Digitaliseerimismäärus – Liikmesriikide teated | Euroopa e-õiguskeskkonna portaal

1. Riiklikud IT-portaalid kohtute või muude asutustega suhtlemiseks

Poolas ei ole riiklikke IT-portaale, kus oleksid kättesaadavad samaväärsed funktsioonid nagu on ette nähtud määruse (EL) 2023/2844 (mis käsitleb digipööret) artikli 4 alusel loodud Euroopa elektroonilise juurdepääsupunkti puhul.

Üldkohtutel on aga teabeportaal, mis on välja töötatud selleks, et seaduse alusel volitatud või õigustatud isikud (eeskätt menetluspooled ja nende esindajad, samuti kohtunikud ja prokurörid) saaksid hõlpsamalt tutvuda teabega kohtuasja seisu ja selle puhul võetud meetmete kohta. Samuti saab selles portaalis edastada (üles laadida) kohtuasjaga seotud avaldusi ja muid dokumente prokurörile, advokaatidele või õigusnõustajatele, kes on kaitsja või seadusliku esindaja rollis, või peaprokurörile.

2. Riigisisene õigus, mis puudutab videokonverentside kasutamist tsiviil- ja kaubandusasjades

Kohtu eesistuja võib kavandada kaugistungi omal algatusel või sellise kohtuistungil osaleva isiku taotlusel, kes on esitanud oma e-posti aadressi, tingimusel et seda ei välista istungil tehtavate toimingute laad ning et kaugistungil on tagatud poolte menetlusõiguste täielik kaitse ja menetluse nõuetekohane teostamine. Kaugistungit võib taotleda seitsme päeva jooksul alates kohtuistungi teate või kohtukutse esitamisest. Kui kohtu eesistuja annab korralduse kaugistungi pidamiseks, võib ta nõuda, et isikud, kes kavatsevad osaleda kaugistungil väljaspool hoonet, kus kohus asja lahendab, viibiksid mõne muu kohtu hoones.

Kui osalejad on kutsutud kaugistungile, antakse neile teada, et neil on võimalus ilmuda kohtusse kohapeale või teatada kavatsusest osaleda kohtuistungil kaugmeetodil, et nad peavad sellisest kavatsusest teatama vähemalt kolm tööpäeva enne kavandatud kohtuistungi kuupäeva ning et seda saab teha kindlaksmääratud meetodi, st kaugsidevahendi abil, tingimusel et see võimaldab tuvastada osaleja isikusamasuse ja et osaleja e-posti aadress on teada. Vähemalt 24 tundi enne kaugistungi toimumist edastatakse osalejatele ka kaugistungeid reguleerivate sätete sisu, kaugistungil osalemise tehnilisi tark- ja riistvaranõudeid kirjeldava veebisaidi aadress ning suunised selle kohta, kuidas kaugistungiga ühineda.

Kohustus teatada kavatsusest osaleda kohtuistungil kaugmeetodil ei kehti isikute suhtes, kellelt on võetud vabadus. Kohtu eesistuja võib anda korralduse, et isik, kellelt on võetud vabadus, osaleks menetlustoimingutes üksnes kaugistungi teel. Kui isik osaleb kohtuistungil kinnipidamisasutuses, peab tema juures viibima vangla või eeluurimisasutuse juhtkonna esindaja, isiku seaduslik esindaja (kui on määratud) ja tõlk (kui on kutsutud). Samad normid kehtivad meditsiinilist ravi saavate isikute suhtes.

Isik, kelle kaugistungitaotlust ei ole rahuldatud või kes ei ole teatanud kavatsusest osaleda kohtuistungil kaugmeetodil, peab ilmuma istungile asja menetleva kohtu hoonesse, ilma et talle oleks vaja saata täiendavaid kohtukutseid.

Väljaspool kohtuhoonet kaugistungil osalev isik on kohustatud teatama kohtule oma asukoha ja rakendama nõuetekohast hoolsust selle tagamiseks, et tingimused selles asukohas vastaksid kohtu väärikuse põhimõttele ega takistaks tegemast menetlustoiminguid, milles ta osaleb. Kui isik keeldub esitamast eespool osutatud teavet või tema käitumine tekitab põhjendatud kahtlusi nende menetlustoimingute nõuetekohasuses, milles ta kaugmeetodil osaleb, võib kohus kutsuda selle isiku kohtusaali.

