Liigu edasi põhisisu juurde
eesti

Kas minu juhtumi suhtes saab kohaldada põhiõiguste hartat?

Kui leiate, et Teie põhiõigusi on rikutud, saate selle osa abil välja selgitada, kas juhtumi lahendamisel saab tugineda põhiõiguste hartale.

Sissejuhatus

Selle kontrollnimekirja abil saate välja selgitada, kas konkreetne juhtum kuulub ELi põhiõiguste harta kohaldamisalasse.

Hartat kohaldatakse:

  • ELi asutustele või
  • liikmesriikide asutustele üksnes juhul, kui nad kohaldavad liidu õigust.

Kontrollnimekirja abil saate kindlaks teha, kas liikmesriigi asutuse tegevus on seotud ELi õiguse kohaldamisega.

Vajate rohkem teavet?

Vastutuse välistamine

Kontrollnimekiri on esitatud üksnes suunaval eesmärgil; tegemist ei ole õigusnõustamisega ja autorit ei saa selle eest vastutavaks pidada.

Kui vajate abi kohtumenetluse algatamiseks, küsige nõu juristilt.

Juhendis täpsustatakse üksnes seda, kas teoorias on võimalik üksikjuhtumi suhtes kohaldada põhiõiguste hartat. Jaatav vastus sellele küsimusele ei tähenda automaatselt seda, et tegemist on harta rikkumisega.

Kontrollnimekiri

Charterclick steps
Kes esitab kaebuse põhiõiguse rikkumise kohta?
Teave harta kohasele kaitsele õigust omavate isikute kohta on esitatud juhendi II osa jaotises 1.
Kas juhtum on seotud ELi kodanikele antud põhiõigusega?
Vt järgmist harta sätete loetelu

Consider the following list of the Charter’s provisions

See juhtum võib olla seotud põhiõigusega, mille andmine ELi kodanikele ei ole hartaga ette nähtud (eelkõige harta artikli 18 kohane õigus varjupaigale). See võib olla ka seotud õigusega, mis ei ole harta kohane põhiõigus.
Enne kui teete järelduse, et ELi põhiõigused ei ole juhtumi puhul asjakohased, võtke arvesse ka seda, et harta ei ole ELis ainus põhiõiguste kaitse allikas. Euroopa Liidu Kohus on alates 70ndatest taganud olukorras, kus puudub ELi põhiõiguste deklaratsioon, põhiõiguste kaitse, käsitades neid kui ELi õiguse üldpõhimõtteid. Need on ELi põhiõiguste allikana kinnitatud ka Lissaboni lepingus. Lisateave juhendi I osa jaotises 2.3.
Kui juhtum võib olla seotud põhiõigusega, mida käsitatakse ELi õiguse üldpõhimõttena, suunatakse teid edasi kontrollnimekirja järgmise küsimuse juurde. Nagu ka harta on ELi õiguse üldpõhimõtted siduvad nii ELi institutsioonidele, ametitele, organitele ja asutustele kui ka ELi liikmesriikidele, kui nad rakendavad ELi õigust.
Kui aga ei harta kohased õigused ega ELi õiguse üldpõhimõtted ei ole juhtumi puhul asjakohased, on tõenäoline, et juhtum ei ole seotud ELi põhiõiguse (ega muu põhiõiguse) rikkumisega.

Kas juhtum on seotud ELi õiguse alusel kolmanda riigi kodanikele antud põhiõigusega? Vt järgmist harta sätete loetelu. Kas juhtum hõlmab ühte järgmistest loetletud põhiõigustest?

Consider the following list of the Charter’s provisions. Does the case involve one of the following fundamental rights listed?

