1. Riiklikud IT-portaalid kohtute või muude asutustega suhtlemiseks
Süsteem Santra
Santrat kasutavad kutselised võlgade sissenõudmise teenuse osutajad. Santra andmesüsteemi kaudu jõuavad ettevõtjate elektroonilised avaldused tsiviil- ja kaubandusasjade haldussüsteemi. Santra on vaidluseta lihtmenetluste jaoks ette nähtud elektrooniline süsteem, mida kasutavad suurimad hagejad/võlausaldajad. Santral ei ole kasutajaliidest, vaid see on tsiviil- ja kaubandusasjade süsteemis Tuomas olevate toimikutega ühenduse loomise vahend.
Süsteem Riivel
Riivel on elektrooniline süsteem vaidlustamata maksenõuetega seotud lihtmenetluste haldamiseks. Selles saab algatada vaidlustamata maksenõudeid. Riivel on Santra kõrval teine elektrooniline vahend lihtmenetluste algatusdokumentide saatmiseks süsteemi Tuomas. Süsteemi Riivel kasutavad väikesed inkassofirmad, ettevõtted, ühingud ja eraisikud. Riivel hõlmab e-teenuseid ja back office’i teenuseid. E-teenused toimivad justiitshalduse e-teenuste platvormil aadressil asiointi.oikeus.fi. Teenust võivad kasutada nii eraisikud kui ka ettevõtjad. Nõudeid võib esitada hageja või esindajana. Autentimiseks kasutatakse ametiasutuste ühist autentimissüsteemi suomi.fi.
2. Riigisisene õigus, mis puudutab videokonverentside kasutamist tsiviil- ja kaubandusasjades
Kohtumenetluse seadustiku 12. peatüki paragrahvi 8 kohaselt on menetlusosalisel õigus osaleda videokonverentsi teel. Videokonverentsi teel osalemist loetakse samaväärseks kohtusse ilmumisega. Osalemine on alati kohtu otsustada. Videokonverentsi teel tunnistajate ja ekspertide ärakuulamise normid on sätestatud kohtumenetluse seadustiku 17. peatüki paragrahvis 52. Samas on sätestatud ka tingimused, mis peavad videokonverentsi kasutamiseks täidetud olema. Selline ärakuulamise vorm on samuti kohtu otsustada. Valitsus on esitanud ettepanekud mõlema sätte muutmiseks ning need on praegu parlamendis arutelul.
Soome kohtud kasutavad valitsuse IKT-keskuse Valtori videokonverentsilahendust. Praegu kasutusel olev lahendus on Polycom. Ettevalmistamisel on uue lahenduse (Pexip) kasutuselevõtt. Lahenduste suhtes kohaldatakse Soome valitsuse üldise infoturvapoliitika põhimõtteid ja tavasid. Kõnetuvastustehnoloogiat ei kasutata.
Kaugosalemine on alati kohtu otsustada. See võib toimuda kohtu algatusel, kuid asjaomane menetlusosaline peab videokonverentsi teel ärakuulamiseks nõusoleku andma. Kohus peab igal üksikjuhul hindama, kas videokonverents/kaugosalemine on selle kohtuasja menetlemiseks sobiv. Videokonverentsi kasutamise otsustamisel hinnatakse selle sobivust kohtuasjaga. Hindamisel võidakse arvesse võtta näiteks kohtuasja laadi ja olulisust ning asjaomaste tõendite olulisust kohtuasjas. Kohus kaalub igal üksikjuhul, milline on sobiv viis menetluses osalemiseks (isiklik kohalolu, osalemine kohtus kohapeal). Kaugosalemist loetakse isikliku kohaloluga samaväärseks ning see ei muuda küsimuste esitamise viisi ega muid osalemise aspekte. Tõlkimine korraldatakse sõltumatult sellest, kas isik osaleb kohapeal või kaugteel.
Praegu kehtivate õigusnormide kohaselt tuleb tunnistajate, ekspertide ja tõendite kogumise eesmärgil ärakuulatavate menetlusosaliste ärakuulamine helisalvestada (kohtumenetluse seadustiku 22. peatüki paragrahv 6). Tulevikus tuleb tunnistajate, ekspertide või tõendite kogumise eesmärgil ärakuulatavate muude menetlusosaliste ärakuulamisest teha video- ja audiosalvestis. Asjaomase õigusakti jõustumine sätestatakse eraldi rakendusaktis. Praegu kehtiva õigusnormi (kohtumenetluse seadustiku 22. peatüki paragrahv 10) kohaselt tuleb helisalvestist säilitada vähemalt kuus kuud pärast kohtuasja lahendamist. Kui esitatud on edasikaebus, tuleb helisalvestist säilitada lõpliku kohtuotsuse jõustumiseni. Pärast kohtumenetluse seadustiku muutmist tuleb video- ja audiosalvestisi säilitada 30 päeva pärast lõpliku kohtuotsuse jõustumist.