Kaugistungeid käsitlevad sätted ei kehti kinniste kohtuistungite puhul, välja arvatud juhul, kui kõik menetlustoimingutes osalejad viibivad kohtuhoones (see kehtib muu hulgas abielu kehtetuks tunnistamise, abielu olemasolu või puudumise tuvastamise, lahutuse ja kooselu lõpetamise korral kummagi abikaasa taotlusel, välja arvatud juhul, kui mõlemad pooled taotlevad, et kohtuistung toimuks avalikult, ja kohus leiab, et see ei sea ohtu moraalsust). Kui abielu kehtetuks tunnistamise, abielu olemasolu või puudumise tuvastamise, lahutuse või kooselu lõpetamise korral arutatakse asja kinnisel kohtuistungil, ei välista see seda, et tõendeid kogutakse kaugmeetodil, kui see kiirendab menetlust märkimisväärselt või tagab olulise kulude kokkuhoiu.

Kaugistungeid käsitlevad sätted ei kehti sellise isiku ärakuulamise suhtes, kelle kohta on esitatud teovõimetuks tunnistamise avaldus, ega eksperttunnistajate osalemise suhtes nendel menetlustel.

Vahendaja võib vahendusmenetluse läbi viia tehniliste seadmete abil kaugmeetodil, kui pooled on sellega nõus.

Kaugistungitel kasutatavad videokonverentsisüsteemid on Jitsi (WebRTC) ja Avaya Equinox (H.232, SIP, WebRTC).

Kohtute veebisaitidel on kättesaadav lisateave kaugmeetodil peetavate kohtuistungite kohta, sealhulgas selle kohta, kuidas kontrollida ühendust ja kontakteeruda tugikeskusega ning milliseid meetmeid võtta.

Kaugistungite suhtes kohaldatakse ka sätteid, mille kohaselt tuleb istungid salvestada helisalvestusseadmete või heli- ja pildisalvestusseadmete abil. Selliseid salvestisi ja seotud metaandmeid talletatakse IKT-süsteemis, mis tagab nende konfidentsiaalsuse ja tervikluse ning kaitseb neid kaotsimineku või hävitamise eest (vt justiitsministri 2. märtsi 2015. aasta määrus avalike kohtuistungite heli- või pildisalvestuse kohta tsiviilkohtumenetlustes; ametlik väljaanne 2023, punkt 309). Menetluspooltel ja menetluses osalejatel on õigus saada kohtutoimikus sisalduv helisalvestis või heli- ja pildisalvestis.

Enne kaugistungit ja kaugistungi ajal võib menetluspool esindajaga suhelda ka oma sidekanalite kaudu.

Videokonverentsidel ei kasutata kõnetuvastustehnoloogiat.

Riigis kasutatav taristu vastab veebisisu ligipääsetavuse suuniste (WCAG) versioonile 2.1 seoses piiratud liikumisvõimega, kuulmiskahjustusega või nägemispuudega inimestega. Platvormid Jitsi ja Avaya Equinox vastavad WCAG versioonile 2.1 9.

Kohus võib kontrollida osalevate isikute isikuandmeid isikutunnistuse või muu isikut tõendava dokumendi alusel. Kaugistungil näitavad osalejad isikut tõendavat dokumenti kaamerasse.

Kui pooled ja muud osalejad, kes ei viibi asja arutava kohtu hoones, teevad kaugistungil menetlustoiminguid, jõustuvad need kohe, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt tuleb need lõplikult vormistada kirjalikult. Pooled võivad tunnistajaid küsitleda otse või nimetatud esindaja kaudu. Pool võib esitada vastuväite selle kohta, et tunnistaja kuulatakse ära väljaspool kohtusaali kaugistungil, kuid mitte hiljem kui seitse päeva pärast seda, kui teda teavitati kavatsusest koguda tõendeid sel viisil. Kui vastuväide rahuldatakse, palub kohus tunnistajal kohtusse ilmuda.