See juhtum võib olla seotud põhiõigusega, mille andmine ELi mittekuuluvate riikide kodanikele ei ole hartaga ette nähtud (eelkõige harta artiklite 39 ja 40 kohane õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel ning artikli 46 kohane õigus diplomaatilisele ja konsulaarkaitsele). See võib olla ka seotud õigusega, mis ei ole harta kohane põhiõigus.
Enne kui teete järelduse, et ELi põhiõigused ei ole juhtumi puhul asjakohased, võtke arvesse ka seda, et harta ei ole ELis ainus põhiõiguste kaitse allikas. Euroopa Liidu Kohus on alates 70ndatest taganud olukorras, kus puudub ELi põhiõiguste deklaratsioon, põhiõiguste kaitse, käsitades neid kui ELi õiguse üldpõhimõtteid. Need on ELi põhiõiguste allikana kinnitatud ka Lissaboni lepingus. Lisateave juhendi I osa jaotises 2.3.
Kui juhtum võib olla seotud põhiõigusega, mida käsitatakse ELi õiguse üldpõhimõttena, suunatakse teid edasi kontrollnimekirja järgmise küsimuse juurde. Nagu ka harta on ELi õiguse üldpõhimõtted siduvad nii ELi institutsioonidele, ametitele, organitele ja asutustele kui ka ELi liikmesriikidele, kui nad rakendavad ELi õigust.
Kui aga ei harta kohased õigused ega ELi õiguse üldpõhimõtted ei ole kõnealuse juhtumi puhul asjakohased, on tõenäoline, et see juhtum ei ole seotud ELi põhiõiguse (ega muu põhiõiguse) rikkumisega.

Kas juhtum on seotud põhiõigusega, mille kaitse laieneb juriidilistele isikutele? Vt järgmist harta sätete loetelu. Kas juhtum hõlmab mõnda loetletud õigustest?
For information on the protection offered by the Charter to legal persons, see Section 1.1 Part IIof the Tutorial.

Juhtum on seotud põhiõigusega, mis laieneb muu hulgas ka juriidilistele isikutele, vastavalt selle sõnastusele hartas või võttes arvesse Euroopa Kohtu esitatud tõlgendust.
See põhiõigus võib olla ette nähtud ainult teatavale osale juriidilistest isikutest. Näiteks artikleid 42–44 kohaldatakse ainult nende juriidiliste isikute suhtes, mille registrijärgne asukoht on liikmesriigis. Mõnikord võib Euroopa Kohtu kohtupraktikast leida näiteid selliste juhtumite kohta: vt kohtuasi C-279/09 DEB juriidilistele isikutele pakutava menetlusabi kohta.
Kui harta kohane põhiõigus vastab Euroopa inimõiguste konventsiooni kohasele põhiõigusele kooskõlas harta artikli 52 lõikega 3, võib olla kasulik uurida HUDOCi andmebaasi vahendusel Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat.
Näiteks uuris Euroopa Kohus DEB kohtuasja puhul kõnealust kohtupraktikat, et teha kindlaks, kas mõnel juriidilisel isikul on õigus taotleda menetlusabi. Lisateavet Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktika asjakohasuse kohta harta tõlgendamisel leiate juhendi III osa jaotisest 5.1.

Vt järgmist harta sätete loetelu. Kas juhtum hõlmab mõnda loetletud õigustest?

Juhtum on seotud põhiõigusega, mis on olemuslikult piiratud juriidiliste isikutega. Seega ei ole tegemist sellise põhiõiguse rikkumisega, mis on ELi õiguse alusel antud juriidilistele isikutele.

Vt järgmist harta sätete loetelu. Kas juhtum hõlmab mõnda loetletud õigustest?

Vt järgmist harta sätete loetelu. Kas juhtum hõlmab mõnda loetletud õigustest?

Juhtum ei ole seotud hartast tuleneva põhiõigusega.
Enne kui teete järelduse, et ELi põhiõigused ei ole juhtumi puhul asjakohased, võtke siiski arvesse ka seda, et harta ei ole ELis ainus põhiõiguste kaitse allikas. Euroopa Liidu Kohus on alates 70ndatest taganud olukorras, kus puudub ELi põhiõiguste deklaratsioon, põhiõiguste kaitse, käsitades neid kui ELi õiguse üldpõhimõtteid. Need on ELi põhiõiguste allikana kinnitatud ka Lissaboni lepingus. Lisateave juhendi I osa jaotises 2.3.
Kui juhtum võib olla seotud põhiõigusega, mida käsitatakse ELi õiguse üldpõhimõttena, suunatakse teid edasi kontrollnimekirja järgmise küsimuse juurde. Nagu ka harta on ELi õiguse üldpõhimõtted siduvad nii ELi institutsioonidele, ametitele, organitele ja asutustele kui ka ELi liikmesriikidele, aga ainult siis, kui nad rakendavad ELi õigust.
Kui aga ei harta kohased õigused ega ELi õiguse üldpõhimõtted ei ole juhtumi puhul asjakohased, on tõenäoline, et juhtum ei ole seotud ELi põhiõiguse rikkumisega.

