrites sisalduv teave

1. Läti ühtsesse elektroonilisse kinnistusraamatusse kantakse kinnisasjad ja nendega seotud õigused. Elektrooniline kinnistusraamat on elektrooniline andmebaas, kuhu salvestatakse pikaks ajaks ja muutmata kujul kinnistusregistrites ja kinnistuspäevikutes sisalduvad andmed ning alfabeetilised loendid; neid andmeid on võimalik kuvada arvutiekraanil ja välja printida. Elektroonilises kinnistusraamatus säilitatakse kinnistustoimikute elektroonilisi dokumente ja paberdokumentide digiteeritud versioone.

Kontaktandmed:

https://www.zemesgramata.lv/saturs/lv/39-6-6

https://www.ta.gov.lv/lv/iestades-kontakti

https://www.ta.gov.lv/lv/iestades-kontakti. Läti ühtne elektrooniline kinnistusraamat on keskandmebaas.

Elektroonilise kinnistusraamatu kannetega saab tutvuda tasuta ja otse ühendust võttes saab taotleda väljavõtteid või ärakirju. Teabe taotlemiseks tuleb märkida registriosa number, kinnistu katastrinumber, kinnistu nimi või kinnistuosa aadress. Kande väljavõtet on võimalik saada juhul, kui kinnistusraamatu kõigi registriosade andmed on ajakohastatud.

Seda teavet on võimalik taotleda (linna-) rajoonikohtutelt või selle võib esitada Läti ühtse elektroonilise kinnistusraamatu pidaja.

Elektrooniliste kinnistuspäevikute, kinnistustoimikute üksikasjalike andmete ja isikute loendiga saavad tutvuda või vastavat teavet taotleda üksnes kinnisasja omanikud ja valdajad (tsiviilseadustiku artikkel 1477). Nimekirja nendest riigi ametiasutustest ja ametnikest, kellele Läti ühtse elektroonilise kinnistusraamatu pidaja võib avalike kohustuste täitmise huvides kõnealust teavet edastada, ning asjaomase teabe ulatuse ja selle esitamise viisi on kindlaks määranud valitsus. Seda teavet võidakse edastada teistele üksikisikutele (linna-) rajoonikohtu esimehe loal, kui kõnealust teavet on vaja selleks, et kaitsta üksikisikute õigusi, mida on rikutud või mis on vaidlustatud, või õigusega kaitstud huve.

Nimekirja nendest riigi ametiasutustest ja ametnikest, kellele Läti ühtse elektroonilise kinnistusraamatu pidaja võib avalike kohustuste täitmise huvides asjaomast teavet saata, ning asjaomase teabe ulatuse ja selle esitamise viisi on kindlaks määranud valitsus. Seda teavet võidakse edastada teistele üksikisikutele (linna-) rajoonikohtu esimehe loal, kui kõnealust teavet on vaja selleks, et kaitsta üksikisikute õigusi, mida on rikutud või mis on vaidlustatud, või õigusega kaitstud huve.

Kinnistusraamatu pidaja võib kooskõlas õigusaktidega edastada teataval hulgal andmeid ka muudele riigi ametiasutustele.

Ametiasutus võib keelduda kõnealust teavet teisele riigi ametiasutusele andmast juhul, kui teabe edastamine oleks vastuolus valitsuse määrusega nr 801.

Teavet tuleb taotleda ja saata riigikeeles (läti keel) e-posti, riigiportaali e-posti või tavaposti teel.

Teave saadetakse olenevalt konkreetsest taotlusest (taotluse vastuvõetavuse üle otsustab kohtu esimees).

Kui tegemist on kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omandiõiguse üleminekuga pärimise teel, tuleb esitada notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldus koos omandiõiguse üleminekut tõendavate dokumentidega (pärimistunnistus, testament, surmatõend). Dokumendid peavad olema läti keeles või neile tuleb lisada notariaalselt kinnitatud tõlge. Olenevalt iga üksikjuhtumi asjaoludest võib asja läbi vaatav kohtunik vajada veel täiendavaid dokumente.

Selleks et kinnistusraamatu pidaja saaks tuvastada kinnistusraamatusse kantud kinnisasja ja registreerida omandiõiguse ülemineku pärimise teel, peab kinnistamisavaldus sisaldama kõiki kinnisasja identifitseerimisandmeid, sealhulgas kinnistatava asjaõiguse sisu.

Läti ühtne elektrooniline kinnistusraamat on ainus seaduslikult tunnustatud teavet sisaldav andmebaas. Kinnistusregistrid on üldsusele kättesaadavad ja neisse tehtud kanded on autentsed.

