1 Kas ma pean kindlasti kohtusse pöörduma või on ka muid võimalusi?
Teatavatel juhtudel võib olla mõttekas kasutada vaidluste kohtuvälist lahendamist, näiteks tarbijavaidluste lepitus-, vahendus- või vahekohtumenetlust. Vahekohtumenetlus ei ole aga lubatud kõigi vaidluste puhul. Näiteks perekonnaõiguse valdkonnas ei ole vahekohtumenetlus kohaldatav hagiavalduste puhul, mis ei käsitle omandiõigusi (nicht-vermögensrechtliche Ansprüche). Lisateavet vahenduse kohta leiate teabelehelt „Vahendus“.
2 Kas kohtusse pöördumiseks on määratud tähtaeg?
Üldist menetluslikku tähtaega kohtusse pöördumiseks ei ole. Seaduses määratletud olukordades, nt teatavate ajutiste meetmete korral võidakse tähtaeg siiski kehtestada. Eespool öeldust olenemata kohaldatakse hagi raames esitatavate nõuete suhtes aegumistähtaegu. Kui kostja tugineb aegunud nõudele, lükatakse nõue tagasi. Tähtajad sõltuvad pigem juhtumiga seotud materiaalõigusest kui menetlusõigusest. Olenevalt juhtumist on tähtajad erinevad. Konkreetsel juhtumil kohaldatavate tähtaegade täpsustamiseks võib olla kasulik konsulteerida kvalifitseeritud õigusnõustajaga, näiteks advokaadiga.
3 Kas ma pean pöörduma selle liikmesriigi kohtusse?
Vt „Millise riigi kohus on pädev kohtuasjaga tegelema?“.
4 Kui jah, siis millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis enese ja vastaspoole elukohast või muudest kohtualluvuse kriteeriumidest lähtuvalt pöörduma?
Vt „Millise riigi kohus on pädev kohtuasjaga tegelema - Saksamaa?“.
5 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, arvestades hagi eset ja hagihinda?
Vt „Millise riigi kohus on pädev kohtuasjaga tegelema - Saksamaa?“.
6 Kas ma võin ise hagi esitada või pean ma kasutama vahendajana advokaati?
Asjaolu, kas võite hagi esitada ise või peab teid esindama advokaat, sõltub sellest, milline kohus on pädev hagi menetlema. Teatavatel juhtudel võib vaidluse esemest tulenevalt olla kohustuslik kasutada advokaati.
Saksamaa esimese astme kohtutes (Landgerichte) ja liidumaade kõrgeimates üldkohtutes (Oberlandesgerichte) lahendatavate vaidluste pooli peab esindama advokaat (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung – ZPO) paragrahvi 78 lõige 1). Advokaadist esindaja kasutamine on kohustuslik ka Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu (Bundesgerichtshof) menetlustes. Kohtusse võivad aga ilmuda ainult selleks eraldi volitatud advokaadid. Advokaadi kasutamine on kohustuslik ka kohaliku kohtu (Amtsgericht) pädevusse kuuluvate enamiku perekonnaasjade (nt lahutus, ülalpidamisvaidlused, varavaidlused) korral.
Kõigi muude kohalikule kohtule menetlemiseks esitatavate juhtumite korral võite üldjuhul hagiavalduse esitada ja osaleda kohtumenetluses ise, ilma et teid peaks esindama advokaat.
Maksekäsumenetluse (Mahnverfahren) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 688 jj) puhul, mis on ette nähtud rahaliste nõuete täitmise lihtsustamiseks, on tsiviilõiguslike vaidluste lahendamiseks pädev kohus kohalik kohus. Liidumaades on maksekäsuga seotud asjade käsitlemiseks sageli olemas kesksed kohtud (zentrale Mahngerichte), kus selliseid menetlusi saab algatada. Võite esitada nendele kohtutele avalduse maksekäsu saamiseks ise, ilma advokaadi abi kasutamata.
