Digitaliseerimismäärus – Liikmesriikide teated

1. Riiklikud IT-portaalid kohtute või muude asutustega suhtlemiseks

Kohtusüsteemi riikliku IT-portaali nimi on „e-õigusportaal“ (Portal e-Sodstvo).

Link portaalile: https://evlozisce.sodisce.si/esodstvo/index.html

Portaal pakub juurdepääsu erinevatele kasutajatele:

1. registreeritud kasutajad: registreeruda võivad kõik isikud (registreerimiseks on vaja ainult e-posti aadressi) ja see kasutajatase võimaldab juurdepääsu teatavale avalikule teabele (nt kinnistusraamat);
2. kvalifitseeritud kasutajad: registreerimiseks on vajalik Sloveenia väljastaja poolt väljastatud kvalifitseeritud digisertifikaat, kuid Sloveenia kodakondsus ei ole nõutav.

Portaali kasutatakse mitmesugustel eesmärkidel sõltuvalt kasutaja liigist. Täitemenetluses, kinnistusraamatu menetluses ja maksejõuetusmenetluses saab esitada elektrooniliselt nõudeid. Nõudeid saab elektrooniliselt esitada ka kohtuvälistes perekonnaasjades, kuid ainult sotsiaalteenuste keskuste ja pädevate kohtute vahel.

E-õigusportaali kasutamisel tuvastavad registreeritud kasutajad end kasutajanime (e-posti aadressi) ja salasõna abil. Registreeritud kasutajad ei vaja kvalifitseeritud digisertifikaati ega turvalist e-postkasti.

Registreeritud kasutajad võivad e-õigusportaali kasutada järgmistel eesmärkidel:

• e-kinnistusraamatu (e-ZK) toimingud, st riikliku kinnistusraamatu väljavõtted ja teated. Muude toimingute elektrooniliseks tegemiseks peab kasutajal olema kvalifitseeritud kasutaja staatus;
• e-täitmise (e-Izvršba) toimingud, st autentse dokumendi alusel täitmisnõude esitamine, autentse dokumendi alusel täitmisnõude täiendamine (võimalik ainult juhul, kui nõue on esitatud elektrooniliselt ja taotleja on saanud kohtu korralduse seda täiendada). Muude toimingute elektrooniliseks tegemiseks peab kasutajal olema kvalifitseeritud kasutaja staatus.

Kvalifitseeritud väliskasutajad jagunevad sõltumatuteks kvalifitseeritud väliskasutajateks ja isikuteks, kes on volitatud tegutsema sõltumatute väliskasutajate nimel.

Sõltumatud kvalifitseeritud väliskasutajad jagunevad omakorda professionaalseteks kasutajateks, kasutajateks ja välisteks halduriteks.

Kasutajal võib olla kvalifitseeritud väliskasutaja staatus, kui tal on kvalifitseeritud digisertifikaat ja turvaline e-postkast. Sõltumatu kasutaja nimel tegutseval kasutajal (volitatud isikul) ei pea olema turvalist e-postkasti. See, milliseid toiminguid võib kasutaja konkreetses elektroonilises menetluses elektrooniliselt teha, sõltub sellest kasutajarühmast, kuhu kasutaja on turvasüsteemis registreeritud.

Professionaalsed kasutajad on kasutajad, kellel on tsiviilkohtumenetluses (professionaalse) esindaja või õigusasutuse staatus. Nende hulka kuuluvad notarid, advokaadid, kohtutäiturid, haldurid, Sloveenia riigi õigusesindaja amet, riigiprokurörid, kinnisvaraettevõtjad ja kohalike omavalitsuste juristid.

Kasutajad on tsiviilkohtumenetluse poole staatusega isikud. Nende hulka kuuluvad juriidilised isikud, füüsilised isikud, riigiasutused ja kohalikud omavalitsused.

Välised haldurid on kasutajad, kes haldavad turvasüsteemi raames professionaalsete kasutajarühmade kasutajaid.