Praegu kehtiva kohtumenetluse avalikkuse seaduse paragrahvi 13 kohaselt kohaldatakse menetlusdokumendi välja andmise viisi suhtes kõnealuse seaduse paragrahvi 16 sätteid. Uue seaduse kohaselt, mida rakendatakse vastavalt eraldi rakendusaktile, sätestatakse menetlusdokumendi välja andmise kord valitsuse tegevuse avalikkuse seaduse paragrahvis 16. Esimese astme kohtutes tehtud video- ja audiosalvestiste kohta tohib teavet anda ainult salvestise kohtule läbivaatamiseks andmise teel. Esimese astme kohtutes tehtud video- ja audiosalvestiste kohta tohib siiski teavet anda kooskõlas valitsuse tegevuse avalikkuse seaduse paragrahviga 16. Muude kui lõikes 2 osutatud video- ja audiosalvestiste kohta tohib teavet anda ainult salvestise kohtule läbivaatamiseks andmise teel, kui salvestise sisu tõttu on alust arvata, et muul viisil teabe andmine võiks rikkuda salvestisel olevate isikute privaatsust.
Advokaadi ja kliendi vaheline konfidentsiaalne suhtlus: suhtlust mõjutab ja see sõltub sellest, kas nõustaja ja klient on samas ruumis või eri kohtades. Kui nad on erinevas ruumis, võivad nad kasutada eri suhtlusvahendeid, näiteks telefoni, e-posti, videolinki. Kohus neid suhtlusviise ei korralda. Füüsilisi esemeid kasutatakse ja neid tutvustatakse kohtumenetluses harva. Esemetest esitatakse kõige sagedamini fotod ning neid saab näidata menetlusosalisele või kohtule kaugühenduse teel.
Praegu ei kasutata kohtumenetluses osalemiseks autentimist. Et teha kindlaks, kas kohal on õige isik, tugineb kohus isiku välimusele ja sellele, mida ta menetluse käigus ütleb. Digitaalse tuvastamise süsteemi praegu ei kasutata.
3. Riigisisene õigus, mis puudutab videokonverentside kasutamist kriminaalasjades
Menetlusosalise osalemine videokonverentsi teel kriminaalasja kohtumenetluses on sätestatud kriminaalmenetluse seaduse 8. peatüki paragrahvis 13. Videokonverentsi teel osalemist loetakse samaväärseks kohtusse ilmumisega. Osalemine on aga alati kohtu otsustada. Sunnimeetmete võtmisel kehtiv kord on sätestatud sunnimeetmete seaduses. Videokonverentsi kasutamise algatus võib tulla kohtult, kuid asjaomane menetlusosaline peab videokonverentsi teel ärakuulamiseks nõusoleku andma. Kaugühenduse kasutamisega nõustumine tuleb alati kohtumenetluse protokollis kirjalikult jäädvustada. Videokonverentsi teel tunnistajate ja ekspertide ärakuulamise normid on sätestatud kohtumenetluse seadustiku 17. peatüki paragrahvis 52. Samas on sätestatud ka tingimused, mis peavad videokonverentsi kasutamiseks täidetud olema. Selline ärakuulamise vorm on samuti kohtu otsustada. Lapsi kuulab praktikas üle ainult politsei; alla 15-aastasi lapsi kohtus ära ei kuulata. Sellistel juhtudel vaatab kohus vajaduse korral politsei tehtud salvestist.
Soome kohtud kasutavad valitsuse IKT-keskuse Valtori videokonverentsilahendust. Praegu kasutusel olev lahendus on Polycom. Ettevalmistamisel on uue lahenduse (Pexip) kasutuselevõtt. Lahenduste suhtes kohaldatakse Soome valitsuse üldise infoturvapoliitika põhimõtteid ja tavasid. Kõnetuvastustehnoloogiat ei kasutata.
