Digitaliseerimismäärus – Liikmesriikide teated

1. Riiklikud IT-portaalid kohtute või muude asutustega suhtlemiseks

1.1. Läti ühtne elektrooniline kinnistusraamat – https://www.zemesgramata.lv

Sellele portaalile pääsevad juurde järgmised isikud:

1) Läti Vabariigi kodanikud ja Läti territooriumil registreeritud juriidilised isikud;

2) ELi kodanikud;

3) teistest riikidest pärit füüsilised isikud, kellele on määratud Läti isikukood.

Portaalis saab teha järgmist:

• vaadata või kontrollida andmeid isiku kinnisasjade kohta;
• otsida kinnisasju ja vaadata kinnistusregistri asjaomast jagu;
• hankida teavet muudatuste kohta, mis on tehtud kinnistusraamatu jaos isiku omandis oleva kinnisasja kohta;
• taotleda ja saada tõendeid isiku omandis oleva kinnisasja kohta;
• otsida kortermaja omanikke ja saada vastavaid väljavõtteid;
• esitada kohtule elektroonilise kinnistusavalduse;
• saada teavet kohtule esitatud kinnistusavalduse kohta;
• saada teavet isikule kuuluvate kinnisasjade suhtes tehtud otsuste kohta.

Portaalis saab end autentida ühtse autentimismooduli latvija.lv abil, kus saab valida mitme autentimismeetodi vahel: eID-kaart (eID karte), e-allkiri (eParaksts), mobiiltelefoniga antav e-allkiri (eParaksts mobile), Smart-ID ja internetipank; välismaalased (ELi kodanikud) saavad kasutada kvalifitseeritud tuvastamisvahendeid.

1.2. Elektrooniline oksjonikeskkond – https://izsoles.ta.gov.lv/

Sellele portaalile pääsevad juurde järgmised isikud.

• Registreerimata kasutajad – elektroonilisele oksjonikeskkonnale pääsevad piiratud vaatamisrežiimis juurde kõik inimesed. Selles režiimis saab tasuta tutvuda enampakkumiste teadetes sisalduva teabega, teabega enampakkumise staatuse (pakkumine on pooleli, enampakkumine on peatatud või lõppenud), viimase registreeritud pakkumise ja kõrgeima pakkumise kohta pärast enampakkumise lõppu, samuti saab kasutada muid elektroonilises oksjonikeskkonnas pakutavaid teenuseid, mis on ette nähtud registreerimata kasutajatele, näiteks riigilõivude arvete loomine.
• Registreeritud kasutajad – nii füüsilised kui ka juriidilised isikud (residendid ja mitteresidendid) ning riigiasutused / kohaliku omavalitsuse asutused, kohtutäiturid ja pankrotihaldurid, kellel on võimalik end autentida ühtse autentimismooduli latvija.lv mõne meetodi abil, ning isikud, kellele pankrotihaldur või kohtutäitur on andnud elektroonilisele oksjonikeskkonnale juurdepääsu võimalusega kasutada kõiki selle keskkonna teenuseid, registreeruda enampakkumistele ja teha enampakkumistel pakkumisi.

Meeles tuleb pidada, et nii registreeritud kui ka registreerimata kasutajad saavad elektroonilist oksjonikeskkonda kasutada vaid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikide IP-aadressidega. Sellest alast väljaspool asuvad isikud võivad ühendust võtta veebisaidi kasutajatoega; märkida tuleb riik ja IP-aadress, millelt püütakse ühendust luua, et süsteemiadministraator saaks teha juurdepääsu andmiseks vajalikud toimingud.

Portaalis saab näha enampakkumisi, neile registreeruda ja teha pakkumisi riigivara (sh asutuse või kapitaliühingu omandusse või valdusse antud vara) müügiks ja rentimiseks väljakuulutatud enampakkumistel, samuti eraõiguslike juriidiliste isikute vara enampakkumistel, sh enampakkumised eraõiguslikele juriidilistele isikutele kuuluvate esemete müügiks. Enampakkumisel osalemiseks tuleb tasuda lõiv. Portaalis saab kasutada ka järgmisi tasulisi lisateenuseid.