Kes on väidetava rikkumise põhjustaja?
Enne vastuse valimist on soovitatav tutvuda juhendi asjaomase jaotisega vastavalt allpool esitatud teabele:
TheVäidetav rikkumine tulenes:

Oma ülesannete täitmiseks võtavad ELi institutsioonid, ametid, organid ja asutused vastu õigusakte (vt ELi toimimise lepingu artikkel 288 ja juhendi II osa jaotis 2).
Need võivad olla õiguslikult siduvad või mittesiduvad.
ELi toimimise lepingu artikli 288 kohaselt on ELi õiguslikult siduvad aktid üldjuhul määrused, direktiivid ja otsused; õiguslikult siduva mõjuga punkte võib olla ka rahvusvahelistes kokkulepetes, mille Euroopa Liit on sõlminud ELi mittekuuluvate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Sama artikli kohaselt on üldjuhul ELi õiguslikult mittesiduvad aktid soovitused ja arvamused.
Siiski saab vastu võtta ka veel mitmesuguseid muid akte. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale hinnatakse nende mõju juhtumipõhiselt, et teha kindlaks kas, neid saab sisulisest (ja faktilisest) seisukohast käsitada õiguslikult siduvate aktidena.
Üldreegli kohaselt ei mõjuta akti laad ELi institutsioonide, ametite, organite ja asutuste kohustust järgida hartat, mida kohaldatakse kogu nende tegevuse suhtes. ELi meetmest tulenevale rikkumisele reageerimiseks kasutatavad vahendid sõltuvad siiski akti laadist ja mõjust.

Juhendi II osa jaotises 2.1 esitatud selgituse põhjal seisneb väidetav põhiõiguse rikkumine järgmises:
Kas akt jõustus enne või pärast 1. detsembrit 2009?

Harta on kohaldatav. Hakake vastama järgmisele küsimusele, et teha kindlaks kättesaadavad kohtulikud õiguskaitsevahendid.

ELi põhiõiguste harta sai õiguslikult siduvaks alates  kuupäevast, mil jõustus Lissaboni leping.

Millal toimus ELi põhiõiguste harta väidetav rikkumine?

Rikkumise toimumise ajal ei olnud harta õiguslikult siduv. Sel ajal oli põhiõiguste kaitse tagatud, sest neid käsitati ELi õiguse üldpõhimõtetena. Võib olla kasulik kontrollida, kas Euroopa Kohus andis juhtumiga seotud põhiõigustele sellise staatuse (lisateave juhendi I osa jaotis 2.3). Kui see on nii, võite hakata vastama järgmisele küsimusele. Kui aga mitte, siis on tõenäoline, et põhiõiguste rikkumist ei ole toimunud.

Harta on kohaldatav. Hakake vastama järgmisele küsimusele, et teha kindlaks kättesaadavad kohtulikud õiguskaitsevahendid.

Harta kohaste põhiõigustega väidetavalt vastuolus konkreetsete tegevuste toimumisaeg:

Rikkumise toimumise ajal ei olnud harta õiguslikult siduv. Sel ajal oli põhiõiguste kaitse tagatud, sest neid käsitati ELi õiguse üldpõhimõtetena. Võib olla kasulik kontrollida, kas Euroopa Kohus andis juhtumiga seotud põhiõigustele sellise staatuse (lisateave juhendi I osa jaotis 2.3). Kui see on nii, võite hakata vastama järgmisele küsimusele. Kui aga mitte, siis on tõenäoline, et põhiõiguste rikkumist ei ole toimunud.