Sõltumatut kvalifitseeritud väliskasutajat esindama volitatud isik on füüsiline isik, kes juhul, kui sõltumatuks kvalifitseeritud väliskasutajaks on juriidilise isiku õigusliku organisatsioonivormi alusel asutatud isik või registreeritud advokaat, on oma ametisse nimetamise alusel volitatud tegema tsiviilkohtumenetluses elektrooniliselt toiminguid selle kasutaja nimel, või kes juhul, kui sõltumatuks kvalifitseeritud kasutajaks on keskvalitsus või kohalik omavalitsus, täidab funktsiooni või ülesandeid, mis annavad talle õiguse teha tsiviilkohtumenetluses elektrooniliselt toiminguid selle asutuse nimel.

Sõltumatu kasutaja volitatud isik teeb elektrooniliselt toiminguid selle sõltumatu kvalifitseeritud väliskasutaja nimel, keda ta esindab. Füüsiline isik võib olla lisatud turvasüsteemi volitatud isikuna ainult ühe sõltumatu kvalifitseeritud väliskasutaja jaoks mis tahes kasutajarühmas.

E-täitmise (e-Izvršba) alaportaal

E-täitmise alaportaalis saate registreeruda:

• registreeritud kasutajana, kes võib esitada täitmise taotluse autentse dokumendi alusel ja täiendatud täitmise taotluse autentse dokumendi alusel;
• kvalifitseeritud väliskasutajana, kes võib esitada elektroonilisi taotlusi (vastavalt oma kasutajarühmale): taotlused, õiguskaitsevahendid, täitmise peatamise taotlused, taotluste tagasivõtmine ja muud taotlused.

E-kinnistusraamatu (e-ZK) alaportaal

E-kinnistusraamatu alaportaalis saate registreeruda:

• registreeritud kasutajana, kes saab kinnistusraamatuga tutvuda ja kinnistusraamatust väljavõtteid teha;
• kvalifitseeritud väliskasutajana, kes võib lisaks kinnistusraamatuga tutvumisele ja väljavõtete tegemisele esitada e-kinnistusraamatu menetluses elektroonilisi kinnistusraamatu taotlusi, teateid ja muid elektroonilisi taotlusi.

Kinnistusraamatu menetluses edastatakse kõik kohtudokumendid turvalisse e-postkasti.

E-maksejõuetuse (e-INS) alaportaal

Maksejõuetusmenetluses võivad elektrooniliselt toiminguid (eINSi toimingud) teha järgmised kvalifitseeritud kasutajate rühmad:

professionaalsed kasutajad:

• advokaadid (poolte esindajatena);
• haldurid;
• riigi õigusesindajad (riigi õigusesindaja amet riigi esindajana);
• prokurörid (peaprokuratuur);

pooled:

• juriidilised isikud (juriidiline isik, kes tegutseb enda nimel maksejõuetusmenetluse poolena);
• füüsilised isikud (tarbijad, ettevõtjad ja eraisikud, kes tegutsevad enda nimel maksejõuetusmenetluse pooltena).

Advokaadid, riigi õigusesindajad ja pooled (juriidilised ja füüsilised isikud) teevad järgmisi eINSi toiminguid:

järgmiste elektrooniliste taotluste esitamine:

• elektroonilise taotluse esitamine maksejõuetusmenetluse algatamiseks;
• elektroonilise nõude esitamine maksejõuetusmenetluses;
• maksejõuetusmenetluse poolte muude elektrooniliste taotluste esitamine (taotlused eel- ja põhimaksejõuetusmenetluses ning tavalised ja erakorralised õiguskaitsevahendid);
• taotluse esitamine juurdepääsuks toimikule, st elektrooniliste dokumentide läbivaatamiseks konkreetses e-INSi menetluses;
• esitatud taotluste läbivaatamine.

Haldurid võivad esitada elektroonilise taotluse ja teha päringuid, sealhulgas:

• koostada ülevaate kõigist küsimustest, milles nad täidavad halduri ülesandeid, ning
• vaadata läbi elektroonilisi dokumente konkreetses eINSi menetluses, kus nad täidavad halduri ülesandeid.

Prokurörid võivad esitada elektroonilise taotluse või erakorralise õiguskaitsevahendi ning vaadata elektroonilisi dokumente läbi konkreetses eINSi menetluses.

