Teave artikli 17 lõike 1 alusel
(a) Riiklikud IT-portaalid kohtute või muude asutustega suhtlemiseks
Rootsil ei ole riiklikku IT-portaali, mis vastaks digitaliseerimismääruses ette nähtule. Rootsi ametiasutustel on oma digiplatvormid, mille kaudu nad osutavad teenuseid ja edastavad teavet. Näiteks pakuvad Rootsi riiklik kohtute amet (Domstolverket), Rootsi täitevamet (Kronofogdemyndigheten) ja Rootsi maksuamet (Skatteverket) oma veebisaidil e-teenuseid, mida üksikisikud ja ettevõtjad saavad kasutada, et nende asutustega suhelda.
Näiteks võimaldab Rootsi riikliku kohtute ameti pakutav e-teenus üldsusel esitada dokumente ilma neid allkirjastamata. Seda saab kasutada ka kontaktivormina ühenduse võtmiseks ja see on tavalisest e-postist turvalisem suhtlemisviis. Samuti on olemas e-teenus dokumentide digiallkirjastamiseks ja digitaalselt esitamiseks, mis võimaldab inimestel dokumente digitaalselt allkirjastada ja neid digitaalselt Rootsi kohtutele ja kohtukomisjonidele esitada. E-teenust saab kasutada veebisaidi domstol.se kaudu ja see eeldab e-identimist. Teiseks näiteks saab tuua Rootsi täitevameti, mis pakub e-teenust, mis võimaldab teha piiriüleseid elektroonilisi pangamakseid. Teavet selliste maksete kohta leiab Rootsi täitevameti veebisaidilt. Rootsi maksuamet pakub samuti e-teenust, mis võimaldab teha piiriüleseid elektroonilisi pangamakseid, näiteks Euroopa pärimistunnistuse eest tasumiseks. Teavet selliste maksete kohta leiab Rootsi maksuameti veebisaidilt. Üksikasjalikumat teavet saab altpoolt punktist d „Elektroonilised makseviisid“.
Kõikide ametiasutuste kasutatav ühtne e-teenus puudub. Selle asemel on iga teenus kättesaadav asjaomase asutuse veebisaidil, millele pääsevad ligi kõik, sõltumata sellest, kus riigis nad asuvad. Erinevate e-teenuste kasutamise eeltingimused võivad aga olenevalt juhtumist ja teenuse eesmärgist erineda. Teave videokonverentsi kasutamise võimaluste kohta piiriülestes menetlustes on esitatud allpool.
(b) Riigisisene õigus, mis puudutab videokonverentside kasutamist tsiviil- ja kaubandusasjades
Kui kohtuistung korraldatakse mõne artiklis 5 nimetatud õigusakti alusel, kohaldatakse menetluse suhtes lisaks määrustes sätestatud vahetult kohaldatavatele normidele ka kohtumenetluse seadustiku ja kohtuasjade seaduse (1996:242) menetlusnorme.
a)
Tsiviilasjade, st tsiviil- ja kaubandusvaidluste lahendamisel kohaldatakse kohtumenetluse seadustikku. Kohtumenetluse seadustiku 5. peatüki §-st 10 tuleneb, et kohus võib põhjendatud juhtudel otsustada, et isik, kes peab kohtuistungil osalema, võib seda teha audio- või audiovisuaalse ülekande vahendusel. Hinnates, kas audio- või audiovisuaalse ülekande teel osalemine on põhjendatud, peab kohus võtma muu hulgas arvesse kulusid ja ebamugavusi, mis kohtuistungile kutsutud isikul tekiksid, kui tal tuleks ilmuda kohtusaali. Asjaolu, et menetluspool või kohtuistungil osalev isik ei ela Rootsis, on tüüpiline põhjus, miks kohus lubab osaleda videokonverentsi teel, viidates kuludele ja ebamugavustele, mis isikliku ilmumisega kaasneksid. Lõppkokkuvõttes otsustab selle üle kohus. Lisaks arvatakse isik, kes osaleb kohtuistungil audio- või audiovisuaalse ülekande vahendusel, selle sätte kohaselt kohtusaalis füüsiliselt viibivaks. See tähendab, et videokonverentsi teel kohtuistungil osaleva isiku suhtes kohaldatakse samu menetlusnorme kui juhul, kui see isik viibiks kohtusaalis füüsiliselt kohal.