Harta on kohaldatav. Hakake vastama järgmisele küsimusele, et teha kindlaks kättesaadavad kohtulikud õiguskaitsevahendid.

Millal toimus väidetav rikkumine? ELi põhiõiguste harta on olnud õiguslikult siduv alates 1. detsembrist 2009, mil jõustus Lissaboni leping. Väidetav rikkumine toimus:
The EU Charter has been legally binding since 1st December 2009, the date when the Lisbon Treaty entered into force. The alleged violation occurred:
Rikkumine toimus:

Juhtumi ajal ei olnud harta õiguslikult siduv. Sel ajal oli põhiõiguste kaitse siiski tagatud, sest neid käsitati ELi õiguse üldpõhimõtetena. Võib olla kasulik kontrollida, kas Euroopa Kohus andis juhtumiga seotud põhiõigus(t)ele sellise staatuse (lisateave ELi õiguse üldpõhimõtete kohta juhendi I osa jaotis 2.3).
Kui ei, siis on tõenäoline, et põhiõiguste rikkumist ei ole toimunud.
Kui jah, siis hakake vastama järgmisele küsimusele, et teha kindlaks, kas juhtum kuulub ELi õiguse kohaldamisalasse: nagu ka hartat, kohaldatakse ELi õiguse üldpõhimõtteid ainult nende siseriiklike aktide suhtes, millega rakendatakse ELi õigust.

Kas juhtum kuulub ELi õiguse kohaldamisalasse?
According to Article 51(1), the Charter states that the provisions thereof are binding on the Member States “only when they are implementing EU law”. The national provision at issue:

Harta kohasele kaitsele tuginemiseks ei piisa väitest, et juhtum hõlmab harta alusel antud põhiõiguse rikkumist.
Tuleb kindlaks teha, kas juhtumi puhul on kohaldatav ELi esmase või teisese õiguse norm, mis ei ole väidetavalt rikutud harta säte/sätted (teisisõnu – juhtumi faktid kuuluvad selle isikulisse, materiaalsesse ja ajalisse kohaldamisalasse). Kõnealuse normi kohaldamine toob kaasa harta kohaldamise.
Juhendi III osa jaotises 2 on antud ülevaade kõige tavapärasematest ELi õiguse kohaldamisalasse jäävatest olukordadest, võttes aluseks Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika.
Järgmise küsimuse eesmärk on anda praktilist nõu, mis aitab kindlaks teha, kas asjaomane juhtum kuulub ELi õiguse kohaldamisalasse.
Kui juhtum ei kuulu ELi õiguse kohaldamisalasse, tähendab see, et asjaomasel isikul, kelle põhiõigusi on väidetavalt rikutud, on õigus saada kaitset, kuid seda tuleks taotleda siseriiklike seaduste või Euroopa inimõiguste konventsiooni alusel, mitte harta alusel.

kas juhtum on seotud üksikisikutele ELi õiguse kohaselt tuleneva õigusega?

Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt „küsimust reguleerivate ühenduse õigusnormide puududes tuleb iga liikmesriigi siseriiklikus õiguskorras määrata pädevad kohtud ja kehtestada üksikasjalikud menetlusnormid nende kohtuasjade läbivaatamiseks, mille eesmärk on tagada isikute otse liidu õigusest tulenevate õiguste kaitse (vt näiteks kohtuasi C-276/01 Steffensen, § 60).
Hartat (eelkõige selle artiklit 47 tõhusa kohtuliku õiguskaitse kohta) kohaldatakse selliste siseriiklike menetlusnormide suhtes, mis olenemata nende vastuvõtmise eesmärgist, reguleerivad siseriiklikes kohtutes ELi õiguse kohaselt isikutele antud õiguste kasutamist. 
Vt näide juhendi III osa jaotise 2 punktis 3.
Kontrollida tuleb ka, kas kõnealuse juhtumiga on seotud muu õigus kui väidetavalt rikutud põhiõigus, mis on isikutele antud vastavalt ELi õiguslikult siduvale aktile või ELi esmasele õigusele ( st ELi aluslepingu sätte alusel, nt kaupade, teenuste, kapitali, töötajate ja ELi kodanike vaba liikumine).