Välisriigi kodanik annab kohtule ütlusi keeles, mida ta valdab; see ei pea tingimata olema tema emakeel. Kui tunnistaja ei valda poola keelt piisaval määral, võib kohus ärakuulamisel kasutada tõlki. Tõlgi tasu kaetakse kohtu väljamõistetavatest hüvitatavatest kohtukuludest. Poolte ärakuulamist reguleeritakse tunnistajaid käsitlevate sätetega.

Asja lahendav kohus võib otsustada koguda tõendeid kaugistungi teel, kui seda ei välista tõendite laad. Tõendite kogumise taotluses peab pool kirjeldama tõendeid viisil, mis võimaldab neid koguda, ning märkima asjaolud, mida need peaksid tõendama. Samuti võib taotluses märkida, kas pool soovib, et tõendeid kogutakse kaugistungi teel.

Videokonverentsi kasutamise korral krüptitakse osalejate ja kohtu taristu vaheline teabevahetus TLS-protokolli abil. Peale selle genereeritakse iga videokonverentsi jaoks turvaline link ühenduse loomiseks.

3. Riigisisene õigus, mis puudutab videokonverentside kasutamist kriminaalasjades

Poola kriminaalmenetlusõiguse kohaselt tohib kaugmeetodil ära kuulata eelkõige tunnistajaid ja süüdistatavaid.

Tunnistaja võib ära kuulata tehniliste seadmete abil, mis võimaldavad kaugmeetodil edastada üheaegselt reaalajas heli ja pilti. Kui tegemist on kohtueelse menetlusega ja prokurör teostab menetlustoimingut kaugmeetodil, peab tunnistajaga koos tema asukohas viibima prokuröripraktikant, abiprokurör või prokuratuuri teenistuses olev ametnik; kohtumenetlustes peab tunnistaja juures viibima kohtunikupraktikant, kohtuametnik, kohtuassistent või selle kohtu teenistuses olev ametnik, mille jurisdiktsioonis tunnistaja asub. Kui tunnistaja viibib vanglas või eeluurimisasutuses, võib ta ära kuulata vangla või asutuse juhtkonna esindaja juuresolekul või, kui tunnistaja on välismaal elav Poola kodanik, konsulaarametniku juuresolekul. Kui tunnistaja ei saa kohtusse ilmuda haiguse, puude või muu ületamatu raskuse tõttu, võidakse ta üle kuulata kohas, kus ta viibib. Tunnistajate kaugmeetodil ärakuulamist käsitlevad normid kehtivad ka eksperttunnistajate suhtes.

Tunnistaja võib kaugmeetodil üle kuulata kriminaalmenetluse ükskõik millises etapis. Kohus, prokurör või mis tahes muu eeluurimist läbi viiv asutus peale prokuröri võib seega tunnistaja üle kuulata kaugmeetodil. Sellisel juhul osaleb menetlustoimingu teostamisel tunnistaja asukohas ametnik või muu töötaja, kelle on sel otstarbel volitanud uurimisasutuse juhataja. Tunnistaja ärakuulamise tehniliste tingimuste eest vastutab menetlust läbi viiv asutus. Poola kriminaalõiguses ei ole loetletud tingimusi, mille korral on põhjendatud tunnistajate kaugmeetodil ärakuulamine. Kuna Poola õiguses ei ole selles osas sätestatud mingeid piiranguid, võib menetlust läbi viiv asutus teha otsuse, et tunnistaja kuulatakse ära kaugmeetodil, kas omal algatusel või poolte või tunnistaja taotlusel. Seda otsust ei saa vaidlustada.

