Tsiviilkohtumenetluses tagab kohus menetlusosalisele, kes saab riigi õigusabi või on vabastatud kohtukulude tasumisest, õiguse tutvuda juhtumi materjalidega ja osaleda menetluses tõlgi abiga, kui ta ei valda menetluse keelt.
Halduskohtumenetluses tagab kohus menetlusosalisele, kes ei valda menetluse keelt (välja arvatud juriidilise isiku esindajale), õiguse tutvuda juhtumi materjalidega ja osaleda menetluses tõlgi abiga.
Kohus võib otsustada omal algatusel tagada juriidilisele isikule tõlgi.
Kriminaalmenetluses võivad kaitseõigusega isikud, ohvrid ja nende esindajad, tunnistajad, spetsialistid, eksperdid, audiitorid ja muud isikud, kes peavad menetluses osalema menetluse läbiviija kutsel, kui nad ei valda ametlikku riigikeelt, kasutada menetluse käigus keelt, mida nad oskavad, ja tasuta tõlgi abi, kusjuures tõlketeenuse korraldab menetluse läbiviija. Kohtueelses menetluses tagab eeluurimiskohtunik või kohus, et tõlk on kohal selliste küsimuste lahendamisel, mis on eeluurimiskohtuniku või kohtu pädevuses.
Lätis ei ole tõlkide ametlikku või koondnimekirja ega õigusakti tõlkide ja tõlkijate kohta, kuid on olemas eeskirjad, millega kehtestatakse menetlus, mille kohaselt saab kinnitada dokumendi tõlke riigikeelde, kui seadusega ei ole sätestatud muud menetlust või nõuet esitada dokumendi notariaalselt kinnitatud tõlge.