1. Teavitamine täitemenetlusega seotud muudatustest – see teenus võimaldab saada e-posti teel teatisi isiku juhtumite kohta täitejuhtumite registris.
2. Teavitamine enampakkumiste tulemustest – see teenus võimaldab saada e-posti teel teatisi enapakkumise tulemuste või ülepakkumiste kohta enampakkumistel, millele asjaomane isik on registreerunud.
3. Riigilõiv täitekorralduse täitmisele pööramiseks esitamisel – see teenus võimaldab luua täitedokumentide täitmisele pööramiseks esitamise eest tasumisele kuuluva riigilõivu arve ja selle tasuda. Läti tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 567 lõike 1 kohaselt peab võlausaldaja täitekorralduse täitmisele pööramiseks esitamisel maksma riigilõivu, mille summa on kehtestatud tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 34 lõikes 6. Riigilõivu maksmiseks tuleb kõigepealt luua arve. See võimalus on kättesaadav ka registreerimata kasutajatele.
4. Elektroonilises oksjonikeskkonnas registreeritud enampakkumiste teadete jälgimine – see teenus võimaldab saada teatisi elektroonilises oksjonikeskkonnas avaldatud enampakkumiste kohta nii registreeritud kasutaja kontole (vastuvõetud sõnumite jaotises) kui ka kasutaja esitatud e-posti aadressile. Samuti saab kasutaja kindlaks määrata kohandatud valikukriteeriumid – kui avaldatakse nendele kriteeriumidele vastav uus enampakkumine, saadetakse kasutajale automaatselt teatis. Selle teenuse saab osta üheks kuuks ja see muutub aktiivseks makse laekumisele järgneval päeval. Kui veebisaidi kasutaja soovib kindlaks määrata teistsugused valikukriteeriumide kombinatsioonid, saab ta osta selle teenuse mitu korda.
5. Enampakkumiste agent – see teenus võimaldab teha automaatpakkumisi kasutaja kindlaksmääratud maksimumsummani konkreetsel enampakkumisel, kuhu isik on registreerunud.

Elektroonilises oksjonikeskkonnas on kättesaadav ka tasuta teenus – täitejuhtumite haldamise teenus, mis võimaldab kasutajal tutvuda teabega ja vaadata oma juhtumeid täitejuhtumite registris.

Elektroonilisse oksjonikeskkonda saab sisse logida ühtse autentimismooduli autentimismeetodite abil: eID-kaart, e-allkiri, eParaksts Mobile, Smart-ID, samuti muu Euroopa Liidu liikmesriigi pääsumandaadid, internetipank. Samuti pääseb elektroonilisse oksjonikeskkonda kohtutäituri või pankrotihalduri määratud kasutajanime ja salasõnaga.

Mis puudutab volitust registreerida osalus, teha enampakkumistel pakkumisi ja vaadata esindatava juriidilise isiku täitejuhtumeid,

siis saab elektroonilisse oksjonikeskkonda siseneda teise isiku esindajana järgmistel juhtudel.