2. Perekonnaseisuregistrid. Läti Vabariigis on kasutusel ühtne riigi infosüsteem – rahvastikuregister. Kooskõlas rahvastikuregistri seaduse artikli 2 lõikega 1 on rahvastikuregister kodakondsus- ja migratsiooniameti hallatav ja peetav riigi infosüsteem, milles säilitatakse piiratud juurdepääsuga teavet. Rahvastikuregistri seaduse artikli 4 lõigete 1 ja 11 kohaselt sisaldab rahvastikuregister ajakohaseid andmeid Läti kodanike ning Lätis elavate mittekodanike ja välismaalaste kohta. Rahvastikuregistris ajakohastatakse ja uuendatakse perekonnaseisuaktide andmeid. Vastavalt perekonnaseisuaktide registreerimise seaduse artikli 7 lõikele 1 vastutab sõlmitud abielude ning registreeritud sündide ja surmade andmete rahvastikuregistrisse kandmise ning nende ajakohastamise ja uuendamise eest perekonnaseisuamet.

Kontaktandmed:

https://www.pmlp.gov.lv/lv/pakalpojumi/fizisko-personu-registrs

Lätis ei ole eraldiseisvaid piirkondlikke infosüsteeme sündide, abielude ja surmade registreerimise andmete säilitamiseks; vastavalt perekonnaseisuaktide registreerimise seaduse artikli 7 lõikele 1 kantakse sõlmitud abielude ning registreeritud sündide ja surmade andmed rahvastikuregistrisse, kus neid ka ajakohastatakse ja uuendatakse.

Kooskõlas perekonnaseisuaktide registreerimise seaduse artikli 9 lõigetega 1 ja 2 koostab perekonnaseisuasutus pärast selle seaduse artikli 7 lõikes 1 osutatud teabe kandmist rahvastikuregistrisse elektroonilise väljatrüki perekonnaseisukandest. Selle elektroonilise väljatrüki allkirjastavad perekonnaseisuasutuse ametnik või töötaja ja isik, kellega asjaomane perekonnaseisukande väljavõte on seotud, või isik, kes vastavast sündmusest teavitab. Dokument kinnitatakse riigivapiga pitseriga.

Kooskõlas perekonnaseisuaktide registreerimise seaduse artikli 43 lõikega 2 peab asjaomased perekonnaseisuaktid registreerinud perekonnaseisuamet neid perekonnaseisukandeid trükitud kujul säilitama 100 aastat. Pärast selle aja möödumist viiakse andmed üle Läti riigiarhiivi.

Kuna Lätis piirkondlikke registreid ei ole, võivad perekonnaseisuaktide rahvastikuregistrisse kandmist tõendavaid dokumente väljastada kohalikud perekonnaseisuametid (edaspidi „perekonnaseisuamet“), Läti Vabariigi diplomaatilised esindajad ja konsulaarametnikud välismaal ning justiitsministeerium oma pädevuse piires.

Rahvastikuregister sisaldab piiratud juurdepääsuga teavet. Perekonnaseisukannete teavet saavad taotleda isikud, kes vastavad perekonnaseisuaktide registreerimise seaduses sätestatud nõuetele.

Nõuded on sätestatud perekonnaseisuaktide registreerimise seaduse artikli 6 järgmistes lõigetes.

1. Lõige 4 – õigus tutvuda abielukandega ja taotleda abielutõendit, abieluregistri väljavõtet või abielukande ärakirja on isikul, keda asjaomane kanne puudutab, või tema volitatud isikul. Kui abielu lõppeb ühe abikaasa surma või surnuks tunnistamise tõttu, väljastab perekonnaseisuamet või justiitsministeerium abielu registreerimist tõendava väljavõtte abielukandest.
2. Lõige 5 – õigus tutvuda sünnikandega (v.a lapsendamisega seotud registrikanne) ja taotleda sünnitõendit, sünniregistri väljavõtet või sünnikande ärakirja on isikul, keda asjaomane kanne puudutab, või tema volitatud isikul. Õigus tutvuda alaealise sünnikandega ja taotleda sünnitunnistust, sünniregistri väljavõtet või sünnikande ärakirja on alaealise vanematel või seaduslikul esindajal.
3. Lõige 6 – õigus tutvuda täisealise lapsendatud isiku sünnikandega ja taotleda sünnitõendit, sünniregistri väljavõtet või sünnikande ärakirja on isikul, keda asjaomane kanne puudutab, või tema volitatud isikul. Õigus tutvuda alaealise lapsendatud isiku sünnikandega ja taotleda sünnitõendit, sünniregistri väljavõtet või sünnikande ärakirja on lapsendajal, lapse seaduslikul esindajal või volitatud isikul.
4. Lõige 7 – õigus tutvuda surmakandega ja taotleda surmatõendit, surmaregistri väljavõtet või surmakande ärakirja on surnud isiku sugulasel või tema volitatud isikul.
5. Lõige 8 – muud isikud saavad perekonnaseisuakti registreerimise tõendit taotleda juhul, kui nad suudavad tõendada õigustatud huvi.