Eelvangistuse täideviimisega seotud menetluste korral võidakse loobuda nõudest tuua kahtlustatav kohtu ette (muudel juhtudel on see kohustuslik), kui kahtlustatava osalemise kohtuistungil (eeskätt ütluste andmise) saab tagada kaugmeetodil heli ja pildi üheaegset reaalajas edastamist võimaldavate tehniliste seadmete abil. Kui kahtlustatav on vanglas või eeluurimisasutuses, peab kohas, kus kahtlustatav kohtuistungil osaleb, viibima kohtuametnik, kohtuassistent või vangla või asutuse juhtkonna esindaja. Kaitsja ühineb sellise kaugistungiga süüdistatava asukohas, välja arvatud juhul, kui ta ilmub kohtuistungiks kohtusse või kui kohus annab talle korralduse osaleda kohtuistungil kohtuhoones, et välistada risk, et eelvangistuse täideviimise küsimuses ei jõuta otsusele enne, kui kostja kinnipidamise tähtaeg on möödunud. Kui kaitsja ei osale kohtuistungil süüdistatava asukohas, vaid muus kohas, võib kohus süüdistatav või kaitsja taotluse alusel kuulutada välja kindla kestusega vaheaja, et süüdistatav saaks kaitsjaga telefoni teel nõu pidada, välja arvatud juhul, kui taotluse rahuldamine võiks takistada kohtuistungi nõuetekohast läbiviimist või kui see tekitab riski, et eelvangistuse täideviimise küsimuses ei jõuta otsusele enne, kui süüdistatav kinnipidamise tähtaeg on möödunud. Sätet, mis käsitleb süüdistatava osalemist kaugistungil, ei kohaldata juhul, kui süüdistatav on kurt, tumm või pime. Kaugistungiga võib süüdistatava asukohas ühineda ka tõlk.

Kui süüdistatavalt on võetud vabadus, võib kohtu eesistuja kostja, abisüüdistaja või erasüüdistaja puhul loobuda nõudest, et kõnealune isik peab isiklikult kohal viibima, tingimusel et nad saavad kohtuistungil osaleda kaugmeetodil heli ja pildi üheaegset reaalajas edastamist võimaldavate tehniliste seadmete abil. Sellisel juhul peab poolega koos tema asukohas viibima selle kohtu teenistuses olev kohtuametnik või -assistent, mille jurisdiktsioonis pool asub, või vajaduse korral selle vangla või eeluurimisasutuse juhtkonna esindaja, kus poolt kinni peetakse. Süüdistatava kaitsja võib kohtuistungil osaleda süüdistatava asukohas või ilmuda isiklikult kohtusse, kusjuures kohtuistungitel, kus kaitsja ei viibi süüdistatavaga samas kohas, võib kohus süüdistatava või kaitsja taotlusel kuulutada välja kindla kestusega vaheaja, mis võimaldab kohtuistungit samal päeval jätkata, et süüdistatav saaks kaitsjaga telefoni teel nõu pidada, välja arvatud juhul, kui tegemist on kaitseõiguse ilmse kuritarvitamisega, eeskätt juhul, kui sellega püütakse kohtuistungit häirida või põhjendamatult pikendada. Kui kaugistung peetakse tehniliste seadmete abil, mis võimaldavad kohtutoiminguid teha kaugmeetodil ja edastavad korraga reaalajas nii pilti kui ka heli, ning vaja on tõlki, osaleb tõlk istungil süüdistatava asukohas, välja arvatud juhul, kui kohtu eesistuja annab muu korralduse.

Erandjuhtudel, kui kardetakse, et ühe süüdistatava kohalolu võib negatiivselt mõjutada teise süüdistatava ütlusi või tunnistaja või eksperdi ütlusi, võib kohtu eesistuja samuti otsustada, et ärakuulamine toimub kaugmeetodil heli ja pildi üheaegset reaalajas edastamist võimaldavate tehniliste seadmete abil. Kohas, kus ütlusi antakse, peab kohal olema kohtuametnik, -assistent või -sekretär.

Kohtuasjades, mis on seotud tahtliku kuriteoga elu, tervise või vabaduse vastu, vägivallakuriteoga või ebaseaduslikku ähvardust hõlmava kuriteoga, mis on karistatav vähemalt kaheksa aasta pikkuse vanglakaristusega, võib kohtu eesistuja ohvri taotluse alusel ja juhul kui kardetakse, et süüdistatava kohalolu võib ohvrit heidutada, anda korralduse, et süüdistatav lahkuks ohvri küsitlemise ajaks kohtusaalist (välja arvatud juhul, kui see ei ole soovitatav, võttes arvesse vajadust tuvastada täpselt faktid). Kui see ei ole tehnilisi või korralduslikke kaalutlusi arvestades välistatud, lubab kohtu eesistuja, kes on andnud süüdistatavale korralduse kohtusaalist lahkuda, võtta süüdistataval kohtuistungist osa kaugmeetodil heli ja pildi üheaegset reaalajas edastamist võimaldavate seadmete abil; sellisel juhul peab süüdistatava asukohas viibima kohtuametnik, -assistent või -sekretär.