Kohtumenetluse seadustiku 5. peatüki § 10 sätted tähendavad ka seda, et videokonverentsi teel menetluses osalevale isikule kohaldatakse menetlusõigusi ja -kohustusi reguleerivaid üldisi riigisiseseid norme, sealhulgas seoses dokumentide ja kohtukutsete kättetoimetamisega (vt muu hulgas kohtumenetluse seadustiku 9. peatükk ja dokumentide kättetoimetamise seaduse § 3), õigusega suulisele ja kirjalikule tõlkele (vt kohtumenetluse seadustiku 5. peatüki § 6 ja 33. peatüki § 9), õigusega hüvitisele kohtuistungil osalemise eest (kohtumenetluse seadustiku 36. peatüki § 24 ja 37. peatüki § 3), karistuste, trahvide ja kohaletoimetamisega kohtuistungilt puudumise korral (vt muu hulgas kohtumenetluse seadustiku 9. peatüki §-d 7–10 ja 32. peatükk) ning kohtuotsuste edasikaebamisega (vt kohtumenetluse seadustiku 49. peatükk).
Kohtuasjade seadus (1996:242), mida kohaldatakse teatavate kohtuasjade menetlemisel, mida ei menetleta kohtumenetluse seadustiku alusel, viitab põhimõtteliselt kohtumenetluse seadustiku sätetele, mis käsitlevad menetlusõigusi ja -kohustusi, sealhulgas karistuste, trahvide ja kohaletoimetamise (paragrahv 43) ning suulise ja kirjaliku tõlke küsimusi (§ 48). Seaduses on ka sätestatud, et kohtumenetluse seadustiku 5. peatüki § 10 kehtib menetluses osalemise kohta audio- või audiovisuaalse ülekande teel (§ 21).
Lisateavet kohtusse kutsutud isiku õiguste ja kohustuste kohta ning selle kohta, kuidas kohtuistungit tegelikult peetakse, leiab Rootsi kohtute veebisaidilt.
Määrus (EL) nr 606/2013 (tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta) on rakendatud muu hulgas seadusega (2015:197), mis sisaldab nimetatud ELi määrust täiendavaid sätteid. Vastavalt selle seaduse §-le 3 kohaldatakse ELi määruse artikli 11 kohaste kaitsemeetmete muutmise menetluste suhtes ning ELi määruse artikli 13 kohaste kaitsemeetmete tunnustamisest või täitmisest keeldumise menetluste suhtes kohtuasjade seadust (1996:242).
b)
Vastavalt eelnimetatud seaduse §-le 3, mis sisaldab ELi määrust (tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta) täiendavaid sätteid, on määruse (EL) nr 606/2013 (tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta) kohastes menetlustes pädev kohus esimese astme kohus.
c)
Kohtul ei ole formaalseid takistusi kohtuistungi kokkukutsumiseks omal algatusel. Praktikas korraldatakse kohtuistungid aga sageli poolte taotlusel või nendega konsulteerides.
d)
Videokonverentside pidamiseks kasutatavad vahendid on Cisco ja Mividas.
Lisateavet saab Rootsi kohtute veebisaidilt.
e)
Taotluse korraldada videokonverents võib kohtule esitada igal ajal enne kohtuistungit. Sellisele taotlusele vorminõudeid kehtestatud ei ole. Seega võib selle taotluse kohtule esitada suuliselt, kirjalikult või elektrooniliselt. Kohus teeb taotluse kohta otsuse üldjuhul aegsasti enne kohtuistungit, kuid seaduses selle kohta tähtaega kehtestatud ei ole. Kohtu otsust isiku osalemise viisi kohta ei saa vaidlustada menetluse kestel, vaid üksnes koos asjas tehtava lõpliku otsusega.
f)
Kõigist kohtuistungitest tehakse audio- ja videosalvestised, et neid saaks kõrgemates kohtutes taasesitada, kui otsus kaevatakse edasi (kohtumenetluse seadustiku 6. peatüki § 6). Kuna kohtuistungid salvestatakse, ei pea sellel osalenud isikud tavaliselt kõrgema kohtu ees oma ütlusi uuesti andma. Audiofail on avalik dokument, mis tehakse taotluse alusel üldsusele kättesaadavaks juhul, kui puuduvad konfidentsiaalsena käsitlemise alused. Videofaili üldsusele kättesaadavaks ei tehta. Pärast asjas otsuse tegemist videod hävitatakse. Kohtuistungite salvestamist käsitlevaid õigusnorme kohaldatakse ka piiriülestes asjades.