Rahvastikuregistrit haldab kodakondsus- ja migratsioonibüroo.

See, millised ametiasutused võivad oma pädevuse piires rahvastikuregistri andmeid ajakohastada ja avaldada, on sätestatud rahvastikuregistri seaduse artikli 2 lõikes 2. Sündide, abielude või surmade registreerimisega seotud perekonnaseisuakte (väljavõtted või tõendid) võivad väljastada perekonnaseisuametid, esindused ja justiitsministeerium, kui vastava kande on koostanud Läti perekonnaseisuamet või esindus.

Kooskõlas perekonnaseisuaktide registreerimise seaduse artikli 6 lõikega 9 tuleb perekonnaseisuakti registrikande ärakiri taotluse korral kättesaadavaks teha kohtutele, prokuratuurile, uurimist teostavale asutusele, justiitsministeeriumile, perekonnaseisuasutusele, perekonnakohtule ja notaritele.

Perekonnaseisuametid, esindused või justiitsministeerium võivad väljastada perekonnaseisutõendeid registrikannete alusel, mille Läti perekonnaseisuasutused on koostanud viimase 100 aasta jooksul. Kooskõlas perekonnaseisuaktide registreerimise seaduse artikli 43 lõikega 2 peab asjaomased perekonnaseisuaktid registreerinud perekonnaseisuamet neid perekonnaseisukandeid trükitud kujul säilitama 100 aastat. Pärast selle aja möödumist viiakse andmed üle Läti riigiarhiivi.

Vastavalt valitsuse 3. septembri 2013. aasta määruse nr 761 (perekonnaseisuaktide registrite kohta) XI peatükile, milles käsitletakse perekonnaseisuaktide registreerimist tõendavate dokumentide uuesti väljastamist, tuleb esitatavates avaldustes märkida järgmine teave:

1. põhjus, miks dokument tuleb uuesti väljastada;
2. olenevalt uuesti väljastamist vajava dokumendi liigist, abielu sõlmimise, lahutuse, sünni või surma kuupäev ja koht ning registrikande tegemise koht ja aasta;
3. nende isikute isikuandmed, kellega seoses dokumendi uuesti väljastamist taotletakse.

Kui taotletakse surnud isiku abielu- või sünnitõendit, tuleb tõendada, et isik on surnud (esitada surmatõend või selle kinnitatud ärakiri või muu õigusjõudu omav dokument, mis tõendab asjaomase isiku surma). Kui surnud isiku sünni, abielu või surma registreerimise andmeid taotleb isik, kes ei ole surnud isiku sugulane, peab ta esitama õigustatud huvi tõendavad dokumendid. Kui andmeid taotleb surnud isiku sugulane, tuleb lisada sugulust ja hõimlust tõendavate dokumentide koopiad.

Asutused ja juriidilised isikud peaksid taotluse esitama ametlikul blanketil.

Eraisikud võivad taotluse koostada vabas vormis ning lisada tuleb kontaktandmed (aadress, e-posti aadress, telefoninumber).

Vajaduse korral peaks taotlus sisaldama muude dokumentide tõestatud ärakirju. Kui taotlusele lisatud dokumendid on koostatud kolmandates riikides, peavad need olema nõuetekohaselt legaliseeritud ja tõlgitud läti või inglise keelde.

Selleks et asutuse ametlikule või muule e-posti aadressile saadetud taotlus oleks läbivaatamiseks vastuvõetav, peab see olema elektrooniliselt allkirjastatud Euroopa Liidus loetava ASICE e-allkirjaga või muu Euroopa Liidus tunnustatud elektroonilise autentimise vahendiga.

Kui taotluse ja lisatud dokumentide õigsust ei ole võimalik kinnitada eespool osutatud elektroonilise autentimise vahenditega, tuleb adressaadile posti teel saata paberkandjal taotlus, mille on nõuetekohaselt allkirjastanud pädev ametnik või eraisik.

Teavet on võimalik taotleda läti või inglise keeles.