1. Juriidilise isiku esindamine:
   1. kui registreeritud kasutaja on äriregistris registreeritud juriidilise isiku esindaja, kellel on õigus juriidilist isikut üksi ilma erivolituseta esindada (sh volikirja alusel), kusjuures see õigus on registreeritud äriregistris, saab registreeritud kasutaja registreerida volituse iseseisvalt elektroonilises oksjonikeskkonnas. Sel juhul kontrollitakse registreeritud kasutaja õigust juriidilist isikut esindada äriregistris automaatselt iga kord, kui registreeritud kasutaja tuvastab end elektroonilises oksjonikeskkonnas juriidilise isiku esindajana.
   2. Kui juriidiline isik on väljastanud notariaalselt kinnitatud volikirja, mille on elektroonilises oksjonikeskkonnas registreerinud kohtutäitur või pankrotihaldur.
2. Füüsilise isiku esindamine – füüsiline isik saab volitada teise füüsilise isiku osalema enda nimel konkreetsel enampakkumisel; selleks tuleb eraldi lisada volitus vastavaks enampakkumiseks.
   Kui juriidiline isik ei ole registreeritud Läti äriregistris ja/või konkreetse füüsilise isiku õigus juriidilist isikut iseseisvalt esindada ei ole registreeritud äriregistris, on nõutav notariaalselt kinnitatud volikiri, mis tuleb esitada kohtutäiturile või pankrotihaldurile, et luua eraldiseisev juurdepääs (kui juriidiline isik ei ole registreeritud Läti äriregistris) või lisada registreeritud kasutaja jaoks volitus esindada teist juriidilist isikut elektroonilises oksjonikeskkonnas.

1.3. Elektrooniline kohtuasjade portaal – https://www.elieta.lv/web/ – on ühtne juurdepääsupunkt üldsusele e-õiguskeskkonna teenuste kasutamiseks.

Sellele portaalile pääsevad juurde järgmised isikud:

1) Läti Vabariigi kodanikud ja Läti territooriumil registreeritud juriidilised isikud;

2) ELi kodanikud;

3) teistest riikidest pärit füüsilised isikud, kellele on määratud Läti isikukood.

Kättesaadavad e-teenused

Autenditud kasutajad:

• e-kohtuasjad – kohtuasja poolte juurdepääs kõigile kohtuasjaga seotud andmetele ja dokumentidele;
• e-vormid – võimalus täita ja esitada elektroonilisi veebivorme;
• advokaatide kalender – advokaatide vabade aegade kalender;
• kohtuistungite jälgimine – võimalus püsida kursis kavandatud kohtuistungitega ja saada teatisi eelseisvate kohtuistungite kohta;
• kohtuasja andmete jälgimine – võimalus saada teatisi kohtuasjaga seotud kõigi ajakohastuste kohta.

Avalikud e-teenused:

• avalike kohtumenetluste seis – avalik teave menetlusega seotud üksikasjade kohta;
• kohtukalendrid – avalik teave kavandatud kohtuistungite kohta;
• anonüümitud otsused – kohtute ja prokuratuuri tehtud otsuste andmebaas, kus on anonüümitud kujul saadaval enam kui 380 000 otsust;
• riigilõivukalkulaator – kalkulaator, mille abil saab arvutada kohtule dokumentide esitamisega seotud riigilõivu summa;
• kohtuvälise menetluse juhend – üksikasjalikud nõuanded ja praktiline teave selle kohta, kuidas lahendada juriidilisi probleeme kohtuväliselt.

Kasutajad saavad end elektroonilises kohtuasjade portaalis autentida üliturvaliste kvalifitseeritud e-identimise vahendite abil või kui need ei ole kättesaadavad, siis kvalifitseeritud e-identimise vahendite abil või riigi ja kohalike asutuste antud pääsumandaadiga (st kasutajanimi ja salasõna).

1.4. Olemas on ka Läti kohtute portaal (https://www.tiesas.lv/), kus avaldatakse üldisi uudiseid ja teavet kohtute kohta. Autentimine ei ole vajalik ja portaali kasutamine on tasuta.

2. Riigisisene õigus, mis puudutab videokonverentside kasutamist tsiviil- ja kaubandusasjades

Kohus võib otsustada kasutada videokonverentsi omal algatusel või poole taotlusel.

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 55 lõike 5¹ kohaselt tuleb kohtuasja poolele saadetaval kohtukutsel märkida, et kasutatakse videokonverentsi. Seaduses ei ole sätestatud tähtaega, mille jooksul kohtuasja pool peab kohtule teatama, et ta ei ole nõus kohtuistungi pidamisega videokonverentsi teel või ei saa sellisel istungil osaleda. Kõiki õigusi ja kohustusi, mille kohta ei ole seaduses sätestatud konkreetset tähtaega, peavad pooled aga kasutama/täitma mõistliku ajavahemiku jooksul ja ilma põhjendamatu viivituseta.