Kas juhtum on seotud ELi õigusest tuleneva kohustuse rikkumisega?

Üha enam nõutakse ELi õigusaktide kohaselt, et liikmesriigid kehtestavad tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid, mida rakendatakse kõnealustes aktides või nende rakendusaktides sätestatud konkreetsete kohustuste rikkumise korral.
Liikmesriigid saavad selle kohustuse täitmiseks vastu võtta konkreetsed sanktsioonid, mis peavad vastama hartas kehtestatud põhiõiguste kaitse nõuetele. Liikmesriigid võivad siiski otsustada tugineda (võrreldavate) siseriiklike rikkumiste puhul kehtestatud sanktsioonidele. Sel juhul saab hartale tugineda ainult juhul, kui kõnealuseid sanktsioone kohaldatakse ELi õigusest tuleneva kohustuse rikkumise suhtes. Vt näide juhendi III osa jaotise 2 punktis 4.
Kontrollida tuleb ka, kas kõnealuse juhtumiga on seotud ELi õiguslikult siduva aktist või ELi esmase õiguse sättest tuleneva kohustuse rikkumisega.>

See the explanation of this situation in Section 2 Part III of the Tutorial, no. 7.
Kas asjaomase juhtumi puhul on asjakohane mõni õiguslikult siduv ELi meede
Mr X is a third country national who has legally resided in the Member State Y since 2005. In 2016, his application for a housing benefit was rejected, on the ground that the funds for third-country nationals were exhausted. The national law concerning the housing benefit at issue foresees different criteria as regards the granting of the benefit, depending on the personal status of the applicant; in particular, the criteria applied to third-country nationals are less favorable than those applied to EU citizens. Whilst no EU measure concerning specifically the granting of housing benefits, Article 11(1) of on the status of third-country nationals who are long-term residents stipulates: “‘Long-term residents shall enjoy equal treatment with nationals as regards: (d) social security, social assistance and social protection as defined by national law”. If Mr X enjoys the status of long-term resident under Directive 2003/109/EC, this Directive is relevant to the case and may trigger the application of the Charter. This example draws on Case C-571/10 Kamberaj
What is the relationship between the EU provision and the national provision concerned?
See the explanation of this situation in Section 2 Part III of the Tutorial, no. 1.
See the explanation of this situation in Section 2 Part III of the Tutorial, no. 2.
See the explanation of this situation in Section 2 Part III of the Tutorial, no. 8.
Siseriiklik õigusnorm määratleb asjaomase ELi meetmega hõlmatud konkreetse mõiste/kategooria, mille määratlemise on ELi seadusandja jätnud liikmesriikidele.
Vt selgitust nr 6 juhendi III osa jaotises 2.

JÄRELDUS
Harta on kohaldatav.
Vaatamata sellele ei tähenda see, et juhtum on seotud harta kohaste õiguste rikkumisega. Enamik harta kohaseid põhiõigusi ei ole absoluutsed. See tähendab, et õigus võib vastavalt harta nõuetele olla piiratud. Juhendi III osa jaotised 4–6 hõlmavad kasulikke juhiseid, mis aitavad aru saada sellest, kas harta kohaste põhiõiguste rikkumine ka tegelikult aset leidis.
Vaatamata sellele on Euroopa Liidu Kohus ainus organ, kes võib kuulutada ELi akti või selle sätte hartaga vastuolus olevaks. Seda kontrolli saab algatada tühistamishagi või kehtivuse kohta esitatud eelotsusetaotlusega. Lisateave asjaomaste kohtuliku kontrolli vahendite kohta on esitatud juhendi I osa jaotises 4.
Kui leiate, et mõni ELi akt või selle säte on hartaga vastuolus, peate kontrollima asjaomase akti avaldamise või selle teatavakstegemise kuupäeva. Selle puudumisel kontrollige kuupäeva, mil põhiõiguse rikkumisest teatav isik sai teada selle akti olemasolust.
Kui rikkumise kuupäevast on möödas rohkem kui 2 kuud, on akti tühistamishagi esitamise tähtaeg möödunud. Akti kehtivust võib vaidlustada, esitades Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse kehtivuse kohta.
Lisateavet erinevate kohtulike ja kohtuväliste õiguskaitsevahendite kohta väidetava rikkumisega tegelemiseks võite leida juhendi I osa jaotistest 4 ja 5.
Kui rikkumise kuupäevast on möödas vähem kui 2 kuud, ei ole akti tühistamishagi esitamise tähtaeg (ELi toimimise lepingu artikkel 263) möödunud.
Kontrollige, kas muud tingimused (eelkõige seoses kaebeõigusega) on täidetud. Lisateavet võite leida juhendi I osa jaotisest 4.
Kui ei ole täidetud, võib akti kehtivust vaidlustada, esitades Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse kehtivuse kohta. Lisateavet võite leida juhendi I osa jaotisest 4.