Kooskõlas perekonnaseisuaktide registreerimise seaduse artikli 47 lõikega 1 väljastavad perekonnaseisuametid, esindused ja justiitsministeerium perekonnaseisukannete alusel järgmisi perekonnaseisuaktide registreerimist tõendavaid dokumente:

1. abielu-, sünni- või surmatõend;
2. perekonnaseisuakti registreerimist tõendav väljavõte;
3. perekonnaseisukanne, mida asjaomane asutus säilitab paberkandjal (ärakiri);
4. perekonnaseisukande elektrooniline väljatrükk.

Kui dokumente taotleb avaliku sektori asutus oma ametikohustuste täitmiseks, väljastatakse dokumendid tasuta. Muud isikud peavad maksma teenustasu või riigilõivu. Teenustasu suurus on kindlaks määratud iga perekonnaseisuameti, esinduse või justiitsministeeriumi teenustasude hinnakirjas. Teenustasu või riigilõivu saab tasuda kõigi pankade kaudu.

Kooskõlas perekonnaseisuaktide registreerimise seaduse artikli 46 lõikega 1 tõendavad rahvastikuregistris ja paberil tehtud perekonnaseisukanded ning nende kannete alusel väljastatud registreerimistõendid abielu sõlmimist, sünni või surma registreerimist või muid perekonnaseisukannetes sisalduvaid andmeid.

3. Abieluvararegister. Abieluvararegistrisse kantakse mehe ja naise vahel sõlmitud abieluvaralepingud. Abieluvaraleping on õigustoiming või teatavat tüüpi leping, mille alusel pooled (abikaasad) kehtestavad abieluvararežiimi, muudavad seda või lõpetavad selle ning kasutavad oma seadusjärgseid õigusi ja võimalusi määrata abieluvararežiim.

4. Avalike testamentide registrit haldab ja peab Läti vannutatud notarite nõukogu (Latvijas Zvērinātu notāru padome). Avalike testamentide registris sisalduvaid andmeid, mis on seotud alates registri kasutuselevõtu kuupäevast koostatud testamentidega, käsitatakse autentsete dokumentidena. Sellised avalike testamentide registris sisalduvad andmed, mis on seotud enne registri kasutuselevõtu kuupäeva koostatud testamentidega, on oma olemuselt informatiivsed. Registri toimimist reguleeritakse valitsuse määrusega. Ka see register on ühtne, st see ei koosne piirkondlikest registritest.

Kontaktandmed:

https://www.latvijasnotars.lv/services

Avalike testamentide registri andmete väljastamisel valitsuse määruses sätestatud juhtudel tuleb maksta teenustasu. Valitsus on kindlaks määranud ka avalike testamentide registri andmete väljastamise eest makstava tasu suuruse, makseviisi ja tasu maksmise kohustusest vabastamise tingimused.

Avalike testamentide register sisaldab järgmisi andmeid:

1. dokumendid, mis sisaldavad testamenti (edaspidi „dokumendid“) – avalikud testamendid, salajaste testamentide hoiulevõtmise kinnitused, pärimislepingud ja muude ametlikult kinnitatud tehingute dokumendid, mis sisaldavad korraldusi surma puhuks;
2. dokumendid, millega testamenti on muudetud või täiendatud või see tühistatud või kehtetuks tunnistatud;
3. andmed registris tehtud päringute kohta.

Teavet selles registris sisalduvate dokumentide ja nende asukoha kohta esitab Läti vannutatud notarite nõukogu. Sellest tulenevalt ei ole testamendi sisu avalikult kättesaadav ja sellele pääseb ligi üksnes vannutatud notar pärimisasjaga seoses.

Kui testaator elab, pääsevad registris sisalduvate andmetega seotud teabele ligi üksnes testaator ise ja vannutatud notarite nõukogu.

Pärast testaatori surma saavad registris sisalduvate andmetega seotud teavet taotleda vannutatud notarid, kohtud ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused oma ametikohustuste täitmiseks või teised isikud.

Teavet registris sisalduvate andmete kohta võidakse testaatorile, vannutatud notarite nõukogule, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele (ametikohustuste täitmiseks) ning muudele isikutele saata elektroonilise või kirjaliku taotluse alusel, milles on märgitud, miks teavet vajatakse.

Kõnealune teave registris sisalduvate andmete kohta saadetakse testaatorile, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele (ametikohustuste täitmiseks) ning muudele isikutele elektrooniliselt või kirjalikult hiljemalt kümne päeva jooksul alates taotluse kättesaamisest.

Pärimismenetluste käigus edastab muudele isikutele kui vannutatud notarid, kohtud või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused registris sisalduvate andmete kohta teavet pärimismenetluse eest vastutav vannutatud notar.

Vannutatud notaritele ja kohtutele edastatakse registris sisalduvate andmete kohta teavet veebipõhises andmeedastussüsteemis.