Maksekäsumenetluse võib algatada ka töökohtus (Arbeitsgericht). Erinevalt tsiviilkohtumenetlusest tuleb selleks avaldus esitada otse territoriaalse pädevusega töökohtule. Esimeses kohtuastmes töökohtule menetlemiseks esitatavate juhtumite korral võite üldjuhul hagiavalduse esitada ja osaleda kohtumenetluses ise, ilma et teid peaks esindama advokaat.
7 Kui ma soovin algatada kohtuasja, siis kellele ma oma hagiavalduse esitan: kohtu registratuuri, kantseleisse või muule haldusasutusele?
Üldjuhul tuleb hagiavaldus esitada pädevale kohtule kirjalikult. Selle võib saata posti teel või viia ise kohtu postkasti. Hagiavalduse võib esitada ka elektrooniliselt. Elektroonilise teabevahetuse jaoks on kättesaadavaks tehtud eraldi sidekanalid, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud teabelehel „Digitaliseerimismäärus“.
Kui asja on pädev menetlema kohalik kohus, võib hagiavalduse registreerida ka suuliselt kohtu kantseleis (Geschäftsstelle des Amtsgerichts). Hagiavalduse võib sel viisil registreerida nii asjaomases territoriaalse pädevusega kohalikus kohtus kui ka Saksamaa mõne teise kohaliku kohtu kantseleis. Kohtu kantselei edastab registreeritud hagiavalduse viivitamata asjaomasele kohtule.
Sama kehtib ka töökohtule hagiavalduse esitamise korral. Ka töökohtule esitatava hagiavalduse võib registreerida suuliselt töökohtu kantseleis.
8 Mis keeles võin ma hagiavalduse esitada? Kas ma saan seda suuliselt teha või peab see olema kirjalikus vormis? Kas ma võin selle saata faksiga või elektronpostiga?
Üldjuhul on kohtumenetluse keel saksa keel. Seega tuleb hagiavaldus esitada saksa keeles. Erand kehtib piirkondades, kus elavad sorbid. Neis piirkondades võivad sorbid esitada hagiavaldusi sorbi keeles. Veel kehtib erand teatavate kohtunike erikolleegiumide puhul, mis võidakse moodustada selleks, et arutada kindlaksmääratud kaubandusõiguslikke vaidlusi esimese astme kohtus, liidumaa kohtus või liidumaa kõrgeimas kohtus (Oberstes Landesgericht) (kaubanduskojad, kaubanduskohtud). Nende kolleegiumide puhul võib hagiavalduse esitada inglise keeles.
Üldjuhul tuleb hagiavaldus esitada kirjalikult. Kohaliku kohtu või töökohtu poole pöördumisel võib hagiavalduse registreerida kohtu kantseleis ka suuliselt (vt 7. küsimus). Samuti võib hagiavaldusi esitada elektrooniliselt. Advokaadid on koguni kohustatud esitama hagiavaldusi elektrooniliselt.
Harilik e-kiri ei vasta hagiavalduse elektroonilise esitamise suhtes kohaldatavatele õigusnõuetele, mistõttu ei ole selle kasutamine lubatud. E-posti asemel on kohtutega elektrooniliseks suhtlemiseks kättesaadavad mitmesugused turvalised teabeedastusvahendid, mille abil saab kohtutele dokumente saata õiguslikult siduval viisil.
Nende turvaliste teabeedastusvahendite hulka kuuluvad kodanikele ja organisatsioonidele mõeldud e-post (elektronisches Bürger- und Organisationenpostfach – eBO) ning elektronposti- ja kättetoimetamisteenus (Postfach- und Versanddienst) kasutajakonto kaudu, mis on loodud kooskõlas haldusteenustele parema veebipõhise juurdepääsu tagamist käsitleva seaduse (Gesetz zur Verbesserung des Onlinezugangs zu Verwaltungsleistungen – OZG) paragrahvi 2 lõikega 5, eelkõige teenus Mein Justizpostfach (MJP) (minu õigusküsimuste postkast).
Mein Justizpostfach on füüsilistele isikutele mõeldud tasuta standardteenus, mis on kättesaadav kogu Saksamaal. Saate selle kasutusele võtta föderaalvalitsuse tagatud kasutajakonto (BundID) kaudu, kus peab olema aktiveeritud e-identimise funktsioon, ja kasutada teenust otse oma veebibrauseris, ilma et oleks vaja täiendavat tarkvara.