JÄRELDUS
Väidetav rikkumine toimus ajal, mil asjaomase liikmesriigi suhtes ei kohaldatud ELi õigust. Seega ei ole kohaldatav ei harta ega ELi õiguse üldnormidena kaitstavad põhiõigused. Kaitset tuleks taotleda siseriiklike seaduste või Euroopa inimõiguste konventsiooni alusel.

JÄRELDUS
On tõenäoline, et antud juhtumi puhul on harta kohaldatav.
Pidage meeles, et selle kontrollnimekirja algne eesmärk on aidata teha kindlaks, kas konkreetse juhtumi puhul on harta kohaldatav. Vaatamata sellele ei pruugi ka juhul, kui harta on kohaldatav, see tähendada aga seda, et hartat on rikutud. Teavet selle kohta, kuidas tuvastada, et rikkumine on aset leidnud, võite leida juhendi III osa jaotistes 4–6.
Siseriiklikud kohtud on pädevad pakkuma kaitset siis, kui harta kohaste põhiõiguste rikkumine tuleneb siseriiklikust sättest. Teavet selle kohta, millist kaitset siseriiklikud kohtud pakkuda saavad, võite leida juhendi III osa jaotisest 7.

JÄRELDUS
On tõenäoline, et antud juhtumi puhul hartat ei kohaldata.
Pange palun tähele, et kontrollnimekiri on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil. See ei sisalda õiguslikult siduvaid nõuandeid. Lisaks on Euroopa Kohtu praktika harta kohaldamisala kohta muutuv.

JÄRELDUS
ELi toimimise lepingu artikli 288 kohaselt saavad liidu institutsioonid võtta vastu järgmisi õiguslikult siduvaid akte: määrused, direktiivid ja otsused.
Õiguslikult siduvad aktid on ka raamotsused. Enne Lissaboni lepingu jõustumist (1. detsembril 2009) kasutati neid akte, et reguleerida kriminaalasjades tehtavat politsei- ja õigusalast koostööd.
Lissaboni lepinguga see kategooria kaotati, kuid mõned raamotsused kehtivad siiani. Näiteks nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JHA Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta ja nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsus 2008/913/JHA teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega.
Raamotsused sarnanevad direktiividele seetõttu, et need on liikmesriikidele siduvad tulemuse, mitte selle saavutamiseks võetavate meetmete osas. Vaatamata sellele puudub sätetel vahetu õigusmõju (neile ei saa tugineda, et jätta kohaldamata vastuolus olevad siseriiklikud õigusnormid).