Avalike testamentide registrist andmete väljastamise eest tuleb maksta järgmisi lõivusid:

1. kooskõlas elektrooniliste dokumentide koostamist, esitamist ja edastamist käsitlevate õigusnormidega koostatud kirjaliku või elektroonilise väljavõtte eest tuleb tasuda 8,54 eurot (testaatori kohta);
2. kui väljavõte sisaldab teavet enam kui ühe testaatori kohta, tuleb lisaks alapunktis 3.1 osutatud summale maksta lisaks 4,27 eurot iga lisanduva testaatori kohta (alates teisest).

Kui taotluse esitaja soovib, et teave edastataks talle vähem kui kümne päeva jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast, suurendatakse lõivu järgmiselt:

1. kaks korda, kui väljavõte saadetakse viie päeva jooksul;
2. neli korda, kui väljavõte saadetakse ühe päeva jooksul.

Kui väljavõte koostatakse võõrkeeles, suurendatakse lõivu 50 %.

Avalike testamentide registri väljavõtete väljastamise lõiv tasutakse vannutatud notarite nõukogu arvelduskontole või selle võib tasuda sularahas nõukogu kantseleis enne asjaomaste andmete kättesaamist.

Avalike testamentide registri andmete väljastamise lõivu tasumise kohustusest on vabastatud järgmised isikud:

1. määruse lõikes 7 osutatud isikud ja ametiasutused;
2. huvitatud isikud, kes taotlevad registri teavet pärimismenetluse raames;
3. füüsilised isikud (testaatorid), kes taotlevad teavet enda kohta (seda saab teha kord aastas).

5. Kooskõlas Läti Vabariigi äriregistri seaduse artikli 1 lõikega 1 registreeritakse äriregistris ettevõtjad ja nende filiaalid, välismaiste ettevõtjate ja organisatsioonide esindused ja esindajad, ühistud, Euroopa majandushuviühingud, Euroopa äriühingud, Euroopa ühistud, erakonnad ja erakondade liidud, haldurid, maksejõuetud juriidilised isikud, õiguskaitse- ja maksejõuetusmenetluste andmed, füüsilise isiku võlakohustustest vabastamise menetluse andmed, ühendused ja sihtasutused, usuorganisatsioonid ja nende allasutused, ametiühingud, meediaettevõtted, otsustav mõju, kommertspandid, abikaasade varasuhted ja vahekohtud, et tagada vastavate registriandmete ning avalik-õiguslike isikute ja asutuste nimekirja säilitamine ning teabe olemasolu registrisse kantud avalik-õiguslike isikute ja asutuste kohta. Pärimismenetluste suhtes on äriregistri alla kuuluvates registrites säilitatava teabe hulgas asjakohane juriidilistes isikutes osalust omavaid isikuid ja omanikke, juhtkonna liikmeid ja tegelikke kasusaajaid käsitlev teave.

Äriregistri postiaadress: Pērses iela 2, Rīga, LV-1011 Tel: 67031703; ametlik e-posti aadress: pasts@ur.gov.lv. Veebisait: https://www.ur.gov.lv/lv/.

Läti äriregister on keskasutus.

Äriregistri avalikus osas sisalduvate andmete ja dokumentidega saab tutvuda internetis tasuta (sh on võimalik andmete hulgiallalaadimine). Muud dokumendid ja andmed sisalduvad registri mitteavalikus osas. See tähendab, et registris säilitatavad andmed jagunevad kaheks – avalikud ja piiratud juurdepääsuga andmed.

Registri mitteavalikus osas sisalduvad andmed ja dokumendid on piiratud juurdepääsuga; need on vabalt kättesaadavad õiguskaitseasutustele, rahapesu andmebüroole ning rahapesu, terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamise valdkonnas tegutsevatele järelevalve- ja kontrolliasutustele õigusaktidega ettenähtud ametiülesannete täitmise eesmärgil, samuti muudele ametiasutustele, kui esitatakse põhjendatud taotlus. Eraisikud saavad registri mitteavalikus osas sisalduvatele andmetele ja dokumentidele juurdepääsu taotleda kooskõlas piiratud juurdepääsuga teabe taotlemist käsitleva korraga, mis on sätestatud teabevabaduse seaduses.

Seimi (Läti parlament), valitsuse, riigi otsese kontrolli all olevate asutuste, õiguskaitse- ja kontrolliasutuste, kohalike ametiasutuste, muude vastavat seadusjärgset õigust omavate riigiasutuste ja ametiülesandeid täitvate kohtutäiturite taotlusel esitatakse nõutav äriregistri teave õigusaktidega ettenähtud piires tasuta. Nendele organitele saadetakse kogu äriregistri alla kuuluvates registrites sisalduv teave, mida taotletakse. Õigusaktides ei ole sätestatud asjaolusid, mille korral teabe saamise taotlust ei rahuldata.