g)
Konfidentsiaalsus on tagatud tehniliste ja praktiliste vahenditega, mis sõltuvad juhtumi asjaoludest. Näiteks võib advokaat oma kliendiga omavahel rääkida, kasutades ühendust, mis on loodud istungisaali kõrval asuvas ruumis.
h)
Üldist teavet audio- ja videosalvestuse kaudu menetluses osalemise kohta leiab Rootsi kohtute veebisaidilt (domstol.se). Iga kohtuasja üksikasjalike praktiliste meetmete eest vastutab pädev kohus. Kõnetuvastust ei saa kasutada.
i)
Teavet videokonverentsi korraldamise kohta antakse pooltele igal konkreetsel juhul eraldi. Kohtu ülesanne on ka teavitada videokonverentsi teel menetluses osalevat isikut sellest, kuidas seda teha. Isikule tuleb anda kogu vajalik teave, et kohtuistungiga liituda ja sellel osaleda. Kuulmispuudega isikutele tagatakse võimalus kasutada kuuldeaparaate.
j–m)
Videokonverentsi teel kohtuistungil osaleva isiku suhtes kohaldatakse samu menetlusnorme kui juhul, kui see isik viibiks kohtusaalis füüsiliselt kohal. Lisateave: vt punkt a. Üksikasjalikud praktilised meetmed määratakse igal konkreetsel juhul kindlaks pooltega konsulteerides.
n)
Videokonverentside andmeliiklus, videokonverentside taristu ja videokonverentside süsteemid on kaitstud muu hulgas krüpteerimise ja tulemüüridega.
(b) Riigisisene õigus, mis puudutab videokonverentside kasutamist kriminaalasjades
Kui kohtuistung korraldatakse mõne artiklis 6 nimetatud õigusakti alusel, kohaldatakse menetluse suhtes lisaks määrustes sätestatud vahetult kohaldatavatele normidele ka kohtumenetluse seadustiku ja kohtuasjade seaduse (1996:242) menetlusnorme.
a)
Kriminaalasjade lahendamisel kohaldatakse kohtumenetluse seadustikku. Kohtumenetluse seadustiku 5. peatüki §-st 10 tuleneb, et kohus võib põhjendatud juhtudel otsustada, et isik, kes peab kohtuistungil osalema, võib seda teha audio- või audiovisuaalse ülekande vahendusel. Hinnates, kas audio- või audiovisuaalse ülekande teel osalemine on põhjendatud, peab kohus võtma muu hulgas arvesse kulusid ja ebamugavusi, mis kohtuistungile kutsutud isikul tekiksid, kui tal tuleks ilmuda kohtusaali. Asjaolu, et menetluspool või kohtuistungil osalev isik ei ela Rootsis, on tüüpiline põhjus, miks kohus lubab osaleda videokonverentsi teel, viidates kuludele ja ebamugavustele, mis isikliku ilmumisega kaasneksid. Lõppkokkuvõttes otsustab selle üle kohus. Lisaks arvatakse isik, kes osaleb kohtuistungil audio- või audiovisuaalse ülekande vahendusel, selle sätte kohaselt kohtusaalis füüsiliselt viibivaks. See tähendab, et videokonverentsi teel kohtuistungil osaleva isiku suhtes kohaldatakse samu menetlusnorme kui juhul, kui see isik viibiks kohtusaalis füüsiliselt kohal.
Kohtumenetluse seadustiku 5. peatüki § 10 sätted tähendavad ka seda, et videokonverentsi teel menetluses osalevale isikule kohaldatakse menetlusõigusi ja -kohustusi reguleerivaid üldisi riigisiseseid norme, sealhulgas seoses dokumentide ja kohtukutsete kättetoimetamisega (vt muu hulgas kohtumenetluse seadustiku 9. peatükk ja dokumentide kättetoimetamise seaduse § 3), õigusega suulisele ja kirjalikule tõlkele (vt kohtumenetluse seadustiku 5. peatüki § 6 ja 33. peatüki § 9), õigusega hüvitisele kohtuistungil osalemise eest (kohtumenetluse seadustiku 36. peatüki § 24 ja 37. peatüki § 3), karistuste, trahvide ja kohaletoimetamisega kohtuistungilt puudumise korral (vt muu hulgas kohtumenetluse seadustiku 9. peatüki §-d 7–10 ja 32. peatükk) ning kohtuotsuste edasikaebamisega (vt kohtumenetluse seadustiku 49. peatükk).