Praegu kehtivate õigusnormide kohaselt tuleb tunnistajate, ekspertide ja tõendite kogumise eesmärgil ärakuulatavate menetlusosaliste ärakuulamine helisalvestada (kohtumenetluse seadustiku 22. peatüki paragrahv 6). Tulevikus tuleb tunnistajate, ekspertide või tõendite kogumise eesmärgil ärakuulatavate muude menetlusosaliste ärakuulamisest teha video- ja audiosalvestis. Asjaomase õigusakti jõustumine sätestatakse eraldi rakendusaktis. Praegu kehtiva õigusnormi (kohtumenetluse seadustiku 22. peatüki paragrahv 10) kohaselt tuleb helisalvestist säilitada vähemalt kuus kuud pärast kohtuasja lahendamist. Kui esitatud on edasikaebus, tuleb helisalvestist säilitada lõpliku kohtuotsuse jõustumiseni. Pärast kohtumenetluse seadustiku muutmist tuleb video- ja audiosalvestisi säilitada 30 päeva pärast lõpliku kohtuotsuse jõustumist. Kaugosalemist loetakse isikliku kohaloluga samaväärseks ning see ei muuda küsimuste esitamise viisi ega muid osalemise aspekte. Tõlkimine korraldatakse sõltumatult sellest, kas isik osaleb kohapeal või kaugteel.
Praegu kehtiva kohtumenetluse avalikkuse seaduse paragrahvi 13 kohaselt kohaldatakse menetlusdokumendi välja andmise viisi suhtes kõnealuse seaduse paragrahvi 16 sätteid. Uue seaduse kohaselt, mida rakendatakse vastavalt eraldi rakendusaktile, sätestatakse menetlusdokumendi välja andmise kord valitsuse tegevuse avalikkuse seaduse paragrahvis 16. Esimese astme kohtutes tehtud video- ja audiosalvestiste kohta tohib teavet anda ainult salvestise kohtule läbivaatamiseks andmise teel. Esimese astme kohtutes tehtud video- ja audiosalvestiste kohta tohib siiski teavet anda kooskõlas valitsuse tegevuse avalikkuse seaduse paragrahviga 16. Muude kui lõikes 2 osutatud video- ja audiosalvestiste kohta tohib teavet anda ainult salvestise kohtule läbivaatamiseks andmise teel, kui salvestise sisu tõttu on alust arvata, et muul viisil teabe andmine võiks rikkuda salvestisel olevate isikute privaatsust.
Advokaadi ja kliendi vaheline konfidentsiaalne suhtlus: suhtlust mõjutab ja see sõltub sellest, kas nõustaja ja klient on samas ruumis või eri kohtades. Kui nad on eri ruumides, võivad nad kasutada eri suhtlusvahendeid, näiteks telefoni, e-posti, videolinki. Kohus neid suhtlusviise ei korralda. Füüsilisi esemeid kasutatakse ja neid tutvustatakse kohtumenetluses harva. Esemetest esitatakse kõige sagedamini fotod ning neid saab näidata menetlusosalisele või kohtule kaugühenduse teel.
Praegu ei kasutata kohtumenetluses osalemiseks autentimist. Et teha kindlaks, kas kohal on õige isik, tugineb kohus isiku välimusele ja sellele, mida ta menetluse käigus ütleb. Digitaalse tuvastamise süsteemi praegu ei kasutata.
4. Menetlustega seotud kulud tsiviil- ja kaubandusasjades
Teave kohtulõivude ja makseviiside kohta on leitav kohtute veebisaidilt järgmise lingi kaudu.
5. Elektroonilised makseviisid
Soome kohtusüsteem võtab makseid vastu ainult pangaülekannetena kohtusüsteemi pangakontole. See kehtib kõigi kohtusüsteemi esitatud arvete tasumise kohta ja muude tasude kohta, mida kohtusüsteem nõuab maksja soovitud viisil.
Kohus väljastab kliendile kõigi võetavate tasude kohta müügiarve, mis on enamasti elektroonilises vormis, kasutades PEPPOLi standardit, või saadab teise võimalusena posti teel paberarve.
Kohtusüsteemi tulukontod on järgmised:
Danske Bank
IBAN: FI40 8129 9710 0114 95
BIC: DABAFIHH
Nordea
IBAN: FI97 1804 3000 0167 58
BIC: NDEAFIHH
6. Teade detsentraliseeritud IT-süsteemi varajase kasutuselevõtu kohta
Detsentraliseeritud IT-süsteem ei ole Soomes veel kasutusel.
7. Teade videokonverentside varajase kasutuselevõtu kohta tsiviil- ja kaubandusasjades
–
8. Teade videokonverentside varajase kasutuselevõtu kohta kriminaalasjades
–