1. Riiklikud IT-portaalid kohtute või muude asutustega suhtlemiseks
Riigi keskportaal (edaspidi „portaal“) on ühtne keskne juurdepääsupunkt avaliku halduse pakutavate teabeallikate ja teenuste kasutamiseks. Praegu asub kasutajate otsitav teave (näiteks juhised, nõuanded ja kirjeldused) sageli eri riigiasutuste serverites. Portaali eesmärk on koondada see teave ja erinevad teenused kokku ning esitada need selgel ja kasutajasõbralikul viisil.
Keskportaali üks põhifunktsioone on suunata kasutajaid konkreetsete avaliku halduse elektrooniliste teenuste juurde, pakkudes asjakohast teavet.
Portaal sisaldab digitaalset sisu, mis toetab nii nende elektrooniliste teenuste kasutamist kui ka osutamist. Portaali sisu esitamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
- Teave ja teenused on korraldatud erinevate eluliste olukordade kaupa: tänapäeval valitsevas teabe ülekülluses võib vajaliku teabe leidmine olla sageli keeruline. Seepärast on portaalis olevad teenused loogiliselt struktureeritud sihtrühmade (kodanikud/ettevõtjad/asutused) ning konkreetsete teabe ja teenuste vajaduse aluseks olevate eluliste asjaolude järgi, mis on loetletud tähestikulises järjekorras. Selline lähenemisviis võimaldab kasutajatel vastavalt oma tegelikele vajadustele pääseda hõlpsasti ja struktureeritult ligi vajalikele teabeallikatele ja elektroonilistele teenustele ning portaali mahukat sisu tõhusalt filtreerida. Sisu struktureerimine on üks portaali peamisi eeliseid, pidades silmas ressursside jaotumist konkreetsete portaaliga seotud üksuste veebisaitide vahel.
- Virtuaalne tsentraliseerimine: teenuste kasutajate jaoks on portaal tsentraliseeritud lahendus, kus kogu teave ja loogiliselt struktureeritud elektroonilised teenused on ühtselt kättesaadavad. Tsentraliseerimine ei hõlma siiski teenuste ülekandmist otse portaali, vaid virtuaalse tsentraliseeritud süsteemi näol on tegemist integreerimisplatvormiga, mis ühendab kõik muud teenused, st eraldiseisvaid protsesse rakendavad inforessursid ja -süsteemid. Kuigi aluseks olev struktuur on hajutatud, paistab riigiportaal kasutajatele ühtse loogika ja struktuuriga tsentraliseeritud süsteemina.
E-kohtuasjad (eŽaloby) – sissejuhatav teave – Slovaki Vabariigi justiitsministeerium (justice.sk)
Kohtumenetluste algatusdokumentide ja kohtumenetlustega seotud dokumentide esitamine
E-kohtuasjade portaal on ette nähtud maakonnakohtutes ja piirkondlikes kohtutes tsiviilkohtumenetluste (tsiviil-, töö-, perekonna- ja kaubandusasjades, kuid mitte äriregistriasjades) ja halduskohtumenetluste algatamise dokumentide (hagiavalduste ja kaebuste) esitamiseks ning Banská Bystrica piirkondlikule kohtule elektrooniliste maksekäsuavalduste esitamiseks.
Teenus võimaldab kasutajatel pärast kohtusüsteemi avalikesse elektroonilistesse teenustesse sisselogimist esitada kohtumenetluses elektrooniliselt järgmisi dokumente:
- uus hagiavaldus või kaebus, st esildis kohtumenetluse algatamiseks;
- menetluses oleva kohtuasjaga seotud esildis, nt esildis hagiavalduses või kaebuses sisalduvate puuduste või muude ilmsete vigade parandamiseks, hagiavalduse või kaebuse tagasivõtmiseks või õiguskaitsevahendi rakendamiseks.