Samuti saab süüdistatava kaugmeetodil ära kuulata kiirkorras. Muul juhul kohustuslikust nõudest tuua süüdistatav kohtu ette võidakse loobuda, kui on tagatud, et süüdistatav osaleb kõigis kohtutoimingutes, milles tal on õigus osaleda (eeskätt saab anda ütlusi), tehniliste seadmete abil, mis võimaldavad teha neid toiminguid kaugmeetodil ning edastada üheaegselt reaalajas heli ja pilti. Sel juhul peab süüdistatava asukohas kõigi selliste kohtutoimingute tegemiseks, mis teostatakse kaugmeetodil tehniliste seadmete abil, viibima selle kohtu teenistuses olev kohtuametnik või -assistent, mille jurisdiktsioonis süüdistatav asub. Määratud kaitsja osaleb kohtutoimingutes tehniliste seadmete abil, mis võimaldavad neid toiminguid teha kaugmeetodil, ning viibib süüdistatavaga samas asukohas. Kui on vaja tõlki, osaleb ta kaugmeetodil tehniliste seadmete abil teostatavates kohtutoimingutes süüdistatava asukohas. Kaugmeetodil tehniliste seadmete abil teostatavates kohtutoimingutes võivad menetluspooled otsustada esitada taotlusi, anda muid seletusi ja teostada menetlustoiminguid üksnes suuliselt, nii et see protokollitakse. Kohus peab süüdistatavat ja tema kaitsjat teavitama kõigi selliste menetlusdokumentide sisust, mis on laekunud ja kohtutoimikusse lisatud alates ajast, mil kohtuasi esitati kohtule läbivaatamiseks. Kui süüdistatav või tema kaitsja seda taotleb, peab kohus sellise dokumendi sisu ette lugema. Süüdistatav ja tema kaitsja võivad kõik oma menetlusdokumendid kohtuistungil ette lugeda, v.a dokumendid, mida ei õnnestunud kohtule esitada. Pärast ettelugemist jõustuvad need viivitamata suuliste toimingutena.

Kaugistungeid saab kasutada ka täitemenetluses. Kui kohtumenetlus on seotud süüdimõistetud isikuga, kellelt on võetud vabadus, võidakse kohtuistung pidada kaugmeetodil heli ja pildi üheaegset reaalajas edastamist võimaldavate tehniliste seadmete abil. Kohtuistungil osalemisel peab süüdimõistetud isikuga koos tema asukohas viibima vangla või eeluurimisasutuse juhtkonna esindaja, kaitsja (kui süüdimõistetud isik või kohus on kaitsja määranud) ja tõlk (kui on määratud).

Kui ärakuulatav tunnistaja on laps, saadetakse kohtukutse vanematele või eestkostjatele. Kui küsitletav isik on alla 18-aastane, peaks temaga seotud toimingute teostamisel võimaluse korral viibima seaduslik või tegelik eestkostja või küsitletava isiku nimetatud täiskasvanu, välja arvatud juhul, kui see takistab menetlust või kui ärakuulatav isik ei ole sellega nõus.

Praktikas lepivad menetluspooled kohtuga korraldustes kokku kirja, e-posti või telefoni teel. Esmase avalduse nõuetekohaseks vormistamiseks tuleb märkida telefoninumber, faksinumber ja e-posti aadress või lisada deklaratsioon, et asjaomasel poolel puudub telefoninumber, faksinumber ja e-posti aadress. Sel viisil on võimalik kõnealust teavet kirjavahetuse käigus kontrollida.

Kohus võib kontrollida osalevate isikute isikuandmeid isikutunnistuse või muu isikut tõendava dokumendi alusel. Kaugistungil näitavad osalejad isikut tõendavat dokumenti kaamerasse. Kui isik keeldub isikusamasuse kontrollist või tema isikusamasust ei saa kontrollida, võib kohtu eesistuja anda korralduse, et asjaomane isik lahkuks kohtutoimingu teostamise kohast. Lisaks peab isik, kes osaleb tehniliste kaugsideseadmete abil peetaval kaugistungil väljaspool kohtuhoonet, esitama kohtu eesistuja taotluse alusel teabe oma asukoha ja isikute kohta, kes tema juures viibivad.