Kohtuasjade seadus (1996:242), mida kohaldatakse teatavate kohtuasjade menetlemisel, mida ei menetleta kohtumenetluse seadustiku alusel, viitab põhimõtteliselt kohtumenetluse seadustiku sätetele, mis käsitlevad menetlusõigusi ja -kohustusi, sealhulgas karistuste, trahvide ja kohaletoimetamise (§ 43) ning suulise ja kirjaliku tõlke küsimusi (§ 48). Seaduses on ka sätestatud, et kohtumenetluse seadustiku 5. peatüki § 10 kehtib menetluses osalemise kohta audio- või audiovisuaalse ülekande teel (§ 21).
Lisateavet kohtusse kutsutud isiku õiguste ja kohustuste kohta ning selle kohta, kuidas kohtuistungit tegelikult peetakse, leiab Rootsi kohtute veebisaidilt.
- Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK (Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta) on rakendatud muu hulgas seadusega (2003:1156) Rootsi-poolse Euroopa vahistamismääruse kohase üleandmise kohta. Euroopa vahistamismäärust käsitleva raamotsuse artiklite 18 ja 19 kohaste kohtuistungite pidamist reguleerivad samad menetlusnormid, mis kehtivad riigisisesel eeluurimisel ja mis on sätestatud peamiselt kohtumenetluse seadustikus.
- Nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsus 2008/909/JSK (vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil) on rakendatud muu hulgas seadusega (2015:96), mis käsitleb vabadusekaotuslike karistuste tunnustamist ja täideviimist Euroopa Liidus. Selle seaduse kohaselt kohaldatakse menetlustes, kus korraldatakse digitaliseerimismääruse artikli 6 kohane kohtuistung, kohtuasjade seadust (1996:242).
- Nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsus 2008/947/JSK (vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kohtuotsuste ja vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevate otsuste suhtes, et teostada tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet) on rakendatud muu hulgas seadusega (2015:650), mis käsitleb vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevate otsuste tunnustamist ja täitmist Euroopa Liidus. Selle seaduse kohaselt kohaldatakse menetlustes, kus korraldatakse digitaliseerimismääruse artikli 6 kohane kohtuistung, nii kohtumenetluste seadustikku kui ka kohtuasjade seadust (1996:242).
- Nõukogu 23. oktoobri 2009. aasta raamotsus 2009/829/JSK (Euroopa Liidu liikmesriikides vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta järelevalvemeetmete rakendamise otsuste kui kohtueelse kinnipidamisega seotud alternatiivse võimaluse suhtes) on rakendatud muu hulgas seadusega (2015:485), mis käsitleb järelevalvemeetmete rakendamise otsuste tunnustamist ja jälgimist Euroopa Liidus. Selle seaduse kohaselt kohaldatakse menetlustes, kus korraldatakse digitaliseerimismääruse artikli 6 kohane kohtuistung, kohtumenetluse seadustikku.
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/99/EL (Euroopa lähenemiskeelu kohta) on muu hulgas rakendatud seadusega (2015:642) Euroopa lähenemiskeelu kohta. Selle seaduse kohaselt kohaldatakse menetlustes, kus korraldatakse digitaliseerimismääruse artikli 6 kohane kohtuistung, kohtuasjade seadust (1996:242).
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist, on rakendatud muu hulgas seadusega (2020:968), mis sisaldab ELi määrust, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist täiendavaid sätteid. Selle seaduse kohaselt kohaldatakse menetlustes, kus korraldatakse digitaliseerimismääruse artikli 6 kohane kohtuistung, kohtuasjade seadust (1996:242).
b)
Taotluse korraldada videokonverents võib kohtule esitada igal ajal enne kohtuistungit. Sellisele taotlusele vorminõudeid kehtestatud ei ole. Seega võib selle taotluse kohtule esitada suuliselt, kirjalikult või elektrooniliselt. Kohus teeb taotluse kohta otsuse üldjuhul aegsasti enne kohtuistungit, kuid seaduses selle kohta tähtaega kehtestatud ei ole. Kohtu otsust isiku osalemise viisi kohta ei saa vaidlustada menetluse kestel, vaid üksnes koos asjas tehtava lõpliku otsusega.