Haldurid ja advokaadid peavad kõik maksejõuetusmenetluse taotlused esitama elektrooniliselt. Riigi õigusesindajad, prokurörid ja pooled (juriidilised ja füüsilised isikud) võivad esitada maksejõuetusmenetluses taotlusi elektrooniliselt, kuid nad ei ole selleks kohustatud.

Maksejõuetusmenetluse dokumendid edastatakse elektrooniliselt haldurite ja advokaatide turvalistesse e-postkastidesse. Muude kasutajarühmade puhul saadetakse dokumendid ka posti teel, kui kasutajatel ei ole kohtu turvasüsteemis registreeritud turvalist e-postkasti.

E-taotlus (e-Vloga) tsiviilkohtumenetluse alaportaalis

Tsiviilkohtumenetluse e-taotluste alaportaali kasutatakse elektrooniliste taotluste esitamiseks peresuhete ja isikliku olukorra reguleerimise menetlustes, mis toimuvad regionaalsetes kohtutes (okrožna sodišča), ning pärandimenetlustes, mis toimuvad piirkondlikes kohtutes (okrajna sodišča), ja elektrooniliste kaebuste esitamiseks tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o pravdnem postopku) sätete kohaselt.

2. Riigisisene õigus, mis puudutab videokonverentside kasutamist tsiviil- ja kaubandusasjades

Tsiviilkohtumenetluse seaduse (Uradni list RS (UL RS; Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne) nr 26/99, muudetud) paragrahvis 114a on sätestatud, et kohus võib poolte nõusolekul lubada pooltel ja nende esindajatel viibida kohtuistungi ajal muus kohas ning teha menetlustoiminguid selles kohas, kui kohtuistungi toimumiskohast edastatakse heli ja pilt poolte ja/või esindajate viibimiskohta ja vastupidi (videokonverents). Samadel tingimustel võib kohus otsustada tõendeid koguda, korraldades kohapealse ülevaatuse, uurides dokumente, kuulates üle pooled ja tunnistajad ning võttes tõendeid ekspertidelt. Selles asjas ei ole kohtuotsust võimalik edasi kaevata.

Kohtuistungeid võib salvestada. Selle õiguslik alus on tsiviilkohtumenetluse seaduse paragrahv 125a, milles on sätestatud, et kohtukoja eesistuja võib anda korralduse kohtuistungist täieliku või osalise audio- või audiovisuaalsalvestise tegemiseks. Ta teavitab kohtuistungil oma otsusest menetluse pooli ja teisi menetlusosalisi. Salvestis peab sisaldama järgmist teavet: kohtu aadress ja koosseis, kohtuistungi toimumise koht, kuupäev ja kellaaeg, vaidluse ese, poolte või muude kohalviibivate isikute nimed ning nende seaduslike esindajate või volitatud isikute nimed. Lisaks sellele peab salvestis sisaldama teavet isiku kohta, kelle ütlusi salvestatakse, ning selle kohta, millises rollis isik ütlusi annab. Kui salvestatakse mitme isiku ütlused, peab salvestisest selgelt nähtuma, kes ütluse andis. Kohtuistungi protokolli tuleb märkida järgmine teave: asjaolu, et kohtuistung salvestati helisalvestusseadme või heli- ja videosalvestusseadme abil, kes salvestamise korraldas, kas pooli ja muid menetlusosalisi teavitati kohtuistungil salvestamisest ning kus salvestist säilitatakse ja kuidas sellele juurde pääseb. Helisalvestise transkriptsioon tuleb teha viie päeva jooksul pärast salvestise loomist. Poolel on õigus tutvuda salvestisega ja esitada vastuväiteid transkriptsiooni ebatäpsuste kohta viie päeva jooksul alates koopia kättesaamisest. Vastuväite üle teeb kohtukoja eesistuja otsuse ilma ärakuulamiseta. Salvestis registreeritakse automaatselt ja seda säilitatakse infosüsteemis sama kaua kui toimikut.