Samuti ei ole õigusaktidega konkreetselt ette nähtud, kui suurel hulgal teavet tuleb esitada isiku kohta, kellega seoses teavet taotletakse. Kõnealune teave peab olema aga piisav, et tuvastada selle isiku isikusamasus, kelle kohta teavet taotletakse.

Äriregistri teabe taotlemise puhul piisab teabe edastamiseks sellest, kui asutus esitab kirjaliku taotluse.

Teabe taotlemiseks tuleb saata äriregistrile kirjalik taotlus posti teel või elektrooniline taotlus äriregistri e-posti aadressile või ametlikule e-posti aadressile. Taotlus peab olema varustatud turvalise e-allkirjaga.

Teavet on võimalik taotleda ainult läti keeles.

Dokumentide elektroonilised koopiad on kättesaadavad internetis äriregistri teabesaidil ning taotluse alusel väljastatakse kinnitatud ärakirju (paberil või elektroonilisel kujul).

Teavet esitatakse ainult läti keeles.

Äriregistri teabe taotlemisel on riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud Läti Vabariigi äriregistri seaduse artikli 4¹⁰ lõikes 1 osutatud pädevad asutused. Teised asutused aga peavad selle teenuse eest maksma lõivu kooskõlas valitsuse 7. jaanuari 2020. aasta määrusega nr 23, millega reguleeritakse äriregistri teabe väljastamist ja kehtestatakse teenustasude hinnakiri. See lõiv makstakse pangaülekandega äriregistri kontole (riigikassa).

Äriregistrisse ei kanta omandiõiguse ülemineku andmeid. Mis puudutab näiteks kapitaliühinguid, siis selleks, et kirjutada testaatorile kuuluv kapitaliosa registris pärija nimele, tuleb esitada äriregistrile avaldus, millele on lisatud osanike registri väljavõtete koopia ja pärimistunnistuse ärakiri. Dokumentide kontrolli vorminõuded on sätestatud Läti Vabariigi äriregistri seaduse artikli 14 lõikes 1.

Läti Vabariigi äriregistri seaduse üldsätete kohaselt on äriregistri tegevuseesmärk registreerida seaduse kohaselt registreerimisele kuuluvad juriidilised isikud, et määrata kindlaks juriidiliste isikute õiguslik seisund ning tagada üldsuse usaldus õigusaktidega ettenähtud teabe vastu (juriidiliste isikute ja õiguslike asjaolude kohta) ja selle teabe kättesaadavus. Seega saavad üldsuse liikmed kindlad olla, et kogu äriregistri alla kuuluvatesse registritesse kantud teave on usaldusväärne. Samuti tasub märkida, et äriregistrisse ei kanta varade andmeid ning kanne äriregistri alla kuuluvates registrites ei tõenda omandiõigust.

3 Pangakontosid käsitleva teabe kättesaadavus

1. juulil 2017 jõustus kontode registri seadus, millega nähti ette kohustus koondada ühte süsteemi teave kõigi nende füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta, kellel on konto ükskõik millises Läti krediidiasutuses või -ühistus või makseteenuse pakkuja juures. Kontode registrit haldab Läti maksuamet (Valsts ieņēmumu dienests, VID).

Kontode register kujutab endast süsteemi, mis võimaldab tuvastada kõik füüsilised või juriidilised isikud, kellel on arveldus- või maksekonto. Register koondab teavet isikute kohta, kes on avanud Läti Vabariigis makse- või arvelduskonto, ning asjaomaste kasusaajate kohta.

Register sisaldab andmeid üksnes selle kohta, kellele konto kuulub, mitte rahaülekannete ega kontojäägi kohta.

Seaduse kohaselt saavad registris sisalduvat teavet taotleda üksnes järgmised asutused oma ametiülesannete täitmiseks:

• rahapesu tõkestamise amet,
• operatiivasutused,
• uurimist teostavad asutused,
• finants- ja kapitaliturgude komisjon (Finanšu un kapitāla tirgus komisija),
• Läti maksuamet (Valsts ieņēmumu dienests),
• kohtud,
• prokuratuur,
• korruptsioonivastase võitluse büroo (Korupcijas novēršanas un apkarošanas birojs),
• vannutatud kohtutäiturid,
• vannutatud notarid,
• perekonnakohtud,
• Läti keskpank (Latvijas Banka).