c)
Teavet videokonverentsi korraldamise kohta antakse pooltele igal konkreetsel juhul eraldi. Kohtu ülesanne on ka teavitada videokonverentsi teel menetluses osalevat isikut sellest, kuidas seda teha. Isikule tuleb anda kogu vajalik teave, et kohtuistungiga liituda ja sellel osaleda. Kuulmispuudega isikutele tagatakse võimalus kasutada kuuldeaparaate.
d)
Konfidentsiaalsus on tagatud tehniliste ja praktiliste vahenditega, mis sõltuvad juhtumi asjaoludest. Näiteks võib riigi määratud advokaat oma kliendiga omavahel rääkida, kasutades ühendust, mis on loodud istungisaali kõrval asuvas ruumis.
e)
Seaduse kohaselt tuleb juhul, kui kohtuistungile kutsutakse alla 18-aastane isik, teavitada sellest noore eestkostjat või muud noore eest hoolitsemise ja kasvatamise eest vastutavat isikut, välja arvatud juhul, kui selle mittetegemiseks on erilised põhjused. Selline eriline põhjus võib olla näiteks see, et eestkostja teavitamine võib eeldatavasti olla noorele pigem kahjulik kui kasulik või et eestkostja teavitamine ei täidaks ilmselgelt mingit funktsiooni. Sarnane kohustus teavitada eestkostjat kehtib ka kriminaalmenetluses, kui noorele esitatakse kohtukutse, sest teda süüdistatakse kuriteos. Kohustus teavitada eestkostjaid ja teisi isikuid kehtib sõltumata sellest, kuidas kohtuistung toimub, sealhulgas siis, kui see toimub videokonverentsi teel.
f)
Kõigist kohtuistungitest tehakse audio- ja videosalvestised, et neid saaks kõrgemates kohtutes taasesitada, kui otsus kaevatakse edasi (kohtumenetluse seadustiku 6. peatüki § 6). Kuna kohtuistungid salvestatakse, ei pea sellel osalenud isikud tavaliselt kõrgema kohtu ees oma ütlusi uuesti andma. Audiofail on avalik dokument, mis tehakse taotluse alusel üldsusele kättesaadavaks juhul, kui puuduvad konfidentsiaalsena käsitlemise alused. Videofaili üldsusele kättesaadavaks ei tehta. Pärast asjas otsuse tegemist videod hävitatakse. Kohtuistungite salvestamist käsitlevaid õigusnorme kohaldatakse ka piiriülestes asjades.
g)
Videokonverentsi teel menetluses osalemist käsitleva otsuse peale võib esitada kaebuse seoses lõpliku lahendi või kohtuotsusega kõigi menetluste puhul, mis on seotud raamotsustega 2008/909/JSK, 2008/947/JSK, 2009/829/JSK, direktiiviga 2011/99/EL ja määrusega (EL) 2018/1805. Määruse (EL) 2018/1805 alusel süüdistatav, kahtlustatav, süüdimõistetud või puudutatud isik võib väita, et tema digitaliseerimismääruse artiklis 6 sätestatud õigusi on rikutud. Kui kohus nõustub hinnanguga, võib ta kas muuta otsust kaebaja kasuks, saata asja uueks arutamiseks madalama astme kohtule tagasi või korraldada uue kohtuistungi, et parandada madalama astme kohtu tehtud viga.
Prokurör võib Euroopa vahistamismäärust käsitleva raamotsuse 2002/584/JSK artikli 18 lõike 1 punkti a alusel taotleda ärakuulamist. Prokuröri tegevust ja ebaõigeid otsuseid eeluurimise ajal võib Rootsi prokuratuuri järelevalvetegevuse raames läbi vaadata. Rootsi kohtud kohaldavad põhikohtuasjade arutamisel tõendite vaba hindamise põhimõtet (kohtumenetluse seadustiku 35. peatüki § 1). Rootsi õiguse kohaselt on seega üldjuhul lubatud igas vormis tõendid. Asjaolu, et näiteks tõendid on saadud teatud õigusnormi rikkudes, ei takista põhimõtteliselt nende esitamist kohtumenetluses. Kui kohus leiab tõendite vaba hindamise käigus, et tõendite hankimise viisi on põhjust kahtluse alla seada, võib ta teha järelduse, et teave on vähese või olematu tõendusliku väärtusega. Samuti on võimalik hüvitada rikkumist, mis viis tõendite ebaseaduslikul teel hankimiseni, näiteks karistuse kergendamisega. Seetõttu võib digitaliseerimismääruse artiklit 6 rikkudes saadud teave olla vähese või olematu tõendusliku väärtusega või võib kaasa tuua karistuse kergendamise.