Tsiviilkohtumenetluse seaduses on sätestatud nõue tagada, et kohtuistungite salvestisi säilitatakse turvaliselt ja need ei ole üldsusele kättesaadavad. Paragrahvis 125a on sätestatud, et kohtuistungi salvestis registreeritakse automaatselt ja seda säilitatakse kohtu infosüsteemis sama kaua kui toimikut. See tähendab, et kohtuistungite salvestisi säilitatakse viisil, mis tagab nende turvalisuse ja piirab neile juurdepääsu, takistades seega nende avalikustamist. Paragrahv 332c reguleerib salastatud teavet sisaldavate taotluste, tõendite ja otsuste käsitlemist ning selles on sätestatud, et kohus peab säilitama seda teavet viisil, mis tagab teabe turvalisuse, ning et juurdepääs sellele on lubatud ainult kohtu ruumides, mis vastavad turvanõuetele. See kinnitab veelgi, et kohtuistungite salvestisi, mis võivad sisaldada tundlikku või salastatud teavet, säilitatakse viisil, mis tagab nende turvalisuse ja piirab nende kättesaadavust üldsusele.

Kohtud kasutavad Polycomi videokonverentsisüsteemi koos Pexip-süsteemi lisalitsentsidega. Süsteemi kasutatakse riiklikus taristus riiklike ametiasutuste võrgustikus.

Juurdepääsu videokonverentsisüsteemile laiendab veelgi Pexip-süsteem, mis võimaldab juurdepääsu ka menetlusosaliste mobiilseadmete kaudu ega nõua videokonverentsil osalemiseks spetsiaalset riistvara.

Videokonverentside tehnilise rakendamise alast teavet vahetatakse menetluse poolte vahel asjaomase kohtumenetluse raames. Menetluse läbiviimise eest vastutav kohus tagab tõhusa rakendamise (sh vajaduse korral eelneva katsetamise).

Tsiviilkohtumenetluse seadus: https://pisrs.si/pregledPredpisa?id=ZAKO1212

Õigusaktide tõlked inglise keelde: https://pisrs.si/aktualno/zakonodaja-v-anglescini

3. Riigisisene õigus, mis puudutab videokonverentside kasutamist kriminaalasjades

Kriminaalmenetluse seadus (Zakon o kazenskem postopku) (UL RS nr 63/94, muudetud) reguleerib kohtueelseid ärakuulamisi, põhikohtuistungeid, tunnistuste andmist, ülekuulamisi ja muid menetlustoiminguid ja lubab teatavatel tingimustel viia need läbi videokonverentsi vahendusel. Videokonverentsi võib kasutada, kui menetluse pooled sellega nõustuvad või kui see on asjaolusid arvesse võttes vajalik kriminaalmenetluse nõuetekohaseks läbiviimiseks. Kohus otsustab videokonverentsi kasutamise põhjendatud otsusega. Otsus edastatakse pooltele ja teistele menetlusosalistele koos kohtuistungile ilmumise kutsega, milles on esitatud videokonverentsisüsteemi kasutamise juhised ja täpsustatud menetlusosaliste isikusamasuse tuvastamise meetod. Selle otsuse peale ei ole võimalik esitada eraldi kaebust.

Ülekuulamise võib korraldada ka videokonverentsi vahendusel, kui tegemist on kaitstud või anonüümsete tunnistajatega, kelle kohalolek ülekuulamist läbiviivas asutuses ohustaks tõsiselt nende elu või isikut, või kui pädev asutus on seda teise riigilt taotlenud. Ülekuulatavat isikut peab saatma ülekuulamist läbi viiva asutuse pädev töötaja või muu volitatud isik, et tagada ülekuulatava isiku nõuetekohane tuvastamine. Teatavatel tingimustel võib videokonverentsi kasutada ka eksperttunnistajatelt ütluste võtmiseks.

Kriminaalmenetluses videokonverentsi kasutamise õiguslik alus on sätestatud kriminaalmenetluse seaduse paragrahvides 244, 304a ja 84a, milles on kehtestatud selliste kohtuistungite läbiviimise tingimused ja kord, sealhulgas menetlusosaliste isiku tuvastamise meetod ja turvalise side tagamine. Videokonverentsi kasutamine aitab kiirendada kohtumenetluse läbiviimist, vähendab kulusid ja suurendab tunnistajate turvalisust.