2. Riigisisene õigus, mis puudutab videokonverentside kasutamist tsiviil- ja kaubandusasjades
Videokonverentside kasutamist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 175. Kui menetlusosalise füüsiline kohalolek kohtuistungil ei ole õiglase kohtuliku arutamise tagamiseks vajalik, lubab kohus menetlusosalisel osaleda kohtuistungil videokonverentsi või muu sidetehnoloogia vahendusel, sealhulgas selleks määratud kohturuumides, mis on menetlusosalisele kõige lähemal.
3. Riigisisene õigus, mis puudutab videokonverentside kasutamist kriminaalasjades
Videokonverentse kasutatakse kriminaalmenetluste eri osades. Näiteks võib videokonverentsi kriminaalmenetluse seadustiku sätete (§ 61b jj) kohaselt kasutada ülekuulamise läbiviimiseks. Põhjendatud juhtudel võib videokonverentsi kaudu pakkuda ka suulist tõlget (kriminaalmenetluse seadustiku § 28 lõige 8).
Videokonverentsi võib kasutada ka halduskohtumenetluses (halduskohtumenetluse seadustiku § 117 lõige 3), kui menetlusosalise füüsiline kohalolek kohtuistungil ei ole õiglase kohtuliku arutamise tagamiseks vajalik.
Kriminaalmenetluse seadustiku §§ 134 ja 135 kohaselt võib videokonverentsi vahendusel ära kuulata tunnistajaid, kes mõjuvatel põhjustel (nt haiguse tõttu) ei saa kohtuistungile ilmuda, või tunnistajaid, keda ähvardab teisese ohvristamise oht.
4. Menetlustega seotud kulud tsiviil- ja kaubandusasjades
- Slovakkia kohtutes toimuvate menetlustega seotud lõivude tasumine
Slovakkia kohtutes toimuvate menetlustega seotud kohtulõivud on reguleeritud seadusega nr 71/1992 kohtulõivude ja karistusregistri väljavõtete tasude kohta (edaspidi „seadus nr 71/1992“). Lõive tuleb tasuda kohtute üksiktoimingute või menetluste eest (kui need toimuvad taotluse alusel) ja kohtutoimingute eest. Iga toiming peab olema nimetatud kohtulõivude tabelis, mis moodustab seaduse nr 71/1992 1. lisa.
Lõiv tuleb tasuda asjaomase menetluse algatusdokumendi esitamisel. Kui kohtumenetluse algataja ei ole kohtulõivu suuruses kindel ega maksa seetõttu lõivu hagiavalduse/kaebuse esitamisel, peab kohus nõudma lõivu tasumise kohustuse edaspidist täitmist. Kohus teatab oma nõudes selle pangakonto numbri, millele lõiv tuleb tasuda, muutuva sümboli, lõivu suuruse ja tasumise tähtaja; üldjuhul on tähtaeg 10 päeva alates nõude saamisest. Kui kohtulõivu ei maksta ka täiendava tähtaja jooksul, peatab kohus menetluse.
Lõivude tabelis eristatakse menetluslõive ja üksiktoimingute eest makstavaid lõive. Lõivud on kindlaks määratud eurodes. Kui lõivu aluseks on välisvaluutas väljendatud summa, konverteeritakse see eurodesse Euroopa Keskpanga või Slovakkia keskpanga määratud ja avaldatud euro viitekursi alusel, mis kehtib selle kuu esimesel päeval, mil lõiv tuleb tasuda või mil kohus otsustab lõivu suuruse.
- Kohtulõivude suurus
Kohtulõivud on lõivude tabelis esitatud lõivu aluseks oleva summa protsendina või kindlaksmääratud summana. Kui lõiv arvutatakse protsendina, on lõivu aluseks lõivukohustusliku toimingu eseme hind. Kui lõivu aluseks olevat summat ei ole võimalik sel viisil kindlaks määrata, loetakse lõivu aluseks asjaomase toimingu taotlemise kohas ja ajal kehtiv tavapärane hind. Kui lõivu aluseks on kinnisvara hind, määratakse see hind kindlaks vastavalt eriõigusaktile.