Teavet on võimalik vahetada ka eBO kaudu, mis on kättesaadav nii kodanikele kui ka juriidilistele isikutele ja organisatsioonidele. Selle puhul tuleb kasutada eritarkvara ja turvalist identimist.
Dokumente saab nõuetekohaselt esitada ka faksi teel. Selleks peab faksil olema näha asjaomase poole allkiri. Peab olema selge, kes on hagiavaldusele alla kirjutanud.
Advokaadid saavad turvalise teabeedastusvahendina kasutada advokaatide jaoks ette nähtud eriotstarbelist e-posti (besonderes elektronisches Anwaltspostfach).
9 Kas hagiavalduse esitamiseks on eraldi vorm või kui ei, siis kuidas pean ma oma avalduse vormistama? Milliseid andmeid peab hagiavaldus sisaldama?
Maksekäsumenetluse jaoks tuleb kasutada ametlikke vorme, eelkõige maksekäsu (Mahnbescheid) või täitekorralduse (Vollstreckungsbescheid) saamise avaldust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 703c lõige 2 koostoimes maksekäsumenetluse vormide kehtestamise määruse (Verordnung zur Einführung von Vordrucken für das Mahnverfahren) paragrahvi 1 lõikega 1 või töökohtute seaduse (Arbeitsgerichtsgesetz) paragrahv 46 koostoimes töökohtute maksekäsumenetluse vormide kehtestamise määruse (Verordnung zur Einführung von Vordrucken für das arbeitsgerichtliche Mahnverfahren) artikliga 1). Neid vorme tuleb kasutada. Kui neid ei kasutata, võidakse avaldus lugeda vastuvõetamatuks ja tagasi lükata.
Hagi esitamiseks ei ole vaja kasutada standardvorme. Hagiavaldus peab aga siiski vastama teatavatele vorminõuetele ja sisaldama kindlat teavet.
- Hagiavalduses tuleb esitada poolte ja nende seaduslike esindajate täpsed andmed ning aadressid kohtudokumentide kättetoimetamiseks. Samuti tuleb nimetada kohus, kellele hagi esitatakse.
- Hagiavalduses tuleb selgelt ja üheselt mõistetavalt märkida, mille üle kaevatakse ja mida hageja kohtult soovib (hageja nõuded).
- Samuti tuleb põhjalikult, sidusalt ja selgelt kirjeldada esitatava hagi sisu ja asjaolusid, millele see tugineb.
- Hagiavaldus tuleb allkirjastada isiklikult. Kui kohtusse pöörduvat poolt esindab advokaat, peab hagiavalduse allkirjastama advokaat või tema esindaja (vt 8. küsimus).
10 Kas ma pean tasuma riigilõivu? Kui jah, siis millal? Kas ma pean algusest peale tasuma advokaadikulusid?
Tsiviil- ja kaubandusasju menetlevates kohtutes tuleb menetluse korral tasuda kohtukulud. Nendeks kuludeks on riigilõivud ja kohtu kantud kulud. Pärast hagiavalduse esitamist tuleb kohtule teha menetluskulude katteks ettemakse (Gerichtskostenvorschuss), mis vastab seadusega ette nähtud riigilõivudele. Üldjuhul ei edastata hagiavaldust vastaspoolele enne, kui hageja on teinud menetluskulude katteks ettemakse.
Sama kehtib ka maksekäsumenetluse korral.
Töökohtus menetletavate juhtumite korral menetluskulude ettetasumise nõuet pole.
Kui kasutatakse advokaadi abi, tuleb maksta ka advokaaditasud. Kehtib põhimõte, et advokaaditasud tuleb maksta alles menetluse lõpus või pärast kulusid käsitleva kohtuotsuse tegemist, kuid advokaat võib nõuda oma töö eest ettemaksu (mis vastab tema edasistele tasudele) isegi enne hagiavalduse esitamist.
