Üldkirjeldus
Kas alusõpet pakutakse? Kui jah, siis kas see on kohustuslik?
Jah, advokatuuris registreerimiseks peab advokaadipraktikant läbima kutsealase koolituse ja sooritama eetikakoodeksi kohaselt korraldatud testi (vt allpool).
Kas alusõppes tehakse vahet eri kategooria praktikantidel, nt ettevõtte juristidel ja advokaatidel?
Siinsed vastused puudutavad üksnes advokaatide alusõpet.
Kes vastutab alusõppe korraldamise eest?
Advokaatide kutsealast alusõpet korraldavad kutseõppekeskused (lisateave allpool).
Mis on alusõppe seaduslik alus?
Advokaatide eetikakoodeks – artikkel 3.14 jj
Kohtute seadustik – artikkel 434
Juurdepääs alusõppele
Kas on kehtestatud alusõppes osalemise tingimused?
Advokaadi kutsealale juurdepääsu saamise tingimused:
„Advokaadi kutsenimetust võib kanda ja advokaadi kutsealal tegutseda üksnes Belgia või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kellel on õigusteaduse doktori- või magistrikraad, kes on andnud artiklis 429 osutatud vande ja kantud advokatuuri liikmete või praktikantide nimekirja“ (kohtute seadustiku artikkel 428).
Alusõppe puhul:
„Advokatuuris registreerimiseks peab advokaadipraktikant läbima kutsealase koolituse ja sooritama eetikakoodeksi kohaselt korraldatud testi“ (advokaatide eetikakoodeksi artikkel 3.14).
Milline on peamine vastuvõtumenetlus? Kui see on konkurentsipõhine, kes seda läbi viib?
–
Kas advokaadiks saamiseks on koolitusele alternatiive?
Ei
Ainus erand on ette nähtud 17. veebruari 1998. aasta direktiiviga 98/5/EÜ (Belgias praktiseerivate advokaatide puhul, kes on kvalifikatsiooni omandanud teises liikmesriigis).
Alusõppe vorm ja sisu
Kui kaua koolitus kestab ja milline on selle ajakava?
„Artikli 428a lõike 2 kohaldamisel peab advokatuuris registreerimiseks olema läbitud kolmeaastane koolitusperiood“ (kohtute seadustiku artikkel 434).
Vt eetikakoodeksi artikkel 3.14 jj koolitusaastate sisu kohta (kursused, testid, koolituskohustused).
Kuidas koolitus on korraldatud?
Koolitus korraldatakse majasiseselt vastavalt eetikakoodeksi artiklile 3.23.
Õiguskutsealast alusõpet korraldavad kutseõppekeskused. Kutseõppekeskusi on neli ja nende alla kuuluvad järgmised advokatuurid: Brüssel, Namur-Dinant-Luxembourg, Charleroi-Mons-Brabant Wallon-Tournai ja Liège-Eupen-Huy-Verviers.
Kutseõppekeskuse direktor korraldab ja koordineerib õiguskutsealaseid koolituskursusi ja teste.
Kes on koolitajad?
Õpetajad on advokatuuri liikmeks olevad advokaadid, kes on registreeritud mõnes kutseõppekeskuse tööpiirkonda kuuluvas advokatuuris. Nad õpetavad vabatahtlikkuse alusel ja teevad mõnikord koostööd õpetatavale teemale spetsialiseerunud rahukohtunikega.
Seega on nad advokaadi kutsealal tegutsemisele lisaks ka koolitajad.
Neid küsimusi haldavad kutseõppekeskused.
Millised on alusõppe sisu ja eesmärgid?
Praktika esimene aasta (eetikakoodeksi artikkel 3.14)
Kursus ja test (kui see ei ole eraldi sätestatud) hõlmavad 84-tunnist programmi, mille raames käsitletakse järgmisi teemasid:
1° eetika (16 tundi);
2° tsiviilkohtumenetlus (16 tundi);
3° kriminaalmenetlus, sealhulgas selliste isikute kaitsmine, kellelt on võetud vabadus või keda kuulab üle politsei, prokuratuur või eeluurimiskohtunik (16 tundi);
4° haldusmenetlus (8 tundi);
5° õigusabi (8 tundi);
6° majandusõiguse seadustikust tulenevad maksu- ja sotsiaalkindlustuskohustused, ka seoses rahapesu tõkestamisega (8 tundi);
7° alternatiivsed vaidluse lahendamise viisid (8 tundi);
8° advokaatidele kättesaadavad IT-vahendid (4 tundi).
Praktika teine ja kolmas aasta (eetikakoodeksi artikkel 3.14a)
Advokaadipraktikant, kes on saanud advokaadi kutsealal tegutsemiseks artikli 3.16 lõike 1 kohaselt pädevustunnistuse, peab oma praktika teise ja kolmanda aasta jooksul osalema praktilisel kutsealasel koolitusel, mille raames käsitletakse järgmisi teemasid:
1° eetika (vähemalt 12 tundi);
2° Euroopa õigus, sealhulgas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (vähemalt 12 tundi);
3° üks või mitu üldisemalt käsitletavat teemat (vähemalt 24 tundi), mis on valitud järgmiste variantide hulgast:
- noorte õigused (vähemalt 8 tundi);
- vara ja inimeste ajutine haldamine (vähemalt 8 tundi);
- välismaalaste õigusi (vähemalt 8 tundi);
- karistusõigus süvendatult, sealhulgas karistuste täitmine ja täitmiskohus (vähemalt 8 tundi);
- maksejõuetusõigus (füüsilised ja juriidilised isikud) (vähemalt 8 tundi);
- arestiõigus ja täitemenetlus (vähemalt 8 tundi); – perekonnaõigus (vähemalt 8 tundi);
- bilanss ja raamatupidamise aastaaruanne (vähemalt 8 tundi);
- õigus vastutusele ja hüvitisele isikukahju eest, sealhulgas tahtliku vägivalla ohvritele hüvitise maksmise fond (vähemalt 16 tundi);
- töö- ja sotsiaalkindlustusõigus (vähemalt 16 tundi).