Kui konkreetset lõivu ei ole kehtestatud, määratakse hagiavalduse või kaebuse esitamisel tasumisele kuuluv lõiv kindlaks vaidluse eseme hinna (eest tehtava makse) alusel või vaidluse eseme väärtuse alusel; kohaldatav määr on 6%, minimaalne summa on 25 eurot, maksimaalne summa on 25 000 eurot ja kaubandusasjades on maksimaalne summa 50 000 eurot. Kui vaidluse eset ei saa rahaliselt kindlaks määrata, on kohtulõiv 140 eurot.
Kui toimingud ja menetlused viiakse läbi esildise alusel, mis on saadetud kohtu elektroonilisse postkasti või saadetud elektrooniliselt ühtse kontaktpunkti kaudu või edastatud sertifitseeriva isiku tegevust teostava postiettevõtja kaudu ja kui seaduses nr 71/1992 sisalduvas lõivude tabelis ei ole asjaomase lõivu kohta sätestatud teisiti, moodustab lõiv 50% lõivude tabelis sätestatud summast; lõivu vähendamine ei tohi siiski ületada 50 eurot. Kui esildis sisaldab eriõigusaktidega nõutavaid lisasid, kohaldatakse vähendust ainult siis, kui ka need lisad esitatakse elektroonilisel kujul.
Seadusega nr 71/1992 on kehtestatud erilõivud, mida kohaldatakse elektrooniliste maksekäsuavalduste suhtes (maksekäsumenetlus, mis viiakse läbi vastavalt eriõigusaktile – seadusele nr 307/2016): elektroonilise maksekäsuavalduse esitamisel tasumisele kuuluv kohtulõiv moodustab 50% lõivude tabelis sätestatud protsendimäärast.
Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise vaidluste korral moodustab lõiv 3% mittevaralise kahju eest nõutavast summast, kuid mitte rohkem kui 25 000 eurot.
Seaduses nr 71/1992 on sätestatud ka rida muid eeskirju juhtudeks, kui vaidluse esemeks ei ole rahaline makse; sellistel juhtudel kohaldatakse kindlasummalisi lõive.
Samuti on kehtestatud eraldi kohtulõivud järgmiste juhtumite puhul:
- abielu lahutamise taotluse esitamisel tasumisele kuuluv kohtulõiv on 100 eurot;
- võla sissenõudmise (sundtäitmise) taotluse esitamisel tasumisele kuuluv kohtulõiv on 25 eurot;
- rahvusvaheliste kaubandustehingute korral määratakse kohtutoimingu või menetluses esimese kiireloomulise meetme kohaldamise eest tasumisele kuuluv kohtulõiv kindlaks vaidluse eseme väärtuse alusel (2%, minimaalselt 25 eurot ja maksimaalselt 2 500 eurot); kui vaidluse eseme väärtust ei saa rahaliselt kindlaks määrata, on kohtulõiv 50 eurot;
- abikaasade varaühisuse lõpetamiseks ja vara jagamiseks hagi esitamisel tasumisele kuuluv kohtulõiv on 250 eurot;
- abieluvara jagamise eest tasumisele kuuluv kohtulõiv määratakse kindlaks vaidluse eseme alusel; kui menetlus lõpeb kohtuotsusega, moodustab lõiv 3%; kui menetlus lõpeb kohtuliku kokkuleppega, moodustab lõiv 1%, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 25 000 eurot;
- abieluvara jagamiseks hagi esitamisel tasumisele kuuluv kohtulõiv on 100 eurot;
- abikaasade vahelist ülalpidamiskohustust, lahutatud abikaasa elatist, teiste sugulaste vahelist ülalpidamiskohustust ja nende suurendamist puudutava hagi esitamisel tasumisele kuuluv kohtulõiv moodustab 2% vaidluse eseme hinnast, kuid mitte vähem kui 25 eurot;
- välisriigi otsuse tunnustamise või täidetavaks tunnistamise taotluse või välisriigi asjaõiguse, meetme või korralduse ümberkujundamise taotluse esitamisel tasumisele kuuluv kohtulõiv on 100 eurot;
- eriõigusakti alusel kiireloomulise meetme rakendamise määramiseks taotluse esitamisel on kohtulõivud järgmised:
- kui meedet tuleb kas või osaliselt rakendada Slovakkias – 70 eurot;
- kui meedet tuleb rakendada muus Euroopa Liidu liikmesriigis – 50 eurot.