Kui üksikisiku digitaliseerimismääruse artiklis 6 sätestatud õigusi on rikutud, võib ta nõuda kahju hüvitamist avaliku võimu ebaõige teostamise eest (vt kahju hüvitamise seaduse (1972:207) 3. peatükk).
h)
Videokonverentside korraldamiseks kasutatavad vahendid on Cisco ja Mividas.
Lisateavet saab Rootsi kohtute veebisaidilt.
i)
Üldist teavet audio- ja videosalvestuse kaudu menetluses osalemise kohta leiab Rootsi kohtute veebisaidilt (domstol.se). Iga kohtuasja üksikasjalike praktiliste meetmete eest vastutab pädev kohus. Kohtu ülesanne on ka teavitada videokonverentsi teel menetluses osalevat isikut sellest, kuidas seda teha. Teave hõlmab kõike, mida isik teadma peab, et kohtuistungiga liituda ja sellel osaleda.
j)
Kõnetuvastust ei saa kasutada.
k–m)
Videokonverentsi teel kohtuistungil osaleva isiku suhtes kohaldatakse samu menetlusnorme kui juhul, kui see isik viibiks kohtusaalis füüsiliselt kohal. Lisateave: vt punkt a.
n)
Videokonverentside andmeliiklus, videokonverentside taristu ja videokonverentside süsteemid on kaitstud muu hulgas krüpteerimise ja tulemüüridega.
(c) Menetlustega seotud kulud tsiviil- ja kaubandusasjades
Teave kohtulõivude kohta on esitatud määruses (1987:452) üldkohtute lõivude kohta. Teavet teiste asutuste nõutavate lõivude kohta saab vajaduse korral allpoolsetest asjakohastest punktidest.
Euroopa maksekäsk
Määruse (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus, kohastel juhtudel on avalduse esitamise lõiv 300 Rootsi krooni (SEK) (täitevameti (FAK) lõive käsitleva määruse (1992:1094) § 1). Avaldaja peab avalduse esitamise lõivu maksma ette (Euroopa maksekäsumenetluse seaduse (2008:879) § 5). Kui teenust osutatakse mõnes teises ELi liikmesriigis, võib teine riik mõnel juhul võtta teenuse eest tasu. Tasu maksab avaldaja.
Pangakonto kohta teabe hankimise taotluse eest vastavalt määrusele (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades, nõutakse lõivu 300 Rootsi krooni (FAK § 17).
Euroopa väiksemate nõuete menetlus
Väiksemate nõuete menetluses tuleb tasuda ainult avalduse esitamise lõiv, mis tasutakse avalduse esitamisel kohtule. Muid tasusid menetluse või menetlustoimingute eest ei ole kehtestatud. Menetluse kogusumma on avalduse esitamise lõiv, mis pärast 1. juulit 2014 on 900 Rootsi krooni (üldkohtute lõive käsitleva määruse (1987:452) lisa).
Pangakontode Euroopa arestimismäärus
Kohtulõivusid reguleerivad normid on sätestatud määruses (1987:452) üldkohtute lõivude kohta. Pangakontode Euroopa arestimismääruse taotluse esitamise eest tuleb maksta lõivu 2800 Rootsi krooni. Lõiv makstakse taotluse esitamise ajal.
Pärimismäärus
Rootsi maksuamet nõuab ELi pärimismäärust täiendavaid sätteid sisaldava määruse (2015:422) § 2 ja määruse (1992:191) § 10 alusel järgmisi lõive.
- Pärimistunnistuse taotlemine: taotluse esitamise lõiv 1660 Rootsi krooni.
- Pärimistunnistuse uue kinnitatud ärakirja või juba väljastatud pärimistunnistuse taotlemine: taotluse esitamise lõiv 320 Rootsi krooni.
- Pärimistunnistuse kinnitatud ärakirja kehtivusaja pikendamise taotlus: taotluse esitamise lõiv 320 Rootsi krooni.
Muud määrused
Teiste määruste, st maksejõuetuse määruse, abieluvararežiimi käsitlevate määruste, Brüsseli II määruse ja elatist käsitleva määruse puhul ei ole lõive kindlaks määratud.