Kriminaalmenetluse seaduse sätted tagavad kahtlustatavatele juurdepääsu videokonverentsi taristule, mis võimaldab kohtuistungit läbi viia videokonverentsi vahendusel. Videokonverentsiseadmed, mis võimaldavad interaktiivset suhtlemist pildi ja heli samaaegse edastamise teel, võivad kuuluda kohtusaali varustusse või olla kättesaadavad teisaldatavate videokonverentsiseadmetena. Kohaks, millega kohus või kohtunik on ühendatud, võib olla teine kohtusaal, turvaline ruum, vangla, koht välismaal jne. Videokonverentsi teel toimuvad uurimised võimaldavad kuulata üle süüdistatavaid, tunnistajaid ja (teatavatel tingimustel) eksperte, tagades samal ajal tunnistajatele suurema turvatunde, kuna puudub otsene kontakt süüdistatavaga.

Kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetud isiku või kannatanu ja tema kaitsja vahelise suhtluse konfidentsiaalsus enne videokonverentsi ja selle käigus tagatakse vastavalt kriminaalmenetluse seaduse sätetele. Kriminaalmenetluse seaduse paragrahvis 74 on sätestatud, et kui süüdistatav on vahi all, võib tema kaitsja talle vabalt ja järelevalveta kirjutada ja temaga rääkida. See tähendab, et tagada tuleb süüdistatava ja tema kaitsja vahelise suhtluse konfidentsiaalsus, sealhulgas videokonverentsi teel toimuva suhtluse puhul. Samuti on paragrahvis 244a sätestatud, et teatavatel tingimustel võib süüdistatava või tunnistaja ülekuulamine toimuda videokonverentsi teel, tingimusel et ülekuulatav isik on nõuetekohaselt tuvastatud. Kui teise riigi territooriumil toimuva riigisisese kriminaalmenetluse raames kuulatakse videokonverentsi teel üle süüdistatav, tunnistaja või ekspert, peab pädev asutus tagama, et süüdistatavat, tunnistajat või eksperti saadab selle riigi pädeva asutuse pädev isik, et tagada ülekuulatava isiku tuvastamine. Ülekuulamisel võib viibida ka kaitsja, mis aitab veelgi suurendada süüdistatava ja tema kaitsja vahelise suhtluse konfidentsiaalsust. Selline korraldus tagab, et süüdistatava ja tema kaitsja vaheline suhtlus on kaitstud ja konfidentsiaalne, isegi kui see toimub videokonverentsi teel.

Videokonverentside tehnilise rakendamise alast teavet vahetatakse menetluse poolte vahel asjaomase kohtumenetluse raames. Menetluse läbiviimise eest vastutav kohus tagab tõhusa rakendamise (sh vajaduse korral eelneva katsetamise).

Lapsevanematele tuleb viivitamata teatada, et nende last küsitletakse videokonverentsi teel või muu kaugsidevahendi abil, kohe pärast seda, kui last on teavitatud tema õigustest. Pädev asutus peab viivitamata teavitama lapse vanemaid või eestkostjat lapse õigustest, sealhulgas õigusest olla menetluse ajal koos vanema või eestkostjaga. Teavitada tuleb arusaadavalt, suuliselt ja kirjalikult ning laps peab kinnitama seda oma allkirjaga. Lapse audiovisuaalsel salvestamisel, kui see on asjaoludega proportsionaalne, tuleb arvesse võtta lapse parimaid huve. Kui lapse vanemad või eestkostja ei saa kriminaalmenetluses lapsega kaasas olla, võib laps valida teise täiskasvanud isiku, keda ta usaldab, või määrab pädev asutus või pädev sotsiaalteenuste keskus viivitamata teise täiskasvanud isiku, võttes arvesse lapse parimaid huve. Selle õiguslik alus on kriminaalmenetluse seadus, täpsemalt selle paragrahvid 452c, 84a, 304a ja 452c.