Registrisse edastavad kontode kohta andmeid krediidiasutused ja -ühistud või makseteenuse pakkujad. Korra, mille alusel krediidiasutus- või ühistu või makseteenuse osutaja edastab teavet kontode registrisse ning kasutajatele registriteavet edastatakse, on sätestanud valitsus.

4 Intellektuaalomandi õiguste registri kättesaadavus

Läti tööstusomandi andmebaasi haldab Läti Vabariigi patendiamet (Latvijas Republikas Patentu valde) ning selle alla kuuluvad täpsemalt järgmised andmebaasid.

1. Patentide ja patenditaotluste andmebaas, mis sisaldab patenditaotluste ja väljaantud patentide täistekste ja Euroopa patendinõudluste tõlkeid. Andmebaasi väljaannete jaos esitatud avaldamisnumbrid on hüperlingid ametlikule väljaandele, kus vastav teave avaldati, ning toimikute dokumentide jaos on kättesaadavad toimikutes sisalduvad materjalid.
2. Ajakohane teave kaubamärkide kohta, mis on Lätis registreeritud või mille registreerimisest on keeldutud, on kättesaadav kaubamärkide andmebaasis.
3. Disainilahenduste andmebaas koondab andmeid kooskõlas disainilahenduste seadusega välja antud disainilahenduse patentide kohta.

Autoriõiguste või autoriõigusega kaasnevate õiguste omajaid käsitlevaid andmebaase loovad ja haldavad kollektiivse esindamise organisatsioonid, nagu Läti autoriõiguste ja kommunikatsiooni konsultatsioonibüroo / Läti autorite ühing (Akka/LAA) ning Läti artistide ja produtsentide ühing (LaIPA).

5 Muud registrid, mis sisaldavad pärimisasjadega seotud teavet

Vannutatud notarid kasutavad oma igapäevatöös ka pärimisregistrit. Pärimisregistri ainuomanik on riik ning seda haldab ja peab Läti vannutatud notarite nõukogu.

Pärimisregistri kanne sisaldab testaatori ees- ja perekonnanime ning isikukoodi, samuti pärimisasja menetleva vannutatud notari ees- ja perekonnanime ning isikukoodi.

Pärimisregistri andmetega võivad tutvuda ja väljavõtteid saada huvitatud isikud.

Pärimisregistri väljavõtete eest tuleb maksta järgmisi lõivusid:

1. kui huvitatud isik soovib tutvuda pärimisregistriga elektroonilist üldsüsteemi (internetis) kasutades, tuleb tasuda 4,27 eurot pärimisasja kohta;
2. kooskõlas elektrooniliste dokumentide koostamist, esitamist ja edastamist käsitlevate õigusnormidega koostatud kirjaliku või elektroonilise väljavõtte eest tuleb tasuda 8,54 eurot (pärimisasja kohta);
3. kui väljavõte sisaldab teavet enam kui ühe pärimisasja kohta, tuleb lisaks alapunktis 2.2 osutatud summale maksta lisaks 4,27 eurot iga lisanduva pärimisasja kohta (alates teisest).

Kui taotluse esitaja soovib, et teave edastataks talle vähem kui kümne päeva jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast, suurendatakse lõivu järgmiselt:

1. kaks korda, kui väljavõte saadetakse viie päeva jooksul;
2. neli korda, kui väljavõte saadetakse ühe päeva jooksul.

Kui väljavõte koostatakse võõrkeeles, suurendatakse lõivu 50 %.

Pärimisregistri väljavõtete väljastamise lõiv tasutakse vannutatud notarite nõukogu arvelduskontole või selle võib tasuda sularahas nõukogu kantseleis enne asjaomase väljavõtte kättesaamist.

Pärimisregistri väljavõtete väljastamise lõivu tasumise kohustusest on vabastatud järgmised isikud: vannutatud notarid, kohtud ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, kes taotlevad andmetele juurdepääsu oma ametikohustuste ja -ülesannete täitmiseks, ning vannutatud notarile pärimisavaldust esitavad isikud.

Lätis on võimalik saada juurdepääs ka kohtute infosüsteemile, kus säilitatakse teavet kohtutes läbivaadatavate kohtuasjade ja materjalide kohta. See teave hõlmab muu hulgas andmeid järgmise kohta: kohtuasja pooled, kohtuistungid ja kirjalikud menetlused, esitatud hagiavaldused ja kaebused, tehtud lahendid, määratud karistused, muud lahendile lisatud dokumendid.

Süsteemis olev teave on piiratud juurdepääsuga ja see sisaldab andmeid füüsiliste isikute kohta. Tegemist on kohtulikul otstarbel vajaliku teabega.