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 210 lõike 1 punkti 5 kohaselt võib kohus asja läbivaatamise edasi lükata, kui isik ei saa osaleda videokonverentsi teel peetaval kohtuistungil tehniliste või muude kohtust mitteolenevate põhjuste tõttu.

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 61 kohaselt salvestatakse kohtuistung tervikuna, kasutades tehnilisi vahendeid. Helisalvestuse teel või muude tehniliste vahenditega saadud materjal lisatakse kohtuasja toimikusse ja talletatakse koos sellega või see lisatakse kohtu infosüsteemi ja säilitatakse seal.

3. Riigisisene õigus, mis puudutab videokonverentside kasutamist kriminaalasjades

Videokonverentside kasutamist kriminaalmenetlustes reguleeritakse peamiselt Läti kriminaalmenetluse seaduse artikliga 140, samuti artiklitega 141, 142 ja 143; videokonverentside kasutamise lubatavust rahvusvahelise koostöö kontekstis reguleeritakse aga kriminaalmenetluse seaduse artikliga 851. Sellegipoolest tuleb meeles pidada, et rahvusvahelise koostöö raamistikus kasutatakse videokonverentse kooskõlas kriminaalmenetluse seaduse artikli 140 sätetega.

Videokonverentsi ajal on isikul samad õigused kui isikul, kes osaleb menetlustegevuses kohapeal, olenevalt isiku menetlusseisundist. Kriminaalmenetluse seaduses on sätestatud eriraamistik:

• sellise isiku ülekuulamiseks, kellel on õigus kaitsele;
• tunnistaja, ohvri, esindaja ja kriminaalmenetlusega seotud vara omaniku ülekuulamiseks;
• erikaitse all oleva ohvri ülekuulamiseks;
• alaealise ülekuulamiseks.

Asjaomane raamistik kehtib ka juhul, kui isik kuulatakse üle tehniliste vahendite abil. Isikute üldisi õigusi kriminaalmenetluse raamistikus reguleeritakse kriminaalmenetluse seadusega:

5. peatükk. Kaitseõigust teostavad isikud;

6. peatükk. Ohvrid ja nende esindajad;

7. peatükk. Muud kriminaalmenetluses osalevad isikud (tunnistajad, kriminaalmenetlusega seotud vara omanikud).

Mis puudutab õiguskaitsevahendeid, siis on kriminaalmenetluse seaduse 24. peatükis „Kaebused“ sätestatud üksikisikute õigus esitada kaebusi, sealhulgas kriminaalmenetluste käiguga seotud menetlustoimingute kohta. Kriminaalmenetluse seaduse artikli 336 lõike 1 kohaselt võib kriminaalmenetlust läbi viiva ametniku toimingu või otsuse kohta kaebuse esitada menetluses osalev isik, samuti isik, kelle õigusi või õiguspäraseid huve konkreetsed toimingud või konkreetne otsus on negatiivselt mõjutanud.

Lätis on välja arendatud tehniline taristu videokonverentside kasutamiseks tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades. Kõik kohtusaalid on varustatud suure eraldusvõimega kaameraga, mis võimaldab filmida kogu kohtusaali, ning seinale kinnitatud teleri(te)ga, kus on nähtavad kõik videokonverentsil osalejad. Hea helikvaliteedi tagamiseks on mikrofonid paigaldatud kohtusaalis mitmesse kohta. Kohtusaalides on olemas ka digitaalsete tõendite ekraanid ja dokumendikaamerad, mille abil saab kohtuistungil osalejatele näidata dokumente, kui see on vajalik. Dokumendikaamerad ja ekraanid on samuti ühendatud videokonverentsiseadmetega, et näidata dokumente inimestele, kes osalevad kohtuistungil kaugmeetodil. Kohus teavitab osalejaid vajalikest menetlustoimingutest ja annab tehnilist teavet selle kohta, kuidas luua kohtusaaliga videokonverentsi teel kaugühendus arvuti või nutiseadme internetibrauseris.