Vastavalt seadusele, mis käsitleb laste kaitset kriminaalmenetluses ja nende terviklikku kohtlemist „lastemajas“ (Zakon o zaščiti otrok v kazenskem postopku in njihovi celostni obravnavi v hiši za otroke) (UL RS nr 54/21, ZZOKPOHO), teavitatakse lapse vanemaid või teisi asjakohaseid täiskasvanuid, et last küsitletakse videokonverentsi teel või muu kaugsidevahendi abil viisil, mis tagab lapse parimate huvide arvessevõtmise. ZZOKPOHO paragrahvi 24 kohaselt võib kohus lubada lisaks lapsele endale ja eksperdile, kes aitab küsitlemist läbi viia, küsitlemisel osaleda ka lapse seaduslikul esindajal, alaealise kannatanu advokaadil, sotsiaalteenuste keskuse töötajal, lapse nõustajal, asutuse tehnilisel personalil ja muudel kohtu lubatud isikutel. Nende isikute kohalolek tuleb tagada eraldi ruumides, mis on ühendatud audio- ja videoseadmetega, mis võimaldavad vanematel või muudel asjakohastel täiskasvanutel olla kursis ärakuulamisega ja seda jälgida, ilma et see avaldaks lapsele kahjulikku mõju. Kohus võib anda isikule korralduse ruumidest ajutiselt lahkuda, kui tema viibimine on vastuolus eeluurimise või kriminaalmenetluse huvidega ja selleks, et tagada ärakuulamise ajal lapse parimate huvide arvessevõtmine.

Kriminaalmenetluses ülekuulamiste salvestamise õiguslik alus on sätestatud kriminaalmenetluse seaduse paragrahvis 314, mis näeb ette, et kohtu eesistuja võib anda korralduse salvestada ülekuulamine tervikuna või osaliselt sobiva tehnilise audio- või audiovisuaalsalvestuse seadme abil. Salvestamine toimub kriminaalmenetluse seaduse paragrahvi 84 kohaselt. Pooled võivad salvestist taasesitada ja saada selle koopia e-õigusportaali (e-Sodstvo) infosüsteemist niipea, kui see on tehniliselt võimalik. Ülekuulamise protokolli võib osaliselt või tervikuna taasesitada poolte taotlusel või kohtuniku otsusega.

Kriminaalmenetluse seadus: https://pisrs.si/pregledPredpisa?id=ZAKO362

Seadus, mis käsitleb laste kaitset kriminaalmenetluses ja nende terviklikku kohtlemist „lastemajas“: https://pisrs.si/pregledPredpisa?id=ZAKO8216

Õigusaktide tõlked inglise keelde: https://pisrs.si/aktualno/zakonodaja-v-anglescini

4. Tsiviil- ja kaubandusasjade menetlustasud

Euroopa maksekäsumenetluses kohaldatavad kohtulõivud on sätestatud kohtulõivude seaduses (Zakon o sodnih taksah) (UL RS nr 37/08, muudetud, ZST‑1), mis on põhiline kohtulõivude aluseks olev õigusakt.

Kogu Euroopa maksekäsumenetluse eest tuleb tasuda ühekordne kohtulõiv. Lõiv tuleb maksta kohtule avalduse esitamisel.

Euroopa maksekäsumenetlusega seotud kohtulõiv, mida hageja peab tasuma avalduse kohtule esitamise ajal, sõltub nõude suurusest. Lõivu suurus arvutatakse vastavalt ZST‑1 paragrahvis 16 esitatud tabelile. Kuni 300 euro suuruse nõude puhul on kohtulõiv 18 eurot, kuid suureneb seejärel vastavalt nõude väärtusele. Summade suurenemine on sätestatud ZST‑1 paragrahvis 16, mis on kättesaadav järgmise lingi kaudu: https://pisrs.si/pregledPredpisa?id=ZAKO4729.