Kaugistungitel kasutatavad videokonverentsisüsteemid on Jitsi (WebRTC) ja Avaya Equinox (H.232, SIP, WebRTC). Kohtute veebisaitidel on esitatud lisateave videokonverentsi teel peetavate kohtuistungite kohta, sealhulgas selle kohta, kuidas kontrollida ühendust ja kontakteeruda kasutajatoega ning millised etapid läbida.

Videokonverentsidel ei kasutata kõnetuvastustehnoloogiat.

Järgmiste isikute ärakuulamine salvestatakse heli- ja pildisalvestusseadme abil:

tunnistaja või eksperdi, kui kardetakse, et isikult ei saa edasise menetluse käigus tõendeid koguda ning kohtuistung peetakse mõne teise kohtu õigusabimenetluse raames;
ohver, kes on kohtuistungi toimumise ajal alla 15-aastane, kui kohtuasi on seotud vägivalda või ebaseaduslikku ähvardust hõlmava süüteoga või süüteoga vabaduse, seksuaalse vabaduse ja sündsuse või perekonna ja eestkoste vastu;
tunnistaja, kes on kohtuistungi toimumise ajal alla 15-aastane, kui kohtuasi on seotud vägivalda või ebaseaduslikku ähvardust hõlmava süüteoga või süüteoga seksuaalse vabaduse ja sündsuse või perekonna ja eestkoste vastu, nagu on määratletud karistusseadustiku asjaomastes peatükkides;
ohver, kui tegemist on süüteoga, mis seisneb vägistamises ja seksuaalaktile sundimises, vaimse tervise häire või abitusseisundi ärakasutamises seksuaalsel eesmärgil või sõltuvussuhte või raske elusituatsiooni ärakasutamises seksuaalsel eesmärgil;
tunnistaja, kellel on vaimse tervise või arenguhäire, tajumishäire või piiratud võime tajutut meelde tuletada ja kirjeldada (kui on põhjendatud kahtlus, et isiku küsitlemine muudes tingimustes kui kohtuistung, kus osaleb ekspert-psühholoog, võib kahjustada tema vaimset seisundit või et see oleks oluliselt takistatud).

Sellistel juhtudel esitatakse põhiistungil ärakuulamise pildi- ja helisalvestis ning loetakse ette küsitlemise protokoll.

Muudel juhtudel võib kohus lasta kohtuistungi pildi- ja helisalvestusseadmete abil salvestada juhul, kui see teostatav, võttes arvesse kohtule saadaolevat tehnoloogiat.

Kohtu eesistuja põhiistungil tehtud määrused saab edasi kaevata apellatsioonikomiteele, välja arvatud juhul, kui asja lahendab üks kohtunik. Menetlustoimingute, sealhulgas kaugistungite läbiviimisega seotud puuduste korral saab samuti esitada apellatsioonkaebuse, kui need puudused tõenäoliselt otsust mõjutasid.

4. Menetlustega seotud kulud tsiviil- ja kaubandusasjades

Määrus (EL) 1896/2006:

Euroopa maksekäsu avaldus:

30 zlotti, kui nõude summa on kuni 500 zlotti;
100 zlotti, kui nõude summa on üle 500 zloti ja kuni 1 500 zlotti;
200 zlotti, kui nõude summa on üle 1 500 zloti ja kuni 4 000 zlotti;
400 zlotti, kui nõude summa on üle 4 000 zloti ja kuni 7 500 zlotti;
500 zlotti, kui nõude summa on üle 7 500 zloti ja kuni 10 000 zlotti;
750 zlotti, kui nõude summa on üle 10 000 zloti ja kuni 15 000 zlotti;
1 000 zlotti, kui nõude summa on üle 15 000 zloti ja kuni 20 000 zlotti.
Euroopa maksekäsu avalduse rahuldamata jätmise taotlemisel tuleb tasuda pool lõivust;
300 zlotti – Euroopa maksekäsu täitmisest keeldumise avaldus.