4. Menetlustega seotud kulud tsiviil- ja kaubandusasjades

Üldjoontes on riigilõivu summad kehtestatud tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 34, kus on muu hulgas sätestatud järgmine:

• kui tegemist on pangakontode Euroopa arestimismääruse taotlusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määruse (EL) nr 655/2014 (millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades) alusel, moodustab riigilõiv 0,5 % nõude summast, kuid mitte vähem kui 70 eurot;
• kui tegemist on Euroopa maksekäsu avaldusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1896/2006 (millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus) alusel, moodustab riigilõiv 2 % võlasummast või tagastatava või vabatahtlikult enampakkumisele pandava vara väärtusest, kuid mitte üle 500 euro;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määruses (EL) 2015/848 (maksejõuetusmenetluse kohta) artiklites 46 ja 51 kirjeldatud tegevuse korral on riigilõiv 25 eurot.

Teiselt poolt tuleb täitekorraldus või muu täitedokument esitamisel tasuda riigilõiv 3 eurot. 

Riigilõivu ei nõuta isikute ja keskasutuse vahelise suhtluse eest nõukogu määruse (EL) 2019/1111 või nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 alusel.

Enne makse tegemist saab kohtumenetlustega seotud kulud välja arvutada riigilõivukalkulaatori abil.

5. Elektroonilised makseviisid

Läti ühtse elektroonilise kinnistusraamatu portaali teenuste arveid, riigilõivude arveid ja kinnistusavalduse esitamise kantseleitasu arveid saab maksta internetis latvija.lv ühtse makselahenduse abil, kus kasutaja saab valida panga ja teha internetis pangaülekande.

Kui arvet ei ole võimalik maksta internetis portaali latvija.lv makselahenduse abil, saab selle tasuda pangaülekandega mõnest muust pangast.

Elektroonilises oksjonikeskkonnas saab makseid teha järgmiselt:

a) internetis, kui kasutaja kasutab mõnd ühtse autentimismooduli latvija.lv pakutavat vahendit – internetimakseid saab teha üksnes enampakkumise osalustasu ja enampakkumise vahendusteenuste arvete ning kohtutäiturite korraldatud enampakkumistel ostu tegemise eest makstava tagatisraha tasumiseks;

b) väljaspool elektroonilist oksjonikeskkonda pangaülekandega – kõiki arveid saavad pangaülekandega tasuda nii residendid kui ka mitteresidendid. Oluline on teha makse arvel märgitud pangakontole ja märkida makse selgituses arve number, samuti muu asjaomase enampakkumise puhul nõutav teave.

Lisaks koostatakse iga teenuse kohta eraldi arve, kus on märgitud konto, kuhu makse tuleks teha. Näiteks riigilõivu arve tuleb tasuda riigikassa kontole, kuid enampakkumise tagatisraha makstakse vastava enampakkumise korraldaja kontole. Enampakkumise osalustasu ja ka punktis c osutatud teenuste eest tasumisele kuuluv tasu tuleb maksta kohtute ameti kontole. Kuni makse laekumiseni on väljastatud arve kasutajale igal ajal kättesaadav asjaomase enampakkumise juures, samuti saadetakse väljastatud arved e-posti aadressile, mille kasutaja on elektroonilises oksjonikeskkonnas märkinud.

Elektrooniline kohtuasjade portaal: portaalis koostatud arve saab maksta pangaülekandega.

6. Teade detsentraliseeritud IT-süsteemi varajase kasutuselevõtu kohta

Teave esitatakse hiljem.

7. Teade videokonverentside varajase kasutuselevõtu kohta tsiviil- ja kaubandusasjades

Teave esitatakse hiljem.

8. Teade videokonverentside varajase kasutuselevõtu kohta kriminaalasjades

Teave esitatakse hiljem.