Samuti peab ta vähemalt neli päeva osalema ühel või mitmel seminaril, mis käsitlevad eelkõige kirjalikku suhtlust, suulist suhtlust, meediaga seotud suhtlust, huvide kaitsmist, kohtumisi, läbirääkimisi, koostööõigust, vahendamist, lepitust, advokaate ja vahendamist jne.
Kutseõppekeskused võivad korraldada teatavaid erikoolituskursusi, mis võimaldavad advokaadipraktikandil jälgida mõne teise kutseala esindaja tööd.
Kes koostab alusõppe programmid?
Eetikakoodeksi artikkel 3.24:
„Ilma et see piiraks Ordre des barreaux francophones et germanophone’i volitusi teha algatusi, mida ta peab alusõppe nõuete ja sisu standardimiseks vajalikuks, võtab iga kutseõppekeskus pärast Ordre des barreaux francophones et germanophone’i juhatusega, ja kui kutseõppekeskus on ühine rohkem kui ühele advokatuurile, selle liikmetega konsulteerimist vastu kutsealase alusõppe eesmärgid ja sisu ning töökorra. Kutseõppekeskus otsustab praktikandile pakutavate täiendavate teemade üle ja võib muuta need kohustuslikuks“.
Millist metoodikat õppes kasutatakse?
Vt vastus küsimusele „Millised on alusõppe sisu ja eesmärgid?“.
Millised õppe praktilised elemendid puudutavad praktikante?
Vt vastus küsimusele „Millised on alusõppe sisu ja eesmärgid?“.
Kuidas praktikante hinnatakse? Kui sageli seda tehakse ja kes seda teeb?
Praktika esimene aasta
Vt artikkel 3.16:
„Pärast kursuse läbimist peab praktikant sooritama testi (= advokaadi kutsealale sobivuse tunnistus), mis koosneb kirjalikust küsimusest järgmistel teemadel (tsiviilkohtumenetlus, kriminaalmenetlus, haldusmenetlus, valitsuse korraldus ja maksukohustused, õigusabi) ja suulisest küsimusest eetikakursuse kohta“.
+ Artikkel 3.18:
„Artikli 3.16 lõikes 1 ja artikli 3.17 lõikes 1 nimetatud kirjalikke teste korraldavad kutseõppekeskused ühiselt. Suulise eetikatesti korraldab iga kutseõppekeskus, võttes aluseks küsimustiku, mille on koostanud O.B.F.G. eetikaküsimuste eest vastutava O.B.F.G. direktori juhtimisel“.
Hindamine:
Praktikandile, kes on saanud kõigis ainetes vähemalt 10 punkti 20st, antakse advokaadi kutsetunnistus. Valikukomisjon võib selle tunnistuse anda ka juhul, kui praktikant on saanud vähemalt viies aines 10 punkti 20st ja kõikides ainetes keskmiselt 50% punktidest.
Praktika teine ja kolmas aasta
Vt artikkel 3.14a:
- kursus
- seminarid
Kursustel ja seminaridel osalemine on praktika läbimiseks kohustuslik.
Kas teatud koolitustegevusi korraldatakse koos teiste õigustöötajatega? Kui jah, siis kuidas seda tehakse?
Eetikakoodeksi artikkel 3.2:
„Praktika kestuse arvutamisel võib arvesse võtta praktikaperioodi, mis on läbitud välismaal advokaadibüroos, ettevõttes ettevõtte juristina või rahvusvahelise kohtu õigussekretärina, kui on täidetud järgmised kolm tingimust:
- praktikant peab olema läbinud üheaastase praktika ja olema selle aja jooksul täitnud oma kohustused;
- praktikant peab olema saanud advokatuuri esimehelt eelneva loa;
- praktikant peab olema esitanud advokatuuri esimehele üksikasjaliku aruande oma tegevuse kohta kõnealusel ajavahemikul.
Selle aruande peab olema heaks kiitnud praktika juhendaja, ettevõtte jurist, kelle juures ta on praktika läbinud, või kohtunik, kelle juures ta on olnud õigussekretär“.
See säte on praegu läbivaatamisel, et lähetusvõimalusi võimaluse korral laiendada.
Millised on liidu õiguse alase koolituse, keeleõppe ja alusõppe Euroopa osade eripärad (nt osalemine Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu (CCBE) või Euroopa Juristide Fondi (ELF) meetmetes)?
Seda käsitletakse praktika teisel aastal (vt artikli 3 lõige 14a).
Euroopa õigus, sealhulgas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (vähemalt 12 tundi)
Kui palju praktikante õppesse vastu võetakse? Kas praktikantide arvu kohandatakse igal aastal ja kes seda teeb?
Alusõppe ja kvalifitseerimisprotsessi lõppemine
Kas alusõpe lõppeb lõpueksamiga? Kuidas see on korraldatud? Kes eksami eest vastutab?
Vt vastus küsimusele 3.8.
Pärast CAPA testi sooritamist ja eetikakoodeksist tulenevate praktikakohustuste täitmist esitab advokaadipraktikant oma advokatuurile taotluse advokatuuri liikmeks saamiseks.
Kas pärast alusõppe läbimist tuleb advokaadiks saamiseks läbida värbamismenetlus?
–