Määrus (EL) 861/2007:

100 zlotti – avaldus Euroopa väiksemate nõuete menetluse raames käsitletud kohtuasjas;
300 zlotti – Euroopa väiksemate nõuete menetluse raames tehtud kohtuotsuse täitmisest keeldumise avaldus.

Määrus (EL) 655/2014:

100 zlotti – avaldus pangakonto Euroopa arestimismääruse väljastamiseks, muutmiseks, tühistamiseks, kehtetuks tunnistamiseks, selle täitmise muutmiseks, piiramiseks või lõpetamiseks;
100 zlotti – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määruses (EL) nr 655/2014 (millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades) osutatud finantsteabe taotlus.

Määrus (EL) 805/2004:

50 zlotti – avaldus Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandmiseks või tagasivõtmiseks või Euroopa täitekorraldusena kinnitatud täitekorralduse täidetavuse puudumist või piiranguid käsitleva tõendi väljaandmiseks;
300 zlotti – Euroopa täitekorralduse täitmisele pööramisest keeldumise avaldus.

Määrus (EL) 1215/2012:

300 zlotti – otsuse täitmisest keeldumise taotlus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrusele (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades;
300 zlotti – taotlus otsuse tunnustamisest keeldumiseks või kindlaksmääramiseks, et puuduvad otsuse tunnustamisest keeldumise alused, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrusele (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades;
20 zlotti väljastatava dokumendi iga kümne lehekülje kohta – taotlus tsiviil- või kaubandusasjas tehtud kohtuotsusega seotud tõendi saamiseks.

Määrus (EL) 606/2013:

300 zlotti – täitmisest keeldumise taotlus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrusele (EL) nr 606/2013 tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta;
300 zlotti – tunnustamisest keeldumise taotlus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrusele (EL) nr 606/2013 (tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta);
20 zlotti väljastatava dokumendi iga kümne lehekülje kohta – taotlus tsiviilasjades määratud kaitsemeetmetega seotud tõendi saamiseks.

Määrus (EL) 4/2009:

300 zlotti – täitmisest keeldumise taotlus vastavalt nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes;
20 zlotti väljastatava dokumendi iga kümne lehekülje kohta – taotlus abielulahutust, kooselu lõpetamist või abielu kehtetuks tunnistamist käsitleva otsusega seotud tõendi saamiseks.

Üldjuhul on ülalpidamist saama õigustatud isik kohtukulude tasumisest vabastatud ning kulud kannab kohustatud isik kooskõlas määruse (EÜ) nr 4/2009, 17. novembri 1964. aasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku ning 28. juuli 2005. aasta seadusega kohtulõivude kohta tsiviilasjades.

Määrus (EL) 2016/1103:

300 zlotti – teises liikmesriigis tehtud otsuse täidetavaks tunnistamise taotlus;
300 zlotti – välisriigi kohtu või muu ametiasutuse otsuse tunnustamise või mittetunnustamise taotlus.

Määrus (EL) 2019/1111:

300 zlotti – välisriigi kohtu või muu ametiasutuse otsuse tunnustamise või mittetunnustamise taotlus;
300 zlotti – välisriigi kohtu või muu ametiasutuse otsuse või selles kohtus või ametiasutuses sõlmitud või selle kohtu või ametiasutuse kinnitatud kokkuleppe täidetavaks tunnistamise taotlus;
300 zlotti – täitmisest keeldumise taotlus vastavalt nõukogu 25. juuni 2019. aasta määrusele (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve;
300 zlotti – taotlus tunnustamisest keeldumiseks või sellise lahendi tegemiseks, mille kohaselt puuduvad tunnustamisest keeldumise alused, vastavalt nõukogu 25. juuni 2019. aasta määrusele (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve;
600 zlotti – abielulahutuse avaldus või kooselu lõpetamise avaldus;
100 zlotti – taotlus abielulahutust või kooselu lõpetamist käsitleva otsuse muutmiseks seoses vanemliku vastutusega;
100 zlotti – taotlus nõude tagatise andmiseks, muutmiseks või tühistamiseks.