Menetluskulud, kohtukulud ja advokaaditasud, sealhulgas juba tasutud kulud, peab menetluse lõpus kandma see vaidluse pool, kellelt kohus kulud välja mõistab. Sageli on see kohtuvaidluses kaotajaks jäänud pool. Menetluses, kus kulude kohta tehakse otsus perekonnaasjade ja hagita asjade menetlemise seaduse (Gesetz über das Verfahren in Familiensachen und in den Angelegenheiten der freiwilligen Gerichtsbarkeit) alusel, otsustab kohus üldjuhul omal äranägemisel, kes ja kui suure osa menetluskuludest kannab.
Vt „Õigusabi – Saksamaa“.
11 Kas ma saan taotleda menetlusabi?
Isik, kes ei ole võimeline oma isikliku ja rahalise olukorra tõttu katma menetluskulusid ise, võib taotleda pädevalt kohtult menetlusabi (Prozesskostenhilfe/Verfahrenskostenhilfe) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 114). Kohus kontrollib, kas hagejal/hagiavaldusel on võiduväljavaateid, ega nõue pole pahatahtlik ja kas vaja on rahalist abi. Kui kohus otsustab anda menetlusabi, ei pea hageja tasuma ette ühtegi tasu, mis on seotud hagiavalduse kättetoimetamisega.
Taotlusele tuleb lisada avaldus, milles kirjeldatakse poole isiklikku ja rahalist olukorda. Selleks tuleb kasutada ametlikku vormi (Erklärung über die persönlichen und wirtschaftlichen Verhältnisse bei Prozess- oder Verfahrenskostenhilfe (menetlusabi taotlemisel esitatav avaldus isikliku ja rahalise olukorra kohta)), millele lisatakse asjakohased tõendid (nt sissetulekut tõendav dokument, pangaväljavõtted vms).
Menetlusabi andmise korral kaetakse kohtukulud ja vajaduse korral poole enda advokaadi tasu riiklikest vahenditest. Sõltuvalt isiku rahalistest võimalustest võib kohus määrata menetlusabi ka tingimusel, et isik katab kulud kuupõhiste osamaksetena. Kui isik jääb kohtuasjas kaotajaks, peab ta aga üldjuhul ise katma teise poole kulud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 123).
12 Mis ajast loetakse minu hagiavaldus ametlikult esitatuks? Kas ma saan ametiasutuselt tagasisidet või kinnituse selle kohta, et minu hagiavaldus on nõuetekohaselt vormistatud?
Kui hagiavaldus on täielik ja nõuetekohases vormis kohtule esitatud ning ettemakse, mida sageli nõutakse, on tehtud, korraldab kohus hagiavalduse kättetoimetamise kostjale. Menetluse alguseks loetakse kuupäeva, mil hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud.
Kui hagiavaldus on puudulik või sisaldab vigu, annab kohus üldjuhul hagejale võimaluse seda parandada. Kui vajalikke parandusi ei tehta, võidakse avaldus lugeda vastuvõetamatuks ja tagasi lükata.
13 Kas mulle antakse täpset informatsiooni järgnevate sammude kohta (nt kostja vastuse esitamise tähtaeg)?
Kui hagiavaldus on kätte toimetatud, teavitab kohus pooli järgnevast menetlusest ja võtab menetlust korraldavaid meetmeid. Ta võib määrata varajase kuupäeva esimeseks suuliseks ärakuulamiseks või otsustada kõigepealt korraldada kirjaliku menetluse.
Kirjaliku menetluse puhul määratakse tähtaeg, mille jooksul kostja peab teavitama kohut sellest, kas ta soovib hagi vaidlustada. Seejärel võib kehtestada täiendavaid tähtaegu avalduste või lisadokumentide esitamiseks.
Suulise ärakuulamise ettevalmistamiseks võib kohus paluda pooltel teatavaid punkte üksikasjalikumalt selgitada või esitada dokumente. Samuti võidakse neile anda korraldus isiklikult kohtusse ilmuda. Pooli teavitatakse kõikidest väljastatud korraldustest ja kohtu kehtestatud tähtaegadest.