Rootsi täitevameti täitmislõivud
Võlgade sissenõudmise ja muude täitemenetluste puhul on põhilõiv 600 Rootsi krooni (FAK § 5–6). Üksikute arestimisjuhtumite puhul võetakse põhilõivu iga menetlusaasta eest.
Vallasasjade sundmüügi korral võetakse müügilõivu. Müügilõiv on 4% ostuhinnast (FAK § 11).
Kinnisvara sundmüügi korral võetakse ettevalmistus- ja müügilõivu.
Ettevalmistuslõiv on 1% kinnisvara hinnatud väärtusest. Müügilõiv on 4% ostuhinnast. Ettevalmistuslõivu ja müügilõivu summa ei tohi olla väiksem kui 20% ega suurem kui 150% hinna baassummast, FAK § 12.
FAK § 13 kohaselt võetakse erilõivu juhul, kui meetmega kaasneb riigile erikulu. Lõiv on võrdne kuluga. Näiteks võib erilõiv olla lõiv hoiustamise eest pärast väljatõstmist. Erilõivu ei võeta riigi kulude eest, mis tekivad näiteks dokumentide kättetoimetamise või tõlkide kasutamise korral, FAK § 14.
Lõivude kohta muudel juhtudel vt FAK § 17.
Sissenõudja vastutus kulude kandmise eest
Üldjuhul nõuab Rootsi täitevamet kulude kandmist kostjalt/võlgnikult. Kui kulusid ei ole võimalik kostjalt/võlgnikult sisse nõuda, vastutab kulude eest üldjuhul hageja/sissenõudja, vt täitemenetluse seadustiku 17. peatüki §-d 2–4.
Kui tegemist on elatise ja kuriteo tagajärjel tekkinud kahjude arestimisega, ei vastuta sissenõudja täitmiskulude eest, vt täitemenetluse seadustiku 17. peatüki § 3 lõige 2 ja 7. peatüki § 14 lõiked 1 ja 4.
Rootsi täitevamet võib nõuda sissenõudjalt lõivu ettemaksmist, vt täitemenetluse seadustiku 17. peatüki § 5 ja FAK § 4 lõiked 1 ja 2.
(d) Elektroonilised makseviisid
Üldkohtute lõive käsitleva määruse (1987:452) alusel nõutavate (hagi)avalduse esitamise lõivude maksmiseks on kaks võimalust. Üks võimalus on maksta deebet-/krediitkaardiga ja teine pangaülekandega Rootsi kohtute maksekontole. Mõlemad makseviisid on kättesaadavad Rootsi kohtute veebisaidi kaudu. Väljaspool Rootsi piire saab maksta deebet-/krediitkaardiga. Teave IBANi ja BICi kohta on kättesaadav ka makseteenuses loodud maksedokumentidel. Seda teavet kasutades on välismaalastel võimalik teha makseid Rootsi kohtutele. Deebet-/krediitkaartidega maksmise jaoks vajaliku teabe leiab makseteenusest. Panga maksekonto- ja viiteandmed makse jaoks loob makseteenus makse tegemisel.
Rootsi maksuamet pakub e-teenust, mis võimaldab teha piiriüleseid elektroonilisi pangamakseid, näiteks Euroopa pärimistunnistuse eest tasumiseks. Teavet selliste maksete kohta leiab Rootsi maksuameti veebisaidilt.
Rootsi täitevamet pakub piiriüleste elektrooniliste pangamaksete võimalust. Teavet selliste maksete kohta leiab Rootsi täitevameti veebisaidilt.
Artikli 17 lõige 2 – Teade detsentraliseeritud IT-süsteemi varajase kasutuselevõtu kohta
Rootsi ei ole valmis detsentraliseeritud süsteemi digitaliseerimismääruses sätestatud koostöö osana varakult kasutama hakkama.
Artikli 17 lõige 2 – Teade videokonverentside varajase kasutuselevõtu kohta tsiviil- ja kaubandusasjades
Rootsi ei ole valmis digitaliseerimismääruse artiklit 5 varakult kohaldama hakkama.
Artikli 17 lõige 2 – Teade videokonverentside varajase kasutuselevõtu kohta kriminaalasjades
Rootsi ei ole valmis digitaliseerimismääruse artiklit 6 varakult kohaldama hakkama.