Vastavalt kohtute infosüsteemi käsitlevale valitsuse määrusele nr 618 saavad süsteemis sisalduvat teavet kasutada kohtunikud ja kohtutöötajad oma tööülesannete ja ametikohustustega seotud vajaduste täitmiseks.

Valitsuse selle määruse punkti 18 kohaselt võidakse riigi ja kohalikele ametiasutustele süsteemis sisalduvale teabele juurdepääs anda juhul, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks. Kõnealuse teabe saamiseks peab asutus märkima, milliste ülesannete täitmiseks vastavat teavet süsteemist vajatakse. Valitsuse määruse punkti 19 kohaselt on välistele kasutajatele kättesaadav üksnes süsteemi andmeedastuslahendus.

Süsteemi avaliku juurdepääsuga osa on kättesaadav kõigile veebisaidil https://www.elieta.lv/web/. Sellel veebisaidil saab muu hulgas tutvuda kohtuistungite ajakavaga, oma kohtuasjaga seotud kohtumenetluste kavandatud kuupäevadega (sisselogimisel), anonüümitud lahenditega ja muude kohtumenetluste andmetega (ilma kohtuasja pooli käsitleva teabeta).

Üldjuurdepääsu on võimalik saada ka täitetoimikute registrile, mida kasutavad oma töös kohtutäiturid. Selle registri eesmärk on tagada täitetoimikute ühtne elektrooniline registreerimine, töötlemine ja säilitamine, ühtne elektrooniline juurdepääs täitetoimikutele ning seeläbi täitemenetluste tõhus juhtimine. Täitetoimikute registri pidamist reguleeritakse Läti tsiviilkohtumenetluse seaduse, kohtutäiturite seaduse ja valitsuse määrusega nr 941 täitetoimikute registri kohta.

Tasub märkida, et eespool osutatud valitsuse määruse kohaselt pääsevad infosüsteemile juurde järgmised isikud:

• vannutatud kohtutäiturid;
• vannutatud kohtutäiturite abid;
• vannutatud kohtutäituri büroo töötajad, kellel on registrile juurdepääsu vaja ametikohustuste täitmiseks;
• justiitsministeeriumi töötajad, kellel on registrile juurdepääsu vaja ametikohustuste täitmiseks;
• kohtute ameti töötajad, kellel on registrile juurdepääsu vaja ametikohustuste täitmiseks;
• Läti vannutatud kohtutäiturite nõukogu töötajad, kellel on registrile juurdepääsu vaja ametikohustuste täitmiseks.

Registrile juurdepääsu õiguste andmise eest vastutab kohtute amet. Täitetoimikute registri kasutajad peavad registrit kasutama kavandatud eesmärgil ja neile antud õiguste piires.

Nii füüsilised kui ka juriidilised isikud saavad internetis tasuta tutvuda täitetoimikute registri teabega selliste registrisse kantud täitemenetluste kohta, mille puhul asjaomane üksikisik on sissenõudja või võlgniku rollis.

Läti katastriinfosüsteem (mis koosneb avalikust osast ja autoriseeritud osast) on ühtne kinnistute üle arvestuse pidamise süsteem, kus säilitatakse ning mille kaudu on võimalik saada ja kasutada ametlikke ajakohastatud teksti- ja ruumiandmeid Läti Vabariigi territooriumil asuvate kinnistute ja nende koosseisu kuuluvate katastriüksuste (maatükid, hooned/ehitised, ruumikogumid, maaüksuste osad) ja nende iseloomulike üksikasjade, samuti omanike, valdajate ja kasutajate kohta. Selles süsteemis on võimalik registreerida kinnisasjad, mida õigusaktide kohaselt ei saa või ei ole kohustuslik kinnistusraamatusse kanda.

Läti katastriinfosüsteemi käitamist reguleeritakse riikliku kinnisasjade katastri seadusega ja seda haldab Läti maa-amet.

Äriregistri alla kuuluvad registrid

Kättesaadav on ka elektrooniline maksejõuetuse järelevalve süsteem.

Maksejõuetusmenetluses osalevate isikute juurdepääs elektroonilisele maksejõuetuse järelevalve süsteemile.

Teavet pensionide, hüvitiste ja õiguskaitsevahendite kohta saab Läti sotsiaalkindlustusametilt (VSAA).

6 Salastatud sisuga testamente ja registreerimata testamente käsitleva teabe kättesaadavus

Tsiviilõiguse kohaselt võib salajase testamendi hoiule anda notarile kooskõlas notariaadiseadusega või perekonnakohtule kooskõlas perekonnakohtuid käsitleva seadusega. Testamendi sisu tohib avalikustada üksnes pärimisasja menetleva vannutatud notari juuresolekul.