JÄRELDUS
„Juhtumi puhul asjakohane“ tähendab ELi meedet, mis on seotud juhtumi sisuga. Tähelepanu tuleb siinkohal pöörata kõigile asjaoludele: enne vastuse valimist, vaadake järgmist näidet:
Härra X on ELi mittekuuluva riigi kodanik, kes on liikmesriigis seaduslikult elanud alates 2005. aastast. 2016. aastal lükati tema majutustoetuse taotlus tagasi põhjusel, et ELi mittekuuluvate riikide kodanikele mõeldud vahendid olid otsas. Siseriiklik õigus näeb asjaomase majutustoetuse puhul ette erinevaid kriteeriume selle eraldamiseks, sõltuvalt taotleja isikustaatusest; eelkõige kohaldatakse ELi mittekuuluvate riikide kodanike suhtes ebasoodsamaid kriteeriume kui ELi kodanike suhtes.
Kuigi mitte ükski ELi meede ei käsitle konkreetselt majutustoetuste andmist, ondirektiivi 2003/109/EÜ artikli 11 lõikes 1 sätestatud kolmanda riigi kodakondsusega pikaajaliste elanike kohta järgmist: „Pikaajalisi elanikke tuleb kohelda võrdselt kodanikega järgmistes valdkondades: d) sotsiaalkindlustus, sotsiaalabi ja sotsiaalkaitse, nagu see on määratletud siseriiklikus õiguses“.Kui härra X on direktiivi 2003/109/EÜ kohaselt pikaajaline elanik, on see direktiiv juhtumi puhul asjakohane ning võib tähendada harta kohaldamise vajadust.

JÄRELDUS
Kui te ei tea, kas teie juhtumi suhtes võiks kohaldada õiguslikult siduvaid ELi eeskirju, võite konsulteerida ELi õiguse ametliku andmebaasiga Eur-lex.
ELi õigusakte on soovitatav otsida, kasutades valikut „Teema“ filtri „Teemavaldkond“ all. See võimaldab teil näha ELi õigusaktidega hõlmatud teemade loetelu. Soovitatav otsingutee:
Eur-lex → ELi õigus ja seonduvad dokumendid → ELi õigusaktid → Otsing õigusaktidest.
Seejärel kerige alla kuni filtrini „Teemavaldkond“ ja valige „Teema“. Te leiate + nupu alt erinevad teemad. Pärast teema(de) valimist klõpsake nupul „Otsi”.
Valige ainult õiguslikult siduvad ELi instrumendid (määrused, direktiivid ja otsused) ning kontrollige alati, kas valitud instrument on kehtiv (valitud instrumendi pealkirja all ilmub kas roheline või punane ringike: see näitab seda, kas dokument on otsingu tegemise ajal kehtiv. Te saate näha dokumendi jõustumise päeva selle lõppsätetes). Direktiivi puhul peate samuti kontrollima, kas selle rakendamise kuupäev siseriiklikus õiguskorras on möödunud (selle tähtaja leiate direktiivi lõppsätetes).

JÄRELDUS
1. Esiteks valige põhiõiguste harta tekstist välja asjaomane põhiõigus.
Vaadake nimekirja ELi meetmetest, mille puhul valitud säte võiks olla eriti asjakohane: kas mõni neist on kohaldatav teie juhtumi puhul?
Tutvuge ka asjakohase kohtupraktikaga: kas leiate mõne teie juhtumiga sarnase olukorra?
2. Järgmise sammuna teostage otsing ka Euroopa Liidu Kohtu ametlikus andmebaasis Curia. 
asutage järgmist otsinguteed: Curia; „Otsing“; seejärel valige otsinguväljal:
jaotise „Kohtuasjade menetlusstaadium“ all: „Lõpetatud kohtuasjad“;
jaotise „Kohus“ alt: „Euroopa Kohus“;
jaotise „Viited kohtupraktikale või õigusaktidele“ alajaotise „Kategooria“ alt: „Asutamisleping“, seejärel valige „Euroopa Liidu põhiõiguste harta“ ja selle artikkel, mida otsite.
Tutvuge ka asjakohase kohtupraktikaga: kas leiate mõne teie juhtumiga sarnase olukorra?
3. Järgmise sammuna teostage otsing ka ELi õiguse ametlikus andmebaasis Eur-lex, kasutades järgmist otsinguteed: EUR-Lex; ELi õigus ja seonduvad dokumendid; Õigusaktid; Otsing õigusaktidest; Teemavaldkond; Teema.

JÄRELDUS
Juhtumiga tuleks tegeleda riiklikul tasandil.

Teatage tehnilisest/sisuga seotud probleemist või andke tagasisidet sellel leheküljel