Apellatsioonimenetluse (tavalise apellatsioonimenetluse) puhul on lõivu aluseks apellatsioonimenetluses esitatud nõude hind ja lõivu suurus määratakse kindlaks samamoodi nagu esimeses kohtuastmes.
Apellatsioonkaebuse läbivaatamise eest tasumisele kuuluv lõiv on kaks korda suurem kui lõivude tabelis sätestatud vastav lõiv.
b) Toimingute eest tasutavad lõivud
Kohtutoimingute eest tasumisele kuuluvad lõivud on kindlasummalised. Näiteks
- eriõigusaktide kohaselt (eriõigusaktid on näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (ELT L 143, 30.4.2004, kehtiv redaktsioon); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus (ELT L 399, 30.12.2006, kehtiv redaktsioon); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus (ELT L 199, 31.7.2007, kehtiv redaktsioon); nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes, ELT L 7, 10.1.2009) IV peatüki 1. jagu; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (ELT L 351, 20.12.2012, kehtiv redaktsioon); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 606/2013 tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta (ELT L 181, 29.6.2013) avaliku juriidilise dokumendiga (välja arvatud ülalpidamiskohustuste küsimustes) seotud tõendite väljastamise, muutmise ja tühistamise eest tasumisele kuuluv kohtulõiv on 5 eurot;
- kohtutoimikutest teada olevate asjaolude kohta ametliku tõendi koostamise eest tasumisele kuuluv kohtulõiv on 3 eurot (lõivu ei nõuta ametliku elektroonilise tõendi koostamise ja väljastamise eest selle kohta, kas taotleja suhtes viiakse läbi täitemenetlus);
- kohtuotsuse täiendava ärakirja tegemise eest või kohtu peetavatest dokumentidest, registritest ja toimikutest koopia või väljavõtte tegemise eest tasumisele kuuluv kohtulõiv on 14 eurot iga ärakirja, koopia või väljavõtte kohta.
5. Elektroonilised makseviisid
Praegu saab Slovakkias kohtulõive maksta elektrooniliselt kas pangaülekandega või haldus- ja kohtulõivude tasumiseks mõeldud maksesüsteemi teenuse kaudu. Pangaülekandega tasumisel tuleb lõiv tasuda asjaomase kohtu kontole. Pangaandmed on avaldatud kohtute veebisaitidel, millele pääseb veebiportaalist https://www.justice.gov.sk/. Haldus- ja kohtulõivude maksesüsteemi teenust kasutades saab makseid teha riigilõivude makseportaali (e-kolky) kaudu, mis asub aadressil http://www.e-kolky.sk.
6. Teade detsentraliseeritud IT-süsteemi varajase kasutuselevõtu kohta
Slovakkia Vabariik ei kavanda detsentraliseeritud IT-süsteemi kasutuselevõttu enne määruses sätestatud kohaldamiskuupäeva.
7. Teade videokonverentside varajase kasutuselevõtu kohta tsiviil- ja kaubandusasjades
Slovakkia Vabariik ei kavanda videokonverentside kasutuselevõttu enne määruses sätestatud kohaldamiskuupäeva.
8. Teade videokonverentside varajase kasutuselevõtu kohta kriminaalasjades
Slovakkia Vabariik ei kavanda videokonverentside kasutuselevõttu enne määruses sätestatud kohaldamiskuupäeva.