Välisriigi kohtu otsuse tunnustamise taotluse menetlemise eest, Euroopa Liidu teises liikmesriigis tehtud otsuse täitmisele pööramise taotluse menetlemise eest, Euroopa Liidu teises liikmesriigis tehtud otsuse täitmisele pööramise otsuse vaidlustamise menetlemise eest, Euroopa täitekorralduse taotlemise või täitmisele pööramatuse või täitmisele pööramise piirangu tõendi väljastamise menetlemise eest või Euroopa täitekorralduse parandamise või tühistamise taotluse menetlemise eest tuleb tasuda 16 eurot.

Riikliku maksejõuetusmenetluse eest tuleb tasuda seadusega kehtestatud kohtulõiv, mis jaguneb äriühingute ja juriidiliste isikute vastu algatatud menetluste tasuks ning tarbijate vastu algatatud menetluste tasuks.

1. Juriidilise isiku suhtes algatatud pankrotimenetlus, kohustuslik kokkuleppemenetlus ja sundlõpetamise menetlus:

• pankrotimenetluse algatamise taotlus: 246 eurot;
• kohustusliku kokkuleppemenetluse algatamise taotlus: 164 eurot;
• sundlõpetamise menetluse algatamise taotlus: 82 eurot;
• vastuväide kohustuslikule kokkuleppemenetlusele: 50 eurot;
• esimese jaotamisotsuse edasikaebamise menetlus: 410 eurot;
• teise otsuse edasikaebamise menetlus: 82 eurot.

Pankrotimenetluse algatamise taotluse tasu ei maksta, kui taotluse esitavad töötajad tööandja vastu, kes on rohkem kui kaks kuud hilinenud miinimumpalga maksmisega või selliste maksude ja sissemaksete maksmisega, mille maksja on kohustatud arvutama või maksma samaaegselt töötajatele palga maksmisega, ning see olukord püsib pankrotimenetluse algatamise taotluse esitamise päeval.

2. Eraisiku ja pärandvara pankrotimenetlus:

eraisiku pankroti korral vastuväite esitamine vastutusest vabastamisele: 20 eurot.

Eraisiku ja pärandvara pankrotimenetluse korral tuleb tasuda lõiv, mis võrdub ühe neljandikuga juriidilise isiku pankrotimenetluse, kohustusliku kokkuleppemenetluse ja sundlõpetamise menetluse lõivust (punkt 1 eespool).

Pankrotimenetluse algatamise taotluse tasu ei maksta, kui taotluse esitab võlgnik või surnud võlgniku pärija. Tariifinumbri 5201 alusel tasu ei maksta, kui haldur esitab vastuväite.

ZST-1 ei näe ette lõivu füüsiliste või juriidiliste isikute või nende esindajate ja keskasutuste vahelise suhtluse eest vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 4/2009 ja nõukogu määrusele (EL) 2019/1111 või suhtlemise eest pädevate asutustega vastavalt nõukogu direktiivi 2003/8/EÜ IV peatükile.

Kohtulõivude seadus: https://pisrs.si/pregledPredpisa?id=ZAKO4729

Õigusaktide tõlked inglise keelde: https://pisrs.si/aktualno/zakonodaja-v-anglescini

5. Elektroonilised makseviisid

Kohtulõivude seaduses on sätestatud, et kohtulõivud tuleb tasuda sularahas või kasutada selleks elektroonilist raha või muud kehtivat maksevahendit.

Üldjuhul on kohtulõivu võimalik tasuda elektrooniliselt ülekandega (SEPA) kõikides kohtumenetlustes. See toimub konkreetse menetluse käigus väljastatud maksekorralduse alusel või asjaomase kohtu arveldusarvele, mis on avaldatud veebis.

Kohtulõivu võib tasuda elektrooniliselt internetipanga kaudu, otse makseteenuse osutaja kaudu (nt Petrol, Pošta Slovenije) ja maksekaardiga kohtu kassas.

6. Teade detsentraliseeritud IT-süsteemi varajase kasutuselevõtu kohta

Ei ole asjakohane

7. Teade videokonverentside varajase kasutuselevõtu kohta tsiviil- ja kaubandusasjades

Ei ole asjakohane

8. Teade videokonverentside varajase kasutuselevõtu kohta kriminaalasjades

Ei ole asjakohane