Kui abielulahutuse, kooselu lõpetamise või abielu kehtetuks tunnistamise korral on abikaasale välja mõistetud elatis otsuses, millega lõpetati menetlus vastavas kohtuastmes, nõutakse rahuldatud nõude kohaselt kohustatud abikaasalt sisse proportsionaalne tasu ning kui tehakse määrus ühe abikaasa väljatõstmiseks või abikaasade ühisvara jagamiseks, tuleb maksta tasu asjaomase hagi või avalduse esitamise eest tasumisele kuuluvas summas.

Määrus (EL) 650/2012:

300 zlotti – välisriigi kohtu või muu ametiasutuse otsuse tunnustamise või mittetunnustamise taotlus;
300 zlotti – Euroopa pärimistunnistuse taotlus;
20 zlotti väljastatava dokumendi iga 10 lehekülje kohta – määruse (EL) nr 650/2012 kohaste tõendite taotlus;
300 zlotti – välisriigi kohtu otsuse täidetavaks tunnistamise taotlus.

Määrus (EL) 2015/848:

teises liikmesriigis asuv võlausaldaja saab maksejõuetusmenetluses nõudeid esitada tasuta, kui seda tehakse 30 päeva jooksul alates maksejõuetuks tunnistamisest;
kui teises liikmesriigis asuv võlausaldaja esitab maksejõuetusmenetluses nõude pärast 30 päeva möödumist maksejõuetuks tunnistamisest, tuleb maksta lõivu, mis vastab 15 %-le ettevõtlussektori keskmisest kuupalgast, millest on maha arvatud eelnenud aasta kolmandas kvartalis kasumist välja makstud tulemuspreemiad (2024. aasta seisuga 1 119,34 eurot).

Füüsiliste või juriidiliste isikute või nende esindajate suhtlus keskasutustega vastavalt määrusele (EÜ) nr 4/2009 ja määrusele (EL) 2019/1111 või direktiivi 2003/8/EÜ IV peatüki kohaste pädevate asutustega on tasuta.

Lisateave tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud lõivude kohta:

100 zlotti – kohtuotsuse või põhjendatud sisulise otsuse kättetoimetamise taotlus, kui see on esitatud nädala jooksul alates otsuse avaldamisest või kättetoimetamisest;
30 zlotti – muu kui eespool osutatud otsuse või põhjendatud määruse kättetoimetamise taotlus, kui see on esitatud nädala jooksul alates otsuse või määruse avaldamisest või kättetoimetamisest;
20 zlotti väljastatava dokumendi iga 10 lehekülje kohta – taotlus, et kohtutoimiku alusel väljastataks tõestatud ärakiri, väljavõte, otsuse ärakiri koos kinnitusega selle lõplikkuse kohta, otsuse ärakiri koos kinnitusega selle täitmisele pööratavuse kohta või tõend;
20 zlotti väljastatava ärakirja iga 20 lehekülje kohta – taotlus kohtutoimikus sisalduva dokumendi ärakirja saamiseks;
20 zlotti iga väljastatava mäluseadme kohta – taotlus istungi helisalvestise või heli- ja videosalvestise väljastamiseks.

5. Elektroonilised makseviisid

Kohtulõivud (olenemata sellest, kas tegemist on piiriülese või riigisisese kohtuasjaga) makstakse kas pädeva kohtu pangakontole või otse kohtu kassasse. Samal viisil saab tasuda kohtu määratud trahve ning teha ettemakseid ekspertide või tunnistajatega seotud kulude katteks. Asjaomased pangakonto numbrid avaldatakse konkreetsete kohtute veebisaitidel.

6. Teade detsentraliseeritud IT-süsteemi varajase kasutuselevõtu kohta

Poola võtab detsentraliseeritud IT-süsteemi kasutusele määruse (EL) 2023/2844 artikli 26 lõike 3 (mida tõlgendatakse koostoimes artikli 10 lõikega 3) kohaselt kindlaks määratud kohaldamiskuupäevaks.

7. Teade videokonverentside varajase kasutuselevõtu kohta tsiviil- ja kaubandusasjades

–

8. Teade videokonverentside varajase kasutuselevõtu kohta kriminaalasjades

–

Viimati uuendatud: 13/04/2026